Justiitsministeerium algatas korrakaitseseaduse muutmise

Justiitsministeerium algatas eelnõu, millega keelatakse avalikus kohas alkoholi tarbimine ning nähakse omavalitsustele ette võimalus täpsustada kohad ja üritused, kus see oleks lubatud. Muudatuse eesmärk on viia juulist jõustunud korrakaitseseaduse avalikku alkoholitarbimist lubav olukord vastavusse ühiskonna ootuste ja inimeste harjumuspärase käitumisega. Absoluutne alkoholitarbimise keeld jääb korrakaitseseadusega alles neis kohtades, kus see alates juulist keelati. Need on lasteasutuste ja mänguväljakute lähedus, terviseasutused, ühistransport ja selle peatused ning nendes kohtades ei saa omavalitsus alkoholi tarbimist lubada. “Nii kodanikuühiskond, kohalikud omavalitsused kui ka avalik arvamus andis selge signaali, et 2011. aastal vastu võetud seadus ei tööta. Kahetsusväärselt ei arvestatud toona seaduse vastuvõtmisel kohalike omavalitsuste ja organisatsioonide eitava hinnangu ja ettepanekutega alkoholipoliitikat pigem karmistada. Pean oma kohuseks kujunenud vastuolu lahendada ja algatada korrakaitseseaduse muutmine,” ütles justiitsminister Andres Anvelt. “Viimased kuud näitasid, kui sügav haigus meie ühiskonnas on alkoholism. Loodan, et avalikus kohas alkoholi tarvitamise piiramise kõrval leiab ühiskond jõudu selle probleemiga tegelemiseks ka väljaspool avalikku ruumi,” lisas Anvelt. Eelnõu algatamise mõte tuli nii septembri keskel toimunud ümarlaual kõlanud mõtetest kui avalikust debatist, mis teemaga seoses tekkis. Justiitsministeeriumile esitati enne ümarlauda 56 ettepanekut, millest suuremas osas leiti, et avalikus kohas alkoholi tarbimise lubamisega soodustab riik alkoholismi ja soodustab alkoholi tarbimist noorte hulgas. Tervise Arengu Instituudi tellimusel viis Turu-uuringute AS 25.08.2014–04.09.2014 läbi küsitlus suhtumisest avalikus kohas alkoholi tarvitamisse. Uuringust tuli välja, et 82 % vastanutest ei poolda alkohoolsete jookide tarvitamise lubamist avalikes kohtades. 32% vastajatest oli viimase poole aasta jooksul sattunud olukorda, kus avalikus kohas alkohoolse joogi tarbimine oli teda häirinud. Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele, Eesti Linnade Liidule ja Eesti Maaomavalitsuste Liidule ning Tervise Arengu Instituudile. Eelnõu saadetakse teadmiseks ka korrakaitseseaduse kohta arvamusi ja ettepanekuid esitanud mittetulundusühingutele ja sihtasutustele MTÜ Eesti Karskusliit, MTÜ Eesti Kaupmeeste Liit, MTÜ Eesti Noorteühenduste Liit, MTÜ Lastekaitse Liit, Terve Eesti SA ning MTÜ Tallinna Vanalinna Selts ja Eesti Arstide Liit. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Tööalasest ärakasutamisest tuleb rohkem rääkida

Täna toimub seminar, mille eesmärgiks on teavitamine inimkaubanduse ja tööalase ärakasutamise probleemist, teiste riikide kogemustest õppimine ning suurem koostöö ettevõtjate, riigiasutuste ja ärakasutamise ohvreid abistavate organisatsioonide vahel. Justiitsminister Andres Anvelt märkis seminari avasõnades, et tööalase ärakasutamise probleemile tuleb järjest enam tähelepanu pöörata. „Arvestatav hulk eestlasi suundub tööle välismaale, et leida seal paremaid elu- ja palgatingimusi. Tihti aga satuvad inimesed paremate tingimuste asemel hoopis kehvematesse, kus nad on sunnitud töötama iga päev ebamõistlikult pikalt ja väikese tasu eest,“ ütles justiitsminister. "Loomulikult peame riigina suutma kaitsta oma välismaal töötavaid kaasmaalasi. Täpselt sama tähelepanelikult tuleb meil jälgida siinsel tööturul toimuvat ning vajadusel sekkuda. Ka praeguse Ukraina kriisi valguses jõuab Eestisse tavapärasest enam inimesi, kes võivad aga oma haavatavusest ja valikute vähesusest tingituna langeda tööalase ärakasutamise ohvriks. Eesti renomee tulijate kohtlemisel ei tohi halveneda, mistõttu on vajalik erasektori harimine,“ lisas Anvelt. Anvelt jätkas sellega, et inimese ebaseadusliku tööjõuna  ärakasutamise motivaator on kiire kasum, mis halvendab ausate ettevõtjate majanduslikku olukorda. „Seetõttu on avaliku ja erasektori koostöö probleemi teadvustamisel ülioluline just musta turu osakaalu vähendamisel. Ausa ettevõtja kasumit aitab suurendada vastastikune lugupidamine tööandja ja töövōtja vahel, mitte töövõtja nurka surumine,“ rääkis justiitsminister.   Tartu ülikooli õigussotsioloogia lektor Anna Markina tutvustas seminaril 2013. aastal läbi viidud uuringut „Välistööliste ekspluateerimine Soomes, Rootsis, Eestis ja Leedus“. Uuring toob välja erinevaid ärakasutamise juhtumeid ja viise, mida mõned tööandjad kasutavad, et ekspluateerida võõrtöötajaid, teenida kasu ning petta ametivõime. Üheks selliseks meetodiks on töötajate ähvardamine ja abi otsimise takistamine, ebainimlike elamistingimuste pakkumine, palga vähendamine jne. Uuring tõi välja selle, et vene keelt rääkivad võõrtöötajad langesid tõsisema sunniviisilise töö ohvriks kui eesti keelt kõnelevad inimesed. Uuringu tulemused näitasid, et kõige levinum töörände sihtriik on Soome, seejärel Skandinaaviamaad, Saksamaa ja Suurbritannia. Välismaale tööle minemise põhjusteks on enamasti töötusest, ajutisest või madala palgaga tööst tingitud majanduslikud raskused. Välisriigis töö leidmiseks kasutatakse sageli tutvusi ja töövahendusportaale. Vahendusfirmade teenuseid kasutatakse vähem. Tähtis on inimeste teadlikkuse tõstmine võimalikest ohtudest ja ärakasutamise ohvriks sattumise vältimine. Näiteks on üks kindel ohumärk see, kui tööandja ei soovi sõlmida lepingut. Ka MTÜ Living For Tomorrow inimkaubanduse nõustamisliini 6 607 320  poole pöördub aina enam inimesi, kes ei küsi nõu ainult töölepingute teemal, vaid tulevad abi küsima konkreetsete pettuse- ja ärakasutamise juhtumitega. Kokku antakse aastas nõu ligi 700 inimesele. 2013. aastal oli tööalane ekspluateerimine mureks 15, seksuaalne ekspluateerimine kolmel ja pettuse ohvriks langemine kuuel korral. Rohkem pöördub vene keelt emakeelena kõnelevaid inimesi, mis tähendab, et teavitust nende hulgas tuleb kindlasti rohkem teha. Justiitsministeeriumi, välisministeeriumi, MTÜ Living For Tomorrow ja Tartu Ülikooli korraldatava seminari „Vastutustundlik ettevõtlus: Inimkaubanduse ja tööalase ekspluateerimise ennetamine Läänemeremaade regioonis“ eesmärk on probleemist teavitamine ja koostöö arendamine ettevõtjatega, et vähendada tööalast ärakasutamist Eestis või eestlaste ärakasutamist välismaal. Ka ettevõtete seas on muutumas aina olulisemaks  väärtuspõhise ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamine, mis on aluseks koostöö suurenemisele. Riik pöörab inimkaubanduse teemale järjest rohkem tähelepanu ka seadusandluses. Eestit peetakse inimkaubanduse lähte-, siht- ja transiitriigiks. Samas oleme liitunud inimkaubanduse direktiiviga, valitsusse jõuab lähiajal inimkaubanduse konventsiooniga ühinemise eelnõu ning välja töötatakse ka vägivalla vähendamise arengukava, milles keskendutakse inimkaubanduse tõkestamisele ja tööalase ärakasutamise ennetamisele.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Tööalasest ärakasutamisest tuleb rohkem rääkida

Täna toimub seminar, mille eesmärgiks on teavitamine inimkaubanduse ja tööalase ärakasutamise probleemist, teiste riikide kogemustest õppimine ning suurem koostöö ettevõtjate, riigiasutuste ja ärakasutamise ohvreid abistavate organisatsioonide vahel. Justiitsminister Andres Anvelt märkis seminari avasõnades, et tööalase ärakasutamise probleemile tuleb järjest enam tähelepanu pöörata. „Arvestatav hulk eestlasi suundub tööle välismaale, et leida seal paremaid elu- ja palgatingimusi. Tihti aga satuvad inimesed paremate tingimuste asemel hoopis kehvematesse, kus nad on sunnitud töötama iga päev ebamõistlikult pikalt ja väikese tasu eest,“ ütles justiitsminister. "Loomulikult peame riigina suutma kaitsta oma välismaal töötavaid kaasmaalasi. Täpselt sama tähelepanelikult tuleb meil jälgida siinsel tööturul toimuvat ning vajadusel sekkuda. Ka praeguse Ukraina kriisi valguses jõuab Eestisse tavapärasest enam inimesi, kes võivad aga oma haavatavusest ja valikute vähesusest tingituna langeda tööalase ärakasutamise ohvriks. Eesti renomee tulijate kohtlemisel ei tohi halveneda, mistõttu on vajalik erasektori harimine,“ lisas Anvelt. Anvelt jätkas sellega, et inimese ebaseadusliku tööjõuna  ärakasutamise motivaator on kiire kasum, mis halvendab ausate ettevõtjate majanduslikku olukorda. „Seetõttu on avaliku ja erasektori koostöö probleemi teadvustamisel ülioluline just musta turu osakaalu vähendamisel. Ausa ettevõtja kasumit aitab suurendada vastastikune lugupidamine tööandja ja töövōtja vahel, mitte töövõtja nurka surumine,“ rääkis justiitsminister.   Tartu ülikooli õigussotsioloogia lektor Anna Markina tutvustas seminaril 2013. aastal läbi viidud uuringut „Välistööliste ekspluateerimine Soomes, Rootsis, Eestis ja Leedus“. Uuring toob välja erinevaid ärakasutamise juhtumeid ja viise, mida mõned tööandjad kasutavad, et ekspluateerida võõrtöötajaid, teenida kasu ning petta ametivõime. Üheks selliseks meetodiks on töötajate ähvardamine ja abi otsimise takistamine, ebainimlike elamistingimuste pakkumine, palga vähendamine jne. Uuring tõi välja selle, et vene keelt rääkivad võõrtöötajad langesid tõsisema sunniviisilise töö ohvriks kui eesti keelt kõnelevad inimesed. Uuringu tulemused näitasid, et kõige levinum töörände sihtriik on Soome, seejärel Skandinaaviamaad, Saksamaa ja Suurbritannia. Välismaale tööle minemise põhjusteks on enamasti töötusest, ajutisest või madala palgaga tööst tingitud majanduslikud raskused. Välisriigis töö leidmiseks kasutatakse sageli tutvusi ja töövahendusportaale. Vahendusfirmade teenuseid kasutatakse vähem. Tähtis on inimeste teadlikkuse tõstmine võimalikest ohtudest ja ärakasutamise ohvriks sattumise vältimine. Näiteks on üks kindel ohumärk see, kui tööandja ei soovi sõlmida lepingut. Ka MTÜ Living For Tomorrow inimkaubanduse nõustamisliini 6 607 320  poole pöördub aina enam inimesi, kes ei küsi nõu ainult töölepingute teemal, vaid tulevad abi küsima konkreetsete pettuse- ja ärakasutamise juhtumitega. Kokku antakse aastas nõu ligi 700 inimesele. 2013. aastal oli tööalane ekspluateerimine mureks 15, seksuaalne ekspluateerimine kolmel ja pettuse ohvriks langemine kuuel korral. Rohkem pöördub vene keelt emakeelena kõnelevaid inimesi, mis tähendab, et teavitust nende hulgas tuleb kindlasti rohkem teha. Justiitsministeeriumi, välisministeeriumi, MTÜ Living For Tomorrow ja Tartu Ülikooli korraldatava seminari „Vastutustundlik ettevõtlus: Inimkaubanduse ja tööalase ekspluateerimise ennetamine Läänemeremaade regioonis“ eesmärk on probleemist teavitamine ja koostöö arendamine ettevõtjatega, et vähendada tööalast ärakasutamist Eestis või eestlaste ärakasutamist välismaal. Ka ettevõtete seas on muutumas aina olulisemaks  väärtuspõhise ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamine, mis on aluseks koostöö suurenemisele. Riik pöörab inimkaubanduse teemale järjest rohkem tähelepanu ka seadusandluses. Eestit peetakse inimkaubanduse lähte-, siht- ja transiitriigiks. Samas oleme liitunud inimkaubanduse direktiiviga, valitsusse jõuab lähiajal inimkaubanduse konventsiooniga ühinemise eelnõu ning välja töötatakse ka vägivalla vähendamise arengukava, milles keskendutakse inimkaubanduse tõkestamisele ja tööalase ärakasutamise ennetamisele.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Ida-Viru stipendium anti sel aastal kahele tudengile

Justiitsministeeriumi, advokatuuri ja riigiprokuratuuri välja pandud Ida-Viru stipendium anti sel aastal kahele õigusteaduse magistrandile. „Kuigi huvi stipendiumi vastu on varasematel aastatel olnud suurem, on mul rõõm tõdeda, et leidub tublisid noori juriste, kes soovivad Ida-Virumaale tööle asuda ning anda enda panuse piirkonna arengusse. Justnimelt Ida-Virumaa areng on meile väga oluline ja riik tahab panustada selle jätkusuutlikusse ning sellesse, et õigusabi oleks seal pidevalt kättesaadav. Kui tänu konkursile jääb igal aastal piirkonda tööle kasvõi üks noor jurist, siis juba ainuüksi see asjaolu õigustab meie pingutusi. Kavatseme jätkata projektiga 2015. aastal ning ootame aktiivset osalust. Töötame juba lähiajal koos advokatuuriga välja plaani, kuidas noored juristid mitte ainult ei alustaks, vaid ka jätkaks oma professionaalset karjääri Ida-Virumaal. Noorele juristile on enda karjääri alustamine väljaspool tõmbekeskust hea võimalus saada selle kogemuse tulemusel õigusvaldkonna oluliseks tegijaks,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Eelmisel kolmel aastal on stipendium antud välja üheksale tudengile, kellest kolm töötavad Ida-Virumaal. Täpsemalt, üks töötab hetkel Viru ringkonnaprokuratuuris, teine Tartu halduskohtu Jõhvi kohtumajas ja kolmas Viru maakohtu Jõhvi kohtumajas. Üks stipendiaatidest õpib teist aastat magistrantuuris ja üks pikendas lepingut, kuna suundus õppima välismaale. Seega on oluline osa stipendiaate juba sidunud enda tuleviku Ida-Virumaaga ning eelduslikult teeb seda veel mitu noort inimest. Stipendiumit oli võimalik taotleda Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli magistriõppe õigusteaduste tudengitel ja selle peamiseks eesmärgiks on aidata kaasa advokaatide, prokuröride ja kohtunike järelkasvule Ida-Virumaal. Stipendium on sündinud 2010. aasta kevadel kokku tulnud töögrupi ettepanekust luua advokatuuri juurde sihtkapital, mille kaudu saaks motiveerida õigusteadust õppivaid magistriõppe üliõpilasi asuma tööle Ida-Virumaa piirkonda.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Ida-Viru stipendium anti sel aastal kahele tudengile

Justiitsministeeriumi, advokatuuri ja riigiprokuratuuri välja pandud Ida-Viru stipendium anti sel aastal kahele õigusteaduse magistrandile. „Kuigi huvi stipendiumi vastu on varasematel aastatel olnud suurem, on mul rõõm tõdeda, et leidub tublisid noori juriste, kes soovivad Ida-Virumaale tööle asuda ning anda enda panuse piirkonna arengusse. Justnimelt Ida-Virumaa areng on meile väga oluline ja riik tahab panustada selle jätkusuutlikusse ning sellesse, et õigusabi oleks seal pidevalt kättesaadav. Kui tänu konkursile jääb igal aastal piirkonda tööle kasvõi üks noor jurist, siis juba ainuüksi see asjaolu õigustab meie pingutusi. Kavatseme jätkata projektiga 2015. aastal ning ootame aktiivset osalust. Töötame juba lähiajal koos advokatuuriga välja plaani, kuidas noored juristid mitte ainult ei alustaks, vaid ka jätkaks oma professionaalset karjääri Ida-Virumaal. Noorele juristile on enda karjääri alustamine väljaspool tõmbekeskust hea võimalus saada selle kogemuse tulemusel õigusvaldkonna oluliseks tegijaks,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Eelmisel kolmel aastal on stipendium antud välja üheksale tudengile, kellest kolm töötavad Ida-Virumaal. Täpsemalt, üks töötab hetkel Viru ringkonnaprokuratuuris, teine Tartu halduskohtu Jõhvi kohtumajas ja kolmas Viru maakohtu Jõhvi kohtumajas. Üks stipendiaatidest õpib teist aastat magistrantuuris ja üks pikendas lepingut, kuna suundus õppima välismaale. Seega on oluline osa stipendiaate juba sidunud enda tuleviku Ida-Virumaaga ning eelduslikult teeb seda veel mitu noort inimest. Stipendiumit oli võimalik taotleda Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli magistriõppe õigusteaduste tudengitel ja selle peamiseks eesmärgiks on aidata kaasa advokaatide, prokuröride ja kohtunike järelkasvule Ida-Virumaal. Stipendium on sündinud 2010. aasta kevadel kokku tulnud töögrupi ettepanekust luua advokatuuri juurde sihtkapital, mille kaudu saaks motiveerida õigusteadust õppivaid magistriõppe üliõpilasi asuma tööle Ida-Virumaa piirkonda.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Valitsus saatis Riigikogusse doktorantide sotsiaalsete garantiide tagamise eelnõu

Valitsus otsustas saata Riigikogusse seadusemuudatused, mille kohaselt täienevad riikliku doktoranditoetuse saajate sotsiaalsed garantiid vanemahüvitise ja pensionikindlustuse osas järgmise aasta 1. septembrist. Samas tõuseb doktoranditoetus järgmise aasta 1. jaanuarist 10% võrra ehk 422 euroni kuus. Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski märkis, et doktorantide täiendavaks toetamiseks eraldab riik järgmisel aastal 1,4 miljonit ning 2016. aastal juba 3,8 miljonit eurot. "Doktorantide sotsiaalsete garantiide tagamine on riigipoolne signaal sellest, et riik tunnustab doktoriõpinguid karjäärivalikuna," ütles Ossinovski. "Ühegi doktorandi sissetulek ei tohi langeda seoses lapse saamisega."    Kehtivad seadused tagavad doktorantidele üksnes ravikindlustuse. Doktoranditoetust ei võeta praegu arvesse vanemahüvitise ega pensioni arvestuses. Sotsiaalsete tagatiste puudumist on negatiivse mõjutegurina doktorantide toimetulekule esile toonud ka Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud uuring doktoriõppe tulemuslikkusest Eestis. Sotsiaalse kindlustatuse laiendamine doktoriõpingute ajal soodustab paindlikke töötamisvõimalusi, sh töökoormuse vähendamist õpingute ajaks.   Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Valitsus saatis Riigikogusse vajaduspõhise õppetoetuse õiglasemaks muutmise eelnõu

Valitsus otsustas saata Riigikogusse õppetoetuste- ja õppelaenu seaduse muutmise eelnõu, millega laiendatakse vajaduspõhise õppetoetuse saajate ringi ja muudetakse õiglasemaks toetuse saamise tingimused. Eelnõu kohaselt luuakse riigiportaali Eesti.ee kaudu taotletavale vajaduspõhisele õppetoetusele lisaks vajaduspõhine eritoetus, mis annab võimaluse saada toetust ka üliõpilastel, kelle pere majanduslik olukord on just viimasel ajal ootamatult halvenenud. Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul peab vajaduspõhine õppetoetus soodustama majanduslikult vähekindlustatud perest pärit üliõpilaste õpinguid. „Tudengil peab olema võimalus saada toetust ka siis, kui majanduslik olukord on halvenenud sedavõrd järsult, et see registrites ei kajastu. Sellisel juhul on kõige mõistlikum tuua taotlusprotsess üliõpilasele võimalikult lähedale ehk ülikooli,“ sõnas minister Ossinovski. Kavandatava vajaduspõhise eritoetuse taotlusi hakkavad menetlema õppeasutused Eelnõuga kavandatava vajaduspõhise eritoetuse taotlusi hakkavad menetlema õppeasutused, kellel on võimalik küsida üliõpilaselt lisadokumente. Õppeasutus saab eritoetuse jaotamisel võtta arvesse seda, kui üks lapsevanem on loobunud oma last toetamast, või on lapsevanem või mõni teine tudengi pereliige jäänud ootamatult töötuks või kaotanud töövõime. Eelnõuga kavandatava vajaduspõhise eritoetuse suurus on 135 eurot ja seda on võimalik taotleda kaks korda aastas. Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel võetakse praegu aluseks perekonna eelmise kalendriaasta maksuandmed, taotlemine toimub portaali Eesti.ee kaudu. Vajaduspõhine eritoetus on mõeldud üliõpilastele, kelle sissetulek ületas registriandmete järgi vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel sissetuleku ülempiiri, kuid kelle majanduslik olukord on ootamatult halvenenud. Õppetoetuse taotlemiseks piisab õppekava täitmisest 75% ulatuses senise 100% asemel Eelnõu kohaselt saaksid edaspidi Eesti.ee kaudu taotletavat vajaduspõhist õppetoetust kõik täiskoormusel õppivad ehk õppekava vähemalt 75% ulatuses täitvad tudengid. Praegu on vajaduspõhist õppetoetust võimalik saada ainult tudengitel, kes täidavad õppekava normkoormusel ehk 100% ulatuses, mis tähendab, et ühel semestril mõne punkti saamata jäämisel võib üliõpilane jääda õppetoetusest ilma. Kolme nädalaga on saanud õppetoetust üle kolme tuhande tudengi Alanud semestri esimese kolme nädala jooksul on saanud 3073 üliõpilast jaatava vastuse vajaduspõhise õppetoetuse taotlusele. Taotlust saab esitada Eesti.ee portaali kaudu kogu semestri vältel, toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust. Kui taotluse esitamisel tekib probleeme, võib küsida abi e-posti aadressil oppetoetused@hm.ee. Juhul, kui probleemiks on andmed õppekoormuse täitmise kohta, peaks tudeng pöörduma õppeasutuse poole. Vajaduspõhise õppetoetuse süsteem rakendus eelmisel sügisel Vajaduspõhise õppetoetuse süsteem rakendus eelmisel sügisel kõrgkooli sisse astunud üliõpilastele. Vajaduspõhise õppetoetuse suurus sõltub perekonna eelmise kalendriaasta sissetulekust. Toetuse suurus on: 220 eurot, kui sissetulek pereliikme kohta oli väiksem kui 74,75 eurot; 135 eurot, kui sissetulek jäi vahemikku 74,76-149,50 eurot; 75 eurot, kui sissetulek oli vahemikus 149,51-299 eurot. Enne 2013. aastat sisse astunud tudengitele jääb kuni 2015/2016. õppeaastani ehk õpingute nominaalaja lõpuni kehtima endine toetussüsteem. Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise tingimustega saab täpsemalt tutvuda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/et/oppetoetus. Lisaks vajaduspõhisele õppetoetusele on tudengitel võimalik taotleda stipendiume, mis on mõeldud väga heade õppetulemuste premeerimiseks ja riigile olulistel erialadel õppijate lisatoetamiseks, samuti erivajadustega üliõpilaste ja vanemliku hoolitsuseta kasvanud üliõpilaste toetamiseks. Täpsem info riiklike stipendiumite kohta on ministeeriumi kodulehel www.hm.ee/et/stipendiumid ja sihtasutuse Archimedes kodulehel www.archimedes.ee.   Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Töörühm: eestikeelsele aineõppele üleminekul tuvastati mitmeid puudujääke

Täna kinnitas haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski kokku kutsutud haridusvaldkonna esindajatest ja spetsialistidest koosnev töörühm gümnaasiumiastmes eestikeelsele aineõppele ülemineku mõju raporti, mis toob välja, et formaalsete näitajate alusel on eesmärk tihti saavutatud, kuid sisuliselt on tugevaid vajakajäämisi. Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski sõnul ei ole küsimus seaduse formaalses täitmises, vaid noortele korralike aineteadmiste ning väga hea eesti keele oskuse andmises. „Haridusministeerium suhtub tulemustesse väga tõsiselt, töörühma esitatud ettepanekud vajavad põhjalikku analüüsi ja avalikku arutelu,“ rõhutas minister Ossinovski. Uuringut kokku võttes märkis Kiviõli Vene Kooli direktor Arne Piirimägi, et kõik koolid on täies mahus lõpetanud ülemineku eestikeelsele gümnaasiumiõppele. Küll aga tuvastas töörühm vajakajäämisi eesti keele omandamise ja õpetamise osas, mille parandamiseks tehti ka mitmeid ettepanekuid. Muuhulgas on ettepanekutes toodud välja, et tuleb pöörata rohkem tähelepanu spetsiaalselt venekeelsetele koolidele mõeldud kvaliteetse õppematerjali olemasolule. Töörühm tegi ka ettepaneku, et koolidevaheline õpetajate vahetus peab olema aktiivsem ning heade praktikate jagamist vähem edukatele koolidele tuleb riigi poolt rohkem toetada.   13-liikmeline töörühm kogunes kevadel Sel aastal lõpetasid gümnaasiumi esimesed noored, kes on kolme aastaga läbinud 60 protsenti õppemahust eesti keeles. Vastavalt valitsuse kokkuleppele analüüsis ministri poolt kokku kutsutud töörühm, kuidas gümnaasiumiastmes läbiviidud reform on mõjutanud õpitulemusi ja üldist õhkkonda koolis. Töörühm külastas mai ja juuni jooksul 13 gümnaasiumi üle Eesti. Töörühma eesmärk oli analüüsida eestikeelsele aineõppele ülemineku tulemusi ja õpetajakoolituse tulemuslikkust ning välja töötada meetodid ja teha ettepanekud, kuidas jätkata gümnaasiumide osalist üleminekut eestikeelsele õppele. Töörühma uuringu tulemusi ja edasisi samme tutvustab haridus- ja teadusminister valitsusele lähiajal. Töörühma kuulusid: 1.       Arne Piirimägi - Kiviõli Vene Kool, direktor 2.       Einar Värä – AS Innove 3.       Heidi Uustalu – Kiviõli I Keskkool, direktor 4.       Igor Kalakauskas - Tallinna Tõnismäe Reaalkool, huvialajuht 5.       Jaak Allik - SDE Fraktsioon, Riigikogu liige 6.       Janar Holm - Haridus- ja Teadusministeerium, kantsler (töörühma juht) 7.       Jelena Poverina – Eesti Rahvusringhääling, ajakirjanik 8.       Larissa Degel - Narva Linnavalitsuse kultuuriosakond, juhataja asetäitja haridusalal 9.       Meelis Kond - Tallinna Haridusameti hariduskorralduse teenistuse direktor 10.   Paul-Eerik Rummo - Reformierakonna fraktsioon, Riigikogu liige 11.   Tatjana Babanskaja - Tartu ülikooli Narva Kolledž, õppekorralduse peaspetsialist 12.   Ulvi Vilumets - Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium, direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal 13.   Vadim Belobrovtsev - SDE Fraktsioon, Tallinna linnavolikogu liige   Raport Lisa 1: PISA 2006-2012 „Eesti ja vene õppekeelega õpilaste tulemuste võrdlus“ Lisa 2: Uuring „Kakskeelne õpe vene õppekeelega koolis“ Lisa 3: „Arvamusi ja hinnanguid riigikeele õppe korraldamise kohta vene õppekeelega koolides“ B. Klaas-Langi esitlus Lisa 3.1 Memo Lisa 4: Uuringu „Eestikeelne aineõpe vene õppekeelega koolide gümnaasiumiastmes“ raport Lisa 5: „SA Innove koolivisiidid 2013“ K. Petersoni esitlus töörühmale Lisa 6: Eesti keeles õppele üleminek gümnaasiumis                                                                                                                                      Lisa 7: EHIS andmed õpetajate keeleoskusest Lisa 8: Õpilaste küsimustikud Lisa 9: Õpetajate küsimustikud Lisa 10: Koolijuhtide küsitluse tulemused   Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi