Justiitsministeerium asub parandama õigusabi kättesaadavust Ida-Virumaal

Justiitsministeeriumi ja advokatuuri esindajad arutasid täna Narva linnapeaga, kuidas tagada õigusteenuste parem kättesaadavus Ida-Virumaal. Selleks hakatakse üheskoos ette valmistama pilootprojekti. „Ida-Virumaa arengu osas teeb muret advokaatide arv ja uute haritud tegijate vähene huvi piirkonda tööleasumiseks. Selleks, et õigusteenused oleksid Ida-Virus paremini kättesaadavad, on vaja ühiseid jõupingutusi,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Kohtumisel jõuti kokkuleppele mitmes põhimõttelises küsimuses. Nii hakkavad justiitsministeerium, advokatuur ja Narva linnavalitsus ühiselt ette valmistama pilootprojekti. Selle eesmärk on selgitada 2015. aastal välja, kas juba lähitulevikus oleks mõistlik üle minna Eesti piirkondade erinevustega arvestavale regionaalsele õigusabile. "Küsimuse alla võiks tulla teatava regionaalse koefitsiendi rakendamine, sest õigusabi kättesaadavus on piirkonniti erinev. Näiteks on Ida-Virumaa kaugel ajaloolistest juriidilistest kogukondadest nagu Tartu või Tallinn, kus õigusabi kvaliteet on märksa kõrgem," selgitas Anvelt. Ühtlasi aitab Ida-Virumaa pilootprojekt välja selgitada vajaduse abi järele erinevates õigusabiliikides nagu peresuhted, omandisuhted ja tsiviilsuhted ning abivajajate hulga, et suurendada sealsete elanike kindlust kvaliteetse õigusabi saamise osas. „Need sammud on osa tegevustest, millega suurendame õigusabi kättesaadavust kaugemates piirkondades ja konkreetselt vene keelt emakeelena kõneleva elanikkonna hulgas. Lisaks liigume edasi 50 olulisema seaduse tõlkimisega vene keelde ning nõuandeportaali juristaitab.ee avamisega venekeelsena uue aasta algul,“ lisas minister. Tänasel kohtumisel Narva linnavalitsuses osalesid justiitsminister Andres Anvelt, advokatuuri esimees Stein Luiga ja Narva linnapea Eduard East. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Tänasest reedeni tähistatakse Eestis õigusemõistmise nädalat

Täna alanud õigusemõistmise nädalal räägitakse kohtumõistmise käekäigust, kuulutatakse välja õigusteemaliste õpilastööde konkurss, jagatakse tasuta õigusnõu ja peetakse maha iga-aastane õigusteadlaste konverents. Justiitsminister Andres Anvelti sõnul on tähtis tõsta inimeste õigusteadlikkust, et nad oskaksid probleemide korral tegutseda ning vajadusel enda õiguste kaitseks abi otsida. „Seda, et kohus on näoga inimeste poole, näitab nii kohtusse pöördujate arvu suurenemine kui ka see, et kohtumenetlus on läinud kiiremaks. Heameelt teeb, et Eesti keskmine kohtumenetlus on jätkuvalt Euroopa Liidu keskmisest lühem,“ ütles minister.  Anvelt märgib, et kohtumenetluste tähtaegade lühendamiseks ja kohtuotsuste kvaliteedi parandamiseks on viimasel kahel aastal tõsist tööd tehtud ja tulemused on juba praegu näha. „Kohtujuristide kaasamisega kohtute töösse on nii Harju maakohtus kui Tartu kohtutes menetlusajad tsiviil- ja kriminaalasjades oluliselt lühenenud, samas ei ole kannatanud õigusemõistmise kvaliteet. Selleks, et kohtumõistmise kiirust ja kvaliteeti veelgi parandada, on kohtureform üks justiitsministeeriumi järgmise aasta eelarveprioriteete.“ Õigusnädala keskel, 1. oktoobril, kuulutab Riigikohus välja õigusteemaliste õpilastööde võistluse. Tegemist on 9.–12. klassi õpilastele suunatud kaasuskonkursiga, mis on pühendatud Riigikohtu 95. aastapäevale. Tänavune kaasuskonkurss on järjekorras kümnes ja esimest korda on õpilastel võimalus esitada töid ka kaasuskonkursi loovtööde erikategooriale. Võitjaid tänab Riigikohtu esimees Priit Pikamäe koos žürii esimehe riigikohtunik Saale Laosega riigikohtu aastapäeval Tartus. Neljapäeval ja reedel, 2.–3. oktoobril toimub Tartus õigusteadlaste konverents „Kümme aastat õiguslõimet“, kuhu koguneb sadu juriste ning kuulata saab nii Eesti kui Euroopa juhtivaid õiguseksperte. Peetavatest ettekannetest tehakse videoülekanne, mida on huvilistel võimalik jälgida aadressilt http://video.ut.ee. Nädala raames SA Õigusteenuste Büroo poolt pakutavat tasuta õigusnõu saab kuues kohtumajas üle Eesti: 1. oktoobril Tallinnas Tartu mnt kohtumajas (Tartu mnt 85), Tartu kohtumajas (Kalevi 1) ja Jõhvi kohtumajas (Kooli 2a), 2. oktoobril Pärnu kohtumajas (Kuninga 22) ja Narva kohtumajas (Mai 2) ning 3. oktoobril Paide kohtumajas (Tallinna 18). Nõustamised toimuvad ajavahemikus kell 11 kuni 15. Lisaks toimuvad õigusemõistmise nädala vältel õpilasgruppide külastused kohtumajades üle Eesti, õigusemõistmise kunstist jagavad kogemusi nii kohtunikud kui kohtuametnikud.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Tänasest reedeni tähistatakse Eestis õigusemõistmise nädalat

Täna alanud õigusemõistmise nädalal räägitakse kohtumõistmise käekäigust, kuulutatakse välja õigusteemaliste õpilastööde konkurss, jagatakse tasuta õigusnõu ja peetakse maha iga-aastane õigusteadlaste konverents. Justiitsminister Andres Anvelti sõnul on tähtis tõsta inimeste õigusteadlikkust, et nad oskaksid probleemide korral tegutseda ning vajadusel enda õiguste kaitseks abi otsida. „Seda, et kohus on näoga inimeste poole, näitab nii kohtusse pöördujate arvu suurenemine kui ka see, et kohtumenetlus on läinud kiiremaks. Heameelt teeb, et Eesti keskmine kohtumenetlus on jätkuvalt Euroopa Liidu keskmisest lühem,“ ütles minister.  Anvelt märgib, et kohtumenetluste tähtaegade lühendamiseks ja kohtuotsuste kvaliteedi parandamiseks on viimasel kahel aastal tõsist tööd tehtud ja tulemused on juba praegu näha. „Kohtujuristide kaasamisega kohtute töösse on nii Harju maakohtus kui Tartu kohtutes menetlusajad tsiviil- ja kriminaalasjades oluliselt lühenenud, samas ei ole kannatanud õigusemõistmise kvaliteet. Selleks, et kohtumõistmise kiirust ja kvaliteeti veelgi parandada, on kohtureform üks justiitsministeeriumi järgmise aasta eelarveprioriteete.“ Õigusnädala keskel, 1. oktoobril, kuulutab Riigikohus välja õigusteemaliste õpilastööde võistluse. Tegemist on 9.–12. klassi õpilastele suunatud kaasuskonkursiga, mis on pühendatud Riigikohtu 95. aastapäevale. Tänavune kaasuskonkurss on järjekorras kümnes ja esimest korda on õpilastel võimalus esitada töid ka kaasuskonkursi loovtööde erikategooriale. Võitjaid tänab Riigikohtu esimees Priit Pikamäe koos žürii esimehe riigikohtunik Saale Laosega riigikohtu aastapäeval Tartus. Neljapäeval ja reedel, 2.–3. oktoobril toimub Tartus õigusteadlaste konverents „Kümme aastat õiguslõimet“, kuhu koguneb sadu juriste ning kuulata saab nii Eesti kui Euroopa juhtivaid õiguseksperte. Peetavatest ettekannetest tehakse videoülekanne, mida on huvilistel võimalik jälgida aadressilt http://video.ut.ee. Nädala raames SA Õigusteenuste Büroo poolt pakutavat tasuta õigusnõu saab kuues kohtumajas üle Eesti: 1. oktoobril Tallinnas Tartu mnt kohtumajas (Tartu mnt 85), Tartu kohtumajas (Kalevi 1) ja Jõhvi kohtumajas (Kooli 2a), 2. oktoobril Pärnu kohtumajas (Kuninga 22) ja Narva kohtumajas (Mai 2) ning 3. oktoobril Paide kohtumajas (Tallinna 18). Nõustamised toimuvad ajavahemikus kell 11 kuni 15. Lisaks toimuvad õigusemõistmise nädala vältel õpilasgruppide külastused kohtumajades üle Eesti, õigusemõistmise kunstist jagavad kogemusi nii kohtunikud kui kohtuametnikud.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Õigusemõistmise nädalal antakse tasuta õigusnõu kuues kohtumajas

Oktoobri alguses tähistataval õigusemõistmise nädalal annavad SA Õigusteenuste Büroo juristid kolmel päeval kuues Eesti kohtumajas soovijatele tasuta õigusnõu. Õigusemõistmise nädala raames pakub Õigusteenuste Büroo 1. oktoobril tasuta õigusnõustamist Tallinnas Tartu mnt kohtumajas (Tartu mnt 85), Tartu kohtumajas (Kalevi 1) ja Jõhvi kohtumajas (Kooli 2a), 2. oktoobril Pärnu kohtumajas (Kuninga 22) ja Narva kohtumajas (1. Mai 2) ning 3. oktoobril Paide kohtumajas (Tallinna 18). Nõustamised toimuvad ajavahemikus kell 11.00 kuni 15.00. Tasuta õigusnõu andmine kohtumajades toimub sel sügisel juba teist korda. Eelmise aasta oktoobris toimusid nõustamised viies kohtumajas.   Muul ajal saab tasuta õigusnõu silmast-silma nõustamise käigus Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Rakveres, Paides ning internetis Juristiaitab veebilehel. Samalt veebilehelt leiab infot ka õigusnõustamise kohta. Lisainfot saab vaadata ka Õigusteenuste Büroo veebilehelt. Vähekindlustatud isikutele tasuta õigusnõustamist toetab Justiitsministeerium.  Tänasest reedeni tähistataval õigusemõistmise nädalal räägitakse kohtumõistmise käekäigust, kuulutatakse välja õigusteemaliste õpilastööde konkurss, jagatakse tasuta õigusnõu ja peetakse maha iga-aastane õigusteadlaste konverents. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Õigusemõistmise nädalal antakse tasuta õigusnõu kuues kohtumajas

Oktoobri alguses tähistataval õigusemõistmise nädalal annavad SA Õigusteenuste Büroo juristid kolmel päeval kuues Eesti kohtumajas soovijatele tasuta õigusnõu. Õigusemõistmise nädala raames pakub Õigusteenuste Büroo 1. oktoobril tasuta õigusnõustamist Tallinnas Tartu mnt kohtumajas (Tartu mnt 85), Tartu kohtumajas (Kalevi 1) ja Jõhvi kohtumajas (Kooli 2a), 2. oktoobril Pärnu kohtumajas (Kuninga 22) ja Narva kohtumajas (1. Mai 2) ning 3. oktoobril Paide kohtumajas (Tallinna 18). Nõustamised toimuvad ajavahemikus kell 11.00 kuni 15.00. Tasuta õigusnõu andmine kohtumajades toimub sel sügisel juba teist korda. Eelmise aasta oktoobris toimusid nõustamised viies kohtumajas.   Muul ajal saab tasuta õigusnõu silmast-silma nõustamise käigus Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Rakveres, Paides ning internetis Juristiaitab veebilehel. Samalt veebilehelt leiab infot ka õigusnõustamise kohta. Lisainfot saab vaadata ka Õigusteenuste Büroo veebilehelt. Vähekindlustatud isikutele tasuta õigusnõustamist toetab Justiitsministeerium.  Tänasest reedeni tähistataval õigusemõistmise nädalal räägitakse kohtumõistmise käekäigust, kuulutatakse välja õigusteemaliste õpilastööde konkurss, jagatakse tasuta õigusnõu ja peetakse maha iga-aastane õigusteadlaste konverents. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeeriumi 2015. aasta eelarve keskendub kohtute töö korraldamisele

Justiitsministeeriumi 2015. aasta eelarve peamisteks prioriteetideks on kohturegistrite maakonnakeskustesse viimise ettevalmistustega alustamine ja kohtureformiga jätkamine. Samuti võib järgmise aasta suurematest tegevustest välja tuua vanglatöötajate palkade tõstmise. Valitsus toetas kohturegistrite viimist laiali üle Eesti, see tähendab Tallinnast ja Tartust välja väiksematesse linnadesse – Jõhvi, Rakverre, Narva, Viljandisse, Võrru, Põlvasse, Raplasse, Pärnusse ja Kuressaarde. „Eesmärk on tõsta kohtunikuabide ja registrisekretäride palka, sest see jääb praegu oluliselt alla nii avaliku sektori, kui ka muude võrreldavate ametikohtade palgatasemele. Vahendeid selleks tuleb aga leida sisemiste ümberkorralduste arvelt,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. "Kuna registrimenetlus on suures osas elektrooniline ja toimikutega tutvumist saab korraldada kohtumajade kantseleide kaudu sõltumata registrite asukohast, siis aitab kolimine kaasa riigi arengu jaoks olulisele eesmärgile, et töötamise võimalused ei koonduks vaid Tallinnasse ja Tartusse, vaid jaotuksid ühtlaselt üle Eesti. Nii hoiame märkimisväärselt kokku Tallinna kinnisvara kulude arvelt ja vabaneva ressursi saab suunata kohtunikuabide ja teiste registritöötajate palkade tõusuks," selgitas minister. Registrites saab kokku olema üle 100 töökoha ja need viiakse üle Eesti laiali aastaks 2018. Muudatused toimuvad järk-järgult. Kolimise ettevalmistustööde alustamiseks eraldas valitsus järgmise aasta riigieelarvest 102 121 eurot. Muudatus vajab järgnevatel aastatel lisarahastust, täpsemalt 2016. aastal umbes 400 000 eurot, 2017. aastal umbes  650 000 eurot ja 2018. aastal umbes 410 116 eurot. Teiseks jätkab ministeerium kohtureformi elluviimist, mis tagab kiirema ja kvaliteetsema kohtumenetluse. 2015. aastal algatatakse tõhusama õigusemõistmise projekt Pärnu maakohtus, Viru maakohtus, Tallinna halduskohtus, Tallinna ringkonnakohtus ning viiakse lõpule Tartu Maakohtus, Tartu Halduskohtus ja Tartu Ringkonnakohtus. Selleks eraldati riigieelarvest 2,3 miljonit eurot. Kohtureform sai alguse 2013. aastal Harju maakohtus, kus lisarahastuse toel on 2014. aasta augusti lõpu seisuga menetlusajad lühenenud kriminaalasjade üldmenetluses 34,3%, tsiviilasjades 33,3% ja väärteomenetluse asjades 32,1%. Kohtumenetluskulude kindlaksmääramise asjades lühenes menetlusaeg kaheksa korda. Kolmanda prioriteedina tõstab justiitsministeerium 4,5% võrra vanglaametnike palka, milleks eraldati riigieelavest 1 109 901 eurot. Vanglaametnike palku tõstetakse seoses nende ülesannete laienemisega sisejulgeoleku ja laiapindse riigikaitse valdkonnas. Seetõttu on tähtis, et vanglates töötaksid motiveeritud inimesed. Vanglaametnike palgatõus tuleneb vajadusest tagada erialase kutse- ja kõrgharidusega vanglaametnike osakaalu jätkuv tõus, nende vastavus uuendatud kehalise ettevalmistuse ning relvade ja erivahendite kasutamise oskuse nõuetele, sealhulgas suutlikkus anda politseile ametiabi. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeeriumi 2015. aasta eelarve keskendub kohtute töö korraldamisele

Justiitsministeeriumi 2015. aasta eelarve peamisteks prioriteetideks on kohturegistrite maakonnakeskustesse viimise ettevalmistustega alustamine ja kohtureformiga jätkamine. Samuti võib järgmise aasta suurematest tegevustest välja tuua vanglatöötajate palkade tõstmise. Valitsus toetas kohturegistrite viimist laiali üle Eesti, see tähendab Tallinnast ja Tartust välja väiksematesse linnadesse – Jõhvi, Rakverre, Narva, Viljandisse, Võrru, Põlvasse, Raplasse, Pärnusse ja Kuressaarde. „Eesmärk on tõsta kohtunikuabide ja registrisekretäride palka, sest see jääb praegu oluliselt alla nii avaliku sektori, kui ka muude võrreldavate ametikohtade palgatasemele. Vahendeid selleks tuleb aga leida sisemiste ümberkorralduste arvelt,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. "Kuna registrimenetlus on suures osas elektrooniline ja toimikutega tutvumist saab korraldada kohtumajade kantseleide kaudu sõltumata registrite asukohast, siis aitab kolimine kaasa riigi arengu jaoks olulisele eesmärgile, et töötamise võimalused ei koonduks vaid Tallinnasse ja Tartusse, vaid jaotuksid ühtlaselt üle Eesti. Nii hoiame märkimisväärselt kokku Tallinna kinnisvara kulude arvelt ja vabaneva ressursi saab suunata kohtunikuabide ja teiste registritöötajate palkade tõusuks," selgitas minister. Registrites saab kokku olema üle 100 töökoha ja need viiakse üle Eesti laiali aastaks 2018. Muudatused toimuvad järk-järgult. Kolimise ettevalmistustööde alustamiseks eraldas valitsus järgmise aasta riigieelarvest 102 121 eurot. Muudatus vajab järgnevatel aastatel lisarahastust, täpsemalt 2016. aastal umbes 400 000 eurot, 2017. aastal umbes  650 000 eurot ja 2018. aastal umbes 410 116 eurot. Teiseks jätkab ministeerium kohtureformi elluviimist, mis tagab kiirema ja kvaliteetsema kohtumenetluse. 2015. aastal algatatakse tõhusama õigusemõistmise projekt Pärnu maakohtus, Viru maakohtus, Tallinna halduskohtus, Tallinna ringkonnakohtus ning viiakse lõpule Tartu Maakohtus, Tartu Halduskohtus ja Tartu Ringkonnakohtus. Selleks eraldati riigieelarvest 2,3 miljonit eurot. Kohtureform sai alguse 2013. aastal Harju maakohtus, kus lisarahastuse toel on 2014. aasta augusti lõpu seisuga menetlusajad lühenenud kriminaalasjade üldmenetluses 34,3%, tsiviilasjades 33,3% ja väärteomenetluse asjades 32,1%. Kohtumenetluskulude kindlaksmääramise asjades lühenes menetlusaeg kaheksa korda. Kolmanda prioriteedina tõstab justiitsministeerium 4,5% võrra vanglaametnike palka, milleks eraldati riigieelavest 1 109 901 eurot. Vanglaametnike palku tõstetakse seoses nende ülesannete laienemisega sisejulgeoleku ja laiapindse riigikaitse valdkonnas. Seetõttu on tähtis, et vanglates töötaksid motiveeritud inimesed. Vanglaametnike palgatõus tuleneb vajadusest tagada erialase kutse- ja kõrgharidusega vanglaametnike osakaalu jätkuv tõus, nende vastavus uuendatud kehalise ettevalmistuse ning relvade ja erivahendite kasutamise oskuse nõuetele, sealhulgas suutlikkus anda politseile ametiabi. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium algatas korrakaitseseaduse muutmise

Justiitsministeerium algatas eelnõu, millega keelatakse avalikus kohas alkoholi tarbimine ning nähakse omavalitsustele ette võimalus täpsustada kohad ja üritused, kus see oleks lubatud. Muudatuse eesmärk on viia juulist jõustunud korrakaitseseaduse avalikku alkoholitarbimist lubav olukord vastavusse ühiskonna ootuste ja inimeste harjumuspärase käitumisega. Absoluutne alkoholitarbimise keeld jääb korrakaitseseadusega alles neis kohtades, kus see alates juulist keelati. Need on lasteasutuste ja mänguväljakute lähedus, terviseasutused, ühistransport ja selle peatused ning nendes kohtades ei saa omavalitsus alkoholi tarbimist lubada. “Nii kodanikuühiskond, kohalikud omavalitsused kui ka avalik arvamus andis selge signaali, et 2011. aastal vastu võetud seadus ei tööta. Kahetsusväärselt ei arvestatud toona seaduse vastuvõtmisel kohalike omavalitsuste ja organisatsioonide eitava hinnangu ja ettepanekutega alkoholipoliitikat pigem karmistada. Pean oma kohuseks kujunenud vastuolu lahendada ja algatada korrakaitseseaduse muutmine,” ütles justiitsminister Andres Anvelt. “Viimased kuud näitasid, kui sügav haigus meie ühiskonnas on alkoholism. Loodan, et avalikus kohas alkoholi tarvitamise piiramise kõrval leiab ühiskond jõudu selle probleemiga tegelemiseks ka väljaspool avalikku ruumi,” lisas Anvelt. Eelnõu algatamise mõte tuli nii septembri keskel toimunud ümarlaual kõlanud mõtetest kui avalikust debatist, mis teemaga seoses tekkis. Justiitsministeeriumile esitati enne ümarlauda 56 ettepanekut, millest suuremas osas leiti, et avalikus kohas alkoholi tarbimise lubamisega soodustab riik alkoholismi ja soodustab alkoholi tarbimist noorte hulgas. Tervise Arengu Instituudi tellimusel viis Turu-uuringute AS 25.08.2014–04.09.2014 läbi küsitlus suhtumisest avalikus kohas alkoholi tarvitamisse. Uuringust tuli välja, et 82 % vastanutest ei poolda alkohoolsete jookide tarvitamise lubamist avalikes kohtades. 32% vastajatest oli viimase poole aasta jooksul sattunud olukorda, kus avalikus kohas alkohoolse joogi tarbimine oli teda häirinud. Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele, Eesti Linnade Liidule ja Eesti Maaomavalitsuste Liidule ning Tervise Arengu Instituudile. Eelnõu saadetakse teadmiseks ka korrakaitseseaduse kohta arvamusi ja ettepanekuid esitanud mittetulundusühingutele ja sihtasutustele MTÜ Eesti Karskusliit, MTÜ Eesti Kaupmeeste Liit, MTÜ Eesti Noorteühenduste Liit, MTÜ Lastekaitse Liit, Terve Eesti SA ning MTÜ Tallinna Vanalinna Selts ja Eesti Arstide Liit. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi