Justiitsminister allkirjastab järgmisel nädalal Istanbuli konventsiooni

Täna andis Vabariigi Valitsus justiitsministrile volituse allkirjastada 2. detsembril Strasbourgis Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ehk nn Istanbuli konventsiooni. „Pärast kuudepikkust ettevalmistustööd on mul võimalik Istanbuli konventsioon allkirjastada, see on nii meie maja kui koostööparterite suure ühise töö vili. Konventsiooniga liitudes peab ka Eesti sarnaselt enamusele Euroopa riikidele pöörama võitluses vägivallaga uue lehekülje, Eesti riigi seisukohalt on tegemist murranguga naistevastase vägivalla vähendamises ja ennetuses,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Istanbuli konventsioon on riikide ülene kokkulepe, mis seab esikohale vägivalla all kannatanud, paneb riigile kohustused pakkuda neile võimalikult palju tuge ja teenuseid, juurutab ühiskonnas mõistmist, et vägivallal – eelkõige naistevastasel ja peresisesel vägivallal– puudub igasugune õigustus ning rõhutab, et vägivallaakt lapse juuresolekul on vägivalla raskeim vorm. Konventsiooniga liitumine suunab senisest suuremat tähelepanu naistevastase vägivalla ennetusele – kampaaniatele teadlikkuse tõstmiseks, koolitustele, õppematerjalide väljatöötamisele koolide jaoks, tugiteenuste pakkumisele, ohvrite nõustamisele, naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse edendamisele jne.  „Uuringud ütlevad, et laps vägivalla tunnistaja või selle kaudse kogejana kannab seda endaga kaasa ka täiskasvanuna. Seetõttu peame tegutsema selle nimel, et noores eas ei tekiks lastel arusaama naistevastasest vägivallast kui normaalsest nähtusest,“ selgitas justiitsminister.  Pärast konventsiooni heakskiitmist ja allkirjastamist tuleb konventsioon ratifitseerida riigikogus. Konventsioon avati allkirjastamiseks välisministrite kohtumisel 10. mail 2011 Istanbulis. 2014. aasta 12. novembri seisuga on konventsiooni allkirjastanud 36 riiki ja ratifitseerinud 15 riiki: http://www.conventions.coe.int/Treaty/Commun/ChercheSig.asp?NT=210&CM=&DF=&CL=ENG Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsminister allkirjastab järgmisel nädalal Istanbuli konventsiooni

Täna andis Vabariigi Valitsus justiitsministrile volituse allkirjastada 2. detsembril Strasbourgis Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ehk nn Istanbuli konventsiooni. „Pärast kuudepikkust ettevalmistustööd on mul võimalik Istanbuli konventsioon allkirjastada, see on nii meie maja kui koostööparterite suure ühise töö vili. Konventsiooniga liitudes peab ka Eesti sarnaselt enamusele Euroopa riikidele pöörama võitluses vägivallaga uue lehekülje, Eesti riigi seisukohalt on tegemist murranguga naistevastase vägivalla vähendamises ja ennetuses,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Istanbuli konventsioon on riikide ülene kokkulepe, mis seab esikohale vägivalla all kannatanud, paneb riigile kohustused pakkuda neile võimalikult palju tuge ja teenuseid, juurutab ühiskonnas mõistmist, et vägivallal – eelkõige naistevastasel ja peresisesel vägivallal– puudub igasugune õigustus ning rõhutab, et vägivallaakt lapse juuresolekul on vägivalla raskeim vorm. Konventsiooniga liitumine suunab senisest suuremat tähelepanu naistevastase vägivalla ennetusele – kampaaniatele teadlikkuse tõstmiseks, koolitustele, õppematerjalide väljatöötamisele koolide jaoks, tugiteenuste pakkumisele, ohvrite nõustamisele, naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse edendamisele jne.  „Uuringud ütlevad, et laps vägivalla tunnistaja või selle kaudse kogejana kannab seda endaga kaasa ka täiskasvanuna. Seetõttu peame tegutsema selle nimel, et noores eas ei tekiks lastel arusaama naistevastasest vägivallast kui normaalsest nähtusest,“ selgitas justiitsminister.  Pärast konventsiooni heakskiitmist ja allkirjastamist tuleb konventsioon ratifitseerida riigikogus. Konventsioon avati allkirjastamiseks välisministrite kohtumisel 10. mail 2011 Istanbulis. 2014. aasta 12. novembri seisuga on konventsiooni allkirjastanud 36 riiki ja ratifitseerinud 15 riiki: http://www.conventions.coe.int/Treaty/Commun/ChercheSig.asp?NT=210&CM=&DF=&CL=ENG Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Elatisvõlgnike elu muutub keerulisemaks

Vabariigi valitsus kiitis heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, millega muudetakse elatiste sissenõudmine tõhusamaks ning pannakse rohkem lapsevanemaid elatist maksma. Justiitsminister Andres Anvelt selgitas, et täna heakskiidu saanud eelnõu on valitsuskoalitsiooni perepoliitikas keskse tähtsusega, kehtestades elatisraha maksmisest kõrvalehoidjatele jõulise riikliku sunni ja vähendades nii vaesusriskis elavate laste osakaalu. Eelnõu kõige olulisem mõte on panna lapsevanemaid juba ennetavalt mõtlema sellele, et elatist tuleb tasuda. „Tegemist on ju inimese enda lapsega. Kui aga vanem tõesti maksmisest kõrvale hiilib, siis on riigi ülesanne tagada, et vanem oma kohustust täidaks,“ ütles Anvelt. Tulevikus saab kohus elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmise korral peatada võlgniku mootorsõiduki ja väikelaeva juhtimisõiguse, jahitunnistuse, relvaloa ja kalastuskaardi kehtivuse. Kohus saab õiguste peatamisel keelata ka nende õiguste andmise. Teine olulisem muudatus on see, et kohtutäitur on tulevikus kohustatud regulaarsemalt elatisvõlgnikuga teatud aja tagant ühendust võtma, et selgitada välja, miks ta ei täida lapse ülalpidamiskohustust, millised on tema sissetulekud ning kuidas kavatseb võlgnik elatise võlgnevuse likvideerida. Kui muud täitemenetluse toimingud pole pika aja jooksul võimaldanud elatist sisse nõuda, siis peab kohtutäitur arestitava vara leidmiseks ja selle müümiseks võlgniku valduses olevaid ruume ja maatükki läbi otsima. Ka selleks, et saada edaspidi riigilt erametsaomaniku või ettevõtluse alustamise toetust, ei tohi olla inimesel lapse elatise võlgnevust. Lapse elatisnõude aegumistähtaeg pikeneb kolmelt aastalt kümnele. Praegu on täiseealisel lapsel õigus saada elatist kuni 21. eluaastani juhul, kui ta omandab põhi- või keskharidust. Tulevikus on see õigus ka kuni 21-aastasel lapsel, kes omandab kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes. Samuti muutub eelnõu järgi isiku töötasu ja muu sarnase tasu suuruse arvestamine selle arestimisel, nii et nende hulka saab arvestada ka muid mitterahalisi hüvesid, mida tööandja töötajale võimaldab. Kohtutäiturid saavad edaspidi õiguse arestida kolmandale isikule võlgniku eest makstud rahalise kohustuse, kui kolmandatele isikutele makstud rahalised kohustused ületavad võlgnikule seadusega ettenähtud mittearestitava sissetuleku suuruse. Sellega püütakse saada kätte kohtutäituri eest varjatud raha, mis on makstud võlgniku kohustuse täitmiseks kolmandale isikutele sularahas või kasutades teiste isikute kontosid. Lihtsustub ka riigi õigusabi taotlemine, kui riigi õigusabi taotletakse lapse elatise asjus. Igal aastal teevad kohtud elatise määramise kohta üle 1000 lahendi, millest osa läheb kohtutäiturite kätte, kuna vanemad ei hakka elatist vabatahtlikult maksma. Väga suurt elatisnõuete hulka ei õnnestu aga ka kohtutäituritel sisse nõuda. Aasta alguse seisuga oli täitemenetluses üle 12 000 elatisnõude ning nendest tulenev võlgnevus kokku oli üle 10 miljoni euro. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Elatisvõlgnike elu muutub keerulisemaks

Vabariigi valitsus kiitis heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, millega muudetakse elatiste sissenõudmine tõhusamaks ning pannakse rohkem lapsevanemaid elatist maksma. Justiitsminister Andres Anvelt selgitas, et täna heakskiidu saanud eelnõu on valitsuskoalitsiooni perepoliitikas keskse tähtsusega, kehtestades elatisraha maksmisest kõrvalehoidjatele jõulise riikliku sunni ja vähendades nii vaesusriskis elavate laste osakaalu. Eelnõu kõige olulisem mõte on panna lapsevanemaid juba ennetavalt mõtlema sellele, et elatist tuleb tasuda. „Tegemist on ju inimese enda lapsega. Kui aga vanem tõesti maksmisest kõrvale hiilib, siis on riigi ülesanne tagada, et vanem oma kohustust täidaks,“ ütles Anvelt. Tulevikus saab kohus elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmise korral peatada võlgniku mootorsõiduki ja väikelaeva juhtimisõiguse, jahitunnistuse, relvaloa ja kalastuskaardi kehtivuse. Kohus saab õiguste peatamisel keelata ka nende õiguste andmise. Teine olulisem muudatus on see, et kohtutäitur on tulevikus kohustatud regulaarsemalt elatisvõlgnikuga teatud aja tagant ühendust võtma, et selgitada välja, miks ta ei täida lapse ülalpidamiskohustust, millised on tema sissetulekud ning kuidas kavatseb võlgnik elatise võlgnevuse likvideerida. Kui muud täitemenetluse toimingud pole pika aja jooksul võimaldanud elatist sisse nõuda, siis peab kohtutäitur arestitava vara leidmiseks ja selle müümiseks võlgniku valduses olevaid ruume ja maatükki läbi otsima. Ka selleks, et saada edaspidi riigilt erametsaomaniku või ettevõtluse alustamise toetust, ei tohi olla inimesel lapse elatise võlgnevust. Lapse elatisnõude aegumistähtaeg pikeneb kolmelt aastalt kümnele. Praegu on täiseealisel lapsel õigus saada elatist kuni 21. eluaastani juhul, kui ta omandab põhi- või keskharidust. Tulevikus on see õigus ka kuni 21-aastasel lapsel, kes omandab kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes. Samuti muutub eelnõu järgi isiku töötasu ja muu sarnase tasu suuruse arvestamine selle arestimisel, nii et nende hulka saab arvestada ka muid mitterahalisi hüvesid, mida tööandja töötajale võimaldab. Kohtutäiturid saavad edaspidi õiguse arestida kolmandale isikule võlgniku eest makstud rahalise kohustuse, kui kolmandatele isikutele makstud rahalised kohustused ületavad võlgnikule seadusega ettenähtud mittearestitava sissetuleku suuruse. Sellega püütakse saada kätte kohtutäituri eest varjatud raha, mis on makstud võlgniku kohustuse täitmiseks kolmandale isikutele sularahas või kasutades teiste isikute kontosid. Lihtsustub ka riigi õigusabi taotlemine, kui riigi õigusabi taotletakse lapse elatise asjus. Igal aastal teevad kohtud elatise määramise kohta üle 1000 lahendi, millest osa läheb kohtutäiturite kätte, kuna vanemad ei hakka elatist vabatahtlikult maksma. Väga suurt elatisnõuete hulka ei õnnestu aga ka kohtutäituritel sisse nõuda. Aasta alguse seisuga oli täitemenetluses üle 12 000 elatisnõude ning nendest tulenev võlgnevus kokku oli üle 10 miljoni euro. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Selgusid parimad kriminoloogiaalased üliõpilastööd

Justiitsminister andis täna üle auhinnad parimatele kriminoloogialaastele üliõpilastöödele. Iga-aastase konkursi parimad tööd käsitlesid seekord maksuõiguse, seksuaalkuritegude ja vägivalla teemasid. Justiitsministeeriumi analüüsitalituse projektijuhi Laidi Surva sõnul edendab üliõpilastööde võistlus kriminoloogia- ja karistusõigusalast teadus- ja arendustegevust. „Sel aastal olid mitmed tööd seotud perevägivalla ja selle menetlemisega. Osalt on see kindlasti seotud teema päevakajalisusega viimasel paaril aastal. Lisaks kirjutati küber- ja varavastasest kuritegevusest ning kriminaalmenetlusest üldisemalt, aga ka majanduskuritegevusest ja vanglakeskkonnast,“ sõnas Surva. Sellel aastal auhinnati 1000-eurose preemiaga kolme üliõpilastööd. Preemia said Helen Aaremäe magistritöö „Maksukohustuslase enese mittesüüstamise privileegi ulatus maksuõigusnormi rikkumisel paralleelmenetluses“, Eneli Lauritsa artikkel Juridicas „Virtuaalse isiku kujutamise probleemid karistusseadustiku §178 kontekstis“ ja Adeline Nadarjani magistritöö „Seksuaalteenuste ostmise kriminaliseerimise võimalikud mõjud Eestis Rootsi ja Soome kogemuste põhjal“. Aukirjaga märgiti ära Mariken Arro magistritöö „Lepitusmenetlus menetlusliigina perevägivalla juhtumite puhul“ ja Oliver Nahkuri magistritöö „Isikutevaheliste suhete destruktiivse konfliktsuse indeksi konstrueerimine ja valideerimine“. Justiitsministeerium korraldab kriminoloogiaalaste üliõpilastööde võistlust alates 2006. aastast. Tänavu laekus konkursile 16 tööd, neist enamik Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast. Kõigi auhinnatud tööde autorid olid Tartu Ülikooli tudengid. Hindamiskomisjoni kuulusid valitsusasutuste, põhiseaduslike institutsioonide ning haridus- ja teadusasutuste esindajad. Justiitsministeerium tänab kõiki konkursil osalejaid. Parimad üliõpilastööd on autorite nõusolekul avaldatud kriminaalpoliitika veebis. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Selgusid parimad kriminoloogiaalased üliõpilastööd

Justiitsminister andis täna üle auhinnad parimatele kriminoloogialaastele üliõpilastöödele. Iga-aastase konkursi parimad tööd käsitlesid seekord maksuõiguse, seksuaalkuritegude ja vägivalla teemasid. Justiitsministeeriumi analüüsitalituse projektijuhi Laidi Surva sõnul edendab üliõpilastööde võistlus kriminoloogia- ja karistusõigusalast teadus- ja arendustegevust. „Sel aastal olid mitmed tööd seotud perevägivalla ja selle menetlemisega. Osalt on see kindlasti seotud teema päevakajalisusega viimasel paaril aastal. Lisaks kirjutati küber- ja varavastasest kuritegevusest ning kriminaalmenetlusest üldisemalt, aga ka majanduskuritegevusest ja vanglakeskkonnast,“ sõnas Surva. Sellel aastal auhinnati 1000-eurose preemiaga kolme üliõpilastööd. Preemia said Helen Aaremäe magistritöö „Maksukohustuslase enese mittesüüstamise privileegi ulatus maksuõigusnormi rikkumisel paralleelmenetluses“, Eneli Lauritsa artikkel Juridicas „Virtuaalse isiku kujutamise probleemid karistusseadustiku §178 kontekstis“ ja Adeline Nadarjani magistritöö „Seksuaalteenuste ostmise kriminaliseerimise võimalikud mõjud Eestis Rootsi ja Soome kogemuste põhjal“. Aukirjaga märgiti ära Mariken Arro magistritöö „Lepitusmenetlus menetlusliigina perevägivalla juhtumite puhul“ ja Oliver Nahkuri magistritöö „Isikutevaheliste suhete destruktiivse konfliktsuse indeksi konstrueerimine ja valideerimine“. Justiitsministeerium korraldab kriminoloogiaalaste üliõpilastööde võistlust alates 2006. aastast. Tänavu laekus konkursile 16 tööd, neist enamik Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast. Kõigi auhinnatud tööde autorid olid Tartu Ülikooli tudengid. Hindamiskomisjoni kuulusid valitsusasutuste, põhiseaduslike institutsioonide ning haridus- ja teadusasutuste esindajad. Justiitsministeerium tänab kõiki konkursil osalejaid. Parimad üliõpilastööd on autorite nõusolekul avaldatud kriminaalpoliitika veebis. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium jätkab ühinguõiguse korrastamise ettevalmistamisega

Justiitsministeerium saatis avalikule konsultatsioonile ühinguõiguse revisjoni lähteülesande projekti. Justiitsministeerium kutsub üles esitama arvamusi ja ettepanekuid ühinguõiguse kodifitseerimise lähteülesande projekti kohta. Lähteülesande projekt sisaldab revisjoni läbiviimise põhjendusi, plaanitavat ulatust, viisi ja üldist tegevuskava, samuti ühinguõiguslike probleemide kaardistust koos asutuste ja huvirühmade arvamuste ning võimalike analüüsi ülesannetega. Lähteülesande projektis on arvesse võetud ka selle aasta suvel justiitsministeeriumile edastatud arvamusi ja ettepanekuid ühinguõiguse moderniseerimise kohta. Oodatud on arvamused ja ettepanekud selle kohta, kas lähteülesande projektis on kajastatud kõik olulised probleemid, mida tuleks ühinguõiguse revisjoni raames analüüsida ning kas ühinguõiguse revisjon väljapakutud ulatuses ja kujul on põhjendatud. Avalik konsultatsioon on oluline ühinguõiguse korrastamise vajalikkuse ja ulatuse ning revisjoni käigus käsitlemist vajavate teemade hindamiseks. Tagasisidet ootame 8. detsembriks internetiaadressil KODIFuhinguoigus@just.ee, tähistatuna märksõnadega „Ühinguõiguse kodifitseerimine“. Lähteülesande projekt koos täpsema infoga konsultatsiooni kohta on leitav justiitsministeeriumi kodulehel. Pärast avalikku konsultatsiooni koostatakse saadud tagasiside pinnalt läheülesande lõplik versioon.  Selle alusel otsustakse, kas ühinguõiguse kodifitseerimise läbiviimine on vajalik. Siiani läbi viidud kodifitseerimisprojektide kohta leiate informatsiooni justiitsministeeriumi kodulehelt. Ühinguõiguse kodifitseerimise ettevalmistamine algas Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ programmi „Parema õigusloome arendamine“ raames. Kui otsustatakse, et ühinguõigust tuleb kodifitseerida, siis toimub see Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavast 2014-2020. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium jätkab ühinguõiguse korrastamise ettevalmistamisega

Justiitsministeerium saatis avalikule konsultatsioonile ühinguõiguse revisjoni lähteülesande projekti. Justiitsministeerium kutsub üles esitama arvamusi ja ettepanekuid ühinguõiguse kodifitseerimise lähteülesande projekti kohta. Lähteülesande projekt sisaldab revisjoni läbiviimise põhjendusi, plaanitavat ulatust, viisi ja üldist tegevuskava, samuti ühinguõiguslike probleemide kaardistust koos asutuste ja huvirühmade arvamuste ning võimalike analüüsi ülesannetega. Lähteülesande projektis on arvesse võetud ka selle aasta suvel justiitsministeeriumile edastatud arvamusi ja ettepanekuid ühinguõiguse moderniseerimise kohta. Oodatud on arvamused ja ettepanekud selle kohta, kas lähteülesande projektis on kajastatud kõik olulised probleemid, mida tuleks ühinguõiguse revisjoni raames analüüsida ning kas ühinguõiguse revisjon väljapakutud ulatuses ja kujul on põhjendatud. Avalik konsultatsioon on oluline ühinguõiguse korrastamise vajalikkuse ja ulatuse ning revisjoni käigus käsitlemist vajavate teemade hindamiseks. Tagasisidet ootame 8. detsembriks internetiaadressil KODIFuhinguoigus@just.ee, tähistatuna märksõnadega „Ühinguõiguse kodifitseerimine“. Lähteülesande projekt koos täpsema infoga konsultatsiooni kohta on leitav justiitsministeeriumi kodulehel. Pärast avalikku konsultatsiooni koostatakse saadud tagasiside pinnalt läheülesande lõplik versioon.  Selle alusel otsustakse, kas ühinguõiguse kodifitseerimise läbiviimine on vajalik. Siiani läbi viidud kodifitseerimisprojektide kohta leiate informatsiooni justiitsministeeriumi kodulehelt. Ühinguõiguse kodifitseerimise ettevalmistamine algas Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ programmi „Parema õigusloome arendamine“ raames. Kui otsustatakse, et ühinguõigust tuleb kodifitseerida, siis toimub see Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavast 2014-2020. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi