Anvelt: kriminaalmenetlus peab muutuma tõhusamaks

Justiitsminister Andres Anvelt ütles täna riigikogu infotunnis, et ministeerium alustab järgmisel aastal kriminaalmenetluse revisjoniga, mis muudab menetluse kiiremaks ja tõhusamaks. Justiitsminister rõhutas, et tõhusa siseturvalisuse huvides peab riigi peamisteks prioriteetideks kujunema kiire kriminaalmenetluse reform, menetluse maksimaalne digitaliseerimine ning dubleerivate tegevuste likvideerimine nii kohtus, prokuratuuris kui ka politseis. „Siseturvalisus vajab väga palju uut õhku. Nii nagu käimasolev kohtumenetlusreform on näidanud, et kohtupidamine on muutunud varasemast kiiremaks, nii peab see toimuma ka kriminaalmenetluses,“ lausus minister. „Digitaliseerimine aitab menetleja tööd oluliselt lihtsustada, sest dokumente ei liigutata enam kondijõul, need saaksid kättesaadavaks kõigile menetluse osapooltele ning aitab järge pidada, mis staadiumis menetlus on,“ lisas Anvelt. Ta tõi näite praegusest olukorrast, kus prokurör saadab menetlusosalistele kirju füüsilisel kujul, mis aga kulutab aasta ligikaudu 30 000 prokuröri töötundi. Üle tuleb vaadata ka võimalikud dubleerivad tegevused kogu menetluse vältel, mis vähendab kõigi menetlusosaliste koormust ning kiirendab menetlust. Anvelt rõhutas, et lisaressurssi vajab kogu siseturvalisuse valdkond alates palkadest ja täiendkoolitusest, seda nii prokuratuuris kui ka politsei- ja piirivalveametis. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Anvelt: kriminaalmenetlus peab muutuma tõhusamaks

Justiitsminister Andres Anvelt ütles täna riigikogu infotunnis, et ministeerium alustab järgmisel aastal kriminaalmenetluse revisjoniga, mis muudab menetluse kiiremaks ja tõhusamaks. Justiitsminister rõhutas, et tõhusa siseturvalisuse huvides peab riigi peamisteks prioriteetideks kujunema kiire kriminaalmenetluse reform, menetluse maksimaalne digitaliseerimine ning dubleerivate tegevuste likvideerimine nii kohtus, prokuratuuris kui ka politseis. „Siseturvalisus vajab väga palju uut õhku. Nii nagu käimasolev kohtumenetlusreform on näidanud, et kohtupidamine on muutunud varasemast kiiremaks, nii peab see toimuma ka kriminaalmenetluses,“ lausus minister. „Digitaliseerimine aitab menetleja tööd oluliselt lihtsustada, sest dokumente ei liigutata enam kondijõul, need saaksid kättesaadavaks kõigile menetluse osapooltele ning aitab järge pidada, mis staadiumis menetlus on,“ lisas Anvelt. Ta tõi näite praegusest olukorrast, kus prokurör saadab menetlusosalistele kirju füüsilisel kujul, mis aga kulutab aasta ligikaudu 30 000 prokuröri töötundi. Üle tuleb vaadata ka võimalikud dubleerivad tegevused kogu menetluse vältel, mis vähendab kõigi menetlusosaliste koormust ning kiirendab menetlust. Anvelt rõhutas, et lisaressurssi vajab kogu siseturvalisuse valdkond alates palkadest ja täiendkoolitusest, seda nii prokuratuuris kui ka politsei- ja piirivalveametis. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Kodanikujulguse aumärgi pälvisid sel aastal kümme julget meest

Justiitsminister Andres Anvelt andis täna üle kodanikujulguse aumärgid, millega tunnustatakse vapraid inimesi, kes on tabanud kurjategija, aidanud sellele oma julge tegutsemisega kaasa, hoidnud ära kuriteo või aidanud selle ohvrit. 2014. aastal tunnustati kodanikujulguse aumärgiga Boris Timofeevit, Villi Martinsoni, Aivar Sarapuud, Gennadi Simulaski, Gunnar Tilki, Tõnis Lõhmust, Maksim Bugajenkot, Joel Veskilti, Maiko Heinsalut ja Aleksandr Jevdokimovit. „Inimesi, kes julgevad enda elu või tervisega riskida, et aidata kedagi teist, ei ole just liiga palju. Seda enam väärivad sellised teod esiletõstmist ja tunnustamist, et innustada ka teisi kuritegu või abi vajavat inimest märgates mitte silma kinni pigistama. Sellel aastal on märgi saanute hulgas mitu inimest, kes astusid vapralt vastu relvastatud kurjategijale ning kelle abi võis ära hoida teise inimese raskelt viga saamise või veelgi hullema,“ ütles Andres Anvelt aumärgi saanutele. Kolm märgi saajat aitasid röövi ohvriks langenuid, ühel juhul neist oli tegemist relvastatud rööviga. Kaks meest aitasid koos peatada noarünnaku ning üks kaitses naist, keda rünnati lihahaamriga. Üks märgi saajatest aitas kinni pidada tugevas joobes veokijuhi, millega hoidis tõenäoliselt ära raske liiklusõnnetuse, kaks meest hoidsid ära kelmuse ja üks aitas politseil kinni pidada varga. Kodanikujulguse aumärke, millega riik väärtustab kodanike julgust kuritegude ärahoidmisel ja kuriteoohvrite abistamisel, annab justiitsminister välja 2004. aastast. Aumärkide komisjoni juhib kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri, sinna kuuluvad peaprokurör Lavly Perling, politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ning kuriteoennetuse nõukogu liikmed, Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja kriminoloogia professor Jüri Saar. Lühidalt saab tunnustuse pälvinud tegude kohta lugeda kriminaalpoliitika veebist. Varasematel aastatel aumärgi saanute lugudega on samuti võimalik tutvuda kriminaalpoliitika veebis. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Kodanikujulguse aumärgi pälvisid sel aastal kümme julget meest

Justiitsminister Andres Anvelt andis täna üle kodanikujulguse aumärgid, millega tunnustatakse vapraid inimesi, kes on tabanud kurjategija, aidanud sellele oma julge tegutsemisega kaasa, hoidnud ära kuriteo või aidanud selle ohvrit. 2014. aastal tunnustati kodanikujulguse aumärgiga Boris Timofeevit, Villi Martinsoni, Aivar Sarapuud, Gennadi Simulaski, Gunnar Tilki, Tõnis Lõhmust, Maksim Bugajenkot, Joel Veskilti, Maiko Heinsalut ja Aleksandr Jevdokimovit. „Inimesi, kes julgevad enda elu või tervisega riskida, et aidata kedagi teist, ei ole just liiga palju. Seda enam väärivad sellised teod esiletõstmist ja tunnustamist, et innustada ka teisi kuritegu või abi vajavat inimest märgates mitte silma kinni pigistama. Sellel aastal on märgi saanute hulgas mitu inimest, kes astusid vapralt vastu relvastatud kurjategijale ning kelle abi võis ära hoida teise inimese raskelt viga saamise või veelgi hullema,“ ütles Andres Anvelt aumärgi saanutele. Kolm märgi saajat aitasid röövi ohvriks langenuid, ühel juhul neist oli tegemist relvastatud rööviga. Kaks meest aitasid koos peatada noarünnaku ning üks kaitses naist, keda rünnati lihahaamriga. Üks märgi saajatest aitas kinni pidada tugevas joobes veokijuhi, millega hoidis tõenäoliselt ära raske liiklusõnnetuse, kaks meest hoidsid ära kelmuse ja üks aitas politseil kinni pidada varga. Kodanikujulguse aumärke, millega riik väärtustab kodanike julgust kuritegude ärahoidmisel ja kuriteoohvrite abistamisel, annab justiitsminister välja 2004. aastast. Aumärkide komisjoni juhib kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri, sinna kuuluvad peaprokurör Lavly Perling, politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ning kuriteoennetuse nõukogu liikmed, Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja kriminoloogia professor Jüri Saar. Lühidalt saab tunnustuse pälvinud tegude kohta lugeda kriminaalpoliitika veebist. Varasematel aastatel aumärgi saanute lugudega on samuti võimalik tutvuda kriminaalpoliitika veebis. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Vägivaldsest ebaseaduslikust piiriületusest saab kuritegu

Riigikogus läbis esimese lugemise eelnõu, millega muutub vägivaldne ebaseaduslik piiriületus riigivastaseks kuriteoks. Eelnõu eesmärk on ennetada riigivastaseid kuritegusid, mille ettevalmistamine on toimunud väljaspool Eesti Vabariiki ja tagada ohtlikumatele piiril toimuvatele kuritegudele kiire reageerimine. Muudatused annavad parema võimaluse selliseid kuritegusid menetleda. Justiitsminister Andres Anvelti sõnul on surve Euroopa Liidu välispiirile on viimasel ajal üha tugevnenud ning registreeritud kuritegude arv Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest on kasvanud. Minister rõhutas,et Eesti riigi kohustus on tagada meie piiri turvalisus. Selle seaduseelnõu puhul on lisaks piiri füüsilisele kaitsmisele tegu õigusliku heidutusvahendiga, mis aitab suurendada Eesti inimeste turvatunnet ja meie riigi usaldusväärsust rahvusvahelistes suhetes. Uuest aastast oleks ebaseaduslik piiriületus kriminaalkorras karistatav, kui sellega kaasneb vägivald ja sellega ähvardamine, teiselt inimeselt vabaduse võtmine või kui piiri ebaseadusliku ületamise hõlpsamaks muutmiseks hävitatakse või rikutakse vara. Näiteks oleks edaspidi tegemist kuriteoga juhul, kui ebaseadusliku piiriületusega vigastatakse piirivalvekoera või lõhutakse piirivalvekaamera. Ebaseaduslik piiriületus on edaspidi kriminaalkorras karistatav ka siis, kui selle eesmärk on mõne riigivastase kuriteo toimepanemine Eestis. Ebaseadusliku piiriületuse eest on raskendavate asjaolude esinemisel, näiteks kui piiriületajal on olnud kaasas relv või kui kellegi elu on sattunud ohtu, tulevikus võimalik isikut karistada kuni kümneaastase vangistusega. Lisaks täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku, võimaldades Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise kohta tõendite kogumiseks kasutada jälitustoiminguid, kui tegu on toime pandud grupi poolt. Piiriturvalisuse tagamiseks on tarvilik, et menetlejad saaksid operatiivselt tegutseda ning vajadusel kasutada ka varjatult jälgimise vahendeid. Inimkaubanduse tõkestamiseks on edaspidi kuritegu võltsitud dokumendi hankimine ja teise inimese isikliku dokumendi enda käes kinni pidamine, mis vähendab võimalust inimesi n.ö dokumendivangis hoida. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Vägivaldsest ebaseaduslikust piiriületusest saab kuritegu

Riigikogus läbis esimese lugemise eelnõu, millega muutub vägivaldne ebaseaduslik piiriületus riigivastaseks kuriteoks. Eelnõu eesmärk on ennetada riigivastaseid kuritegusid, mille ettevalmistamine on toimunud väljaspool Eesti Vabariiki ja tagada ohtlikumatele piiril toimuvatele kuritegudele kiire reageerimine. Muudatused annavad parema võimaluse selliseid kuritegusid menetleda. Justiitsminister Andres Anvelti sõnul on surve Euroopa Liidu välispiirile on viimasel ajal üha tugevnenud ning registreeritud kuritegude arv Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest on kasvanud. Minister rõhutas,et Eesti riigi kohustus on tagada meie piiri turvalisus. Selle seaduseelnõu puhul on lisaks piiri füüsilisele kaitsmisele tegu õigusliku heidutusvahendiga, mis aitab suurendada Eesti inimeste turvatunnet ja meie riigi usaldusväärsust rahvusvahelistes suhetes. Uuest aastast oleks ebaseaduslik piiriületus kriminaalkorras karistatav, kui sellega kaasneb vägivald ja sellega ähvardamine, teiselt inimeselt vabaduse võtmine või kui piiri ebaseadusliku ületamise hõlpsamaks muutmiseks hävitatakse või rikutakse vara. Näiteks oleks edaspidi tegemist kuriteoga juhul, kui ebaseadusliku piiriületusega vigastatakse piirivalvekoera või lõhutakse piirivalvekaamera. Ebaseaduslik piiriületus on edaspidi kriminaalkorras karistatav ka siis, kui selle eesmärk on mõne riigivastase kuriteo toimepanemine Eestis. Ebaseadusliku piiriületuse eest on raskendavate asjaolude esinemisel, näiteks kui piiriületajal on olnud kaasas relv või kui kellegi elu on sattunud ohtu, tulevikus võimalik isikut karistada kuni kümneaastase vangistusega. Lisaks täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku, võimaldades Eesti Vabariigi riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise kohta tõendite kogumiseks kasutada jälitustoiminguid, kui tegu on toime pandud grupi poolt. Piiriturvalisuse tagamiseks on tarvilik, et menetlejad saaksid operatiivselt tegutseda ning vajadusel kasutada ka varjatult jälgimise vahendeid. Inimkaubanduse tõkestamiseks on edaspidi kuritegu võltsitud dokumendi hankimine ja teise inimese isikliku dokumendi enda käes kinni pidamine, mis vähendab võimalust inimesi n.ö dokumendivangis hoida. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Avalikku alkoholitarbimist keelav eelnõu läbis esimese lugemise

Riigikogus läbis esimese lugemise korrakaitseseaduse muutmise eelnõu, millega keelatakse avalik alkoholitarbimine. Justiitsminister Andres Anvelt ütles eelnõud riigikogule tutvustades, et soovime viia korrakaitseseaduse avalikku alkoholitarbimist puudutava olukorra kooskõlla ühiskonna ootuste ja inimeste harjumuspärase käitumisega. „Seda toetab näiteks Tervise Arengu Instituudi tellitud uurimus, mille järgi ei poolda 82% vastanutest alkohoolsete jookide tarvitamise lubamist avalikes kohtades. Samas alkoholismi kui ühiskonna valupunktiga peame endiselt edasi tegelema, seda probleemi seadusemuudatus ei lahenda,“ ütles minister oma kõnes.  Vajadust seadusemuudatuse järele kinnitas ka septembris toimunud huvigruppe koondanud ümarlaud. Eelnevalt kutsus justiitsminister üles esitama ettepanekud, mis aitavad kaasa korrakaitseseaduse probleemsete sätete üle vaatamisele ja selle õigele eesmärgipärasele rakendamisele. Enamus pöördujatest leidis, et avalikus kohas alkoholi tarbimine peaks olema piiratud. Omavalitsustele antakse võimalus täpsustada kohad ja üritused, kus alkoholi tarbimine oleks lubatud. Omavalitsused ei saa lubada alkoholi tarbimist lasteasutuste ja mänguväljakute läheduses, terviseasutustes, ühistranspordis ja selle peatustes. Selgituseks  et alkohoolseid jooke võib edaspidi tarbida kohas, kus kohalik omavalitsus on lubanud alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks ja avalikel üritustel kui selleks on antud luba. Kehtima jääb juba korrakaitseseaduses sätestatud nõue, et seal, kus alkoholi tarbimine on lubatud, ei tohi see teisi häirida. Ehk ka siis kui tarbimine on lubatud, ei tohi sellega siiski kaaskodanikke häirida. Seadusega keelatakse lisaks alkoholile ka muu mitte toidugruppi kuuluva joovet tekitava aine tarbimine avalikus kohas. Sellisteks aineteks on näiteks kodumajapidamises, tööstuses või tootmises kasutatavad vedelikud, olgu selleks kas näiteks parfümeeriatooted või puhastusvedelikud. Eelnõu on planeeritud jõustuma üldises korras ehk 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Avalikku alkoholitarbimist keelav eelnõu läbis esimese lugemise

Riigikogus läbis esimese lugemise korrakaitseseaduse muutmise eelnõu, millega keelatakse avalik alkoholitarbimine. Justiitsminister Andres Anvelt ütles eelnõud riigikogule tutvustades, et soovime viia korrakaitseseaduse avalikku alkoholitarbimist puudutava olukorra kooskõlla ühiskonna ootuste ja inimeste harjumuspärase käitumisega. „Seda toetab näiteks Tervise Arengu Instituudi tellitud uurimus, mille järgi ei poolda 82% vastanutest alkohoolsete jookide tarvitamise lubamist avalikes kohtades. Samas alkoholismi kui ühiskonna valupunktiga peame endiselt edasi tegelema, seda probleemi seadusemuudatus ei lahenda,“ ütles minister oma kõnes.  Vajadust seadusemuudatuse järele kinnitas ka septembris toimunud huvigruppe koondanud ümarlaud. Eelnevalt kutsus justiitsminister üles esitama ettepanekud, mis aitavad kaasa korrakaitseseaduse probleemsete sätete üle vaatamisele ja selle õigele eesmärgipärasele rakendamisele. Enamus pöördujatest leidis, et avalikus kohas alkoholi tarbimine peaks olema piiratud. Omavalitsustele antakse võimalus täpsustada kohad ja üritused, kus alkoholi tarbimine oleks lubatud. Omavalitsused ei saa lubada alkoholi tarbimist lasteasutuste ja mänguväljakute läheduses, terviseasutustes, ühistranspordis ja selle peatustes. Selgituseks  et alkohoolseid jooke võib edaspidi tarbida kohas, kus kohalik omavalitsus on lubanud alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks ja avalikel üritustel kui selleks on antud luba. Kehtima jääb juba korrakaitseseaduses sätestatud nõue, et seal, kus alkoholi tarbimine on lubatud, ei tohi see teisi häirida. Ehk ka siis kui tarbimine on lubatud, ei tohi sellega siiski kaaskodanikke häirida. Seadusega keelatakse lisaks alkoholile ka muu mitte toidugruppi kuuluva joovet tekitava aine tarbimine avalikus kohas. Sellisteks aineteks on näiteks kodumajapidamises, tööstuses või tootmises kasutatavad vedelikud, olgu selleks kas näiteks parfümeeriatooted või puhastusvedelikud. Eelnõu on planeeritud jõustuma üldises korras ehk 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi