Arutelud avaliku alkoholitarbimise lubamise osas jätkuvad

Justiitsministeerium arutab läbi ettepanekud, mis tulid korrakaitseseaduse avaliku alkoholitarbimise lubamise küsimuses 10. septembriks kirja teel ning tänasel ümarlaual sotsiaalministeeriumis. Näiteks esitati justiitsministeeriumile kirjalikult ettepanek lubada alkoholi tarbimine ainult siseruumides või keelata see avalikus ruumis täielikult. Justiitsministeerium küsis augusti lõpus kõigilt, kes antud teemal arvamust avaldada soovisid, sisulisi ettepanekuid avalikus kohas alkoholitarbimist puudutavale küsimusele, mida täna sotsiaalministeeriumis toimunud ümarlaual tutvustati. Kokku saadeti üleskutsele teha seaduse osas ettepanekuid 56 vastust, millest 45 olid kodanike, 4 omavalitsuste ning ülejäänud erinevate sihtasutuste ja mittetulundusühingute pöördumised, kes tundsid muret avaliku alkoholitarvitamise mõju pärast ühiskonnale. Oli pöördumisi, mis toetasid juulist jõustunud muudatust, paljud soovitasid avalikus kohas alkoholitarbimise uuesti keelata, mitmed aga keelata see kohtades, kus lapsed alkoholi tarbimist näha võivad. Samuti tehti ettepanek keelata alkoholi tarbimine öisel ajal või lubada seda ainult siseruumides. „Alkoholitarbimine lasteasutuste ja mänguväljakute läheduses on juba praegu keelatud, kuid kui üks seadus on ühiskonnas tekitanud niivõrd suure vastukaja, siis on seaduseloojate kohus see ette võtta, üle vaadata ja asuda lahendusi otsima, mida me oleme juba alustanud. Jõustunud seaduse täies ulatuses tagasikutsumist ma mõistlikuks ei pea, vaid tulen 20. oktoobriks välja konkreetsete ettepanekutega seaduse muutmiseks,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Vähe on tähelepanu pööratud sellele, et avalik koht ei ole üksnes park või kesklinna tänav, vaid selleks on ka mets, heinamaa, küla lõkkeplats jaanipäeval ning kasvõi järvejää talvel. See tähendab, et neis kohtades uuesti lauskeelu kehtestamise korral on suur osa inimestest seaduserikkujad,“ selgitas minister. Omavalitsustest esitasid justiitsministeeriumile oma ettepanekud Jõgeva vallavalitsus, Paide linnavolikogu, Tallinna linnakantselei ja Türi vallavalitsus. Ühingutest tegid ettepanekuid Eesti Karskusliit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, MTÜ Lastekaitse Liit, Terve Eesti Sihtasutus, Vanalinna Selts ja Tervise Arengu Instituut. Täna sotsiaalministeeriumis toimunud ümarlaual osalesid lisaks ministeeriumitele ka ametite, kohalike omavalitsuste, erialaliitude ja huvigruppide esindajad.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Arutelud avaliku alkoholitarbimise lubamise osas jätkuvad

Justiitsministeerium arutab läbi ettepanekud, mis tulid korrakaitseseaduse avaliku alkoholitarbimise lubamise küsimuses 10. septembriks kirja teel ning tänasel ümarlaual sotsiaalministeeriumis. Näiteks esitati justiitsministeeriumile kirjalikult ettepanek lubada alkoholi tarbimine ainult siseruumides või keelata see avalikus ruumis täielikult. Justiitsministeerium küsis augusti lõpus kõigilt, kes antud teemal arvamust avaldada soovisid, sisulisi ettepanekuid avalikus kohas alkoholitarbimist puudutavale küsimusele, mida täna sotsiaalministeeriumis toimunud ümarlaual tutvustati. Kokku saadeti üleskutsele teha seaduse osas ettepanekuid 56 vastust, millest 45 olid kodanike, 4 omavalitsuste ning ülejäänud erinevate sihtasutuste ja mittetulundusühingute pöördumised, kes tundsid muret avaliku alkoholitarvitamise mõju pärast ühiskonnale. Oli pöördumisi, mis toetasid juulist jõustunud muudatust, paljud soovitasid avalikus kohas alkoholitarbimise uuesti keelata, mitmed aga keelata see kohtades, kus lapsed alkoholi tarbimist näha võivad. Samuti tehti ettepanek keelata alkoholi tarbimine öisel ajal või lubada seda ainult siseruumides. „Alkoholitarbimine lasteasutuste ja mänguväljakute läheduses on juba praegu keelatud, kuid kui üks seadus on ühiskonnas tekitanud niivõrd suure vastukaja, siis on seaduseloojate kohus see ette võtta, üle vaadata ja asuda lahendusi otsima, mida me oleme juba alustanud. Jõustunud seaduse täies ulatuses tagasikutsumist ma mõistlikuks ei pea, vaid tulen 20. oktoobriks välja konkreetsete ettepanekutega seaduse muutmiseks,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Vähe on tähelepanu pööratud sellele, et avalik koht ei ole üksnes park või kesklinna tänav, vaid selleks on ka mets, heinamaa, küla lõkkeplats jaanipäeval ning kasvõi järvejää talvel. See tähendab, et neis kohtades uuesti lauskeelu kehtestamise korral on suur osa inimestest seaduserikkujad,“ selgitas minister. Omavalitsustest esitasid justiitsministeeriumile oma ettepanekud Jõgeva vallavalitsus, Paide linnavolikogu, Tallinna linnakantselei ja Türi vallavalitsus. Ühingutest tegid ettepanekuid Eesti Karskusliit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, MTÜ Lastekaitse Liit, Terve Eesti Sihtasutus, Vanalinna Selts ja Tervise Arengu Instituut. Täna sotsiaalministeeriumis toimunud ümarlaual osalesid lisaks ministeeriumitele ka ametite, kohalike omavalitsuste, erialaliitude ja huvigruppide esindajad.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium ootab kriminoloogiaalaseid üliõpilastöid

Taas on aeg saata kriminoloogiaalaseid üliõpilastöid justiitsministeeriumi traditsioonilisele üliõpilastööde konkursile, mille eesmärk on edendada kriminoloogiaalast teadus- ja arendustegevust. Konkursi auhinnafondi suurus on 3000 eurot ja tööde esitamise tähtaeg 1. oktoobril. Üliõpilastööde konkurss aitab kaasata teadus- ja arendusasutusi kriminaalpoliitika kujundamisele. See annab tudengitele võimaluse tutvustada laiemale lugejaskonnale kriminoloogiat, kriminaalpoliitikat, karistusõigust ja kriminaalmenetlusõigust puudutavat teadustööd.   Konkurssi koordineeriva justiitsministeeriumi analüüsitalituse projektijuhi Laidi Surva sõnul on igal aastal konkursil olnud töid, mis on tekitanud elavat arutelu kuriteoennetuse nõukogu istungil, kus konkursi võitjad teatavaks tehakse. „Ootame ka sel aastal uudsete ideedega töid, milles analüüsitakse konkreetseid valupunkte ja tuuakse välja mõtteid, kuidas süsteemis kitsaskohti kõrvaldada. Tudengid on üldjuhul üsna julged välja käima ideid, kuidas kriminoloogiaalaseid tegevusi arendada, seda nii kurjategijate kui ka ohvrite vaatenurgast lähtuvalt,“ täpsustas Surva.   Tänavu oodatakse konkursile 2013. ja 2014. aastal kaitstud doktori-, magistri-, bakalaureuse- ja diplomitöid või publikatsioone, milles käsitletakse kuritegevuse õiguslikke küsimusi ning kriminoloogiat.   Üliõpilastöid koos konkursi statuudis nõutavate dokumentidega saab esitada justiitsministeeriumile 1. oktoobrini 2014 elektroonilisel kujul e-posti aadressile konkurss@just.ee. Samalt e-postilt saab küsida konkursi kohta lisainfot.   Konkursile esitatud tööde hindamiseks moodustatakse komisjon, mille koosseisu kuuluvad valitsusasutuste, põhiseaduslike institutsioonide ning teadus- ja arendusasutuste esindajad. Nagu tavaks on saanud, kuulutab justiitsminister parimad üliõpilastööd välja sügisel. Autorite nõusolekul avalikustatakse parimad üliõpilastööd kriminaalpoliitika veebis, uuringute ja analüüside veebilehel.   Konkursi auhinnafondi suurus on 3000 eurot.   Eelmise aasta võidutööd ja kokkuvõte 2013. aasta konkursist on leitavad siit.   Kriminoloogiaalaste üliõpilastööde konkursi statuut 2014 on kättesaadav siit.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium ootab kriminoloogiaalaseid üliõpilastöid

Taas on aeg saata kriminoloogiaalaseid üliõpilastöid justiitsministeeriumi traditsioonilisele üliõpilastööde konkursile, mille eesmärk on edendada kriminoloogiaalast teadus- ja arendustegevust. Konkursi auhinnafondi suurus on 3000 eurot ja tööde esitamise tähtaeg 1. oktoobril. Üliõpilastööde konkurss aitab kaasata teadus- ja arendusasutusi kriminaalpoliitika kujundamisele. See annab tudengitele võimaluse tutvustada laiemale lugejaskonnale kriminoloogiat, kriminaalpoliitikat, karistusõigust ja kriminaalmenetlusõigust puudutavat teadustööd.   Konkurssi koordineeriva justiitsministeeriumi analüüsitalituse projektijuhi Laidi Surva sõnul on igal aastal konkursil olnud töid, mis on tekitanud elavat arutelu kuriteoennetuse nõukogu istungil, kus konkursi võitjad teatavaks tehakse. „Ootame ka sel aastal uudsete ideedega töid, milles analüüsitakse konkreetseid valupunkte ja tuuakse välja mõtteid, kuidas süsteemis kitsaskohti kõrvaldada. Tudengid on üldjuhul üsna julged välja käima ideid, kuidas kriminoloogiaalaseid tegevusi arendada, seda nii kurjategijate kui ka ohvrite vaatenurgast lähtuvalt,“ täpsustas Surva.   Tänavu oodatakse konkursile 2013. ja 2014. aastal kaitstud doktori-, magistri-, bakalaureuse- ja diplomitöid või publikatsioone, milles käsitletakse kuritegevuse õiguslikke küsimusi ning kriminoloogiat.   Üliõpilastöid koos konkursi statuudis nõutavate dokumentidega saab esitada justiitsministeeriumile 1. oktoobrini 2014 elektroonilisel kujul e-posti aadressile konkurss@just.ee. Samalt e-postilt saab küsida konkursi kohta lisainfot.   Konkursile esitatud tööde hindamiseks moodustatakse komisjon, mille koosseisu kuuluvad valitsusasutuste, põhiseaduslike institutsioonide ning teadus- ja arendusasutuste esindajad. Nagu tavaks on saanud, kuulutab justiitsminister parimad üliõpilastööd välja sügisel. Autorite nõusolekul avalikustatakse parimad üliõpilastööd kriminaalpoliitika veebis, uuringute ja analüüside veebilehel.   Konkursi auhinnafondi suurus on 3000 eurot.   Eelmise aasta võidutööd ja kokkuvõte 2013. aasta konkursist on leitavad siit.   Kriminoloogiaalaste üliõpilastööde konkursi statuut 2014 on kättesaadav siit.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium korraldab õigusmõjude analüüsi seminari

Justiitsministeerium korraldab 18. septembril rahvusvahelise õigusmõjude analüüsi kaasamisseminari. Seminaripäeva põhirõhk on silmapaistval rahvusvahelisel õigusmõjude analüüsi praktikal ja Eesti õigusmõjude analüüsi süsteemi arenguvõimalustel. Üheskoos mainekate välisekspertidega arutletakse õnnestumiste ja kitsaskohtade üle, mis on ilmnenud Eestis õigusmõjude analüüsi süsteemi paariaastase rakendamise järel. Vaadatakse, missugune paistab Eesti teiste äsjase õigusmõjude analüüsi süsteemiga riikide keskel ning tutvutakse kõige eesrindlikumaks peetavate õigusmõjude analüüsi süsteemidega. Samuti õpitakse, milliseid praktilisi uuendusi on Euroopa Liidu liikmesriigid ja akadeemia viimastel aastatel õigusmõjude analüüsi vallas välja töötanud, et tagada õigusaktide eesmärgipärane rakendumine, proportsionaalsus ja võimalikult väike halduskoormus.    Seminaril saavad teiste seas sõna õigusteadlane professor Alberto Alemanno, Euroopa Komisjoni mõjude hindamise üksuse esindaja María Dolores Montesinos, Ühendkuningriigi valitsuse parema õigusloome üksuse asejuht Helen McColm, Taani ettevõtluse ja kasvu ministeeriumi ettevõtlusüksuse parema õigusloome ekspert Katrine Brems Olsen, Bratislava Comeniuse ülikooli õigusmõjude analüüsi ekspert ja Slovakkia hea riigivalitsemise mõttekoja Slovak Governance Institute partner Katarina Staronova ning justiitsministeeriumi õigusmõjude analüüsi nõunik Helena Braun. Seminari modereerib poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse esimees Annika Uudelepp. Seminaril osaleb ligikaudu 140 inimest Eesti põhiseaduslikest institutsioonidest, valitsusasutustest, akadeemiast, mõttekodadest, uuringukeskustest ja vabaühendustest. Õigusmõjude analüüsi süsteemi arendamine toimub Euroopa Sotsiaalfondist rahastava inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ programmi „Parema õigusloome arendamine“ raames. Programmi eesmärk on parema õigusloome arendamine, mis seisneb õiguse kodifitseerimises ning tõhusate tugistruktuuride loomises ja õigusaktide mõjuanalüüsi süsteemi arendamises. Programmi kogumaksumus oli 2 601 825 eurot, millest toetus oli 2 471 734 eurot. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium korraldab õigusmõjude analüüsi seminari

Justiitsministeerium korraldab 18. septembril rahvusvahelise õigusmõjude analüüsi kaasamisseminari. Seminaripäeva põhirõhk on silmapaistval rahvusvahelisel õigusmõjude analüüsi praktikal ja Eesti õigusmõjude analüüsi süsteemi arenguvõimalustel. Üheskoos mainekate välisekspertidega arutletakse õnnestumiste ja kitsaskohtade üle, mis on ilmnenud Eestis õigusmõjude analüüsi süsteemi paariaastase rakendamise järel. Vaadatakse, missugune paistab Eesti teiste äsjase õigusmõjude analüüsi süsteemiga riikide keskel ning tutvutakse kõige eesrindlikumaks peetavate õigusmõjude analüüsi süsteemidega. Samuti õpitakse, milliseid praktilisi uuendusi on Euroopa Liidu liikmesriigid ja akadeemia viimastel aastatel õigusmõjude analüüsi vallas välja töötanud, et tagada õigusaktide eesmärgipärane rakendumine, proportsionaalsus ja võimalikult väike halduskoormus.    Seminaril saavad teiste seas sõna õigusteadlane professor Alberto Alemanno, Euroopa Komisjoni mõjude hindamise üksuse esindaja María Dolores Montesinos, Ühendkuningriigi valitsuse parema õigusloome üksuse asejuht Helen McColm, Taani ettevõtluse ja kasvu ministeeriumi ettevõtlusüksuse parema õigusloome ekspert Katrine Brems Olsen, Bratislava Comeniuse ülikooli õigusmõjude analüüsi ekspert ja Slovakkia hea riigivalitsemise mõttekoja Slovak Governance Institute partner Katarina Staronova ning justiitsministeeriumi õigusmõjude analüüsi nõunik Helena Braun. Seminari modereerib poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse esimees Annika Uudelepp. Seminaril osaleb ligikaudu 140 inimest Eesti põhiseaduslikest institutsioonidest, valitsusasutustest, akadeemiast, mõttekodadest, uuringukeskustest ja vabaühendustest. Õigusmõjude analüüsi süsteemi arendamine toimub Euroopa Sotsiaalfondist rahastava inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ programmi „Parema õigusloome arendamine“ raames. Programmi eesmärk on parema õigusloome arendamine, mis seisneb õiguse kodifitseerimises ning tõhusate tugistruktuuride loomises ja õigusaktide mõjuanalüüsi süsteemi arendamises. Programmi kogumaksumus oli 2 601 825 eurot, millest toetus oli 2 471 734 eurot. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Uuring: 16-aastased noored on valimisküpsed

Justiitsministeeriumis selgus täna valimisea langetamise teemalise uuringu tutvustusel, et sarnaselt teiste riikide kogemustega on ka Eesti 16-aastased noored on küpsed kohalikel valimistel hääletama. Analüüs tuvastas, et alandades hääleõiguslikku iga 18ndalt eluaastalt 16ndale suureneks valijaskond ca 24 000 potentsiaalse hääletaja võrra, mis moodustab 2–2,3% kogu hääleõiguslikust valijaskonnast. Samuti tõi uuring välja vajaduse järjest vananeva ühiskonna juures tasakaalustada vanema- ja nooremaealiste valijate hulka. Nimelt ületab 2020. aastaks pensioniealise rahvastiku (üle 65-aastase) osakaal juba 7,7% võrra noorte (16–28-aastaste) osakaalu. Lisaks tõi analüüs välja veel mitmeid argumente valimisea langetamise kasuks. Noorte huvitatus poliitikast ja üldine ühiskondlik aktiivsus jäävad võrreldavale tasemele täiskasvanutega; 18-aastaseks saades plaanib 73–80%  neist minna hääletama. Noored tajuvad erakondade rolli valimisprotsessis adekvaatselt - 50 protsendil 14aastastest on olemas parteiline eelistus. Varivalimiste kogemuse näitel jaotuvad hääled üsna sarnaselt kogu elanikkonnale, seega pole alust hirmul, et noortele valimisõiguse andmine mingit konkreetset erakonda soosib. Eesti noored on võrreldes teiste riikide eakaaslastega keskmisest kõrgema kodanikuühiskonna küsimustega keskmisest rohkem kursis. Murekohtadena, mida võiks valimisea langetamine aidata lahendada, tõi uuring välja, et vene õppekeelega koolide õpilaste teadlikkus on madalam eesti õppekeelega koolidest. E-riik ja e-valimised pole kujunenud loomulikuks või atraktiivseks osaks noorte sotsiaalses elus; mitte-eestlaste seas on need praktiliselt tundmatud. Seega on e-riigi potentsiaal noorte kasvatamisel kodanikeks jäänud siiani realiseerimata. „Mõjuanalüüs toetas veelgi enam seisukohta, et kohalikel valimistel noortele hääletamisõiguse andmine on õige valik. Esiteks aitaksime sellega kaasa ühiskonna lõimumisele, kuna valimisõiguse omandaksid kõik alaliselt kohalikus omavalitsuse elavad noored kodakondsusest olenemata. Teiseks on paljud noorte elu puudutavad küsimused just kohalike omavalitsuste pädevuses ja kolmandaks on sellisel juhul saadikute ja valijate sidet kergem hoida, mis on oluline usalduse kasvatamisel osalusdemokraatia kui institutsiooni suhtes,“ kommenteeris tulemusi justiitsminister Andres Anvelt. „Aktiivse valimisea langetamise eelhindamise mõjuanalüüs andis kinnitust, et Eesti Noorteühenduste Liit on õige asja eest väljas - valimisiga peab ja saab langetada 16.eluaastani 2017.aasta kohalikel valimistel. Uuringu tulemused kinnitasid, et valimisea langetamine ei hõlma endas riske, Eesti on valimisõigusliku ea langetamiseks hästi ette valmistatud ja eelistatud poliitikavalik on alandada aktiivset valimisõigust 16-eluaastani just kohalikel valimistel,“ ütles uuringu tutvustusel Eesti Noorteühenduste Liidu aseesimees Triin Bõstrov. Uuring „Aktiivse valimisea langetamise mõjude analüüs: eelhindamine“ viidi läbi perioodil 1. jaanuar 2013 kuni 10. juuni 2014. Analüüsi koostamise viimasel perioodil hoogustusid avalikud ja poliitilised arutelud valimisea langetamise võimalikkuse üle, jõudes avalikule arutamisele ka riigikogu põhiseaduskomisjonis. Raporti koostamisse olid kaasatud mitmed Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi õppejõud, doktorandid ja magistrandid, kes panustasid andmekorjesse ja –analüüsi. Uuringuga on võimalik tutvuda justiitsministeeriumi ja Tallinna ülikooli kodulehtedel.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Uuring: 16-aastased noored on valimisküpsed

Justiitsministeeriumis selgus täna valimisea langetamise teemalise uuringu tutvustusel, et sarnaselt teiste riikide kogemustega on ka Eesti 16-aastased noored on küpsed kohalikel valimistel hääletama. Analüüs tuvastas, et alandades hääleõiguslikku iga 18ndalt eluaastalt 16ndale suureneks valijaskond ca 24 000 potentsiaalse hääletaja võrra, mis moodustab 2–2,3% kogu hääleõiguslikust valijaskonnast. Samuti tõi uuring välja vajaduse järjest vananeva ühiskonna juures tasakaalustada vanema- ja nooremaealiste valijate hulka. Nimelt ületab 2020. aastaks pensioniealise rahvastiku (üle 65-aastase) osakaal juba 7,7% võrra noorte (16–28-aastaste) osakaalu. Lisaks tõi analüüs välja veel mitmeid argumente valimisea langetamise kasuks. Noorte huvitatus poliitikast ja üldine ühiskondlik aktiivsus jäävad võrreldavale tasemele täiskasvanutega; 18-aastaseks saades plaanib 73–80%  neist minna hääletama. Noored tajuvad erakondade rolli valimisprotsessis adekvaatselt - 50 protsendil 14aastastest on olemas parteiline eelistus. Varivalimiste kogemuse näitel jaotuvad hääled üsna sarnaselt kogu elanikkonnale, seega pole alust hirmul, et noortele valimisõiguse andmine mingit konkreetset erakonda soosib. Eesti noored on võrreldes teiste riikide eakaaslastega keskmisest kõrgema kodanikuühiskonna küsimustega keskmisest rohkem kursis. Murekohtadena, mida võiks valimisea langetamine aidata lahendada, tõi uuring välja, et vene õppekeelega koolide õpilaste teadlikkus on madalam eesti õppekeelega koolidest. E-riik ja e-valimised pole kujunenud loomulikuks või atraktiivseks osaks noorte sotsiaalses elus; mitte-eestlaste seas on need praktiliselt tundmatud. Seega on e-riigi potentsiaal noorte kasvatamisel kodanikeks jäänud siiani realiseerimata. „Mõjuanalüüs toetas veelgi enam seisukohta, et kohalikel valimistel noortele hääletamisõiguse andmine on õige valik. Esiteks aitaksime sellega kaasa ühiskonna lõimumisele, kuna valimisõiguse omandaksid kõik alaliselt kohalikus omavalitsuse elavad noored kodakondsusest olenemata. Teiseks on paljud noorte elu puudutavad küsimused just kohalike omavalitsuste pädevuses ja kolmandaks on sellisel juhul saadikute ja valijate sidet kergem hoida, mis on oluline usalduse kasvatamisel osalusdemokraatia kui institutsiooni suhtes,“ kommenteeris tulemusi justiitsminister Andres Anvelt. „Aktiivse valimisea langetamise eelhindamise mõjuanalüüs andis kinnitust, et Eesti Noorteühenduste Liit on õige asja eest väljas - valimisiga peab ja saab langetada 16.eluaastani 2017.aasta kohalikel valimistel. Uuringu tulemused kinnitasid, et valimisea langetamine ei hõlma endas riske, Eesti on valimisõigusliku ea langetamiseks hästi ette valmistatud ja eelistatud poliitikavalik on alandada aktiivset valimisõigust 16-eluaastani just kohalikel valimistel,“ ütles uuringu tutvustusel Eesti Noorteühenduste Liidu aseesimees Triin Bõstrov. Uuring „Aktiivse valimisea langetamise mõjude analüüs: eelhindamine“ viidi läbi perioodil 1. jaanuar 2013 kuni 10. juuni 2014. Analüüsi koostamise viimasel perioodil hoogustusid avalikud ja poliitilised arutelud valimisea langetamise võimalikkuse üle, jõudes avalikule arutamisele ka riigikogu põhiseaduskomisjonis. Raporti koostamisse olid kaasatud mitmed Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi õppejõud, doktorandid ja magistrandid, kes panustasid andmekorjesse ja –analüüsi. Uuringuga on võimalik tutvuda justiitsministeeriumi ja Tallinna ülikooli kodulehtedel.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi