Avaliku ruumi mõiste peab tulevikus hõlmama ka internetti

Justiitsminister Andres Anvelt tunnistas täna Paides toimuval Arvamusfestivalil peetud vihakõnedebatis, et seadustes defineeritud avaliku ruumi mõiste vajab lähiajal ümber vaatamist, sest kuigi internetist on saanud avaliku ruumi lahutamatu osa, puuduvad inimestel seni võimalused kaitsta internetis oma õigusi sarnaselt füüsilise avaliku ruumiga. Anvelt rõhutas, et sõnavabadus ei tähenda õigust öelda valimatult kõike ning vaenu õhutamisest saab tulevikus kuritegu. „Sõnavabadus on kahtlemata üks inimeste põhiõigustest, milleta on demokraatlikku ja vaba ühiskonda raske ette kujutada. Kuid sõnavabadusel on oma eesmärk - võimaldada kriitikat ning seisukohtade avaldamist kõikvõimalike harjumuste, veendumuste ja seisukohtade kohta. Sõnavabadus ei ole mõeldud selleks, et kutsuda üles kedagi vaenama või kellegi suhtes vägivalda kasutama,“ rääkis Anvelt.   Samuti ei tähenda sõnavabadus ministri sõnul õigust ähvardada, solvata või laimata – need tegevused on keelatud ja isegi karistatavad. „Ühesõnaga, sõnavabadus ei saa tähendada vabadust kõike valimatult välja öelda,“ lisas ta.   Näiteks vaenu õhutamine avalikku korda ohustades ei ole sõnavabadusega kaetud. Seepärast on väga oluline kindlaks teha, kas mingi sõnum on vaenu õhutav või pelgalt kellegi seisukohti ja harjumusi kritiseeriv. Jusiitsministeerium liigub jõudsalt edasi karistusseadustiku uuendamisega, mis kriminaliseeriks avaliku vaenuõhutamise.  Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Avaliku ruumi mõiste peab tulevikus hõlmama ka internetti

Justiitsminister Andres Anvelt tunnistas täna Paides toimuval Arvamusfestivalil peetud vihakõnedebatis, et seadustes defineeritud avaliku ruumi mõiste vajab lähiajal ümber vaatamist, sest kuigi internetist on saanud avaliku ruumi lahutamatu osa, puuduvad inimestel seni võimalused kaitsta internetis oma õigusi sarnaselt füüsilise avaliku ruumiga. Anvelt rõhutas, et sõnavabadus ei tähenda õigust öelda valimatult kõike ning vaenu õhutamisest saab tulevikus kuritegu. „Sõnavabadus on kahtlemata üks inimeste põhiõigustest, milleta on demokraatlikku ja vaba ühiskonda raske ette kujutada. Kuid sõnavabadusel on oma eesmärk - võimaldada kriitikat ning seisukohtade avaldamist kõikvõimalike harjumuste, veendumuste ja seisukohtade kohta. Sõnavabadus ei ole mõeldud selleks, et kutsuda üles kedagi vaenama või kellegi suhtes vägivalda kasutama,“ rääkis Anvelt.   Samuti ei tähenda sõnavabadus ministri sõnul õigust ähvardada, solvata või laimata – need tegevused on keelatud ja isegi karistatavad. „Ühesõnaga, sõnavabadus ei saa tähendada vabadust kõike valimatult välja öelda,“ lisas ta.   Näiteks vaenu õhutamine avalikku korda ohustades ei ole sõnavabadusega kaetud. Seepärast on väga oluline kindlaks teha, kas mingi sõnum on vaenu õhutav või pelgalt kellegi seisukohti ja harjumusi kritiseeriv. Jusiitsministeerium liigub jõudsalt edasi karistusseadustiku uuendamisega, mis kriminaliseeriks avaliku vaenuõhutamise.  Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Krediidikulukuse määrale tuleb kindel piir

Valitsus kiitis täna heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud seaduseelnõu, millega kehtestatakse ülempiir krediidi kulukuse määrale ning keelatakse vahekohtute kasutamine tarbijavaidluste lahendamisel. „Kiirlaenuorjusesse langenud inimeste arv meie ühiskonnas on ammu liiga suur, mistõttu püüame leida võimalikult kiiresti lahendusi, millega inimesi aidata. Näiteks Soomes on krediidikulukuse määrale ülempiiri seadmine juba praegu kiirlaenude võtjate hulka vähendanud,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Eelnõu järgi ei tohi tarbijalaenu krediidikulukuse määr olla suurem kui kolmekordne Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine eraisikutele antud tarbimislaenu kulukus. Näiteks tänavu augustis oleks see olnud 102,17%. Eesti Pank hakkab seda määra avaldama iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks. Tulevikus on tarbijakrediidileping automaatselt tühine, kui selles küsitakse laenu kasutamise eest nimetatud ülempiirist kõrgemat tasu. „See tähendab, et inimene on kohustustatud ikka tagasi maksta laenatud rahasumma, aga maksma ei pea liiga kõrgeid tasusid raha kasutamise eest. Tihti võivad need olla laenust endast kordades suuremad summad ja seavad kiirlaenu võtnud inimesed väga raskesse olukorda,“ selgitas justiitsminister Andres Anvelt. Krediidikulukuse määra arvutamise aluseks on krediidi kogukulu tarbijale. See hõlmab kõiki kulusid, kaasa arvatud intressi, lepingutasusid, makse ja muid tasusid, mida tarbija on kohustatud seoses laenulepinguga maksma. Teiseks piirab eelnõu vahekohtute õigusi tarbijavaidluse lahendamisel ehk tarbijavaidluste lahendamine saab tulevikus toimuda vaid riiklikes kohtutes. Selliseid vaidlusi ei lahendata küll hetkel vahekohtutes väga palju, kuid kuna võrreldes tavalise kohtuga on nende otsuste edasikaebamise võimalused palju piiratumad, on tarbijad sellises vaidluses kehvemal positsioonil.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Krediidikulukuse määrale tuleb kindel piir

Valitsus kiitis täna heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud seaduseelnõu, millega kehtestatakse ülempiir krediidi kulukuse määrale ning keelatakse vahekohtute kasutamine tarbijavaidluste lahendamisel. „Kiirlaenuorjusesse langenud inimeste arv meie ühiskonnas on ammu liiga suur, mistõttu püüame leida võimalikult kiiresti lahendusi, millega inimesi aidata. Näiteks Soomes on krediidikulukuse määrale ülempiiri seadmine juba praegu kiirlaenude võtjate hulka vähendanud,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Eelnõu järgi ei tohi tarbijalaenu krediidikulukuse määr olla suurem kui kolmekordne Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine eraisikutele antud tarbimislaenu kulukus. Näiteks tänavu augustis oleks see olnud 102,17%. Eesti Pank hakkab seda määra avaldama iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks. Tulevikus on tarbijakrediidileping automaatselt tühine, kui selles küsitakse laenu kasutamise eest nimetatud ülempiirist kõrgemat tasu. „See tähendab, et inimene on kohustustatud ikka tagasi maksta laenatud rahasumma, aga maksma ei pea liiga kõrgeid tasusid raha kasutamise eest. Tihti võivad need olla laenust endast kordades suuremad summad ja seavad kiirlaenu võtnud inimesed väga raskesse olukorda,“ selgitas justiitsminister Andres Anvelt. Krediidikulukuse määra arvutamise aluseks on krediidi kogukulu tarbijale. See hõlmab kõiki kulusid, kaasa arvatud intressi, lepingutasusid, makse ja muid tasusid, mida tarbija on kohustatud seoses laenulepinguga maksma. Teiseks piirab eelnõu vahekohtute õigusi tarbijavaidluse lahendamisel ehk tarbijavaidluste lahendamine saab tulevikus toimuda vaid riiklikes kohtutes. Selliseid vaidlusi ei lahendata küll hetkel vahekohtutes väga palju, kuid kuna võrreldes tavalise kohtuga on nende otsuste edasikaebamise võimalused palju piiratumad, on tarbijad sellises vaidluses kehvemal positsioonil.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsminister kutsub kokku dopingut puudutavate õigusaktide täiendamise ümarlaua

Justiitsminister Andres Anvelt saatis täna dopinguvastase konventsiooni rakendamisega seotud asutustele kutse osaleda ümarlaual, et vaadata üle kehtivad õigusaktid ning otsida täiendavaid võimalusi dopingu leviku ja kasutamise tõkestamiseks. „Bernatski juhtumi komisjoni kokkuvõttest oli näha, et dopinguained on Eestis lihtsasti kättesaadavad ja nende tarvitamine on võrdlemisi levinud. Järelevalve dopingu levitamise ja kasutamise üle on nõrk,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Eesti on dopinguvastase konventsiooni ratifitseerinud juba 1997. aastal, aga Bernatski juhtumist on näha, et peame vaatama üle kehtiva õiguskorra ja arutama, kas oleme pööranud piisavat tähelepanu õigusnormidele ja eeskirjadele, mis võiksid dopinguainete levikut takistada,“ lisas Anvelt. „Ühe lahendusena näen spordiseaduse täiendamist riiklikku järelevalvet puudutava sättega, et dopingu leviku ja kasutamise takistamiseks oleks võimalik kasutada korrakaitseseaduses olevaid järelevalvemeetmeid. See on üks ettepanek, mille justiitsministeeriumi poolt lauale paneme ning ootame leidlikkust ja kaasamõtlemist ka teistelt asutustelt.“ Dopingut puututavate õigusaktide ülevaatamise ümarlaud leiab aset justiitsministeeriumis 26. augustil kell 13.00. Justiitsminister kutsus osalema kultuuriministeeriumi, siseministeeriumi, riigiprokuratuuri, politsei- ja piirivalveameti, ravimiameti, maksu- ja tolliameti, veterinaar- ja toiduameti, Eesti Olümpiakomitee ning SA Eesti Antidoping esindajad.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsminister kutsub kokku dopingut puudutavate õigusaktide täiendamise ümarlaua

Justiitsminister Andres Anvelt saatis täna dopinguvastase konventsiooni rakendamisega seotud asutustele kutse osaleda ümarlaual, et vaadata üle kehtivad õigusaktid ning otsida täiendavaid võimalusi dopingu leviku ja kasutamise tõkestamiseks. „Bernatski juhtumi komisjoni kokkuvõttest oli näha, et dopinguained on Eestis lihtsasti kättesaadavad ja nende tarvitamine on võrdlemisi levinud. Järelevalve dopingu levitamise ja kasutamise üle on nõrk,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Eesti on dopinguvastase konventsiooni ratifitseerinud juba 1997. aastal, aga Bernatski juhtumist on näha, et peame vaatama üle kehtiva õiguskorra ja arutama, kas oleme pööranud piisavat tähelepanu õigusnormidele ja eeskirjadele, mis võiksid dopinguainete levikut takistada,“ lisas Anvelt. „Ühe lahendusena näen spordiseaduse täiendamist riiklikku järelevalvet puudutava sättega, et dopingu leviku ja kasutamise takistamiseks oleks võimalik kasutada korrakaitseseaduses olevaid järelevalvemeetmeid. See on üks ettepanek, mille justiitsministeeriumi poolt lauale paneme ning ootame leidlikkust ja kaasamõtlemist ka teistelt asutustelt.“ Dopingut puututavate õigusaktide ülevaatamise ümarlaud leiab aset justiitsministeeriumis 26. augustil kell 13.00. Justiitsminister kutsus osalema kultuuriministeeriumi, siseministeeriumi, riigiprokuratuuri, politsei- ja piirivalveameti, ravimiameti, maksu- ja tolliameti, veterinaar- ja toiduameti, Eesti Olümpiakomitee ning SA Eesti Antidoping esindajad.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Õppejõud ja teadustöötajad saavad tähtajatud töölepingud

Kõrgkoolid ja teadusasutused peavad alates uuest ehk 2015. aastast kõigi õppejõudude ja teadustöötajatega sõlmima praegu levinud tähtajaliste töölepingute asemel tähtajatud töölepingud. Aastavahetusel jõustuv muudatus annab võimaluse kujundada töösuhteid lähtuvalt töö tegelikust iseloomust ning arvestada seejuures mõlema poole huvide ja vajadustega. Tähtajatud lepingud suurendavad töötaja kindlustunnet ning peaksid tõstma õppejõu ja teadlase ametikohtade atraktiivsust seni mujal rakendust leidnud erialaspetsialistide silmis. Praegu kehtib kõrgkoolides ja teadusasutustes süsteem, kus töölepingud teatud aja järel lõpevad ja vabanenud ametikohale leitakse töötaja konkursiga. Tulevikus täidab seda rolli seadusemuudatusega kõrgkoolile ja teadusasutusele seatud kohustus atesteerida oma korralisi õppejõude ja teadustöötajaid vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Tähtajaliste töölepingute süsteem jääb uuest aastast kehtima ainult asutuse juhtide, prorektorite ning külalisõppejõudude ametikohtadele. Enne 2015. aasta 1. jaanuari sõlmitud tähtajalised töölepingud kehtivad kuni nende lõppemiseni. Riigikogu võttis vastavad muudatused ülikooliseaduses, rakenduskõrgkooli seaduses ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses vastu juunis. Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsminister Andres Anvelt: Perevägivalla vastu tuleb julgelt välja astuda

Justiitsministeerium asub tänase valitsuse otsusega koordineerima uue „Vägivalla vähendamise arengukava 2015–2020“ koostamist, mis keskendub senisest enam vägivalla ennetamisele, lastega seotud vägivallale ja korduva ohvrikslangemise vältimisele. Uus arengukava tegeleb perevägivalla, seal hulgas laste vastu suunatud ja nende vahelise vägivalla, soolise vägivalla ja inimkaubanduse küsimustega. Arengukava toob välja järgmisel kuuel aastal kõige olulisemad lahendamist, muutust või eritähelepanu vajavad probleemkohad. „Meie ühiskonnas on endiselt levinud suhtumine, et perevägivald on iga pere siseasi ning sõpradel, tuttavatel ja naabritel sellega asja pole. Niisamuti kiputakse ikka ja jälle nentima, et ju on ohver juhtunus ise süüdi – seda hoolimata asjaolust, et perevägivalda peab enamik elanikke kuriteoks,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Perevägivallaga tegelemisel pean oluliseks pöörata senisest enam tähelepanu lastele. Just lapsepõlves kogetu mõjutab uuringute kohaselt inimese elu ja käitumist täiskasvanuna. 2013. aastal oli vähemalt viiendikul juhtumitest laps peretüli osaline, 13% juhtumitest oli laps ohvriks. Sellised numbrid on murettekitavad,“ rääkis minister. Kuna lapsed ja noored veedavad suure osa oma päevast lasteaias või koolis, tuleb lisaks pöörata rohkem tähelepanu haridussüsteemile. Nii on lihtsam jõuda kõikide laste, aga ka nende vanemate ja lastega töötavate spetsialistideni. Vägivalla vähendamiseks on koostatavas arengukavas ette nähtud viis meedet: • Vägivalda taunivate sotsiaalsete normide ja hoiakute kujundamine ühiskonnas; • Laste ja noorte vägivallast teadlikkuse ja eluoskuste suurendamine; • Vägivallajuhtumite parem märkamine ja neile reageerimine; • Vägivallaohvrite abistamine ja nende korduva ohvrikslangemise vältimine; • Teenuste pakkumine vägivallakurjategijatele retsidiivsuse vähendamiseks; „Erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest ei ole Eesti tänini liitunud Istanbuli naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga. Meil tuleb siin teistele järgi jõuda ning konventsioon juba sel sügisel allkirjastada – see on probleemiga tegelemisel suur samm edasi,“ lisas Anvelt. Uue arengukava koostamist hakkab koordineerima justiitsministeerium ning selle väljatöötamises osalevad mitmed teised ministeeriumid ning riigikantselei. Samuti kaasatakse arengukava koostamisse omavalitsusliidud, vabaühendused, noorteühendused ning teised asutused ja eksperdid. Arengukava valitsusele heakskiitmiseks esitamise tähtaeg on tänavu detsembris. Koostatav arengukava on jätkuks kehtivale vägivalla vähendamise arengukavale aastatel 2010–2014.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi