Doktorantide sotsiaalsete tagatiste eelnõu jõudis Riigikogusse

Doktorantide sotsiaalsete tagatiste täiendamise eelnõu jõudis Riigikogu menetlusse. Eelnõu kohaselt täienevad riikliku doktoranditoetuse saajate sotsiaalsed tagatised vanemahüvitise ja pensionikindlustuse osas 2015. aasta 1. septembrist. „Doktorantide sotsiaalsete garantiide tagamine on riigipoolne signaal sellest, et riik tunnustab doktoriõpinguid karjäärivalikuna,“ märkis haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. „Ühegi doktorandi sissetulek ei tohi langeda seoses lapse saamisega.“ Kehtivad seadused tagavad doktorantidele üksnes ravikindlustuse. Doktoranditoetust ei võeta praegu arvesse vanemahüvitise ega pensioni arvestuses. „Kui doktoranditoetus ei anna doktorandile sotsiaalseid tagatisi, töötavad paljud doktorandid õpingute kõrvalt, ka väljaspool ülikooli, ega saa vajalikul määral õpingutele pühenduda,“ ütles minister Ossinovski. „Sotsiaalse kindlustatuse laiendamine doktoriõpingute ajal soodustab paindlikke töötamisvõimalusi, sealhulgas töökoormuse vähendamist õpingute ajaks või paremal juhul annab võimaluse teha tööelus paus hariduse omandamiseks.“ Vanemahüvitise arvestamisel hakatakse arvesse võtma ka doktoranditoetust Vanemahüvitise arvestamine doktoranditoetust arvesse võttes on eelnõu üks olulisemaid aspekte. Doktorantidel, kelle sissetuleku moodustavad nii doktoranditoetus kui töötasu, väheneb kehtiva korra kohaselt sissetulek lapsehoolduspuhkuse ajal doktoranditoetuse võrra. Samas on enam kui poolte doktorantide töötasu väiksem Eesti keskmisest palgast. Kui muudatused jõustuvad, arvestatakse doktorandi vanemahüvitis kogu sissetuleku – nii töötasu kui doktoranditoetuse – alusel. Lapsehoolduspuhkusel olevate doktorantide hulk on viimastel aastatel püsinud samas suurusjärgus. 2013/2014. õppeaastal viibis akadeemilisel puhkusel seoses lapse hooldamisega umbes kümnendik doktorantidest ehk ligikaudu kolmsada inimest. Riikliku doktoranditoetuse suurus on praegu 383 eurot kuus. See number ei ole muutunud 2005. aastast saati. Riigieelarve eelnõu kohaselt tõuseb doktoranditoetus uuel aastal 10% ehk 422 euroni kuus. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Vajaduspõhise õppetoetuse õiglasemaks muutmise eelnõu jõudis Riigikogusse

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse eelnõu, millega laiendatakse vajaduspõhise õppetoetuse saajate ringi ja muudetakse taotlemise tingimused õiglasemaks, jõudis Riigikogu menetlusse. „Riigikogu ette toodud eelnõuga soovime muuta õppetoetust kahes väga olulises aspektis,“ ütles haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski eelnõu esimesel lugemisel Riigikogus. „Esiteks, luua üliõpilastele uus õppetoetuse liik – vajaduspõhine eritoetus ja teiseks, muuta juba kehtiva vajaduspõhise õppetoetuse tingimusi üliõpilastele soodsamaks, vähendades õppekoormuse mahtu, mida tudeng peab toetuse saamiseks täitma.“ Minister Ossinovski selgitas, et vajaduspõhine eritoetus on mõeldud neile üliõpilastele, kelle pere majanduslik olukord on muutunud mingitel asjaoludel ootamatult raskeks, kuid kes on jäänud vajaduspõhisest õppetoetusest ilma põhjusel, et nende varasem sissetulek ületas toetuse saamiseks kehtestatud piiri. Kavandatava vajaduspõhise eritoetuse suurus on 135 eurot. Eritoetust hakkavad määrama ja maksma õppeasutused, kellel on võimalik küsida üliõpilaselt lisadokumente. Õppeasutus saab eritoetuse määramisel võtta arvesse seda, kui üks lapsevanem on loobunud oma last toetamast, või on lapsevanem või mõni teine tudengi pereliige jäänud ootamatult töötuks või kaotanud töövõime. Praegu võetakse vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel aluseks perekonna eelmise kalendriaasta maksuandmed ja taotlemine toimub riigiportaali Eesti.ee kaudu. Teise olulise muudatusena tõi minister Ossinovski välja toetuse saamiseks vajaliku õppekoormuse nõude. Praegu kehtivate tingimuste kohaselt jäävad õppetoetusest ilma kõik need üliõpilased, kes ei täida õppemahtu 100%. „See tähendab, et kui üliõpilasel on jäänud saamata kasvõi üks ainepunkt, ei vasta ta järgmisel semestril enam toetuse saamise tingimustele,“ selgitas Ossinovski. „Muudatuse jõustumisel on õppetoetusõiguslikud üliõpilased, kes täidavad semestris õppekava vähemalt 75% ulatuses ehk kõik täiskoormusel õppivad üliõpilased.“ Minister Jevgeni Ossinovski kõne terviktekst Taustainfo Vajaduspõhise õppetoetuse süsteem rakendus eelmisel sügisel kõrgkooli sisse astunud üliõpilastele. Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub perekonna eelmise kalendriaasta sissetulekust. Toetuse suurus on: 220 eurot, kui sissetulek pereliikme kohta oli väiksem kui 74,75 eurot; 135 eurot, kui sissetulek jäi vahemikku 74,76-149,50 eurot; 75 eurot, kui sissetulek oli vahemikus 149,51-299 eurot. Alanud õppeaastal on 1, 5 kuu jooksul saanud rohkem kui 3400 üliõpilast jaatava vastuse vajaduspõhise õppetoetuse taotlusele. Taotlust saab esitada Eesti.ee portaali kaudu kogu semestri vältel, toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust. Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise tingimustega saab täpsemalt tutvuda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/et/oppetoetus. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Anvelt: hea seadus vajab nii eel- kui järelanalüüsi

Justiitsminister Andres Anvelt rõhutas täna riigikogu ees peetud ettekandes õiguspoliitika arengusuundade täitmisest, et hea seaduse saab läbi tugeva eeltöö ja pideva hilisema praktikas toimimise kontrolli. „Hea õigusloome ülim eesmärk on see, et kõik otsused oleksid teadmistepõhised ja lähtuksid selgetest kalkulat­sioonidest, mitte ei sünniks kabinetis üksnes kõhutunde põhjal. Selleks tuleb investeerida aga aega ja vahendeid – see on õigusselguse hind,“ ütles justiitsminister oma kõnes. Anvelti sõnul peavad hea õigusloome protsessi osad olema ühtviisi nii seaduse väljatöötamisele eelnev mõjude analüüs kui ka pärast seaduse vastuvõtmist tehtav järelhindamine. Eelnev mõjude analüüs on lähtekoht, et selgitada välja, kas probleemi lahendamiseks on vaja tingimata seadust muuta, teha uus seadus või sobib mõni muu vahend. Ehk tasub muuta hoopis rakendus­praktikat, teavitada avalikkust või kasutada muid meetmeid. Samuti, kui seadusega kaasneb oluline mõju, tuleb seda juba põhjalikumalt analüüsida. Eelhindamise juurde käib kindlasti suurem kaasamine. „Kui me kaasame neid, keda loodav õigusakt otseselt puudu­tab, siis toome õigusloome arutellu uusi seisukohti ja leiame alter­na­tiive, mida oskavad esile tuua vaid inimesed, kes valdkonnaga isiklikult kokku puutuvad,“ lausus Anvelt. Palju saab õppida ka teiste riikide kogemusest. „Enne kui rutata eelnõu kirjutama, on vaja uurida, kas Eestiga võrreldavates riikides on sama teemaga tegeldud, kuidas on asi seal lahendatud ja kas mõni lahendus võiks sobida ka Eestile. Näiteks kiirlaenuturgu reguleeriva eelnõu puhul vaatasime Soome kogemust, kus krediidikulukuse määrale kindla ülempiiri seadmine on olukorda märkimisväärselt parandanud,“ rääkis justiitsminister. Järelhindamine on aga  vajalik, et vaadata, kas seadus ka soovitud eesmärke täidab. „Just järelhindamist võiks pidada üheks järgmiseks õigus­poliitika arengusammuks. Justiitsministeerium on esimese järel­hinda­misega võrreldava algatuse teinud, kui kutsusime kõiki osalisi esitama ettepanekuid korrakaitse­seaduse probleemsete sätete kohta,“ sõnas Anvelt. Lisaks peab riik ministri hinnangul hoolt kandma selle eest, et meie õiguskord oleks aru­saadavam ka venekeelsetele elanikele. Selle huvides tehakse veel aasta lõpul tasuta vene keelde tõlgitult kättesaadavaks 52 kõige rohkem kasutatavat seadust ning tõlgitakse vene keelde Juristaitab portaal. „Riigil ja ühiskonnal on palju mõjusam investeerida õigusteadliku ja õiguskuuleka elaniku arengusse, kui hiljem võidelda teadmatusest tulenevate tagajärgedega,“ märkis Anvelt. Justiitsminister esines täna riigikogu ees ettekandega õiguspoliitika arengusuundade täitmisest sellel aastal. Ministri kõnet on võimalik lugeda justiitsministeeriumi veebikodus. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Anvelt: hea seadus vajab nii eel- kui järelanalüüsi

Justiitsminister Andres Anvelt rõhutas täna riigikogu ees peetud ettekandes õiguspoliitika arengusuundade täitmisest, et hea seaduse saab läbi tugeva eeltöö ja pideva hilisema praktikas toimimise kontrolli. „Hea õigusloome ülim eesmärk on see, et kõik otsused oleksid teadmistepõhised ja lähtuksid selgetest kalkulat­sioonidest, mitte ei sünniks kabinetis üksnes kõhutunde põhjal. Selleks tuleb investeerida aga aega ja vahendeid – see on õigusselguse hind,“ ütles justiitsminister oma kõnes. Anvelti sõnul peavad hea õigusloome protsessi osad olema ühtviisi nii seaduse väljatöötamisele eelnev mõjude analüüs kui ka pärast seaduse vastuvõtmist tehtav järelhindamine. Eelnev mõjude analüüs on lähtekoht, et selgitada välja, kas probleemi lahendamiseks on vaja tingimata seadust muuta, teha uus seadus või sobib mõni muu vahend. Ehk tasub muuta hoopis rakendus­praktikat, teavitada avalikkust või kasutada muid meetmeid. Samuti, kui seadusega kaasneb oluline mõju, tuleb seda juba põhjalikumalt analüüsida. Eelhindamise juurde käib kindlasti suurem kaasamine. „Kui me kaasame neid, keda loodav õigusakt otseselt puudu­tab, siis toome õigusloome arutellu uusi seisukohti ja leiame alter­na­tiive, mida oskavad esile tuua vaid inimesed, kes valdkonnaga isiklikult kokku puutuvad,“ lausus Anvelt. Palju saab õppida ka teiste riikide kogemusest. „Enne kui rutata eelnõu kirjutama, on vaja uurida, kas Eestiga võrreldavates riikides on sama teemaga tegeldud, kuidas on asi seal lahendatud ja kas mõni lahendus võiks sobida ka Eestile. Näiteks kiirlaenuturgu reguleeriva eelnõu puhul vaatasime Soome kogemust, kus krediidikulukuse määrale kindla ülempiiri seadmine on olukorda märkimisväärselt parandanud,“ rääkis justiitsminister. Järelhindamine on aga  vajalik, et vaadata, kas seadus ka soovitud eesmärke täidab. „Just järelhindamist võiks pidada üheks järgmiseks õigus­poliitika arengusammuks. Justiitsministeerium on esimese järel­hinda­misega võrreldava algatuse teinud, kui kutsusime kõiki osalisi esitama ettepanekuid korrakaitse­seaduse probleemsete sätete kohta,“ sõnas Anvelt. Lisaks peab riik ministri hinnangul hoolt kandma selle eest, et meie õiguskord oleks aru­saadavam ka venekeelsetele elanikele. Selle huvides tehakse veel aasta lõpul tasuta vene keelde tõlgitult kättesaadavaks 52 kõige rohkem kasutatavat seadust ning tõlgitakse vene keelde Juristaitab portaal. „Riigil ja ühiskonnal on palju mõjusam investeerida õigusteadliku ja õiguskuuleka elaniku arengusse, kui hiljem võidelda teadmatusest tulenevate tagajärgedega,“ märkis Anvelt. Justiitsminister esines täna riigikogu ees ettekandega õiguspoliitika arengusuundade täitmisest sellel aastal. Ministri kõnet on võimalik lugeda justiitsministeeriumi veebikodus. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Vägivaldne ebaseaduslik piiriületus muutub kriminaalkorras karistatavaks

Justiitsministeerium esitas Vabariigi Valitsusele eelnõu, millega muutub vägivaldne ebaseaduslik piiriületus riigivastaseks kuriteoks. Seadusemuudatuse eesmärk on ennetada riigivastaseid kuritegusid, mille ettevalmistamine on toimunud väljaspool Eesti Vabariiki ja tagada ohtlikumatele piiril toimuvatele kuritegudele kiire reageerimine. Samuti annavad muudatused parema võimaluse selliseid kuritegusid menetleda. „Surve Euroopa Liidu välispiirile on viimasel ajal üha tugevnenud ning Eesti riigi kohus on tagada, et meie piir peaks. Selle seaduseelnõu puhul on lisaks piiri füüsilisele kaitsmisele tegu õigusliku heidutusvahendiga, mis aitab suurendada Eesti inimeste turvatunnet ja meie riigi usaldusväärsust rahvusvahelistes suhetes,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Ebaseaduslik piiriületus on uuest aastast kriminaalkorras karistatav, kui sellega kaasneb vägivald ja sellega ähvardamine, teiselt inimeselt vabaduse võtmine või kui piiri ebaseadusliku ületamise hõlpsamaks muutmiseks hävitatakse või rikutakse vara. „Näiteks on edaspidi tegemist kuriteoga juhul, kui ebaseadusliku piiriületusega vigastatakse piirivalvekoera või lõhutakse piirivalvekaamera. Hetkel on ebaseaduslik piiriületus küll teatud lisatingimuste esinemisel kuritegu, kuid vägivalla kasutamine selliseks tingimuseks ei ole,“ selgitas justiitsminister.  Ebaseaduslik piiriületus on edaspidi kriminaalkorras karistatav ka siis, kui selle eesmärk on mõne teise riigivastase kuriteo toimepanemine Eestis. „Mitte iga ebaseaduslik piiriületus ei ohusta riiklikku julgeolekut. Kui muidu halbade kavatsusteta inimene, näiteks jahi- või kalamees, satub ületama riigipiiri kohas, mis ei ole selleks ette nähtud, ei ole vaja teda kriminaalkorras karistada. Küll aga peab kindlasti olema kuritegu see, kui piiri ületamisega kaasneb rünnak Eesti riigi vastu,“ lisas Anvelt. Sellise kuriteo eest on raskendavate asjaolude esinemisel, näiteks kui piiriületajal on olnud kaasas relv või kui kellegi elu on sattunud ohtu, tulevikus võimalik karistada kuni kümneaastase vangistusega. Teiseks muudetakse eelnõuga kuriteoks võltsitud dokumendi hankimine ja teise inimese isikliku dokumendi enda käes kinni pidamine. Sellega viime ennast kooskõlla Euroopa Nõukogu inimkaubandusvastase konventsiooniga ja vähendame võimalust inimesi n.ö dokumendivangis hoida, mis on inimkaubitsejate tavapärane meetod. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Vägivaldne ebaseaduslik piiriületus muutub kriminaalkorras karistatavaks

Justiitsministeerium esitas Vabariigi Valitsusele eelnõu, millega muutub vägivaldne ebaseaduslik piiriületus riigivastaseks kuriteoks. Seadusemuudatuse eesmärk on ennetada riigivastaseid kuritegusid, mille ettevalmistamine on toimunud väljaspool Eesti Vabariiki ja tagada ohtlikumatele piiril toimuvatele kuritegudele kiire reageerimine. Samuti annavad muudatused parema võimaluse selliseid kuritegusid menetleda. „Surve Euroopa Liidu välispiirile on viimasel ajal üha tugevnenud ning Eesti riigi kohus on tagada, et meie piir peaks. Selle seaduseelnõu puhul on lisaks piiri füüsilisele kaitsmisele tegu õigusliku heidutusvahendiga, mis aitab suurendada Eesti inimeste turvatunnet ja meie riigi usaldusväärsust rahvusvahelistes suhetes,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Ebaseaduslik piiriületus on uuest aastast kriminaalkorras karistatav, kui sellega kaasneb vägivald ja sellega ähvardamine, teiselt inimeselt vabaduse võtmine või kui piiri ebaseadusliku ületamise hõlpsamaks muutmiseks hävitatakse või rikutakse vara. „Näiteks on edaspidi tegemist kuriteoga juhul, kui ebaseadusliku piiriületusega vigastatakse piirivalvekoera või lõhutakse piirivalvekaamera. Hetkel on ebaseaduslik piiriületus küll teatud lisatingimuste esinemisel kuritegu, kuid vägivalla kasutamine selliseks tingimuseks ei ole,“ selgitas justiitsminister.  Ebaseaduslik piiriületus on edaspidi kriminaalkorras karistatav ka siis, kui selle eesmärk on mõne teise riigivastase kuriteo toimepanemine Eestis. „Mitte iga ebaseaduslik piiriületus ei ohusta riiklikku julgeolekut. Kui muidu halbade kavatsusteta inimene, näiteks jahi- või kalamees, satub ületama riigipiiri kohas, mis ei ole selleks ette nähtud, ei ole vaja teda kriminaalkorras karistada. Küll aga peab kindlasti olema kuritegu see, kui piiri ületamisega kaasneb rünnak Eesti riigi vastu,“ lisas Anvelt. Sellise kuriteo eest on raskendavate asjaolude esinemisel, näiteks kui piiriületajal on olnud kaasas relv või kui kellegi elu on sattunud ohtu, tulevikus võimalik karistada kuni kümneaastase vangistusega. Teiseks muudetakse eelnõuga kuriteoks võltsitud dokumendi hankimine ja teise inimese isikliku dokumendi enda käes kinni pidamine. Sellega viime ennast kooskõlla Euroopa Nõukogu inimkaubandusvastase konventsiooniga ja vähendame võimalust inimesi n.ö dokumendivangis hoida, mis on inimkaubitsejate tavapärane meetod. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Korrakaitseseaduse muutmisele tuli mitmeid ettepanekuid

Justiitsministeeriumi algatatud korrakaitseseaduse muudatusele keelata avalikus kohas alkoholi tarbimine laekus kooskõlastusringil mitu ettepanekut, sealhulgas soovitus keelata avalikus kohas ka muude etanooli sisaldavate jookide tarbimine. Juulist kehtima hakanud korrakaitseseaduse muutmise algatas justiitsminister Andres Anvelt, kelle sõnul peab avalikku alkoholitarbimist lubav olukord olema vastavuses ühiskonna ootuste ja inimeste harjumuspärase käitumisega. Vajadust seadusemuudatuse järele kinnitas ka septembris toimunud huvigruppe koondanud ümarlaud, mille eel esitati justiitsministeeriumile 56 muudatusettepanekut. Suurem osas neist leidis, et 2011. aastal vastu võetud korrakaitseseadusega avalikus kohas alkoholi tarbimise lubamisega soodustab riik alkoholismi ja alkoholi tarbimist noorte hulgas. „Seadusemuudatusega tekkinud olukord vajas kiiret ja selget lahendust, kuid sama oluline on, et see lahendus vastaks ühiskonna ootustele,“ kommenteeris justiitsminister Andres Anvelt. „Tagasiside näitab, et oleme lahendustega õigel teel ja seaduse muutmine võtab pingeid maha. Töötame kõik meile laekunud ettepanekud läbi ja seejärel liigume seaduseelnõuga edasi. Kuid isegi need ettepanekud, mis praegu eelnõusse ei mahu, on olulised, et teemat tulevikus edasi arutada, sest alkoholi tarvitamise vähendamine ühiskonnas sisaldab peale õiguslike lahenduste kindlasti ka sotsiaalseid,“ lisas Anvelt. Lisaks avalikus kohas alkoholi tarbimise keelamisele annab uus korrakaitseseaduse eelnõu omavalitsustele võimaluse tulevikus täpsustada kohad ja üritused, kus alkoholi tarbimine oleks lubatud. Kooskõlastusringil tehti näiteks ettepanek viia alkoholi tarbimist puudutav keeld alkoholiseadusesse ning keelata täielikult avalikus kohas toiduainete gruppi mitte kuuluvate etanooli sisaldavate ja joovet tekitavat vedelike tarbimine. Ühe ettepaneku järgi tasuks alkoholi tarvitamine keelata ka lennukis, rongis ja õppeasutuses, kui seda serveeritakse väljaõppe käigus. Omavalitsuste esindajate meelest peaks muudatused puudutama ka teisi sätteid, näiteks tuleks avalikes kohtades keelustada alasti viibimine, magamine või telkimine. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Korrakaitseseaduse muutmisele tuli mitmeid ettepanekuid

Justiitsministeeriumi algatatud korrakaitseseaduse muudatusele keelata avalikus kohas alkoholi tarbimine laekus kooskõlastusringil mitu ettepanekut, sealhulgas soovitus keelata avalikus kohas ka muude etanooli sisaldavate jookide tarbimine. Juulist kehtima hakanud korrakaitseseaduse muutmise algatas justiitsminister Andres Anvelt, kelle sõnul peab avalikku alkoholitarbimist lubav olukord olema vastavuses ühiskonna ootuste ja inimeste harjumuspärase käitumisega. Vajadust seadusemuudatuse järele kinnitas ka septembris toimunud huvigruppe koondanud ümarlaud, mille eel esitati justiitsministeeriumile 56 muudatusettepanekut. Suurem osas neist leidis, et 2011. aastal vastu võetud korrakaitseseadusega avalikus kohas alkoholi tarbimise lubamisega soodustab riik alkoholismi ja alkoholi tarbimist noorte hulgas. „Seadusemuudatusega tekkinud olukord vajas kiiret ja selget lahendust, kuid sama oluline on, et see lahendus vastaks ühiskonna ootustele,“ kommenteeris justiitsminister Andres Anvelt. „Tagasiside näitab, et oleme lahendustega õigel teel ja seaduse muutmine võtab pingeid maha. Töötame kõik meile laekunud ettepanekud läbi ja seejärel liigume seaduseelnõuga edasi. Kuid isegi need ettepanekud, mis praegu eelnõusse ei mahu, on olulised, et teemat tulevikus edasi arutada, sest alkoholi tarvitamise vähendamine ühiskonnas sisaldab peale õiguslike lahenduste kindlasti ka sotsiaalseid,“ lisas Anvelt. Lisaks avalikus kohas alkoholi tarbimise keelamisele annab uus korrakaitseseaduse eelnõu omavalitsustele võimaluse tulevikus täpsustada kohad ja üritused, kus alkoholi tarbimine oleks lubatud. Kooskõlastusringil tehti näiteks ettepanek viia alkoholi tarbimist puudutav keeld alkoholiseadusesse ning keelata täielikult avalikus kohas toiduainete gruppi mitte kuuluvate etanooli sisaldavate ja joovet tekitavat vedelike tarbimine. Ühe ettepaneku järgi tasuks alkoholi tarvitamine keelata ka lennukis, rongis ja õppeasutuses, kui seda serveeritakse väljaõppe käigus. Omavalitsuste esindajate meelest peaks muudatused puudutama ka teisi sätteid, näiteks tuleks avalikes kohtades keelustada alasti viibimine, magamine või telkimine. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi