Justiitsminister Andres Anvelt näeb riigi peaprokurörina Lavly Perlingut

Justiitsminister Andres Anvelt tegi Lavly Perlingule ettepaneku kandideerida riigi peaprokuröri ametikohale ning täna toimunud kohtumisel ministriga andis Perling kandideerimiseks nõusoleku. Ministri sõnul rääkis Lavly Perlingu kasuks tema kogemusterikas ja silmapaistev töö prokuratuuris ning selge visiooni olemasolu prokuratuuri rollist ja tulevikust. „Lavly Perling on kogenud ja tunnustatud jurist. Tema tugevusteks on ekspertteadmised kriminaalmenetluse valdkonnas, samuti on ta end silmapaistva teenistuse ajal prokuratuuris tõestanud asjatundliku juhina nii Viru, kui ka Põhja Ringkonnaprokuratuuris, samuti Riigiprokuratuuri süüdistusosakonnas. Ta on arendanud prokuratuuri edukalt nii kuritegude tõkestamisel ja avastamisel vajaliku jälitustegevuse planeerimise, kohtueelse kriminaalmenetluse juhtimise,kui ka riikliku süüdistuse esitamise valdkonnas,“ põhjendas Anvelt oma valikut. Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Riigi peaprokurör nimetatakse ametisse viieks aastaks. Justiitsminister Anvelt soovib peaprokuröri kandidaati esitleda ka kõigile Riigikogu fraktsioonidele. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsminister Andres Anvelt näeb riigi peaprokurörina Lavly Perlingut

Justiitsminister Andres Anvelt tegi Lavly Perlingule ettepaneku kandideerida riigi peaprokuröri ametikohale ning täna toimunud kohtumisel ministriga andis Perling kandideerimiseks nõusoleku. Ministri sõnul rääkis Lavly Perlingu kasuks tema kogemusterikas ja silmapaistev töö prokuratuuris ning selge visiooni olemasolu prokuratuuri rollist ja tulevikust. „Lavly Perling on kogenud ja tunnustatud jurist. Tema tugevusteks on ekspertteadmised kriminaalmenetluse valdkonnas, samuti on ta end silmapaistva teenistuse ajal prokuratuuris tõestanud asjatundliku juhina nii Viru, kui ka Põhja Ringkonnaprokuratuuris, samuti Riigiprokuratuuri süüdistusosakonnas. Ta on arendanud prokuratuuri edukalt nii kuritegude tõkestamisel ja avastamisel vajaliku jälitustegevuse planeerimise, kohtueelse kriminaalmenetluse juhtimise,kui ka riikliku süüdistuse esitamise valdkonnas,“ põhjendas Anvelt oma valikut. Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Riigi peaprokurör nimetatakse ametisse viieks aastaks. Justiitsminister Anvelt soovib peaprokuröri kandidaati esitleda ka kõigile Riigikogu fraktsioonidele. Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium, advokatuur ja prokuratuur panevad välja Ida-Viru stipendiumid

Justiitsministeerium, advokatuur ja riigiprokuratuur panevad Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli õigusteaduste tudengitele välja stipendiumid, mille peamiseks eesmärgiks on aidata kaasa advokaatide, prokuröride ja kohtunike järelkasvule Ida-Virumaal. Justiitsminister Andres Anvelti sõnul on noorte juristide Ida-Virumaale tööle kutsumiseks stipendiumi välja antud juba kolm aastat. „Kolme aastaga on stipendiume antud kokku üheksale õigusteaduste magistrandile. Tänaseks töötab stipendiaatidest kõneksolevas piirkonnas kolm noort juristi. Seda ei ole küll palju, kuid iga uue juristi lisandumine piirkonda on positiivne samm õigusteenuse ja õigusemõistmise kiiremaks ja paremaks kättesaamiseks. Õigusteadlikkuse parandamine Ida-Virumaal on justiitministeeriumi üks prioriteete ning oleme kavandanud selleks rida tegevusi. Kindlasti pean vajalikuks tegeleda advokaatide motiveerimisega, et nad jätkaks selles piirkonnas tööd ka edaspidi. Siinkohal teeme tihedalt koostööd Narva linnavalitsusega. Lisaks avame õigusnõu pakkuva portaali juristaitab.ee paralleelselt venekeelsena ning jätkame olulisemate seaduste tõlkimisega vene keelde," lausus justiitsminister Anvelt. Käesoleval aastal on vahendeid nelja täies mahus stipendiumi andmiseks. „Loodame konkursist aktiivset osavõttu ning oleme jätkuvalt valmis panustama piirkonna õigusmaastiku parandamisesse ja jätkusuutlikkusse,“ lisas minister. Stipendium on sündinud 2010. aasta kevadel kokku tulnud töögrupi ettepanekust luua advokatuuri juurde sihtkapital, mille kaudu saaks motiveerida õigusteadust õppivaid magistriõppe üliõpilasi asuma tööle Ida-Virumaa piirkonda. Advokatuuri esimehe Sten Luiga kinnitusel on õigusabi korraldus Ida-Virumaal jätkuvalt üheks advokatuuri prioriteetidest. „Advokatuuri liikmeskond on tugevalt kaldu Tallinna suunas. Kvaliteetse õigusabi korraldamine väljaspool Tallinna, Tartut ja Pärnut nõuab läbimõeldud kava, mis saab sündida ainult kõigi osapoolte ühiste jõupingutuse tulemusel. Advokatuur on asunud välja töötama riigi õigusabi uut kontseptsiooni, mis peaks hõlmama õigusabi  paremat korraldust Virumaal, Kagu-Eestis, Läänemaal ja saartel. Ida-Virumaa stipendiumi lähemaks eesmärgiks on tuua piirkonda juurde noori juriste,“ rääkis Luiga.  Advokatuuri esimees märkis, et stipendiumi pikem eesmärk on teadvustada meile kõigile vajadust pöörata enam tähelepanu elujõulise õiguskultuuri arendamisele piirkonnas, kus asuvad Eesti ühed suuremad linnad, kuid puuduvad põlvkondade kaupa edasiantud õigustraditsioonid. „Stpendium üksi ei too uut õiguskultuuri, kuid see on vähene, mida saame kohe teha. See on väikeseks abiks ja tunnustuseks neile, kes on valmis oma juristivõimeid proovile panema selles multikultuurses ja huvitavas tööstuspiirkonnas,“ sõnas esimees.   Viru Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Grossil on hea meel, et üks kolmest Ida-Virumaale jäänud stipendiaadist töötab just Viru Ringkonnaprokuratuuris. „Loodame, et ka tulevikus näeb mõni stipendiumi saanud tubli jurist enda tulevikku just meie kollektiivis,“ lisas Gross.  Stipendiumi taotlemiseks peab üliõpilane esitama advokatuurile kirjaliku avalduse, millele tuleb lisada CV, bakalaureusekraadi omandamist tõendava dokumendi ärakiri, uurimustööde kokkuvõte ja motivatsioonikiri, milles on märgitud, kas üliõpilane soovib pärast õpingute lõpetamist töötada advokaadibüroos, kohtus või prokuratuuris, kuid avaldatud töökoha eelistus ei ole stipendiaadile siduv. Avaldus stipendiumi määramiseks koos lisadokumentidega tuleb esitada Eesti Advokatuurile hiljemalt käesoleva aasta 15. septembriks aadressil Rävala pst 3, 10143 Tallinn, või digitaalselt allkirjastatuna meiliaadressil advokatuur@advokatuur.ee. Stipendiumi saajate osas tehakse valik hiljemalt 22. septembril 2014.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium, advokatuur ja prokuratuur panevad välja Ida-Viru stipendiumid

Justiitsministeerium, advokatuur ja riigiprokuratuur panevad Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli õigusteaduste tudengitele välja stipendiumid, mille peamiseks eesmärgiks on aidata kaasa advokaatide, prokuröride ja kohtunike järelkasvule Ida-Virumaal. Justiitsminister Andres Anvelti sõnul on noorte juristide Ida-Virumaale tööle kutsumiseks stipendiumi välja antud juba kolm aastat. „Kolme aastaga on stipendiume antud kokku üheksale õigusteaduste magistrandile. Tänaseks töötab stipendiaatidest kõneksolevas piirkonnas kolm noort juristi. Seda ei ole küll palju, kuid iga uue juristi lisandumine piirkonda on positiivne samm õigusteenuse ja õigusemõistmise kiiremaks ja paremaks kättesaamiseks. Õigusteadlikkuse parandamine Ida-Virumaal on justiitministeeriumi üks prioriteete ning oleme kavandanud selleks rida tegevusi. Kindlasti pean vajalikuks tegeleda advokaatide motiveerimisega, et nad jätkaks selles piirkonnas tööd ka edaspidi. Siinkohal teeme tihedalt koostööd Narva linnavalitsusega. Lisaks avame õigusnõu pakkuva portaali juristaitab.ee paralleelselt venekeelsena ning jätkame olulisemate seaduste tõlkimisega vene keelde," lausus justiitsminister Anvelt. Käesoleval aastal on vahendeid nelja täies mahus stipendiumi andmiseks. „Loodame konkursist aktiivset osavõttu ning oleme jätkuvalt valmis panustama piirkonna õigusmaastiku parandamisesse ja jätkusuutlikkusse,“ lisas minister. Stipendium on sündinud 2010. aasta kevadel kokku tulnud töögrupi ettepanekust luua advokatuuri juurde sihtkapital, mille kaudu saaks motiveerida õigusteadust õppivaid magistriõppe üliõpilasi asuma tööle Ida-Virumaa piirkonda. Advokatuuri esimehe Sten Luiga kinnitusel on õigusabi korraldus Ida-Virumaal jätkuvalt üheks advokatuuri prioriteetidest. „Advokatuuri liikmeskond on tugevalt kaldu Tallinna suunas. Kvaliteetse õigusabi korraldamine väljaspool Tallinna, Tartut ja Pärnut nõuab läbimõeldud kava, mis saab sündida ainult kõigi osapoolte ühiste jõupingutuse tulemusel. Advokatuur on asunud välja töötama riigi õigusabi uut kontseptsiooni, mis peaks hõlmama õigusabi  paremat korraldust Virumaal, Kagu-Eestis, Läänemaal ja saartel. Ida-Virumaa stipendiumi lähemaks eesmärgiks on tuua piirkonda juurde noori juriste,“ rääkis Luiga.  Advokatuuri esimees märkis, et stipendiumi pikem eesmärk on teadvustada meile kõigile vajadust pöörata enam tähelepanu elujõulise õiguskultuuri arendamisele piirkonnas, kus asuvad Eesti ühed suuremad linnad, kuid puuduvad põlvkondade kaupa edasiantud õigustraditsioonid. „Stpendium üksi ei too uut õiguskultuuri, kuid see on vähene, mida saame kohe teha. See on väikeseks abiks ja tunnustuseks neile, kes on valmis oma juristivõimeid proovile panema selles multikultuurses ja huvitavas tööstuspiirkonnas,“ sõnas esimees.   Viru Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Grossil on hea meel, et üks kolmest Ida-Virumaale jäänud stipendiaadist töötab just Viru Ringkonnaprokuratuuris. „Loodame, et ka tulevikus näeb mõni stipendiumi saanud tubli jurist enda tulevikku just meie kollektiivis,“ lisas Gross.  Stipendiumi taotlemiseks peab üliõpilane esitama advokatuurile kirjaliku avalduse, millele tuleb lisada CV, bakalaureusekraadi omandamist tõendava dokumendi ärakiri, uurimustööde kokkuvõte ja motivatsioonikiri, milles on märgitud, kas üliõpilane soovib pärast õpingute lõpetamist töötada advokaadibüroos, kohtus või prokuratuuris, kuid avaldatud töökoha eelistus ei ole stipendiaadile siduv. Avaldus stipendiumi määramiseks koos lisadokumentidega tuleb esitada Eesti Advokatuurile hiljemalt käesoleva aasta 15. septembriks aadressil Rävala pst 3, 10143 Tallinn, või digitaalselt allkirjastatuna meiliaadressil advokatuur@advokatuur.ee. Stipendiumi saajate osas tehakse valik hiljemalt 22. septembril 2014.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium koos Arengufondiga uuendab idufirmasid puudutavat seadusandlust

Justiitsminister Andres Anvelt kohtus sel teisipäeval Eesti Arengufondi ning Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja  esindajatega, et arutada võimalikke äriseadustiku muudatusi eesmärgiga laiendada idufirmade täiendava kapitali kaasamise võimalusi. „Eestis on iduettevõtete loomine järjest populaarsem ning nii mõnigi neist on rahvusvaheliselt väga edukas. Seetõttu on oluline, et rahvusvaheliselt tugeva IT-mainega Eesti riik pakub omalt poolt õiguskeskkonna kujundamise kaudu iduettevõtete arenguks vajalikku tuge,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Lisaks ärgitavad seadusemuudatused meie edukatesse firmadesse investeerimist kodumaal, mitte ei pane neid lahkuma teistesse, investeeringuid õiguslikult soodustavatesse riikidesse.“ Eesti Arengufondi tegevjuhi Pirko Konsa sõnul on idufirmade arengut toetav seadusloome üks fondi tänavu korraldatud Arenguidee konkursi tulemusi. „Idee Eesti äriseadustiku auditist ja muutused, mis võimaldavad alustavatel rahvusvahelise kasvuambitsiooniga ettevõtetel kiiresti kasvada ja investoreid kaasata, on esimene konkreetne tulemus, mis meil õnnestub koostöös justiitsiministeeriumi ja partneritega peagi reaalsuseks teha. Loodan, et see loob juurde ühe põhjuse idufirmadel Eesti oma emaettevõtete isamaaks valida,“ selgitas Konsa. Ühe küsimusena arutati kohtumisel osakapitali suurendamise ja vahetusvõlakirjade emiteerimise alase seadusandluse muutmist. Äriseadustik ei võimalda hetkel suurendada osaühingu osakapitali tingimuslikult ega väljastada vahetusvõlakirju. Seetõttu on startup-ettevõtjatel keeruline kaasata kapitali vahetusvõlakirjade või konverteeritavate laenude vormis ning välja lasta optsioone juhtidele ja töötajatele. Kohtumisel arutati selle probleemi lahendamiseks mitmeid edasist arutelu väärivaid variante. „Näiteks kaalume Arengufondi ettepanekut luua osakapitali märkimisel äriseadustikus aktsiaseltsiga sarnane kord ja osakapitali tingimusliku suurendamise võimalust,“ lisas minister. Samuti räägiti osaühingute nõukogu otsuste tegemise korrast, osaühingule kuuluva oma osa maksimaalsest suurusest ja erinevate õigustega osade väljalaskmisest. Arengufondi ettepanekul vajab muutmist olukord, kus osaühingul puudub aktsiaseltsiga sarnane võimalus eri liiki, sh erineva hääleõigusega, osade väljalaskmiseks, arvestades, et rahvusvahelises praktikas soovivad investorid alati saada teatavaid eriõigusi. Osaühingule kuuluva oma osa maksimaalsele suurusele seatud piirangud aga takistavad mitteaktiivsetel või oma kohustusi rikkunud osanikel osade tagasivõõrandamist ühingule. Kohtumisel osalenud Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja peadirektor Mait Palts tõdes, et äriõigus on Eestis aastate jooksul üsna hästi paika saanud ning ulatuslikke õiguslikke probleeme selles täna ei ole. Küll aga toimuvad ettevõtluskeskkonnas pidevalt arengud ning kui on näha, et seadus neid takistama hakkab, tuleb ka lahendusi otsida ja vajadusel seadust korrigeerida. „Mistahes muudatusi tehes peame alati hoidma ees tervikpilti - nii seda, kuidas ja miks on äriõiguses loodud just sellised lahendused nagu need täna on ning samuti, kuidas võivad kavandatavad muudatused mõjutada kõikide täna tegutsevate ettevõtjate käekäiku, mõjuda uutele ja alustavatele ettevõtjatele ning kas need aitavad meie keskkonna positsiooni parandada rahvusvahelises konkurentsis. Kui mõjud on positiivsed, tuleb muudatused sisse viia ning neid siis ka aktiivselt tutvustada – nii Eestis kui välismaal,“ lausus Palts.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Justiitsministeerium koos Arengufondiga uuendab idufirmasid puudutavat seadusandlust

Justiitsminister Andres Anvelt kohtus sel teisipäeval Eesti Arengufondi ning Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja  esindajatega, et arutada võimalikke äriseadustiku muudatusi eesmärgiga laiendada idufirmade täiendava kapitali kaasamise võimalusi. „Eestis on iduettevõtete loomine järjest populaarsem ning nii mõnigi neist on rahvusvaheliselt väga edukas. Seetõttu on oluline, et rahvusvaheliselt tugeva IT-mainega Eesti riik pakub omalt poolt õiguskeskkonna kujundamise kaudu iduettevõtete arenguks vajalikku tuge,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Lisaks ärgitavad seadusemuudatused meie edukatesse firmadesse investeerimist kodumaal, mitte ei pane neid lahkuma teistesse, investeeringuid õiguslikult soodustavatesse riikidesse.“ Eesti Arengufondi tegevjuhi Pirko Konsa sõnul on idufirmade arengut toetav seadusloome üks fondi tänavu korraldatud Arenguidee konkursi tulemusi. „Idee Eesti äriseadustiku auditist ja muutused, mis võimaldavad alustavatel rahvusvahelise kasvuambitsiooniga ettevõtetel kiiresti kasvada ja investoreid kaasata, on esimene konkreetne tulemus, mis meil õnnestub koostöös justiitsiministeeriumi ja partneritega peagi reaalsuseks teha. Loodan, et see loob juurde ühe põhjuse idufirmadel Eesti oma emaettevõtete isamaaks valida,“ selgitas Konsa. Ühe küsimusena arutati kohtumisel osakapitali suurendamise ja vahetusvõlakirjade emiteerimise alase seadusandluse muutmist. Äriseadustik ei võimalda hetkel suurendada osaühingu osakapitali tingimuslikult ega väljastada vahetusvõlakirju. Seetõttu on startup-ettevõtjatel keeruline kaasata kapitali vahetusvõlakirjade või konverteeritavate laenude vormis ning välja lasta optsioone juhtidele ja töötajatele. Kohtumisel arutati selle probleemi lahendamiseks mitmeid edasist arutelu väärivaid variante. „Näiteks kaalume Arengufondi ettepanekut luua osakapitali märkimisel äriseadustikus aktsiaseltsiga sarnane kord ja osakapitali tingimusliku suurendamise võimalust,“ lisas minister. Samuti räägiti osaühingute nõukogu otsuste tegemise korrast, osaühingule kuuluva oma osa maksimaalsest suurusest ja erinevate õigustega osade väljalaskmisest. Arengufondi ettepanekul vajab muutmist olukord, kus osaühingul puudub aktsiaseltsiga sarnane võimalus eri liiki, sh erineva hääleõigusega, osade väljalaskmiseks, arvestades, et rahvusvahelises praktikas soovivad investorid alati saada teatavaid eriõigusi. Osaühingule kuuluva oma osa maksimaalsele suurusele seatud piirangud aga takistavad mitteaktiivsetel või oma kohustusi rikkunud osanikel osade tagasivõõrandamist ühingule. Kohtumisel osalenud Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja peadirektor Mait Palts tõdes, et äriõigus on Eestis aastate jooksul üsna hästi paika saanud ning ulatuslikke õiguslikke probleeme selles täna ei ole. Küll aga toimuvad ettevõtluskeskkonnas pidevalt arengud ning kui on näha, et seadus neid takistama hakkab, tuleb ka lahendusi otsida ja vajadusel seadust korrigeerida. „Mistahes muudatusi tehes peame alati hoidma ees tervikpilti - nii seda, kuidas ja miks on äriõiguses loodud just sellised lahendused nagu need täna on ning samuti, kuidas võivad kavandatavad muudatused mõjutada kõikide täna tegutsevate ettevõtjate käekäiku, mõjuda uutele ja alustavatele ettevõtjatele ning kas need aitavad meie keskkonna positsiooni parandada rahvusvahelises konkurentsis. Kui mõjud on positiivsed, tuleb muudatused sisse viia ning neid siis ka aktiivselt tutvustada – nii Eestis kui välismaal,“ lausus Palts.   Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Noorte aktiivsus kohaliku elu otsuste tegemisel on tõusuteel

Viimase kaheksa aasta jooksul on noorte osaluskogude arv Eestis peaaegu kuuekordistunud. Möödunud aastal tegutses Eestis 81 noortekogu, 2006. aastal oli neid ainult 14. Täna valitsuses heakskiidu saanud noorsootöö strateegia 2006-2013 lõpparuande kohaselt suurenes neil aastatel kõige enam noortekogude arv. Strateegia üks peamisi eesmärke oligi noorte osaluse suurendamine otsustusprotsessides. „Noorte osaluskogude arvu kasv näitab ühest küljest noorte suurenenud huvi kohalikul tasandil kaasarääkimise ning otsuste tegemise vastu, teisalt kohaliku tasandi valitsejate valmisolekut noori kaasata ja nende arvamust kuulata,“ märkis haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. Maakondliku ja kohaliku tasandi noorte osaluskogudesse oli möödunud aastal kaasatud ligikaudu tuhat noort. Osaluskogude puhul on tegemist eeskätt noorte omaalgatusega, eesmärgiga arutada valla või linna pädevusse kuuluvaid noori puudutavaid küsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid valla- või linnavolikogule ja valla- või linnavalitsusele, lähtudes noorte vajadustest ja huvidest. Noorte osalust ja kaasatust on aidanud suurendada 2010. aastal jõustunud sätted noorsootöö seaduses. Nendega määratleti noortevolikogude definitsioon ning pandi kohalikule omavalistusele ülesandeks konsulteerida noorte osaluskoguga noorsootöö kavandamisel, teostamisel ja hindamisel. Noori kaasates kujundavad omavalitsused olukorra, kus noored pelgalt ei kuule ega õpi demokraatiat ja kodanikuks olemist, vaid neil on reaalne võimalus tunda end ühiskonna täisväärtusliku liikmena ja osaleda kohalike teemade arutamises ja probleemide lahendamises. Noorsootöö strateegia 2006-2013 perioodil on märkimisväärselt suurenenud ka avatud noortekeskuste arv. Möödunud aasta lõpus tegutses kõigis maakondades kokku 237 noortekeskust. 2006. aastal oli Eestis 145 avatud noortekeskust. Noortekeskused on kohad, kus noored saavad veeta sisukalt vaba aega: kohtuda sõpradega, mängida lauamänge, kasutada arvutit, kuulata muusikat, osaleda erinevatel infoüritustel jne. Samuti toimub keskustes noorte nõustamine. Aastatel 2010-2013 toetati Euroopa Sotsiaalfondist 150 noortekeskuse tegevust eesmärgiga vähendada noorte sotsiaalset tõrjutust ja pakkuda tuge probleemidega toimetulekul ning suurendada noorte sotsiaalseid oskusi. Euroopa Regionaalfondi toel on ehitatud või renoveeritud 37 avatud noortekeskuse hoonet. Toetuste abil arendati noortekeskused mitte ainult noorte, vaid sageli terve kogukonna jaoks tunnustatud kooskäimis- ja tegutsemispaikadeks.   Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 10 aastat tagasi

Vanglad otsivad poepidajat

Tallinna vangla kuulutas välja riigihanke Tallinna ning Harku ja Murru vanglatele kauplusepidaja leidmiseks. Vangid võivad osta vangla vahendusel toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid tooteid, mille omamine vanglas ei ole keelatud. Sagedamini ostetakse vangla kauplustest sigarette, kohvi, šokolaadi, küpsiseid ja vorsti.  Samuti vahendab kauplus vangide telefonikaartidele raha laadimist. Hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 133 000 eurot. Eeldatav müügikäive Tallinna vanglas on aastas 115 000 eurot ning Harku ja Murru Vanglas 18 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Eduka pakkujaga sõlmitakse kaks eraldi lepingut teenuse pakkumiseks Tallinna Vanglas ning Harku ja Murru Vanglas. Hankeleping sõlmitakse neljaks aastaks. Leping praeguse kauplusepidajaga lõpeb selle aasta 12. novembril. Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt riigihangete registri kaudu. Pakkumuste või taotluste esitamise tähtaeg on 12.09.2014 kell 12. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi