Laiendatult konfiskeeritud vara väärtus on suurenenud

Justiitsministeeriumis valminud analüüsist selgus, et 2013. aastal võeti laiendatud konfiskeerimistega ära ligi kolmandiku võrra rohkem kriminaaltulu kui aasta varem. Laiendatud konfiskeerimisega võeti eelmisel aastal ära 882 080 euro väärtuses vara. Võrreldes 2012. aastaga, mil sellist vara konfiskeeriti 690 553 euro väärtuses, kasvas ära võetud vara väärtus 28%. Laiendatud konfiskeerimine võimaldab ära võtta kogu kurjategija vara, kui tema elustiil ja kuritegu annavad põhjust eeldada, et vara on kuritegelikku päritolu. Seda on võimalik kohaldada vaid teatud liiki kuritegude puhul, nendeks on valdavalt organiseeritud kuritegevusega seotud kuriteod, näiteks rahapesu, narko- või inimkaubandus. Kokku konfiskeeriti 2013. aastal kriminaaltulu 1,38 miljoni euro väärtuses. Konfiskeeritud vara sisaldas sularaha, kinnistuid, autosid, ehteid jm rahalist väärtust omavaid esemeid. Vara konfiskeeriti 173-s kriminaalasjas. Kõige enam vara võeti ära Põhja ringkonnaprokuratuuri menetlustes, järgnesid Lõuna ringkonnaprokuratuur ja riigiprokuratuur. Üle poole (57%) kriminaaltulust konfiskeeriti narkootikumidega seotud menetlustes. Konfiskeerimist kohaldati enam kui kolmandikus narkokuritegudega seotud süüdimõistvates kohtuotsustes. Korruptsiooni- ja rahapesukuritegudega seotud jõustunud otsustes kohaldati konfiskeerimist umbes pooltel juhtudel. Analüüsiga on võimalik tutvuda kriminaalpoliitika veebis. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski pöördumine Viljandi Paalalinna Kooli ja Viljandi Linnavalitsuse külastamise järel

On juhtunud tragöödia. Õppeveerandi esimese päeva on varjutanud sündmus, mida on äärmiselt raske uskuda ja absoluutselt võimatu mõista. Hukkus õpetaja. Koos Viljandi Paalalinna kooliperega leinab terve Eesti. Ei saa panna sõnadesse seda valu, mida me kõik tunneme koos nendega, keda tänane sündmus puudutas – õpetaja lähedased, tulistamise hetkel klassis ja koolis olnud õpilased, kogu ülejäänud koolipere, lapsevanemad, Viljandi linna elanikud, kõik Eestimaa koolid. Olla üksteise jaoks olemas, panna tähele inimest enda kõrval ning märgata tema muret – koolis, kodus, sõprade ringis, ühiskonnas laiemalt – sellistel hetkedel mõistame, kui oluline see on. Keegi ei saa pöörata aega tagasi ja muuta seda ääretult traagilist juhtumit olematuks, kui väga me seda ka ei sooviks. Täna me leiname. Samas on meie kõigi kohus teha kõik selleks, et Eesti esimene koolitulistamine jääks ka viimaseks. Ärme lase sellel korduda. Me ei peaks kiirustama ennatlike järelduste tegemisega, vaid tajuma meie kõigi ühist vastutust kogukonna  turvalisuse tagamisel.  Avaldan südamest kaastunnet Ene Sarapi lähedastele, kaasõpetajatele ja õpilastele.     Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium karmistab elatisvõlgnike elu

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega muudetakse elatiste sissenõudmine tõhusamaks ning pannakse rohkem lapsevanemaid elatist maksma. „Hetkel kasutusel olevad meetmed ei ole elatise sissenõudmisel mõningatel juhtudel piisavalt efektiivsed, sundimaks võlgnikke elatist maksma. Selle tõenduseks on elatisvõlgnike aastast aastasse kasvav hulk. Riik võib panustada lastetoetustesse märkimisväärseid summasid, kuid kui üks vanem jätab lapse ees oma kohustused täitmata, elab laps niikuinii pidevas vaesusriskis,“ rääkis justiitsminister Andres Anvelt. Igal aastal teevad kohtud elatise määramise kohta üle 1000 lahendi, millest osa läheb kohtutäiturite kätte, kuna vanemad ei hakka elatist maksma. Väga suurt elatisnõuete hulka ei õnnestu aga ka kohtutäituritel sisse nõuda. Aasta alguse seisuga oli täitemenetluses üle 12 000 elatisnõude ning nendest tulenev võlgnevus kokku oli üle 10 miljoni euro. Eelnõust tulenev üks suuremaid muudatusi seisneb selles, et tulevikus saab kohus elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmise korral peatada võlgniku mootorsõiduki või väikelaeva juhtimisõiguse, harrastuspüügi- või kutselise kalapüügi õiguse, jahitunnistuse või relvaloa kehtivuse. Kohus saab keelata ka nimetatud õiguste andmise. „Tegemist on n.ö ennetava vahendiga, mis peaks maksmisest kõrvale hoidvaid lapsevanemaid piisavalt mõjutama. Kindlasti aga tuleb rõhutada, et näiteks sõiduki juhtimisõigust ei saa peatada, kui see on vajalik raha teenimiseks, mille arvelt elatist maksta,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt.  Teine olulisem muudatus on see, et kohtutäitur on tulevikus kohustatud elatisvõlgnikuga teatud aja tagant ühendust võtma, et selgitada välja, miks ta ei täida lapse ülalpidamiskohustust, millised on tema sissetulekud ning kuidas kavatseb võlgnik elatise võlgnevuse likvideerida. Kui muud täitemenetluse toimingud pole pika aja jooksul võimaldanud elatist sisse nõuda, siis peab kohtutäitur arestitava vara leidmiseks ja selle müümiseks võlgniku valduses olevaid ruume ja maatükki regulaarselt läbi otsima. Ka selleks, et saada edaspidi riigilt erametsaomaniku või ettevõtluse alustamise toetust, ei tohi olla inimesel lapse elatise võlgnevust. Lapse elatisnõude aegumistähtaeg pikeneb kolmelt aastalt kümnele ning nõue ei aegu enne, kui laps on saanud täisealiseks või 21-aastaseks, kui ta jätkab õpinguid. Praegu on täiseealisel lapsel õigus saada elatist kuni 21. eluaastani juhul, kui ta õpib põhi-, kesk- või kutsekoolis. Tulevikus on see õigus ka kõrgkoolis õppival inimesel. Samuti muutub eelnõu järgi isiku töötasu suuruse arvestamine selle arestimisel, nii et töötasu hulka saab arvestada ka muid mitterahalisi hüvesid, mida tööandja töötajale võimaldab. Kohtutäiturid saavad edaspidi õiguse arestida kolmandale isikule võlgniku eest makstud rahalise kohustuse. Sellega püütakse saada kätte kohtutäituri eest varjatud raha, mis on makstud võlgniku kohustuse täitmiseks kolmandale isikutele sularahas või kasutades teiste isikute kontosid. Lihtsustub ka riigi õigusabi taotlemine, kui riigi õigusabi taotletakse lapse elatise asjus. Justiitsministeerium saatis eelmisel nädalal kooskõlastusringile ka teise eelnõu, millega muutub põlvnemise tuvastamise hagi läbivaatamine riigilõivuvabaks, kui seda nõutakse koos elatisega. Hetkel tuleb põlvnemise tuvastamise hagilt tasuda riigilõivu 300 eurot. Kui põlvnemise tuvastamist nõutakse elatist nõudmata, on riigilõivumääraks hagi esitamisel edaspidi 40 eurot. Mõlema eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium karmistab elatisvõlgnike elu

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega muudetakse elatiste sissenõudmine tõhusamaks ning pannakse rohkem lapsevanemaid elatist maksma. „Hetkel kasutusel olevad meetmed ei ole elatise sissenõudmisel mõningatel juhtudel piisavalt efektiivsed, sundimaks võlgnikke elatist maksma. Selle tõenduseks on elatisvõlgnike aastast aastasse kasvav hulk. Riik võib panustada lastetoetustesse märkimisväärseid summasid, kuid kui üks vanem jätab lapse ees oma kohustused täitmata, elab laps niikuinii pidevas vaesusriskis,“ rääkis justiitsminister Andres Anvelt. Igal aastal teevad kohtud elatise määramise kohta üle 1000 lahendi, millest osa läheb kohtutäiturite kätte, kuna vanemad ei hakka elatist maksma. Väga suurt elatisnõuete hulka ei õnnestu aga ka kohtutäituritel sisse nõuda. Aasta alguse seisuga oli täitemenetluses üle 12 000 elatisnõude ning nendest tulenev võlgnevus kokku oli üle 10 miljoni euro. Eelnõust tulenev üks suuremaid muudatusi seisneb selles, et tulevikus saab kohus elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmise korral peatada võlgniku mootorsõiduki või väikelaeva juhtimisõiguse, harrastuspüügi- või kutselise kalapüügi õiguse, jahitunnistuse või relvaloa kehtivuse. Kohus saab keelata ka nimetatud õiguste andmise. „Tegemist on n.ö ennetava vahendiga, mis peaks maksmisest kõrvale hoidvaid lapsevanemaid piisavalt mõjutama. Kindlasti aga tuleb rõhutada, et näiteks sõiduki juhtimisõigust ei saa peatada, kui see on vajalik raha teenimiseks, mille arvelt elatist maksta,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt.  Teine olulisem muudatus on see, et kohtutäitur on tulevikus kohustatud elatisvõlgnikuga teatud aja tagant ühendust võtma, et selgitada välja, miks ta ei täida lapse ülalpidamiskohustust, millised on tema sissetulekud ning kuidas kavatseb võlgnik elatise võlgnevuse likvideerida. Kui muud täitemenetluse toimingud pole pika aja jooksul võimaldanud elatist sisse nõuda, siis peab kohtutäitur arestitava vara leidmiseks ja selle müümiseks võlgniku valduses olevaid ruume ja maatükki regulaarselt läbi otsima. Ka selleks, et saada edaspidi riigilt erametsaomaniku või ettevõtluse alustamise toetust, ei tohi olla inimesel lapse elatise võlgnevust. Lapse elatisnõude aegumistähtaeg pikeneb kolmelt aastalt kümnele ning nõue ei aegu enne, kui laps on saanud täisealiseks või 21-aastaseks, kui ta jätkab õpinguid. Praegu on täiseealisel lapsel õigus saada elatist kuni 21. eluaastani juhul, kui ta õpib põhi-, kesk- või kutsekoolis. Tulevikus on see õigus ka kõrgkoolis õppival inimesel. Samuti muutub eelnõu järgi isiku töötasu suuruse arvestamine selle arestimisel, nii et töötasu hulka saab arvestada ka muid mitterahalisi hüvesid, mida tööandja töötajale võimaldab. Kohtutäiturid saavad edaspidi õiguse arestida kolmandale isikule võlgniku eest makstud rahalise kohustuse. Sellega püütakse saada kätte kohtutäituri eest varjatud raha, mis on makstud võlgniku kohustuse täitmiseks kolmandale isikutele sularahas või kasutades teiste isikute kontosid. Lihtsustub ka riigi õigusabi taotlemine, kui riigi õigusabi taotletakse lapse elatise asjus. Justiitsministeerium saatis eelmisel nädalal kooskõlastusringile ka teise eelnõu, millega muutub põlvnemise tuvastamise hagi läbivaatamine riigilõivuvabaks, kui seda nõutakse koos elatisega. Hetkel tuleb põlvnemise tuvastamise hagilt tasuda riigilõivu 300 eurot. Kui põlvnemise tuvastamist nõutakse elatist nõudmata, on riigilõivumääraks hagi esitamisel edaspidi 40 eurot. Mõlema eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium seab kiirlaenude kulukusele piiri

Justiitsminister tutvustas täna riigikogus esimesel lugemisel seaduseelnõu, millega kehtestatakse ülempiir krediidi kulukuse määrale ning keelatakse vahekohtute kasutamine tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel. „Hinnanguliselt on peaaegu iga kümnes eestimaalane võtnud kiirlaenu ning laenude kogusumma ulatub kümnetesse miljonitesse eurodesse. See näitab, et probleem ühiskonnas on suur, võlglased vajuvad üha sügavamasse laenulõksu ning nende vaesusrisk süveneb,“ kommenteeris justiitsminister Andres Anvelt. „Riigi kohus on oma inimesi kaitsta, mistõttu töötasime välja ka kiirlaenuturgu ohjeldava eelnõu. See on esimene valitsusest riigikogusse jõudnud eelnõu laenuturu probleemide lahendamise tervikpaketist,“ ütles justiitsminister.  Krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks on krediidi kogukulu tarbijale. See hõlmab kõiki kulusid, kaasa arvatud intressi, lepingutasusid, makse ja muid tasusid, mida tarbija on kohustatud seoses laenulepinguga maksma. Eelnõu järgi ei tohi tarbijalaenu krediidi kulukuse määr olla suurem kui kolmekordne Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine eraisikutele antud tarbimislaenu kulukus. Eesti Pank hakkab seda määra avaldama iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks. „Kolmekordne määr võeti aluseks, kuna väiksema määra korral ei annaks laenuandjad enam tõenäoliselt väiksemaid laene ja võimalikud laenusummad algaksid näiteks 1000 eurost, mis aga suurendaks inimeste võlakoormat veelgi,“ selgitas minister. Tarbijakrediidileping on edaspidi automaatselt tühine, kui selles küsitakse laenu kasutamise eest nimetatud ülempiirist kõrgemat tasu. See tähendab, et inimene on kohustustatud tagastama laenatud rahasumma, aga maksma ei pea liiga kõrgeid tasusid raha kasutamise eest. Siiani võisid need tihti olla laenust endast kordades suuremad summad. Samuti keelab eelnõu vahekohtute kasutamise tarbijavaidluste lahendamisel ja annab selle õiguse üksnes riiklikele kohtutele. See tagab nõrgema poole õiguste kaitse, välistades olukorrad, kus laenuandja ja vahekohus võiksid omavahel seotud olla. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium seab kiirlaenude kulukusele piiri

Justiitsminister tutvustas täna riigikogus esimesel lugemisel seaduseelnõu, millega kehtestatakse ülempiir krediidi kulukuse määrale ning keelatakse vahekohtute kasutamine tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel. „Hinnanguliselt on peaaegu iga kümnes eestimaalane võtnud kiirlaenu ning laenude kogusumma ulatub kümnetesse miljonitesse eurodesse. See näitab, et probleem ühiskonnas on suur, võlglased vajuvad üha sügavamasse laenulõksu ning nende vaesusrisk süveneb,“ kommenteeris justiitsminister Andres Anvelt. „Riigi kohus on oma inimesi kaitsta, mistõttu töötasime välja ka kiirlaenuturgu ohjeldava eelnõu. See on esimene valitsusest riigikogusse jõudnud eelnõu laenuturu probleemide lahendamise tervikpaketist,“ ütles justiitsminister.  Krediidi kulukuse määra arvutamise aluseks on krediidi kogukulu tarbijale. See hõlmab kõiki kulusid, kaasa arvatud intressi, lepingutasusid, makse ja muid tasusid, mida tarbija on kohustatud seoses laenulepinguga maksma. Eelnõu järgi ei tohi tarbijalaenu krediidi kulukuse määr olla suurem kui kolmekordne Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine eraisikutele antud tarbimislaenu kulukus. Eesti Pank hakkab seda määra avaldama iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks. „Kolmekordne määr võeti aluseks, kuna väiksema määra korral ei annaks laenuandjad enam tõenäoliselt väiksemaid laene ja võimalikud laenusummad algaksid näiteks 1000 eurost, mis aga suurendaks inimeste võlakoormat veelgi,“ selgitas minister. Tarbijakrediidileping on edaspidi automaatselt tühine, kui selles küsitakse laenu kasutamise eest nimetatud ülempiirist kõrgemat tasu. See tähendab, et inimene on kohustustatud tagastama laenatud rahasumma, aga maksma ei pea liiga kõrgeid tasusid raha kasutamise eest. Siiani võisid need tihti olla laenust endast kordades suuremad summad. Samuti keelab eelnõu vahekohtute kasutamise tarbijavaidluste lahendamisel ja annab selle õiguse üksnes riiklikele kohtutele. See tagab nõrgema poole õiguste kaitse, välistades olukorrad, kus laenuandja ja vahekohus võiksid omavahel seotud olla. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Eesti täiskasvanud on usinamad õppijad kui Euroopas keskmiselt

Vabariigi Valitsuses sai heakskiidu Täiskasvanuhariduse arengukava aruanne, milles väärib esiletoomist täiskasvanute elukestvas õppes osalemise kasv. Vastupidiselt enamikule Euroopa riikidele täiskasvanute õppes osalejate hulk majanduslanguse ajal Eestis suurenes. Eestis osales eelmise aasta seisuga õppes 12,5% täiskasvanutest, Euroopa Liidus keskmiselt 10,4%. Minister Jevgeni Ossinovski sõnul on elukestva õppe idee täiskasvanute hulgas juurdumas ning enesetäiendamise võimalused on järjest paindlikumad, kättesaadavamad ja kvaliteetsemad.  Aruandest ilmneb, et viimastel aastatel on õnnestunud suurendada ka varem õppest kõrvale jäänud sihtrühmade – madala haridusega ja vanemaealised täiskasvanud – õppes osalemist. Samuti on vähenenud on eri- või kutsealase ettevalmistuseta täiskasvanute osakaal: 2008. a 34%-lt 2013. a. 29%-le.  „Kuigi olukord on pisut paranenud, on meil madala kvalifikatsiooniga inimesi tööturul jätkuvalt üle 200 000. Riik peab töötama selle nimel, et koolitustele oleks üha rohkematel inimestele ligipääs ja üha enam inimesi ka osaleks koolitustel,” kommenteeris minister Jevgeni Ossinovski. Täiskasvanute koolitamisel on olulise panuse andnud Euroopa Sotsiaalfondi programmid: tasuta kursustel on osalenud üle 70 000 inimese. Huvi koolituste vastu on olnud suur, koolitusgruppide täitumine kiire. Ligi kolmveerand tööalasel koolitusel osalenutest kinnitab, et tänu koolitusele tulevad paremini toime oma igapäevase tööga. Seadusandluses on jõustunud mitmed muudatused üld- ja kutsehariduse paindlikkuse suurendamiseks, mis on aidanud kaasa täiskasvanud õppijate hulga suurenemisele kutsehariduses nii kesk- kui põhihariduse järgses õppes. Samuti on oluline märkida maksusüsteemi muudatust, mis vabastas alates 2012. aastast tööalasele tasemeõppele tehtud kulutused erisoodustusmaksust. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Minister Ossinovski: seadusemuudatus kindlustab sooja lõuna ka gümnaasiumis

Riigikogu võttis täna vastu seadusemuudatuse, mis kindlustab 22 000 gümnasistile 2015. aasta 1. jaanuarist vähemalt ühe sooja lõuna päevas. Järgmisel aastal kasvab riigi toetus omavalitsustele ja erakoolide omanikele ligi kolme miljoni euro võrra, et toetada neid gümnasistidele sooja lõuna pakkumisel. Koolilõuna toetus on iga gümnasisti kohta 136 eurot õppeaastas. Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul tuleb kiita omavalitsusi, kes juba praegu pakuvad oma kulul gümnasistidele lõunat. „Seadusemuudatus aitab seda teha ka teistel koolipidajatel,“ rõhutas minister Ossinovski. „Koos lisarahaga on see oluline osa valitsuste pingutustest laste vaesuse vähendamiseks. Ühest küljest aitab see parandada perede toimetulekut ning samas lubab koolis pakutav soe lõuna keerulisest keskkonnast pärit noortel paremini õppimisele keskenduda,“ rääkis seadusemuudatuse vastuvõtmise järel minister Ossinovski. Minister rõhutas, et riigi kohustus on astuda vaesuse taastootmise vastu konkreetseid samme ning Eesti tuleviku huvides on pakkuda kõigile lastele võrdseid tulevikuvõimalusi. Gümnasiste on sel õppeaastal munitsipaalkoolides ligikaudu 20 000, erakoolides üle tuhande ja riigigümnaasiumides ligi 1500. Praegu toetab riik põhikooliõpilaste ja kutsekeskhariduse tasemel õppijate koolilõunat. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi