Anvelt: Dopinguvastaseks võitluseks on seadusi küll, neid tuleb ka rakendada

Dopinguvastase konventsiooni rakendamisega seotud asutuste ümarlaual toodi välja, et kuigi Eestis on olemas õiguslikud alused ja veendumus teavitustöö vajalikkusest, tuleb dopinguainete edasise leviku ärahoidmiseks kõigil asutustel oma ekspertteadmisi aktiivselt üksteisega vahetada ning dopinguainetega seonduv prioriteetide hulka tõsta.   „Tänasel ümarlaual jagunesid dopinguainete leviku, vahendamise ja kasutamise vähendamise lahendused kaheks – ennetus läbi teavitustöö ja ennetused läbi karistuste,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Ühelt poolt on meil tegemist spordiautonoomiaga ja dopinguainetega seonduvat tuleks vaadata pigem spordimoraali ja -eetika küsimusena, kuhu riik ei peaks karisusmeetmetega sekkuma, kuid kus annaks nii mõndagi ära teha teadlikkuse tõstmisega, olgu see koolis või spordiasutuses. Selge, et teavitustegevusse peab riik väga tugevalt panustama.“ „Samas, kui toime on pandud kuritegu, teise inimese tervist on sihilikult rikutud või teda oma tervist rikkuma kallutatud, siis tuleb tagada ka töötav õigusruum ning seda seadusevastaste juhtumite avastamiseks ja karistamiseks rakendada. Selgelt tuleks eristada seejuures sportlase ja dopingut levitavate isikute karistusi. Sellega anname ennetava sõnumi, et kõik dopingujuhtumid on ka tagantjärele kontrollitavad,“ lisas Anvelt. Justiitsministeeriumi avaliku õiguse spetsialistid tutvustasid Bernatski juhtumi järelduste õiguslikku analüüsi ning seadusandluses olevaid võimalusi dopingujuhtumitega võitlemiseks. „Justiitsministeeriumi esmane analüüs näitas ja ka ümarlauale kogunenud asutuste esindajad tõid välja, et dopinguainetega seonduv on küllalt hästi reguleeritud. Samas vähemalt karistusõiguslikke võimalusi täna praktiliselt ei kasutata,“ ütles Anvelt. Karistusõiguse osas jõustuvad 1. jaanuarist muudatused, mis karmistavad dopinguainetega seotud kuritegude karistusi ja annavad laiemad võimalused nende kuritegude uurimiseks. Nimelt on järgmisest aastast alaealisele või korduv dopinguaine väljakirjutamine, üleandmine või kallutamine teise astme kuritegu – selle eest on karistusena ette nähtud kuni kolm aastat vangistust, selle kuriteo toimepanemine kolme isiku poolt organiseeritult moodustab kuritegeliku ühenduse ning sellisel puhul on võimalik tõendusmaterjali kogumiseks rakendada ka jälitustoimingut. Justiitsminister Andres Anvelt tõdes, et järgmiste sammudena tuleb otsustada, kes riigiasutustest teostab järelevalvet ravimite dopinguna kasutamise juhtumite üle ning kuidas toimub ekspertteadmiste vahetamine. „Järelevalveorgani partnerina nägid asjaosalised kõige tõenäolisemalt sihtasutust Eesti Antidoping, senisest enam teavet tuleks riigiasutustele anda ka Eesti Olümpiakomiteel,“ ütles Anvelt. Minister tõi välja ka vajaduse täpsustada dopingu mõistet karistusõiguses, kuna dopinguna tarvitatavate ainete loend on laiem kui vaid ravimid. Justiitsminister kutsus dopinguvastase konventsiooni rakendamisega seotud asutuste ümarlaua kokku, et arutada võimalusi dopinguainete leviku ärahoidmiseks ja analüüsida õigusaktide täiendamise vajadust. Ümarlaual osalesid kultuuriministeeriumi, siseministeeriumi, riigiprokuratuuri, politsei- ja piirivalveameti, ravimiameti, maksu- ja tolliameti, veterinaar- ja toiduameti, Eesti Olümpiakomitee ning SA Eesti Antidoping esindajad.     Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Anvelt: Dopinguvastaseks võitluseks on seadusi küll, neid tuleb ka rakendada

Dopinguvastase konventsiooni rakendamisega seotud asutuste ümarlaual toodi välja, et kuigi Eestis on olemas õiguslikud alused ja veendumus teavitustöö vajalikkusest, tuleb dopinguainete edasise leviku ärahoidmiseks kõigil asutustel oma ekspertteadmisi aktiivselt üksteisega vahetada ning dopinguainetega seonduv prioriteetide hulka tõsta.   „Tänasel ümarlaual jagunesid dopinguainete leviku, vahendamise ja kasutamise vähendamise lahendused kaheks – ennetus läbi teavitustöö ja ennetused läbi karistuste,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Ühelt poolt on meil tegemist spordiautonoomiaga ja dopinguainetega seonduvat tuleks vaadata pigem spordimoraali ja -eetika küsimusena, kuhu riik ei peaks karisusmeetmetega sekkuma, kuid kus annaks nii mõndagi ära teha teadlikkuse tõstmisega, olgu see koolis või spordiasutuses. Selge, et teavitustegevusse peab riik väga tugevalt panustama.“ „Samas, kui toime on pandud kuritegu, teise inimese tervist on sihilikult rikutud või teda oma tervist rikkuma kallutatud, siis tuleb tagada ka töötav õigusruum ning seda seadusevastaste juhtumite avastamiseks ja karistamiseks rakendada. Selgelt tuleks eristada seejuures sportlase ja dopingut levitavate isikute karistusi. Sellega anname ennetava sõnumi, et kõik dopingujuhtumid on ka tagantjärele kontrollitavad,“ lisas Anvelt. Justiitsministeeriumi avaliku õiguse spetsialistid tutvustasid Bernatski juhtumi järelduste õiguslikku analüüsi ning seadusandluses olevaid võimalusi dopingujuhtumitega võitlemiseks. „Justiitsministeeriumi esmane analüüs näitas ja ka ümarlauale kogunenud asutuste esindajad tõid välja, et dopinguainetega seonduv on küllalt hästi reguleeritud. Samas vähemalt karistusõiguslikke võimalusi täna praktiliselt ei kasutata,“ ütles Anvelt. Karistusõiguse osas jõustuvad 1. jaanuarist muudatused, mis karmistavad dopinguainetega seotud kuritegude karistusi ja annavad laiemad võimalused nende kuritegude uurimiseks. Nimelt on järgmisest aastast alaealisele või korduv dopinguaine väljakirjutamine, üleandmine või kallutamine teise astme kuritegu – selle eest on karistusena ette nähtud kuni kolm aastat vangistust, selle kuriteo toimepanemine kolme isiku poolt organiseeritult moodustab kuritegeliku ühenduse ning sellisel puhul on võimalik tõendusmaterjali kogumiseks rakendada ka jälitustoimingut. Justiitsminister Andres Anvelt tõdes, et järgmiste sammudena tuleb otsustada, kes riigiasutustest teostab järelevalvet ravimite dopinguna kasutamise juhtumite üle ning kuidas toimub ekspertteadmiste vahetamine. „Järelevalveorgani partnerina nägid asjaosalised kõige tõenäolisemalt sihtasutust Eesti Antidoping, senisest enam teavet tuleks riigiasutustele anda ka Eesti Olümpiakomiteel,“ ütles Anvelt. Minister tõi välja ka vajaduse täpsustada dopingu mõistet karistusõiguses, kuna dopinguna tarvitatavate ainete loend on laiem kui vaid ravimid. Justiitsminister kutsus dopinguvastase konventsiooni rakendamisega seotud asutuste ümarlaua kokku, et arutada võimalusi dopinguainete leviku ärahoidmiseks ja analüüsida õigusaktide täiendamise vajadust. Ümarlaual osalesid kultuuriministeeriumi, siseministeeriumi, riigiprokuratuuri, politsei- ja piirivalveameti, ravimiameti, maksu- ja tolliameti, veterinaar- ja toiduameti, Eesti Olümpiakomitee ning SA Eesti Antidoping esindajad.     Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Jõustruktuuride spordimängud võitis politsei- ja piirivalveamet

22.-23. augustil Tartus toimunud jõustruktuuride spordimängud võitis politsei- ja piirivalveamet, teisele kohale tuli vanglateenistus ja kolmandale kohale kaitsevägi.   "Lisaks vältimatule seosele meie tööga on jõustruktuuride spordimängudel kindlasti oma koht ka tervislike eluviiside levitamisel. Ajal, mil asjatundjad kahtlustavad keelatud ainete tõsist levikut ka juba rahvasportlaste seas, on ausate mängijate roll kriitilise tähtsusega. Õiguskorra teenimisele pühendunud inimeste isiklik eeskuju on siin hädavajalik," ütles justiitsministeeriumi asekantsler ja vanglateenistuse juht Priit Kama.    Sellel aastal oli spordimängudel tavalisest rohkem vigastusi. Enim vigastati end tänavakorvpallis ja jalgrattakrossis.   Võistlused toimusid kergejõustikus, lamades surumises, jalgpallis, võrkpallis, males, laskmises, sulgpallis, sõudmises, orienteerumises, jalgrattasõidus, murdmaajooksus ja korvpallis. Võistlustel osalesid sportlased justiitsministeeriumi, kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi haldusalas olevatest asutustest: vanglateenistusest, kaitseliidust, kaitsepolitseiametist, kaitseväest, politsei- ja piirivalveametist, päästeametist, sisekaitseakadeemiast, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendusekeskusest ning maksu- ja tolliametist.    Eilse kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeva puhul asetasid jõuametkondade esindajad okupatsiooni ajal hukkunud Eesti jõuametkondade töötajate mälestuseks pärja Tartus Vabaduse puiestee ääres asuva Kalevipoja kuju jalamile. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Jõustruktuuride spordimängud võitis politsei- ja piirivalveamet

22.-23. augustil Tartus toimunud jõustruktuuride spordimängud võitis politsei- ja piirivalveamet, teisele kohale tuli vanglateenistus ja kolmandale kohale kaitsevägi.   "Lisaks vältimatule seosele meie tööga on jõustruktuuride spordimängudel kindlasti oma koht ka tervislike eluviiside levitamisel. Ajal, mil asjatundjad kahtlustavad keelatud ainete tõsist levikut ka juba rahvasportlaste seas, on ausate mängijate roll kriitilise tähtsusega. Õiguskorra teenimisele pühendunud inimeste isiklik eeskuju on siin hädavajalik," ütles justiitsministeeriumi asekantsler ja vanglateenistuse juht Priit Kama.    Sellel aastal oli spordimängudel tavalisest rohkem vigastusi. Enim vigastati end tänavakorvpallis ja jalgrattakrossis.   Võistlused toimusid kergejõustikus, lamades surumises, jalgpallis, võrkpallis, males, laskmises, sulgpallis, sõudmises, orienteerumises, jalgrattasõidus, murdmaajooksus ja korvpallis. Võistlustel osalesid sportlased justiitsministeeriumi, kaitseministeeriumi ja siseministeeriumi haldusalas olevatest asutustest: vanglateenistusest, kaitseliidust, kaitsepolitseiametist, kaitseväest, politsei- ja piirivalveametist, päästeametist, sisekaitseakadeemiast, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendusekeskusest ning maksu- ja tolliametist.    Eilse kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeva puhul asetasid jõuametkondade esindajad okupatsiooni ajal hukkunud Eesti jõuametkondade töötajate mälestuseks pärja Tartus Vabaduse puiestee ääres asuva Kalevipoja kuju jalamile. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Jõustruktuuride spordimänge juhib hetkel kaitsevägi

22.-23. augustil Tartus toimuvaid jõustruktuuride spordimänge juhib murdmaajooksu, rannavõrkpall ja orienteerumise tulemuste järel kaitsevägi, teisel kohal on politsei- ja piirivalveamet ning kolmandal kohal vanglateenistus. Võistlused toimuvad kergejõustikus, lamades surumises, jalgpallis, võrkpallis, males, laskmises, sulgpallis, sõudmises, orienteerumises, jalgrattasõidus, murdmaajooksus ja korvpallis. Võistlustel osalevad sportlased justiitsministeeriumi, siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi haldusalas olevatest asutustest: vanglateenistusest, maksu- ja tolliametist, kaitseliidust, kaitsepolitseiametist, kaitseväest, politsei- ja piirivalveametist, päästeametist, sisekaitseakadeemiast, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendusekeskusest. Kokku on võistlejaid üle 500. Tänase kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeva puhul asetasid jõuametkondade esindajad okupatsiooni ajal hukkunud Eesti jõuametkondade töötajate mälestuseks pärja Tartus Vabaduse puiestee ääres asuva Kalevipoja kuju jalamile. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Jõustruktuuride spordimänge juhib hetkel kaitsevägi

22.-23. augustil Tartus toimuvaid jõustruktuuride spordimänge juhib murdmaajooksu, rannavõrkpall ja orienteerumise tulemuste järel kaitsevägi, teisel kohal on politsei- ja piirivalveamet ning kolmandal kohal vanglateenistus. Võistlused toimuvad kergejõustikus, lamades surumises, jalgpallis, võrkpallis, males, laskmises, sulgpallis, sõudmises, orienteerumises, jalgrattasõidus, murdmaajooksus ja korvpallis. Võistlustel osalevad sportlased justiitsministeeriumi, siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi haldusalas olevatest asutustest: vanglateenistusest, maksu- ja tolliametist, kaitseliidust, kaitsepolitseiametist, kaitseväest, politsei- ja piirivalveametist, päästeametist, sisekaitseakadeemiast, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendusekeskusest. Kokku on võistlejaid üle 500. Tänase kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeva puhul asetasid jõuametkondade esindajad okupatsiooni ajal hukkunud Eesti jõuametkondade töötajate mälestuseks pärja Tartus Vabaduse puiestee ääres asuva Kalevipoja kuju jalamile. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Tartus võistlevad jõuametkonnad

22.-23. augustil toimuvad Tartus neljandad jõustruktuuride spordimängud, mille peakorraldajaks on sellel aastal vanglateenistus. Võistlustel osalevad sportlased justiitsministeeriumi, siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi haldusalas olevatest asutustest: vanglateenistusest, maksu- ja tolliametist, kaitseliidust, kaitsepolitseiametist, kaitseväest, politsei- ja piirivalveametist, päästeametist, sisekaitseakadeemiast, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendusekeskusest. Kokku on võistlejaid üle 500. Võistlused toimuvad kergejõustikus, lamades surumises, jalgpallis, võrkpallis, males, laskmises, sulgpallis, sõudmises, orienteerumises, jalgrattasõidus, murdmaajooksus ja korvpallis. Võistlused algavad 22. augustil kell 16.00, kuid pidulik võistluste avamine toimub laupäeva, 23. augusti hommikul kell 9.30 Tartu Ülikooli spordihoone parkimisplatsil. Avamistseremooniale eelneb osalejate rongkäik, mis algab kell 9.00 Tartu raekojaplatsilt, suundudes mööda Vabaduse puiesteed ja Emajõe tänavat üle Kroonuaia silla. 23. augustil kell 19 toimub Tartu ülikooli spordihoone juures juhtide võistlus, kus mõõtu võtavad asutuste juhtkonna esindajad. Kõik spordisõbrad on oodatud võistlustele kaasa elama. Spordimängude ajakava koos võistluste täpsete asukohtadega on teatele lisatud manusena. Ajakirjanikud on oodatud osalema avatseremoonial Tartu Ülikooli spordihoone juures kell 9.30.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Tartus võistlevad jõuametkonnad

22.-23. augustil toimuvad Tartus neljandad jõustruktuuride spordimängud, mille peakorraldajaks on sellel aastal vanglateenistus. Võistlustel osalevad sportlased justiitsministeeriumi, siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi haldusalas olevatest asutustest: vanglateenistusest, maksu- ja tolliametist, kaitseliidust, kaitsepolitseiametist, kaitseväest, politsei- ja piirivalveametist, päästeametist, sisekaitseakadeemiast, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendusekeskusest. Kokku on võistlejaid üle 500. Võistlused toimuvad kergejõustikus, lamades surumises, jalgpallis, võrkpallis, males, laskmises, sulgpallis, sõudmises, orienteerumises, jalgrattasõidus, murdmaajooksus ja korvpallis. Võistlused algavad 22. augustil kell 16.00, kuid pidulik võistluste avamine toimub laupäeva, 23. augusti hommikul kell 9.30 Tartu Ülikooli spordihoone parkimisplatsil. Avamistseremooniale eelneb osalejate rongkäik, mis algab kell 9.00 Tartu raekojaplatsilt, suundudes mööda Vabaduse puiesteed ja Emajõe tänavat üle Kroonuaia silla. 23. augustil kell 19 toimub Tartu ülikooli spordihoone juures juhtide võistlus, kus mõõtu võtavad asutuste juhtkonna esindajad. Kõik spordisõbrad on oodatud võistlustele kaasa elama. Spordimängude ajakava koos võistluste täpsete asukohtadega on teatele lisatud manusena. Ajakirjanikud on oodatud osalema avatseremoonial Tartu Ülikooli spordihoone juures kell 9.30.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi