E-toimik valiti Euroopa nelja parima justiitslahenduse hulka

E-toimik märgiti Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühiselt korraldataval võistlusel „Crystal Scales of Justice Prize 2014“ ära kui üks neljast parimast justiitssüsteemi aitavast lahendusest. Auhinda antakse välja alates 2005. aastast ning sellega tunnustatakse uuenduslikke ja tõhusaid meetodeid, mida Euroopa justiitsasutustes töö paremaks korraldamiseks kasutatakse. Eesmärk on juhtida avalikkuse ja asutuste tähelepanu lahendustele, mis aitavad kaasa justiitssüsteemi paremale toimimisele ning inspireerida valdkonna arendajaid teiste riikide eeskuju järgima.  2014 Kristallkaalude auhinna vääriliseks hinnati Hispaania advokatuuri esitatud õigusabi elektroonilise taotlemise lahendus. Eesti esitas võistlusele e-toimiku projekti, mis valiti välja nelja parima hulka ning auhinnati tiitliga "Special Mention 2014".   „Hindame parimate hulka valitud saamist kõrgelt ja oleme tiitlist meelitatud. Kristallkaalude võistlusel on Euroopa justiitsmaailmas suur tähtsus ning sellel aastal teiste riikide poolt esitatud projektidel oli nii laia haaret kui juba saavutatud praktilist edu," ütles justiitsministeeriumi õigusloome ja arenduse talituse juhataja Kaidi Lippus. Võistlusel leidsid veel äramärkimist Berliini Perekonnaasjade Kohtute ja Advokatuuri koostööprojekt perekonnasjades kokkulepete saavutamises ning Amsterdami apellatsioonikohtu projekt, millega tehakse Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid veebis inglise keeles kogu maailmale kättesaadavaks. E-toimik on keskne menetlusinfosüsteem, kuhu on koondatud tsiviil-, haldus- , kriminaal- ja väärteomenetluse dokumendid, nendega seotud toimingud, muud andmed ja äriprotsessid ning ka karistusregistri info. E-toimiku kaudu vahetavad andmeid teiste hulgas kohtud, prokuratuur, politsei, advokaadid. E-Toimik võimaldab menetlusosalistel ja nende esindajatel esitada menetlejale elektrooniliselt dokumente ning jälgida nendega seonduvat menetluste käiku Avaliku e-Toimiku kaudu.  Näiteks saab lapsevanem taotleda ilma kohtumajja sõitmata oma lapsele elatist või esitada  taotluse võla sissenõudmiseks võlgnikult.    Portugalis Aveiros toimunud auhinnatseremoonial esindasid Eestit ja tutvustasid projekti justiitsministeeriumi talituse juhataja Kaidi Lippus ning Registrite ja infosüsteemide keskuse ärianalüütik Tatjana Matjas. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

E-toimik valiti Euroopa nelja parima justiitslahenduse hulka

E-toimik märgiti Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühiselt korraldataval võistlusel „Crystal Scales of Justice Prize 2014“ ära kui üks neljast parimast justiitssüsteemi aitavast lahendusest. Auhinda antakse välja alates 2005. aastast ning sellega tunnustatakse uuenduslikke ja tõhusaid meetodeid, mida Euroopa justiitsasutustes töö paremaks korraldamiseks kasutatakse. Eesmärk on juhtida avalikkuse ja asutuste tähelepanu lahendustele, mis aitavad kaasa justiitssüsteemi paremale toimimisele ning inspireerida valdkonna arendajaid teiste riikide eeskuju järgima.  2014 Kristallkaalude auhinna vääriliseks hinnati Hispaania advokatuuri esitatud õigusabi elektroonilise taotlemise lahendus. Eesti esitas võistlusele e-toimiku projekti, mis valiti välja nelja parima hulka ning auhinnati tiitliga "Special Mention 2014".   „Hindame parimate hulka valitud saamist kõrgelt ja oleme tiitlist meelitatud. Kristallkaalude võistlusel on Euroopa justiitsmaailmas suur tähtsus ning sellel aastal teiste riikide poolt esitatud projektidel oli nii laia haaret kui juba saavutatud praktilist edu," ütles justiitsministeeriumi õigusloome ja arenduse talituse juhataja Kaidi Lippus. Võistlusel leidsid veel äramärkimist Berliini Perekonnaasjade Kohtute ja Advokatuuri koostööprojekt perekonnasjades kokkulepete saavutamises ning Amsterdami apellatsioonikohtu projekt, millega tehakse Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid veebis inglise keeles kogu maailmale kättesaadavaks. E-toimik on keskne menetlusinfosüsteem, kuhu on koondatud tsiviil-, haldus- , kriminaal- ja väärteomenetluse dokumendid, nendega seotud toimingud, muud andmed ja äriprotsessid ning ka karistusregistri info. E-toimiku kaudu vahetavad andmeid teiste hulgas kohtud, prokuratuur, politsei, advokaadid. E-Toimik võimaldab menetlusosalistel ja nende esindajatel esitada menetlejale elektrooniliselt dokumente ning jälgida nendega seonduvat menetluste käiku Avaliku e-Toimiku kaudu.  Näiteks saab lapsevanem taotleda ilma kohtumajja sõitmata oma lapsele elatist või esitada  taotluse võla sissenõudmiseks võlgnikult.    Portugalis Aveiros toimunud auhinnatseremoonial esindasid Eestit ja tutvustasid projekti justiitsministeeriumi talituse juhataja Kaidi Lippus ning Registrite ja infosüsteemide keskuse ärianalüütik Tatjana Matjas. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Jälitustegevusest teavitamise kord muutub tõhusamaks

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega tõhustatakse enne 2013. aastat teostatud  jälitustegevusest teavitamise korda. Eelnõu loob kontrollimehhanismi enne 1. jaanuari 2013 lõppenud jälitusloa alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata jätmise põhjendatuse üle. Seega lahendab eelnõu põhiseadusega vastuolus oleva olukorra, kus 2004. aasta 1. juulist kuni 2012. aasta 31. detsembrini tehtud jälitustoimingutest isikute teavitamata jätmiste üle puudub tõhus kontrollisüsteem. Jälitusasutused peavad andma hinnangu alates 2004. aasta 1. juulist kuni 2012. aasta lõpuni teostatud jälitustoimingute tegemisest mitteteavitamise põhjendatusele. Isikud, kelle suhtes jälitustoiming tehti, võib jätta sellest teavitamata vaid kohtu loal. Kohustuse täitmiseks jääb ülesande ressursimahukuse tõttu aega kokku kolm aastat. „Riik peab tagama inimestele nende põhiõigused. Kuna jälitus riivab neid õigusi väga palju, siis on teavitamise peamine eesmärk tagada inimeste õigus jälitustoiminguteteks antud luba kohtus vaidlustada. Kohtusse pöördumise võimalus on oluline just nende inimeste jaoks, kelle suhtes andmete kogumiseks on jälitustoimingu luba välja antud,“ selgitas justiitsminister Andres Anvelt.  Seadusemuudatuse ajendiks on riigikohtu 20. märtsi 2014 otsus, millega tunnistati  kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadus põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei näe ette tõhusat kontrollisüsteemi enne 1. jaanuari 2013 lõppenud jälitusloa alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata jätmise jätkuva põhjendatuse üle. Kui 2013. aastal võeti vastu uus jälitustegevusest teavitamise kord, siis anti jälitustegevusest mitteteavitamise  lõpliku otsustamise pädevuskohtutele. Uus kord kehtis ainult selliste kriminaalasjade puhul, mis olid alustatud alates 2013. aasta algusest.   Seadus jõustub 2015. aasta alguses. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Jälitustegevusest teavitamise kord muutub tõhusamaks

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega tõhustatakse enne 2013. aastat teostatud  jälitustegevusest teavitamise korda. Eelnõu loob kontrollimehhanismi enne 1. jaanuari 2013 lõppenud jälitusloa alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata jätmise põhjendatuse üle. Seega lahendab eelnõu põhiseadusega vastuolus oleva olukorra, kus 2004. aasta 1. juulist kuni 2012. aasta 31. detsembrini tehtud jälitustoimingutest isikute teavitamata jätmiste üle puudub tõhus kontrollisüsteem. Jälitusasutused peavad andma hinnangu alates 2004. aasta 1. juulist kuni 2012. aasta lõpuni teostatud jälitustoimingute tegemisest mitteteavitamise põhjendatusele. Isikud, kelle suhtes jälitustoiming tehti, võib jätta sellest teavitamata vaid kohtu loal. Kohustuse täitmiseks jääb ülesande ressursimahukuse tõttu aega kokku kolm aastat. „Riik peab tagama inimestele nende põhiõigused. Kuna jälitus riivab neid õigusi väga palju, siis on teavitamise peamine eesmärk tagada inimeste õigus jälitustoiminguteteks antud luba kohtus vaidlustada. Kohtusse pöördumise võimalus on oluline just nende inimeste jaoks, kelle suhtes andmete kogumiseks on jälitustoimingu luba välja antud,“ selgitas justiitsminister Andres Anvelt.  Seadusemuudatuse ajendiks on riigikohtu 20. märtsi 2014 otsus, millega tunnistati  kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadus põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei näe ette tõhusat kontrollisüsteemi enne 1. jaanuari 2013 lõppenud jälitusloa alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata jätmise jätkuva põhjendatuse üle. Kui 2013. aastal võeti vastu uus jälitustegevusest teavitamise kord, siis anti jälitustegevusest mitteteavitamise  lõpliku otsustamise pädevuskohtutele. Uus kord kehtis ainult selliste kriminaalasjade puhul, mis olid alustatud alates 2013. aasta algusest.   Seadus jõustub 2015. aasta alguses. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Valitsus kiitis heaks avalikus kohas alkoholi tarbimise keelamise

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks justiitsministri esitatud korrakaitseseaduse muutmise, millega keelatakse avalikus kohas alkoholi tarbimine. Justiitsministeerium algatas korrakaitseseaduse muutmise, et viia avalikku alkoholitarbimist lubav olukord vastavusse ühiskonna ootuste ja inimeste harjumuspärase käitumisega. Vajadust seadusemuudatuse järele kinnitas ka septembris toimunud huvigruppe koondanud ümarlaud, mille eel esitatud muudatusettepanekutes leiti, et 2011. aastal vastu võetud korrakaitseseadusega avalikus kohas alkoholi tarbimise lubamisega soodustab riik alkoholismi ja alkoholi tarbimist noorte hulgas. „Kuna oli selgelt näha, et seadus ei vastanud ühiskonna ootustele, pidasin oluliseks seadust muuta ehk keelata avalikus kohas alkoholi tarbimine. Samas tõi see teravalt meie silme ette ühiskonna ühe valupunkti ehk alkoholismiprobleemi, millega peame riigis süvendatult edasi tegelema,“ märkis justiitsminister Andres Anvelt. Lisaks avalikus kohas alkoholi tarbimise keelamisele annab uus korrakaitseseaduse eelnõu omavalitsustele võimaluse tulevikus täpsustada kohad ja üritused, kus alkoholi tarbimine oleks lubatud. Omavalitsused ei saa lubada alkoholi tarbimist lasteasutuste ja mänguväljakute läheduses, terviseasutustes, ühistranspordis ja selle peatustes. Alkohoolseid jooke võib edaspidi tarbida kohas, kus seda müüakse kohapeal tarbimiseks (nt toitlustusettevõttes, majutusettevõttes) ning avalikul üritusel või selle piiritletud alal, kus kohalik omavalitsus on lubanud alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks. „Kuna korrakaitseseaduse kõige olulisem põhimõte on see, et oma tegevusega ei tohi teisi inimesi häirida, siis jääb ka edaspidi kehtima põhimõte, et kohtades, kus alkoholi tarbimine on lubatud, ei tohi sellega teisi häirida,“ lisas Anvelt. Eelnõu on planeeritud jõustuma üldises korras ehk 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Valitsus kiitis heaks avalikus kohas alkoholi tarbimise keelamise

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks justiitsministri esitatud korrakaitseseaduse muutmise, millega keelatakse avalikus kohas alkoholi tarbimine. Justiitsministeerium algatas korrakaitseseaduse muutmise, et viia avalikku alkoholitarbimist lubav olukord vastavusse ühiskonna ootuste ja inimeste harjumuspärase käitumisega. Vajadust seadusemuudatuse järele kinnitas ka septembris toimunud huvigruppe koondanud ümarlaud, mille eel esitatud muudatusettepanekutes leiti, et 2011. aastal vastu võetud korrakaitseseadusega avalikus kohas alkoholi tarbimise lubamisega soodustab riik alkoholismi ja alkoholi tarbimist noorte hulgas. „Kuna oli selgelt näha, et seadus ei vastanud ühiskonna ootustele, pidasin oluliseks seadust muuta ehk keelata avalikus kohas alkoholi tarbimine. Samas tõi see teravalt meie silme ette ühiskonna ühe valupunkti ehk alkoholismiprobleemi, millega peame riigis süvendatult edasi tegelema,“ märkis justiitsminister Andres Anvelt. Lisaks avalikus kohas alkoholi tarbimise keelamisele annab uus korrakaitseseaduse eelnõu omavalitsustele võimaluse tulevikus täpsustada kohad ja üritused, kus alkoholi tarbimine oleks lubatud. Omavalitsused ei saa lubada alkoholi tarbimist lasteasutuste ja mänguväljakute läheduses, terviseasutustes, ühistranspordis ja selle peatustes. Alkohoolseid jooke võib edaspidi tarbida kohas, kus seda müüakse kohapeal tarbimiseks (nt toitlustusettevõttes, majutusettevõttes) ning avalikul üritusel või selle piiritletud alal, kus kohalik omavalitsus on lubanud alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks. „Kuna korrakaitseseaduse kõige olulisem põhimõte on see, et oma tegevusega ei tohi teisi inimesi häirida, siis jääb ka edaspidi kehtima põhimõte, et kohtades, kus alkoholi tarbimine on lubatud, ei tohi sellega teisi häirida,“ lisas Anvelt. Eelnõu on planeeritud jõustuma üldises korras ehk 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Tulevikus on võimalik kohtutäiturile tasuda pikema aja jooksul ja väiksemate kuludega

Valitsus kiitis heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud seaduseelnõu, millega pikeneb täitemenetluses nõude vabatahtliku täitmise tähtaeg ja muutuvad kohtutäiturite tasud. Praegu tuleb kohtutäituri kätte läinud võlg tasuda minimaalselt 10 päevaga, kuid alates 2017. aastast pikeneb täitemenetluses nõude vabatahtliku täitmise tähtaeg 30 päevani. Sellega luuakse võimalus tasuda võlg ühe palgaperioodi jooksul ning vältida suuremaid täitemenetluse kulusid. Mida pikem on täitemenetlus, seda kulukam on see võlgnikule, kuna selle võrra on suurem kohtutäituri tasu. „Muudatuse üheks olulisemaks põhjuseks on see, et inimeste hulk, kes tasuvad kohtutäiturile võla õigeaegselt, on liiga madal. Seda teeb vaid umbes 10% inimestest,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Madal vabatahtliku täitmise osakaal võib tulla nii lühikesest vabatahtlikuks täitmiseks antavast ajast kui ka võrdlemisi kõrgest kohtutäituri tasust juba menetluse algfaasis. Seetõttu teeme eelnõuga ka muudatuse, mille järgi maksab võlgnik nõude vabatahtliku täitmise korral vaid menetluse alustamise tasu  ehk kaob kohustus tasuda pool kohtutäituri põhitasust.“ Kehtiva seaduse kohaselt tasub võlgnik nõude vabatahtliku täitmise korral täitemenetluse alustamise tasu ning pool kohtutäituri põhitasust. Kohtutäituri põhitasu sõltub võlasumma suurusest. Täitemenetluse alustamise tasu on edaspidi sõltuvuses sissenõutava summa suurusest ning võlgniku aadressi- või kontaktandmete õigsusest rahvastikuregistris. Kui inimesel on rahvastikuregistris märgitud õige elukohaaadress, siis on kohtutäituri kulu talle täitmisteate kättetoimetamiseks selle võrra väiksem. Kui võlgniku aadress rahvastikuregistris on õige, on täitemenetluse alustamise tasu eelnõu järgi: 1)      mittevaralise nõude puhul 15 eurot; 2)      kuni 50 euro suuruse nõude puhul 15 eurot; 3)      51 kuni 5000 euro suuruse nõude puhul 30 eurot; 4)      üle 5000 euro suuruse nõude puhul 60 eurot. Juhul, kui võlgniku aadress rahvastikuregistris on vale, on täitemenetluse alustamise tasu eelnõu järgi: 1)      mittevaralise nõude puhul 30 eurot; 2)      kuni 50 euro suuruse nõude puhul 30 eurot; 3)      51 kuni 5000 euro suuruse nõude puhul 60 eurot; 4)      üle 5000 euro suuruse nõude puhul 120 eurot. Võlgnikul on võimalik vältida kõrget täitemenetluse põhitasu ka juhul, kui kohtutäituril on võimalik kogu võlasumma korraga läbi elektroonilise pangakonto aresti sisse nõuda. Kui võlgniku kontol on arestimise hetkel võlasumma suuruses vahendeid ning kogu nõue saab selle ühe toiminguga täidetud, on menetluse alustamise tasule lisanduv kulu võlgnikule vaid 16 eurot. Samuti muutub eelnõuga kohtutäiturite lisatasude suurus. Nimelt seatakse piirmäär kinnisvara müügist saadavale kohtutäituri tasule. Hetkel on kohtutäituri tasu kinnisvara müügilt kuni 3% vara müügihinnast. Eelnõuga seab aga sellele summale nominaalse piiri – 2000 eurot. Muudatuse eesmärgiks on tulevikus vältida olukordi, kus kohtutäitur võib teenida oma tööpanusega võrreldes põhjendamatult kõrget tasu kallima kinnisvara müügilt. Seadus on määratud jõustuma 2017. aasta algusest, kuna muudatuse elluviimiseks on vaja arendada kohtutäiturite tasude arvestamise ja menetluse läbiviimise infosüsteemi. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Tulevikus on võimalik kohtutäiturile tasuda pikema aja jooksul ja väiksemate kuludega

Valitsus kiitis heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud seaduseelnõu, millega pikeneb täitemenetluses nõude vabatahtliku täitmise tähtaeg ja muutuvad kohtutäiturite tasud. Praegu tuleb kohtutäituri kätte läinud võlg tasuda minimaalselt 10 päevaga, kuid alates 2017. aastast pikeneb täitemenetluses nõude vabatahtliku täitmise tähtaeg 30 päevani. Sellega luuakse võimalus tasuda võlg ühe palgaperioodi jooksul ning vältida suuremaid täitemenetluse kulusid. Mida pikem on täitemenetlus, seda kulukam on see võlgnikule, kuna selle võrra on suurem kohtutäituri tasu. „Muudatuse üheks olulisemaks põhjuseks on see, et inimeste hulk, kes tasuvad kohtutäiturile võla õigeaegselt, on liiga madal. Seda teeb vaid umbes 10% inimestest,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Madal vabatahtliku täitmise osakaal võib tulla nii lühikesest vabatahtlikuks täitmiseks antavast ajast kui ka võrdlemisi kõrgest kohtutäituri tasust juba menetluse algfaasis. Seetõttu teeme eelnõuga ka muudatuse, mille järgi maksab võlgnik nõude vabatahtliku täitmise korral vaid menetluse alustamise tasu  ehk kaob kohustus tasuda pool kohtutäituri põhitasust.“ Kehtiva seaduse kohaselt tasub võlgnik nõude vabatahtliku täitmise korral täitemenetluse alustamise tasu ning pool kohtutäituri põhitasust. Kohtutäituri põhitasu sõltub võlasumma suurusest. Täitemenetluse alustamise tasu on edaspidi sõltuvuses sissenõutava summa suurusest ning võlgniku aadressi- või kontaktandmete õigsusest rahvastikuregistris. Kui inimesel on rahvastikuregistris märgitud õige elukohaaadress, siis on kohtutäituri kulu talle täitmisteate kättetoimetamiseks selle võrra väiksem. Kui võlgniku aadress rahvastikuregistris on õige, on täitemenetluse alustamise tasu eelnõu järgi: 1)      mittevaralise nõude puhul 15 eurot; 2)      kuni 50 euro suuruse nõude puhul 15 eurot; 3)      51 kuni 5000 euro suuruse nõude puhul 30 eurot; 4)      üle 5000 euro suuruse nõude puhul 60 eurot. Juhul, kui võlgniku aadress rahvastikuregistris on vale, on täitemenetluse alustamise tasu eelnõu järgi: 1)      mittevaralise nõude puhul 30 eurot; 2)      kuni 50 euro suuruse nõude puhul 30 eurot; 3)      51 kuni 5000 euro suuruse nõude puhul 60 eurot; 4)      üle 5000 euro suuruse nõude puhul 120 eurot. Võlgnikul on võimalik vältida kõrget täitemenetluse põhitasu ka juhul, kui kohtutäituril on võimalik kogu võlasumma korraga läbi elektroonilise pangakonto aresti sisse nõuda. Kui võlgniku kontol on arestimise hetkel võlasumma suuruses vahendeid ning kogu nõue saab selle ühe toiminguga täidetud, on menetluse alustamise tasule lisanduv kulu võlgnikule vaid 16 eurot. Samuti muutub eelnõuga kohtutäiturite lisatasude suurus. Nimelt seatakse piirmäär kinnisvara müügist saadavale kohtutäituri tasule. Hetkel on kohtutäituri tasu kinnisvara müügilt kuni 3% vara müügihinnast. Eelnõuga seab aga sellele summale nominaalse piiri – 2000 eurot. Muudatuse eesmärgiks on tulevikus vältida olukordi, kus kohtutäitur võib teenida oma tööpanusega võrreldes põhjendamatult kõrget tasu kallima kinnisvara müügilt. Seadus on määratud jõustuma 2017. aasta algusest, kuna muudatuse elluviimiseks on vaja arendada kohtutäiturite tasude arvestamise ja menetluse läbiviimise infosüsteemi. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi