Justiitsvaldkonna aasta projektiks sai e-arveldaja

Justiitsvaldkonna aasta projektiks 2014 sai sellel aastal alustavatele ja väikeettevõtjatele mõeldud raamatupidamistarkvara e-arveldaja. „Tegemist on innovatiivse projektiga, mille eesmärgiks on ettevõtlike Eesti inimeste elu kergemaks muutmine. See on ka näide, kus riik ei arenda infosüsteeme mitte niivõrd enda huve silmas pidades kuivõrd just ettevõtjate elu lihtsamaks muutmiseks. Senine positiivne tagasiside tõestab, et e-arveldajast on paljudele alustavatele ja väikeettevõtjatele olnud reaalne kasu,“ ütles justiitsministeeriumi kantsler Norman Aas. Projektiga taheti luua lihtne veebipõhine alustavale ja väikeettevõtjale suunatud raamatupidamistarkvara, mis aitab ettevõtjal raamatupidamise korraldamisega ise hakkama saada. E-arveldaja pakub lihtsat võimalust kohe ettevõtlusega alustades, hallata ja korras hoida ettevõtlusega kaasas käiva raamatupidamise kohustust. See aitab kaasa raamatupidamise korraldamise harjumuse tekkimisele, aga ühtlasi lahendab ka ettevõtja ühe peamise mure – aruandluse õigeaegse, õige ja vähese koormusega haldamise. Raamatupidamistarkvara on loodud e-äriregistri ettevõtjaportaali külge täiesti uue moodulina, mida saavad kasutada nii ettevõtjad ise kui ka nende volitatud isikud, näiteks raamatupidajad. E-arveldaja kasutusele võtmisel ei pea oma arvutisse alla laadima ühtegi täiendavat aplikatsiooni, sest teenus on veebipõhine. Andmeid hoitakse tarkvara serverites ja keskkonnale saab olenemata ajast ning kohast internetiüleselt alati piiramatult ligi. E-arveldajal on olemas demokeskkonna proovimise võimalus. E-arveldaja, mida saavad kõik raamatupidamise kohustuslased ettevõtjaportaalis kasutada alates 2014 aprilli teisest poolest ning see võimaldab erinevalt teistest tarkvaradest kiiremat asjaajamist.   Justiitsvaldkonna aasta projekti tiitli lõppvooru nominentideks olid veel karistusõiguse revisjon, millega vähendatakse karistatavate tegude arvu ning ülekriminaliseerimist, ning Eesti seaduste inglise keelde tõlkimine ja Riigi Teataja ingliskeelse lehe loomine. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsvaldkonna aasta projektiks sai e-arveldaja

Justiitsvaldkonna aasta projektiks 2014 sai sellel aastal alustavatele ja väikeettevõtjatele mõeldud raamatupidamistarkvara e-arveldaja. „Tegemist on innovatiivse projektiga, mille eesmärgiks on ettevõtlike Eesti inimeste elu kergemaks muutmine. See on ka näide, kus riik ei arenda infosüsteeme mitte niivõrd enda huve silmas pidades kuivõrd just ettevõtjate elu lihtsamaks muutmiseks. Senine positiivne tagasiside tõestab, et e-arveldajast on paljudele alustavatele ja väikeettevõtjatele olnud reaalne kasu,“ ütles justiitsministeeriumi kantsler Norman Aas. Projektiga taheti luua lihtne veebipõhine alustavale ja väikeettevõtjale suunatud raamatupidamistarkvara, mis aitab ettevõtjal raamatupidamise korraldamisega ise hakkama saada. E-arveldaja pakub lihtsat võimalust kohe ettevõtlusega alustades, hallata ja korras hoida ettevõtlusega kaasas käiva raamatupidamise kohustust. See aitab kaasa raamatupidamise korraldamise harjumuse tekkimisele, aga ühtlasi lahendab ka ettevõtja ühe peamise mure – aruandluse õigeaegse, õige ja vähese koormusega haldamise. Raamatupidamistarkvara on loodud e-äriregistri ettevõtjaportaali külge täiesti uue moodulina, mida saavad kasutada nii ettevõtjad ise kui ka nende volitatud isikud, näiteks raamatupidajad. E-arveldaja kasutusele võtmisel ei pea oma arvutisse alla laadima ühtegi täiendavat aplikatsiooni, sest teenus on veebipõhine. Andmeid hoitakse tarkvara serverites ja keskkonnale saab olenemata ajast ning kohast internetiüleselt alati piiramatult ligi. E-arveldajal on olemas demokeskkonna proovimise võimalus. E-arveldaja, mida saavad kõik raamatupidamise kohustuslased ettevõtjaportaalis kasutada alates 2014 aprilli teisest poolest ning see võimaldab erinevalt teistest tarkvaradest kiiremat asjaajamist.   Justiitsvaldkonna aasta projekti tiitli lõppvooru nominentideks olid veel karistusõiguse revisjon, millega vähendatakse karistatavate tegude arvu ning ülekriminaliseerimist, ning Eesti seaduste inglise keelde tõlkimine ja Riigi Teataja ingliskeelse lehe loomine. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Iduühingud saavad rohkem võimalusi

Vabariigi valitsus kiitis heaks justiitsministeeriumi ette valmistatud eelnõu, mis annab iduettevõtjatele senisest suuremad võimalused kaasata kapitali ning kujundada osanikevahelisi suhteid ja ühingu tegevust. „Eesti peab olema välisinvestoritele atraktiivne sihtriik ning meie ülesanne on motiveerida Eestis loodud osaühinguid jääma siia ka pärast väliskapitali kaasamist. Täna heaks kiidetud seaduseelnõu toetab iduühingute arengut, aga ka kõiki teisi osaühinguid,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Tulevikus on lihtsam määratleda osaühingu siseselt eri liiki osasid ja teostada sellest tulenevaid õigusi. Muudatuste tulemusel saab osaühing tulevikus pakkuda võimalikele investoritele kindlaid lahendusi. Investor võib olla kindel, et ka Eestis on võimalikud eriliigilised osad ning arvestada sellega, et osaühingu põhikirjas saab kindlaks määrata konkreetselt erinevate osade või tema enda isikuga seotud õigusi. Näiteks saab anda osanikust investorile eelisseisundi kasumi või likvideerimisest järelelejääva vara jaotamisel. Samuti on sarnaselt aktsiaseltsiga võimalik suurendada tingimuslikult osakapitali. Muudatuste tulemusel võivad iduettevõtjad hakata pakkuma maailmas standardiseeritud ja investoritele juba tuttavaid lahendusi, mh saab investorile osakapitali tingimuslikul suurendamisel väljastada vahetusvõlakirju. Lisaks antakse eelnõuga osanikele võimalus delegeerida osaühingu juhtorganitele põhikirjas määratletud ajaks ja mahus õiguse suurendada osakapitali, et muuta investorite otsingute ja kapitali kaasamise protsessi senisest paindlikumaks. Osaühingu oma osade omandamise tingimused muutuvad leebemaks. Selle tulemusel on osaühingul võimalik rakendada erinevaid optsiooniprogramme, samuti saab kindlamalt leppida kokku osaniku osa tagasivõõrandamise kohustuses nt juhul, kui osanik osaühingu tegevusse kokkulepitud viisil või mahus ei panusta. Viimase muudatusena lihtsustuvad nõukogu koosoleku pidamise ja otsuste vastuvõtmise nõuded. See on vajalik olukorras, kus näiteks osa nõukogu liikmeid ei asu Eestis. Nõukogu koosolekutel saab osaleda ja otsuseid teha sidevahendi abil või kirjalikult. Seega on võimalik äriühingu juhtimisel kasutada kaasaegsemaid vahendeid ja teha nõukogul efektiivsemalt ettevõtjaga seotud otsuseid. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Iduühingud saavad rohkem võimalusi

Vabariigi valitsus kiitis heaks justiitsministeeriumi ette valmistatud eelnõu, mis annab iduettevõtjatele senisest suuremad võimalused kaasata kapitali ning kujundada osanikevahelisi suhteid ja ühingu tegevust. „Eesti peab olema välisinvestoritele atraktiivne sihtriik ning meie ülesanne on motiveerida Eestis loodud osaühinguid jääma siia ka pärast väliskapitali kaasamist. Täna heaks kiidetud seaduseelnõu toetab iduühingute arengut, aga ka kõiki teisi osaühinguid,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Tulevikus on lihtsam määratleda osaühingu siseselt eri liiki osasid ja teostada sellest tulenevaid õigusi. Muudatuste tulemusel saab osaühing tulevikus pakkuda võimalikele investoritele kindlaid lahendusi. Investor võib olla kindel, et ka Eestis on võimalikud eriliigilised osad ning arvestada sellega, et osaühingu põhikirjas saab kindlaks määrata konkreetselt erinevate osade või tema enda isikuga seotud õigusi. Näiteks saab anda osanikust investorile eelisseisundi kasumi või likvideerimisest järelelejääva vara jaotamisel. Samuti on sarnaselt aktsiaseltsiga võimalik suurendada tingimuslikult osakapitali. Muudatuste tulemusel võivad iduettevõtjad hakata pakkuma maailmas standardiseeritud ja investoritele juba tuttavaid lahendusi, mh saab investorile osakapitali tingimuslikul suurendamisel väljastada vahetusvõlakirju. Lisaks antakse eelnõuga osanikele võimalus delegeerida osaühingu juhtorganitele põhikirjas määratletud ajaks ja mahus õiguse suurendada osakapitali, et muuta investorite otsingute ja kapitali kaasamise protsessi senisest paindlikumaks. Osaühingu oma osade omandamise tingimused muutuvad leebemaks. Selle tulemusel on osaühingul võimalik rakendada erinevaid optsiooniprogramme, samuti saab kindlamalt leppida kokku osaniku osa tagasivõõrandamise kohustuses nt juhul, kui osanik osaühingu tegevusse kokkulepitud viisil või mahus ei panusta. Viimase muudatusena lihtsustuvad nõukogu koosoleku pidamise ja otsuste vastuvõtmise nõuded. See on vajalik olukorras, kus näiteks osa nõukogu liikmeid ei asu Eestis. Nõukogu koosolekutel saab osaleda ja otsuseid teha sidevahendi abil või kirjalikult. Seega on võimalik äriühingu juhtimisel kasutada kaasaegsemaid vahendeid ja teha nõukogul efektiivsemalt ettevõtjaga seotud otsuseid. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Tarbijalt nõutavad sissenõudmiskulud saavad piirangud

Vabariigi valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, millega piiratakse tarbijalt nõutavaid sissenõudmiskulusid. Piirangud kehtivad kõigile lepingutele, mille üheks pooleks on tarbija ja teiseks pooleks ettevõtja, sh nii kiirlaenudele, liisingu- ja krediitkaartide andjatele kui ka järelmaksuga müüjatele. Seadusemuudatus kaitseb tarbija õigusi ning aitab vältida olukorda, kus erinevate kõrvalnõuete, eelkõige sissenõudmiskulude tõttu kasvab makseraskustesse sattunud inimese võlg kordades ja ta satub veelgi halvemasse majanduslikku olukorda. „Sissenõudmiskuludest on saanud kiirlaenuturul omaette äritegevus, millega aheldatakse hättasattunu jäägitult laenuandjaga. Piiranguid kehtestades on arvestatud laenuandja tegelike kulutustega, mitte võimalusega teha sellest omaette tuluallikas,“ kommenteeris justiitsminister Andres Anvelt. Sissenõudmiskulud tekivad võlausaldajal enamasti seoses sellega, et võla mitteõigeaegse tasumise korral tuleb võlgnikuga ühendust võtta. Tihti on sissenõudmiskulude suurus lepingus ette määratud. Üldjuhul pole aga välja toodud, kui mitu tasulist kirja võlausaldaja võlgnikule kokku saadab. Tavaliselt sisaldub selline kokkulepe tüüptingimustes, mille sisu ei saa tarbija enne lepingu sõlmimist mõjutada. Eelnõu järgi peavad inimeselt nõutavad sissenõudmiskulud olema võimalikult lähedased laenuandja tegelikele kulutustele. See tähendab, et võlausaldajad peaksid tegelema sissenõudmisega mõistlike kuludega ja tarbijasõbralikult. Eelnõuga eristatakse tarbijalt võla nõudmist lepingu kehtivuse ajal ja pärast lepingu lõppemist: -       Lepingu kestel saab võlausaldaja nõuda tarbijalt ainult meeldetuletuskirjade saatmise kulusid. Iga võlgnevuse kohta saab saata ainult ühe tasulise meeldetuletuskirja, mille hüvitamiseks võib nõuda tarbijalt kuni 5 eurot. See õigus on võlausaldajal juhul, kui ta on enne saatnud tarbijale vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. -       Pärast lepingu lõppu võib võlgnikule saata maksimaalselt kolm tasulist kirja. Kirju võib saata iga seitsme päeva tagant. Arvestada tuleb ka sissenõudmiskulude kogusumma ülempiiriga, mis sõltub sissenõutava summa suurusest. Näiteks võib üle 1000-eurose nõude puhul küsida sissenõudmiskulu kuni 50 eurot, mis on ühtlasi kõigi sissenõudmiskulude maksimaalne ülempiir. Samuti peab tulevikus viivisemäär tarbijakrediidilepingutes olema näidatud nii päeva- kui aastamäärana. Praegu tehakse seda sageli ainult päevamäärana, millel alusel on tarbijal keeruline hinnata, milliseks kujuneb tema rahaline kohustus, kui ta õigeaegselt saadud laenu tagasi ei maksa. Samuti pole edaspidi lubatud rakendada viivist lisaks intressile ka muule raha kasutamise tasule, näiteks lepingutasule. Järelevalve tugevdamiseks saab Tarbijakaitseamet õiguse teha sissenõudmiskulude regulatsiooni rikkujale ettekirjutus, nõudes rikkumise lõpetamist ja edasistest rikkumistest hoidumist. Krediidi kulukuse ülempiiri või tarbijalt nõutavate sissenõudmiskulude piirangute järgimata jätmine on edaspidi karistatav väärteona. Seadus on plaanitud jõustuma 2015. aasta 1. juulil.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Tarbijalt nõutavad sissenõudmiskulud saavad piirangud

Vabariigi valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, millega piiratakse tarbijalt nõutavaid sissenõudmiskulusid. Piirangud kehtivad kõigile lepingutele, mille üheks pooleks on tarbija ja teiseks pooleks ettevõtja, sh nii kiirlaenudele, liisingu- ja krediitkaartide andjatele kui ka järelmaksuga müüjatele. Seadusemuudatus kaitseb tarbija õigusi ning aitab vältida olukorda, kus erinevate kõrvalnõuete, eelkõige sissenõudmiskulude tõttu kasvab makseraskustesse sattunud inimese võlg kordades ja ta satub veelgi halvemasse majanduslikku olukorda. „Sissenõudmiskuludest on saanud kiirlaenuturul omaette äritegevus, millega aheldatakse hättasattunu jäägitult laenuandjaga. Piiranguid kehtestades on arvestatud laenuandja tegelike kulutustega, mitte võimalusega teha sellest omaette tuluallikas,“ kommenteeris justiitsminister Andres Anvelt. Sissenõudmiskulud tekivad võlausaldajal enamasti seoses sellega, et võla mitteõigeaegse tasumise korral tuleb võlgnikuga ühendust võtta. Tihti on sissenõudmiskulude suurus lepingus ette määratud. Üldjuhul pole aga välja toodud, kui mitu tasulist kirja võlausaldaja võlgnikule kokku saadab. Tavaliselt sisaldub selline kokkulepe tüüptingimustes, mille sisu ei saa tarbija enne lepingu sõlmimist mõjutada. Eelnõu järgi peavad inimeselt nõutavad sissenõudmiskulud olema võimalikult lähedased laenuandja tegelikele kulutustele. See tähendab, et võlausaldajad peaksid tegelema sissenõudmisega mõistlike kuludega ja tarbijasõbralikult. Eelnõuga eristatakse tarbijalt võla nõudmist lepingu kehtivuse ajal ja pärast lepingu lõppemist: -       Lepingu kestel saab võlausaldaja nõuda tarbijalt ainult meeldetuletuskirjade saatmise kulusid. Iga võlgnevuse kohta saab saata ainult ühe tasulise meeldetuletuskirja, mille hüvitamiseks võib nõuda tarbijalt kuni 5 eurot. See õigus on võlausaldajal juhul, kui ta on enne saatnud tarbijale vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. -       Pärast lepingu lõppu võib võlgnikule saata maksimaalselt kolm tasulist kirja. Kirju võib saata iga seitsme päeva tagant. Arvestada tuleb ka sissenõudmiskulude kogusumma ülempiiriga, mis sõltub sissenõutava summa suurusest. Näiteks võib üle 1000-eurose nõude puhul küsida sissenõudmiskulu kuni 50 eurot, mis on ühtlasi kõigi sissenõudmiskulude maksimaalne ülempiir. Samuti peab tulevikus viivisemäär tarbijakrediidilepingutes olema näidatud nii päeva- kui aastamäärana. Praegu tehakse seda sageli ainult päevamäärana, millel alusel on tarbijal keeruline hinnata, milliseks kujuneb tema rahaline kohustus, kui ta õigeaegselt saadud laenu tagasi ei maksa. Samuti pole edaspidi lubatud rakendada viivist lisaks intressile ka muule raha kasutamise tasule, näiteks lepingutasule. Järelevalve tugevdamiseks saab Tarbijakaitseamet õiguse teha sissenõudmiskulude regulatsiooni rikkujale ettekirjutus, nõudes rikkumise lõpetamist ja edasistest rikkumistest hoidumist. Krediidi kulukuse ülempiiri või tarbijalt nõutavate sissenõudmiskulude piirangute järgimata jätmine on edaspidi karistatav väärteona. Seadus on plaanitud jõustuma 2015. aasta 1. juulil.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Seadusemuudatus tugevdab doktorantide sotsiaalset kindlustunnet

Riigikogu kiitis heaks seadusemuudatused, mille kohaselt täienevad riikliku doktoranditoetuse saajate sotsiaalsed tagatised vanemahüvitise ja pensionikindlustuse osas 2015. aasta 1. septembrist. „Doktorantide sotsiaalsete tagatiste täiendamine on riigipoolne signaal sellest, et riik tunnustab doktoriõpinguid karjäärivalikuna,“ märkis haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. „Ühegi doktorandi sissetulek ei tohi langeda seoses lapse saamisega.“ Seni kehtivad seadused tagavad doktorantidele üksnes ravikindlustuse. Doktoranditoetust ei võeta praegu arvesse vanemahüvitise ega pensioni arvestuses. „Kui doktoranditoetus ei anna doktorandile sotsiaalseid tagatisi, töötavad paljud doktorandid õpingute kõrvalt, ka väljaspool ülikooli, ega saa vajalikul määral õpingutele pühenduda,“ ütles minister Ossinovski. „Sotsiaalse kindlustatuse laiendamine doktoriõpingute ajal soodustab paindlikke töötamisvõimalusi, sealhulgas töökoormuse vähendamist õpingute ajaks või paremal juhul annab võimaluse teha tööelus paus hariduse omandamiseks.“ Vanemahüvitise arvestamisel hakatakse arvesse võtma ka doktoranditoetust Vanemahüvitise arvestamine doktoranditoetuselt on eelnõu olulisim muudatus. Doktorantidel, kelle sissetuleku moodustavad nii doktoranditoetus kui töötasu, vähenes seni kehtinud korra kohaselt sissetulek lapsehoolduspuhkuse ajal doktoranditoetuse võrra. Samas on enam kui poolte doktorantide töötasu väiksem Eesti keskmisest palgast. Kui muudatused jõustuvad, arvestatakse doktorandi vanemahüvitis kogu sissetuleku – nii töötasu kui doktoranditoetuse – alusel. Lapsehoolduspuhkusel olevate doktorantide hulk on viimastel aastatel püsinud samas suurusjärgus. 2013/2014. õppeaastal viibis akadeemilisel puhkusel seoses lapse hooldamisega umbes kümnendik doktorantidest ehk ligikaudu kolmsada inimest. Riikliku doktoranditoetuse suurus on praegu 383 eurot kuus. See number ei ole muutunud 2005. aastast saati. Alates 2015. aasta jaanuarist suureneb doktoranditoetus 10% ehk 422 euroni kuus.   Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Seadusemuudatus laiendab vajaduspõhise õppetoetuse saajate ringi

Riigikogu kiitis heaks Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse, millega laiendatakse vajaduspõhise õppetoetuse saajate ringi ja muudetakse taotlemise tingimused õiglasemaks. „Vajaduspõhise õppetoetuse süsteem muutub juba kevadsemestril kahes väga olulises aspektis,“ ütles haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. „Esiteks, üliõpilastele on loodud uus õppetoetuse liik – vajaduspõhine eritoetus. Teiseks, vajaduspõhise õppetoetuse tingimused muutuvad üliõpilastele soodsamaks, sest toetuse saamiseks vajalik õppekoormuse nõue ei ole enam nii range.“ Praegu kehtivate tingimuste kohaselt jäävad õppetoetusest ilma kõik need üliõpilased, kes ei täida õppemahtu 100%. „See tähendab, et kui üliõpilasel on jäänud saamata kasvõi üks ainepunkt, ei vasta ta järgmisel semestril enam toetuse saamise tingimustele,“ selgitas Ossinovski. „Muudatuse jõustumisel on õppetoetusõiguslikud üliõpilased, kes täidavad semestris õppekava vähemalt 75% ulatuses ehk kõik täiskoormusel õppivad üliõpilased.“ Lisandub vajaduspõhine eritoetus 135 eurot kuus Kevadsemestril lisanduv uus toetusliik – vajaduspõhine eritoetus on mõeldud neile üliõpilastele, kelle pere majanduslik olukord on muutunud raskeks ootamatult ning kes jäid vajaduspõhisest õppetoetusest ilma põhjusel, et nende varasem sissetulek ületas toetuse saamiseks kehtestatud piiri. „Toetus peaks edaspidi oluliselt paremini jõudma nende tudengiteni, kes seda tõeliselt vajavad,“ märkis minister Ossinovski. „Nagu nimigi ütleb, on uus toetusliik seotud erijuhtumitega. Senine üksnes automaatselt toimiv taotlussüsteem ei jätnud ruumi personaalsele lähenemisele ja erandjuhtudele, mille lahendamisest võib sõltuda üliõpilase õpingute jätkamine.“ Eritoetuse suurus on 135 eurot. Eritoetust hakkavad määrama ja maksma õppeasutused, kellel on võimalik küsida üliõpilaselt lisadokumente. Õppeasutusel on võimalus eritoetuse määramisel võtta arvesse ka seda, kui üks lapsevanem on loobunud oma last toetamast, või on lapsevanem või mõni teine tudengi pereliige jäänud ootamatult töötuks või kaotanud töövõime. Praegu võetakse vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel aluseks perekonna eelmise kalendriaasta maksuandmed ja taotlemine toimub riigiportaali Eesti.ee kaudu. Taustainfo Vajaduspõhise õppetoetuse süsteem rakendus 2013. aasta sügisel kõrgkooli astunud üliõpilastele. Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub perekonna eelmise kalendriaasta sissetulekust. Toetuse suurus on: 220 eurot, kui sissetulek pereliikme kohta oli väiksem kui 74,75 eurot; 135 eurot, kui sissetulek jäi vahemikku 74,76-149,50 eurot; 75 eurot, kui sissetulek oli vahemikus 149,51-299 eurot. Sel õppeaastal on 2,5 kuu jooksul saanud rohkem kui 3800 üliõpilast jaatava vastuse vajaduspõhise õppetoetuse taotlusele. Taotlust saab esitada Eesti.ee portaali kaudu kogu semestri vältel, toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust. Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise tingimustega saab täpsemalt tutvuda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/et/oppetoetus.   Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi