Viru vanglas suri kinnipeetav

Täna varahommikul leiti Viru vanglas oma kambrist surnuna 33-aastane varavastastes süütegudes kahtlustatav mees. Raskeid kroonilisi haigusi põdeva vahistatu surma põhjustas esialgsetel andmetel terviserike. Surma täpsemaid asjaolusid kontrollitakse kohtuarstliku lahangu käigus. Vahistatu viibis kambris koos teise kinnipeetavaga. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Viru vanglas suri kinnipeetav

Täna varahommikul leiti Viru vanglas oma kambrist surnuna 33-aastane varavastastes süütegudes kahtlustatav mees. Raskeid kroonilisi haigusi põdeva vahistatu surma põhjustas esialgsetel andmetel terviserike. Surma täpsemaid asjaolusid kontrollitakse kohtuarstliku lahangu käigus. Vahistatu viibis kambris koos teise kinnipeetavaga. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium piirab tarbijalt nõutavaid sissenõudmiskulusid

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega piiratakse tarbijalt nõutavaid sissenõudmiskulusid. Piirangud kehtivad nii kiirlaenudele, liisingu- ja krediitkaartide andjatele kui ka järelmaksuga müüjatele. Eelnõu eesmärk on kaitsta tarbija õigusi ning vältida olukorda, kus erinevate kõrvalnõuete, eelkõige sissenõudmiskulude tõttu kasvab makseraskustesse sattunud inimese võlg hüppeliselt ja ta satub veelgi halvemasse majanduslikku olukorda. Sissenõudmiskulud tekivad võlausaldajal siis, kui laenu võtnud inimene ei maksa seda õigeaegselt tagasi. Enamasti on need vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks - näiteks talle helistamiseks või meeldetuletuskirjade saatmiseks, inkassoettevõtja teenuse kasutamiseks jne. Tihti on sissenõudmiskulude suurus lepingus ette kindlaks määratud. Samas ei ole üldjuhul välja toodud, kui mitu tasulist kirja võlausaldaja võlgnikule kokku saadab. Tavaliselt sisaldub selline kokkulepe tüüptingimustes, mille sisu ei saa tarbija enne lepingu sõlmimist mõjutada. „Kui tasu suurus on toodud hinnakirjas ning võla tagasi küsimiseks saadetakse meeldetuletuskirju üha uuesti ja uuesti, võib sellest saada omaette tuluteenimise allikas. Ei ole harvad juhud, mil 4000-eurosele laenule on sissenõudmiskuluna lisandunud 300 eurot. Sellise olukorra muutmiseks panemegi sissenõudmiskuludele kindla ülempiiri,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Inimeselt nõutavad sissenõudmiskulud peavad olema võimalikult lähedased laenuandja tegelikele kulutustele. See tähendab, et võlausaldajad peaksid tegelema sissenõudmisega mõistlike kuludega ja tarbijasõbralikult. Samuti peaksid sissenõudmiskulud koos viivisemääraga olema selgemad, et inimene oskaks hinnata, mis summat temalt tulevikus nõudma hakatakse,“ selgitas minister. Eelnõuga eristatakse tarbijalt võla nõudmist lepingu kehtivuse ajal ja pärast lepingu lõppemist: -       Lepingu kestel saab võlausaldaja nõuda tarbijalt ainult meeldetuletuskirjade saatmise kulusid. Iga võlgnevuse kohta saab saata ainult ühe tasulise meeldetuletuskirja, mille hüvitamiseks võib nõuda tarbijalt kuni 5 eurot. -       Pärast lepingu lõppu võib võlgnikule saata maksimaalselt kolm tasulist kirja. Kirju võib saata iga seitsme päeva tagant. Arvestada tuleb ka sissenõudmiskulude kogusumma ülempiiriga, mis sõltub sissenõutava summa suurusest. Näiteks võib üle 1000-eurose nõude puhul küsida sissenõudmiskulu kuni 50 eurot, mis on ühtlasi kõigi sissenõudmiskulude maksimaalne ülempiir. Teise olulise muudatusena peab tulevikus viivisemäär tarbijakrediidi lepingutes olema näidatud nii päeva- kui aastamäärana. Praegu tehakse seda sageli ainult päevamäärana, millel alusel on tarbijal keeruline hinnata, milliseks kujuneb tema rahaline kohustus, kui ta õigeaegselt saadud laenu tagasi ei maksa. Samuti pole edaspidi lubatud rakendada viivist muule raha kasutamise tasule, näiteks lepingutasule. Järelevalve tugevdamiseks saab tarbijakaitseamet õiguse teha sissenõudmiskulude regulatsiooni rikkujale ettekirjutus, nõudes rikkumise lõpetamist ja edasistest rikkumistest hoidumist. Krediidi kulukuse ülempiiri või tarbijalt nõutavate sissenõudmiskulude piirangute järgimata jätmine on edaspidi karistatav väärteona. Seadus on plaanitud jõustuma 2015. aasta 1. juulil. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium piirab tarbijalt nõutavaid sissenõudmiskulusid

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega piiratakse tarbijalt nõutavaid sissenõudmiskulusid. Piirangud kehtivad nii kiirlaenudele, liisingu- ja krediitkaartide andjatele kui ka järelmaksuga müüjatele. Eelnõu eesmärk on kaitsta tarbija õigusi ning vältida olukorda, kus erinevate kõrvalnõuete, eelkõige sissenõudmiskulude tõttu kasvab makseraskustesse sattunud inimese võlg hüppeliselt ja ta satub veelgi halvemasse majanduslikku olukorda. Sissenõudmiskulud tekivad võlausaldajal siis, kui laenu võtnud inimene ei maksa seda õigeaegselt tagasi. Enamasti on need vajalikud võlgnikuga ühenduse saamiseks - näiteks talle helistamiseks või meeldetuletuskirjade saatmiseks, inkassoettevõtja teenuse kasutamiseks jne. Tihti on sissenõudmiskulude suurus lepingus ette kindlaks määratud. Samas ei ole üldjuhul välja toodud, kui mitu tasulist kirja võlausaldaja võlgnikule kokku saadab. Tavaliselt sisaldub selline kokkulepe tüüptingimustes, mille sisu ei saa tarbija enne lepingu sõlmimist mõjutada. „Kui tasu suurus on toodud hinnakirjas ning võla tagasi küsimiseks saadetakse meeldetuletuskirju üha uuesti ja uuesti, võib sellest saada omaette tuluteenimise allikas. Ei ole harvad juhud, mil 4000-eurosele laenule on sissenõudmiskuluna lisandunud 300 eurot. Sellise olukorra muutmiseks panemegi sissenõudmiskuludele kindla ülempiiri,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Inimeselt nõutavad sissenõudmiskulud peavad olema võimalikult lähedased laenuandja tegelikele kulutustele. See tähendab, et võlausaldajad peaksid tegelema sissenõudmisega mõistlike kuludega ja tarbijasõbralikult. Samuti peaksid sissenõudmiskulud koos viivisemääraga olema selgemad, et inimene oskaks hinnata, mis summat temalt tulevikus nõudma hakatakse,“ selgitas minister. Eelnõuga eristatakse tarbijalt võla nõudmist lepingu kehtivuse ajal ja pärast lepingu lõppemist: -       Lepingu kestel saab võlausaldaja nõuda tarbijalt ainult meeldetuletuskirjade saatmise kulusid. Iga võlgnevuse kohta saab saata ainult ühe tasulise meeldetuletuskirja, mille hüvitamiseks võib nõuda tarbijalt kuni 5 eurot. -       Pärast lepingu lõppu võib võlgnikule saata maksimaalselt kolm tasulist kirja. Kirju võib saata iga seitsme päeva tagant. Arvestada tuleb ka sissenõudmiskulude kogusumma ülempiiriga, mis sõltub sissenõutava summa suurusest. Näiteks võib üle 1000-eurose nõude puhul küsida sissenõudmiskulu kuni 50 eurot, mis on ühtlasi kõigi sissenõudmiskulude maksimaalne ülempiir. Teise olulise muudatusena peab tulevikus viivisemäär tarbijakrediidi lepingutes olema näidatud nii päeva- kui aastamäärana. Praegu tehakse seda sageli ainult päevamäärana, millel alusel on tarbijal keeruline hinnata, milliseks kujuneb tema rahaline kohustus, kui ta õigeaegselt saadud laenu tagasi ei maksa. Samuti pole edaspidi lubatud rakendada viivist muule raha kasutamise tasule, näiteks lepingutasule. Järelevalve tugevdamiseks saab tarbijakaitseamet õiguse teha sissenõudmiskulude regulatsiooni rikkujale ettekirjutus, nõudes rikkumise lõpetamist ja edasistest rikkumistest hoidumist. Krediidi kulukuse ülempiiri või tarbijalt nõutavate sissenõudmiskulude piirangute järgimata jätmine on edaspidi karistatav väärteona. Seadus on plaanitud jõustuma 2015. aasta 1. juulil. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Alaealiste õigusrikkujate valdkond lõimitakse riikliku lastekaitsesüsteemiga

Valitsus kiitis heaks memorandumi, mille kohaselt läheb 2016. aastal alaealiste õigusrikkujate valdkond Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusalast Sotsiaalministeeriumi vastutusalasse ning sellest saab riikliku lastekaitsesüsteemi osa. Muudatuse eesmärk on tagada terviklik lähenemine lapse probleemidele, nende ennetamisele ja lahendamisele. Töö alaealiste õigusrikkujatega on valdkondadeülene ning vajab koordineeritud juhtumikorraldust. Erinevate valdkondade koostöös on võimalik tagada lapsele parim võimalik tugi. Samuti on võimalik tõhusamalt välja arendada ja pakkuda erinevaid rehabilitatsiooni- ja hoolekandeteenuseid ning vajadusel lõimida neid teiste valdkondade teenustega. Kuni 2015. aasta lõpuni kehtib alaealiste õigusrikkujatega tegelemisel vana kord, mille aluseks on alaealise mõjutusvahendite seadus. Uue korra kehtima hakkamiseks vajalike seadusemuudatuste väljatöötamiskavatsuse koostab Sotsiaalministeerium järgmise aasta 31. märtsiks ning esitab eelnõud valitsusele 31. maiks. Kahe eelnõu eesmärgid ühendati Viimastel aastatel on mõlemad ministeeriumid kavandanud muudatusi laste õiguste ja heaolu tagamisega seotud valdkondades. Asendamiseks alaealise mõjutusvahendite seadust, algatas Haridus- ja Teadusministeerium 2011. aastal lapse õigusrikkumise juhtumisse sekkumise seaduse väljatöötamise, eesmärgiga tagada õigusrikkumise toime pannud lapse huvide ja õiguste parem kaitse. 2012. aastal algatas Sotsiaalministeerium uue lastekaitseseaduse väljatöötamise, eesmärgiga kehtestada kaasaegne lapse õigusi kaitsev raamistik. Koos jõuti arusaamiseni, et tervikliku ja süsteemse lahenduseni on võimalik jõuda siis, kui ühendada õigust rikkunud laste kohtlemine ja sekkumine lastekaitsesüsteemiga. Lapse õigusrikkumise juhtumisse sekkumise seaduse eelnõu menetlemine peatati. Uue lastekaitseseaduse eelnõu on praegu riigikogu menetluses. Sotsiaalministeeriumi palub muudatuse väljatöötamise protsessis osaleda soovijail võtta ühendust aadressil elise.nikonov@sm.ee. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium kutsub esitama kodanikujulguse aumärgi kandidaate

Justiitsministeerium kutsub taas inimesi üles esitama kodanikujulguse aumärgi kandidaadiks tublisid inimesi, kes on aidanud ära hoida kuriteo, pidanud kinni kurjategija või toetanud kuriteo ohvrit. Kandidaate saab esitada 17. oktoobrini.  „Kodanikujulguse aumärgi väljaandmine on kujunenud iga-aastaseks ilusaks traditsiooniks vaprate kodanike tunnustamisel. Oleme aumärki välja andnud juba kümme aastat. Nii kutsume seegi kord üles esitama meile kandidaadiks inimesi, kes on julgenud sekkuda kuriteo toimepanemisse,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Eelmisel aastal said erinevate julgete tegude eest aumärgid seitse meest, kellest üks aitas kinni pidada varga, üks aitas peksmise ja üks röövi ohvriks langenud inimest. Kahel korral aitasid kaks noormeest noarünnaku ohvriks langenud inimesi.  Kodanikujulguse aumärke, millega riik väärtustab kodanike julgust kuritegude ärahoidmisel ja kuriteoohvrite abistamisel, annab justiitsminister välja alates 2004. aastast. Aumärgiga tunnustatakse inimesi, kes on ära hoidnud kuriteo või takistanud selle toimepanemist, aidanud kinni pidada kurjategijat, abistanud kuriteoohvrit või aidanud muul moel suurendada teiste inimeste turvatunnet. Ettepanekuid kodanikujulguse aumärkide kandidaatide kohta ootame posti teel märksõnaga „Kodanikujulguse aumärk“ hiljemalt 17. oktoobriks aadressil Justiitsministeerium, Tõnismägi 5a, 15191, Tallinn või e-mailil kart.repponen@just.ee. Täpsemat infot kodanikujulguse aumärkide kandidaatide esitamise kohta leiab kriminaalpoliitika veebist. Samal aadressil saab pikemalt lugeda ka eelmistel aastatel aumärgi saanute lugusid. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium kutsub esitama kodanikujulguse aumärgi kandidaate

Justiitsministeerium kutsub taas inimesi üles esitama kodanikujulguse aumärgi kandidaadiks tublisid inimesi, kes on aidanud ära hoida kuriteo, pidanud kinni kurjategija või toetanud kuriteo ohvrit. Kandidaate saab esitada 17. oktoobrini.  „Kodanikujulguse aumärgi väljaandmine on kujunenud iga-aastaseks ilusaks traditsiooniks vaprate kodanike tunnustamisel. Oleme aumärki välja andnud juba kümme aastat. Nii kutsume seegi kord üles esitama meile kandidaadiks inimesi, kes on julgenud sekkuda kuriteo toimepanemisse,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Eelmisel aastal said erinevate julgete tegude eest aumärgid seitse meest, kellest üks aitas kinni pidada varga, üks aitas peksmise ja üks röövi ohvriks langenud inimest. Kahel korral aitasid kaks noormeest noarünnaku ohvriks langenud inimesi.  Kodanikujulguse aumärke, millega riik väärtustab kodanike julgust kuritegude ärahoidmisel ja kuriteoohvrite abistamisel, annab justiitsminister välja alates 2004. aastast. Aumärgiga tunnustatakse inimesi, kes on ära hoidnud kuriteo või takistanud selle toimepanemist, aidanud kinni pidada kurjategijat, abistanud kuriteoohvrit või aidanud muul moel suurendada teiste inimeste turvatunnet. Ettepanekuid kodanikujulguse aumärkide kandidaatide kohta ootame posti teel märksõnaga „Kodanikujulguse aumärk“ hiljemalt 17. oktoobriks aadressil Justiitsministeerium, Tõnismägi 5a, 15191, Tallinn või e-mailil kart.repponen@just.ee. Täpsemat infot kodanikujulguse aumärkide kandidaatide esitamise kohta leiab kriminaalpoliitika veebist. Samal aadressil saab pikemalt lugeda ka eelmistel aastatel aumärgi saanute lugusid. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium asub parandama õigusabi kättesaadavust Ida-Virumaal

Justiitsministeeriumi ja advokatuuri esindajad arutasid täna Narva linnapeaga, kuidas tagada õigusteenuste parem kättesaadavus Ida-Virumaal. Selleks hakatakse üheskoos ette valmistama pilootprojekti. „Ida-Virumaa arengu osas teeb muret advokaatide arv ja uute haritud tegijate vähene huvi piirkonda tööleasumiseks. Selleks, et õigusteenused oleksid Ida-Virus paremini kättesaadavad, on vaja ühiseid jõupingutusi,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Kohtumisel jõuti kokkuleppele mitmes põhimõttelises küsimuses. Nii hakkavad justiitsministeerium, advokatuur ja Narva linnavalitsus ühiselt ette valmistama pilootprojekti. Selle eesmärk on selgitada 2015. aastal välja, kas juba lähitulevikus oleks mõistlik üle minna Eesti piirkondade erinevustega arvestavale regionaalsele õigusabile. "Küsimuse alla võiks tulla teatava regionaalse koefitsiendi rakendamine, sest õigusabi kättesaadavus on piirkonniti erinev. Näiteks on Ida-Virumaa kaugel ajaloolistest juriidilistest kogukondadest nagu Tartu või Tallinn, kus õigusabi kvaliteet on märksa kõrgem," selgitas Anvelt. Ühtlasi aitab Ida-Virumaa pilootprojekt välja selgitada vajaduse abi järele erinevates õigusabiliikides nagu peresuhted, omandisuhted ja tsiviilsuhted ning abivajajate hulga, et suurendada sealsete elanike kindlust kvaliteetse õigusabi saamise osas. „Need sammud on osa tegevustest, millega suurendame õigusabi kättesaadavust kaugemates piirkondades ja konkreetselt vene keelt emakeelena kõneleva elanikkonna hulgas. Lisaks liigume edasi 50 olulisema seaduse tõlkimisega vene keelde ning nõuandeportaali juristaitab.ee avamisega venekeelsena uue aasta algul,“ lisas minister. Tänasel kohtumisel Narva linnavalitsuses osalesid justiitsminister Andres Anvelt, advokatuuri esimees Stein Luiga ja Narva linnapea Eduard East. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi