Algas naistevastase vägivalla vastu suunatud teavituskampaania

Algas teavituskampaania „Ava Silmad“, mille eesmärk on tõsta Eesti elanikkonna, eriti noorte, teadlikkust naistevastase vägivalla olemusest, avaldumisvormidest, tagajärgedest ja abisaamise võimalustest. Justiitsminister Andres Anvelti sõnul on vägivalla märkamine, sellest teavitamine ja ennetamine riigi prioriteet ja iga inimese kohus. „Absoluutselt mingisugusele vägivallale pole õigustust – olgu see siis vaimne, füüsiline või seksuaalne. Me ei tohi karta sellest rääkimist ning peame julgema vägivallatsejatele näpuga näidata, neid häbistada. Me kõik peame vaeva nägema, et vägivald poleks kellegi meelest lahendus, vaid häbiasi,“ ütles Anvelt. Kampaania kutsub inimesi üles vägivalda märkama ja abi saamiseks professionaalide poole pöörduma. Üleriigilisel tasuta lühinumbril 1492 saavad abi küsida kõik füüsilist, vaimset, majanduslikku ja/või seksuaalset vägivalda kogenud naised. Kampaania julgustab ka vägivalla märkamise korral politsei poole pöörduma. Näiteks võiks olla kindlasti märksa kõrgem seksuaalsest vägivallast teatamine. Novembris toimub kampaania esimene osa ja see jätkub märtsis. Kampaaniat viiakse läbi nii teles, sotsiaalmeedias kui noorte vabaaja asutustes ja tänavapildis. Veebikeskkonnas www.avasilmad.ee  on võimalik saada praktilisi nõuandeid, kuidas kaitsta end vägivaldse suhte eest, kuhu pöörduda ning mida teha vägivalla ohvriks langemise korral. Kampaanias osalevad tuntud inimesed nagu muusikud Genka ja Vladimir Tšerdakov, saatejuhid Mihkel Raud ja Vadim Antsupov, filmirežissöör Ilmar Raag, sportlane Heiki Nabi, näitlejad Priit ja Märt Pius ning Ilja Nartov; ajakirjanik Andrei Titov. Kampaaniat maksumuseks on 98 184 eurot ja seda toetavad rahaliselt Euroopa Liidu programm PROGRESS, justiitsministeerium, sotsiaalministeerium ning politsei- ja piirivalveamet. Lisaks kampaaniale toimuvad ka koolitused noortele. Teavituskampaania on üks osa tegevustest, mida justiitsministeerium vägivalla vähendamiseks ette võtab. Detsembris allkirjastab justiitsminister Eesti nimel Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni. Samuti töötab justiitsministeerium välja uut vägivalla ennetamise strateegiat, mis keskendub muuhulgas nii soolisele vägivallale kui ka probleemidele noorte hulgas.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Algas naistevastase vägivalla vastu suunatud teavituskampaania

Algas teavituskampaania „Ava Silmad“, mille eesmärk on tõsta Eesti elanikkonna, eriti noorte, teadlikkust naistevastase vägivalla olemusest, avaldumisvormidest, tagajärgedest ja abisaamise võimalustest. Justiitsminister Andres Anvelti sõnul on vägivalla märkamine, sellest teavitamine ja ennetamine riigi prioriteet ja iga inimese kohus. „Absoluutselt mingisugusele vägivallale pole õigustust – olgu see siis vaimne, füüsiline või seksuaalne. Me ei tohi karta sellest rääkimist ning peame julgema vägivallatsejatele näpuga näidata, neid häbistada. Me kõik peame vaeva nägema, et vägivald poleks kellegi meelest lahendus, vaid häbiasi,“ ütles Anvelt. Kampaania kutsub inimesi üles vägivalda märkama ja abi saamiseks professionaalide poole pöörduma. Üleriigilisel tasuta lühinumbril 1492 saavad abi küsida kõik füüsilist, vaimset, majanduslikku ja/või seksuaalset vägivalda kogenud naised. Kampaania julgustab ka vägivalla märkamise korral politsei poole pöörduma. Näiteks võiks olla kindlasti märksa kõrgem seksuaalsest vägivallast teatamine. Novembris toimub kampaania esimene osa ja see jätkub märtsis. Kampaaniat viiakse läbi nii teles, sotsiaalmeedias kui noorte vabaaja asutustes ja tänavapildis. Veebikeskkonnas www.avasilmad.ee  on võimalik saada praktilisi nõuandeid, kuidas kaitsta end vägivaldse suhte eest, kuhu pöörduda ning mida teha vägivalla ohvriks langemise korral. Kampaanias osalevad tuntud inimesed nagu muusikud Genka ja Vladimir Tšerdakov, saatejuhid Mihkel Raud ja Vadim Antsupov, filmirežissöör Ilmar Raag, sportlane Heiki Nabi, näitlejad Priit ja Märt Pius ning Ilja Nartov; ajakirjanik Andrei Titov. Kampaaniat maksumuseks on 98 184 eurot ja seda toetavad rahaliselt Euroopa Liidu programm PROGRESS, justiitsministeerium, sotsiaalministeerium ning politsei- ja piirivalveamet. Lisaks kampaaniale toimuvad ka koolitused noortele. Teavituskampaania on üks osa tegevustest, mida justiitsministeerium vägivalla vähendamiseks ette võtab. Detsembris allkirjastab justiitsminister Eesti nimel Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni. Samuti töötab justiitsministeerium välja uut vägivalla ennetamise strateegiat, mis keskendub muuhulgas nii soolisele vägivallale kui ka probleemidele noorte hulgas.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Seadusemuudatused aitavad parandada alushariduse ja lapsehoiu kättesaadavust

Riigikogu võttis vastu seadusemuudatused, mille kohaselt võib omavalitsus lapsevanema soovil ja nõusolekul võimaldada väikelaste lasteaiakoha asemel lapsehoiuteenust, mille puhul lapsevanema osalustasu ei tohi ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Muudatused parandavad alushariduse kättesaadavust ning leevendavad lasteaiajärjekorra  probleeme. Senise koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt on omavalitsustel kohustus luua kõigile oma territooriumil elavatele pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele võimalus käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. See kohustus ei muutu. Uuendatud koolieelse lasteasutuse seadus loob lisavaliku nooremas eagrupis – 1,5-3aastased lapsed – olevate laste vanematele: võimalik on valida lastehoiu ja lasteaia vahel. 1,5-3aastastele lastele lapsehoiuteenuse pakkumise puhul on oluline lapsevanema nõusolek, sest lapsehoid peab lapsele sobima ja olema kvaliteetne. Igal juhul jääb lapsevanemale õigus taotleda lasteaiakohta ning kui laps saab kolmeaastaseks, peab talle ka see olema tagatud. Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul on riigi huvi see, et kõigil lastel oleks koht lasteaias või -hoius võimalikult kiiresti. „Kumb on töötavale lapsevanemale parem, kas leida oma pooleteiseaastasele lapsele koht lapsehoius või oodata üle aasta lasteaiajärjekorras? Teame, et just viimast peavad praegu taluma tuhanded vanemad,“ ütles minister. Kokku ootas mullu oma kohta lasteaias peaaegu 5400 pooleteise- kuni kolmeaastast last. Suurim probleem on just väikelastega: peaaegu kõigil 4-6aastastel lastel on lasteaiakoht, kuid see on vaid kolmel neljandikul pooleteise- kuni kolmeaastastest. Võrreldes seni kehtiva regulatsiooniga ei suurendata kohaliku omavalitsuse kohustusi, sh rahastamiskohustusi, lasteaiakohtade tagamisel. Lastehoidude pidamine on hõlpsam ja odavam kui lasteaedade pidamine. Hoiukohti saab omavalitsus ise luua ega pea seda erasektorist sisse ostma ning praktika on näidanud, et lapsevanemad eelistavad seda alternatiivi lasteaiajärjekorrale. Õed-vennad ühes lasteaias Uuendatud seaduse kohaselt pakub kohalik omavalitsus teeninduspiirkonna lastele lasteaias või lapsehoius kohta viisil, et võimaluse korral saaksid samas elukohas elavad sama pere lapsed käia ühes lasteasutuses. Paindlikumaks on muudetud lasteaiarühmade komplekteerimine. Võimalik on moodustada rühmi kolme- kuni kuueaastastele lastele ja eraldi kuue- kuni seitsmeaastastele lastele, tagades laste sujuva ülemineku lasteaiast kooli. Muudatus ei sunni lasteaedu senist praktikat muutma, kuid võimaldab vajadusel eri vanuses lapsi paigutada ühte rühma vastavalt laste arengu eripärale või vabade kohtade olemasolule. Lasteaia töökorraldus peab toetama laste heaolu ja arengut, mistõttu on sätestatud rühma töökorralduse alusena täiskasvanu – õpetaja või õpetaja abi – ja laste suhtarvud rühmaliigiti, et tagada laste areng ning turvalisus lasteaias. Riik aitab seaduse jõustumisel kaasa hoiukohtade loomisele. Euroopa Liidu abiga on kavas luua 3200 uut lasteaia- või lapsehoiukohta.   Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Valmisid voldikud huvide konflikti vältimiseks omavalitsustes

Justiitsministeerium andis välja voldikud kohalike omavalitsuste volikogude ja valitsuste liikmetele huvide konflikti vältimiseks, mis on alates sellest nädalast ka veebis kättesaadavad.   Voldikute eesmärk on aidata omavalitsustel lahendada huvide konflikti olukordi. Voldikust leiab ülevaate 13 võimaliku huvide konflikti olukorrast, millega Eesti omavalitsused on kokku puutunud. Voldikus on iga olukorra kirjelduse juurde lisatud selgitus, kuidas huvide konflikti korral võiks käituda. Voldiku koostamisel on lähtutud soovist suurendada kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste teadlikkust huvide konflikti olukordadest. Erinevalt korruptsioonivastase seaduse formaalsetest lahendustest on voldikus toodud lahendused soovituslikud, mitte siduvad käitumisreeglid. Voldiku koostamisel arvestati nii õigusaktides seatud piirangute kui ka avalikule teenistusele omaste väärtustega laiemalt.   Voldikud on leitavad korruptsiooniveebis.    Justiitsministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti ning riigikontrolli koostöös korraldatakse voldikute teemal omavalitsuste esindajatele ka piirkondlikult koolitusi. Esimesed koolitused toimusid sellel nädalal.   Voldiku koostamisel olid abiks Tartu linnavalitsus, politsei- ja piirivalveamet, rahandusministeerium ja riigikontroll.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Valmisid voldikud huvide konflikti vältimiseks omavalitsustes

Justiitsministeerium andis välja voldikud kohalike omavalitsuste volikogude ja valitsuste liikmetele huvide konflikti vältimiseks, mis on alates sellest nädalast ka veebis kättesaadavad.   Voldikute eesmärk on aidata omavalitsustel lahendada huvide konflikti olukordi. Voldikust leiab ülevaate 13 võimaliku huvide konflikti olukorrast, millega Eesti omavalitsused on kokku puutunud. Voldikus on iga olukorra kirjelduse juurde lisatud selgitus, kuidas huvide konflikti korral võiks käituda. Voldiku koostamisel on lähtutud soovist suurendada kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste teadlikkust huvide konflikti olukordadest. Erinevalt korruptsioonivastase seaduse formaalsetest lahendustest on voldikus toodud lahendused soovituslikud, mitte siduvad käitumisreeglid. Voldiku koostamisel arvestati nii õigusaktides seatud piirangute kui ka avalikule teenistusele omaste väärtustega laiemalt.   Voldikud on leitavad korruptsiooniveebis.    Justiitsministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti ning riigikontrolli koostöös korraldatakse voldikute teemal omavalitsuste esindajatele ka piirkondlikult koolitusi. Esimesed koolitused toimusid sellel nädalal.   Voldiku koostamisel olid abiks Tartu linnavalitsus, politsei- ja piirivalveamet, rahandusministeerium ja riigikontroll.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Valitsus nimetas Lavly Perlingu riigi peaprokuröriks

Vabariigi valitsus nimetas tänasel istungil Lavly Perlingu riigi uueks peaprokuröriks. „Lavly Perlingul on varasem juhtimiskogemus mitmel erineval ametikohal ning ta on hinnatud jurist. Ta on asjatundlik ning omab kriminaalmenetluse valdkonnas tugevaid ekspertteadmisi nii kriminaalmenetluse kohtueelse juhtimise kui riikliku süüdistuse esindamisega kohtus. Samuti on Lavlyl selge arusaam sellest, millises suunas prokuratuur peaks edasi arenema, mistõttu on mul hea meel, et valitsus ta ametisse nimetas,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Lavly Perling on alates 1996. aastast töötanud prokuratuuris erinevatel ametikohtadel. Ta on juhtinud nii Viru kui Põhja ringkonnaprokuratuuri. Alates 2007. aastast on ta töötanud riigiprokuratuuri süüdistusosakonna juhina. Perling lõpetas 1997. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Riigi peaprokurör nimetatakse ametisse viieks aastaks.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Valitsus nimetas Lavly Perlingu riigi peaprokuröriks

Vabariigi valitsus nimetas tänasel istungil Lavly Perlingu riigi uueks peaprokuröriks. „Lavly Perlingul on varasem juhtimiskogemus mitmel erineval ametikohal ning ta on hinnatud jurist. Ta on asjatundlik ning omab kriminaalmenetluse valdkonnas tugevaid ekspertteadmisi nii kriminaalmenetluse kohtueelse juhtimise kui riikliku süüdistuse esindamisega kohtus. Samuti on Lavlyl selge arusaam sellest, millises suunas prokuratuur peaks edasi arenema, mistõttu on mul hea meel, et valitsus ta ametisse nimetas,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Lavly Perling on alates 1996. aastast töötanud prokuratuuris erinevatel ametikohtadel. Ta on juhtinud nii Viru kui Põhja ringkonnaprokuratuuri. Alates 2007. aastast on ta töötanud riigiprokuratuuri süüdistusosakonna juhina. Perling lõpetas 1997. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Riigi peaprokurör nimetatakse ametisse viieks aastaks.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Laiendatult konfiskeeritud vara väärtus on suurenenud

Justiitsministeeriumis valminud analüüsist selgus, et 2013. aastal võeti laiendatud konfiskeerimistega ära ligi kolmandiku võrra rohkem kriminaaltulu kui aasta varem. Laiendatud konfiskeerimisega võeti eelmisel aastal ära 882 080 euro väärtuses vara. Võrreldes 2012. aastaga, mil sellist vara konfiskeeriti 690 553 euro väärtuses, kasvas ära võetud vara väärtus 28%. Laiendatud konfiskeerimine võimaldab ära võtta kogu kurjategija vara, kui tema elustiil ja kuritegu annavad põhjust eeldada, et vara on kuritegelikku päritolu. Seda on võimalik kohaldada vaid teatud liiki kuritegude puhul, nendeks on valdavalt organiseeritud kuritegevusega seotud kuriteod, näiteks rahapesu, narko- või inimkaubandus. Kokku konfiskeeriti 2013. aastal kriminaaltulu 1,38 miljoni euro väärtuses. Konfiskeeritud vara sisaldas sularaha, kinnistuid, autosid, ehteid jm rahalist väärtust omavaid esemeid. Vara konfiskeeriti 173-s kriminaalasjas. Kõige enam vara võeti ära Põhja ringkonnaprokuratuuri menetlustes, järgnesid Lõuna ringkonnaprokuratuur ja riigiprokuratuur. Üle poole (57%) kriminaaltulust konfiskeeriti narkootikumidega seotud menetlustes. Konfiskeerimist kohaldati enam kui kolmandikus narkokuritegudega seotud süüdimõistvates kohtuotsustes. Korruptsiooni- ja rahapesukuritegudega seotud jõustunud otsustes kohaldati konfiskeerimist umbes pooltel juhtudel. Analüüsiga on võimalik tutvuda kriminaalpoliitika veebis. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi