Justiitsminister Andres Anvelt: Perevägivalla vastu tuleb julgelt välja astuda

Justiitsministeerium asub tänase valitsuse otsusega koordineerima uue „Vägivalla vähendamise arengukava 2015–2020“ koostamist, mis keskendub senisest enam vägivalla ennetamisele, lastega seotud vägivallale ja korduva ohvrikslangemise vältimisele. Uus arengukava tegeleb perevägivalla, seal hulgas laste vastu suunatud ja nende vahelise vägivalla, soolise vägivalla ja inimkaubanduse küsimustega. Arengukava toob välja järgmisel kuuel aastal kõige olulisemad lahendamist, muutust või eritähelepanu vajavad probleemkohad. „Meie ühiskonnas on endiselt levinud suhtumine, et perevägivald on iga pere siseasi ning sõpradel, tuttavatel ja naabritel sellega asja pole. Niisamuti kiputakse ikka ja jälle nentima, et ju on ohver juhtunus ise süüdi – seda hoolimata asjaolust, et perevägivalda peab enamik elanikke kuriteoks,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Perevägivallaga tegelemisel pean oluliseks pöörata senisest enam tähelepanu lastele. Just lapsepõlves kogetu mõjutab uuringute kohaselt inimese elu ja käitumist täiskasvanuna. 2013. aastal oli vähemalt viiendikul juhtumitest laps peretüli osaline, 13% juhtumitest oli laps ohvriks. Sellised numbrid on murettekitavad,“ rääkis minister. Kuna lapsed ja noored veedavad suure osa oma päevast lasteaias või koolis, tuleb lisaks pöörata rohkem tähelepanu haridussüsteemile. Nii on lihtsam jõuda kõikide laste, aga ka nende vanemate ja lastega töötavate spetsialistideni. Vägivalla vähendamiseks on koostatavas arengukavas ette nähtud viis meedet: • Vägivalda taunivate sotsiaalsete normide ja hoiakute kujundamine ühiskonnas; • Laste ja noorte vägivallast teadlikkuse ja eluoskuste suurendamine; • Vägivallajuhtumite parem märkamine ja neile reageerimine; • Vägivallaohvrite abistamine ja nende korduva ohvrikslangemise vältimine; • Teenuste pakkumine vägivallakurjategijatele retsidiivsuse vähendamiseks; „Erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest ei ole Eesti tänini liitunud Istanbuli naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga. Meil tuleb siin teistele järgi jõuda ning konventsioon juba sel sügisel allkirjastada – see on probleemiga tegelemisel suur samm edasi,“ lisas Anvelt. Uue arengukava koostamist hakkab koordineerima justiitsministeerium ning selle väljatöötamises osalevad mitmed teised ministeeriumid ning riigikantselei. Samuti kaasatakse arengukava koostamisse omavalitsusliidud, vabaühendused, noorteühendused ning teised asutused ja eksperdid. Arengukava valitsusele heakskiitmiseks esitamise tähtaeg on tänavu detsembris. Koostatav arengukava on jätkuks kehtivale vägivalla vähendamise arengukavale aastatel 2010–2014.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsministeerium toetab valimisea langetamist

Justiitsminister Andres Anvelt toetas tänasel valitsuse istungil riigikogu liikmete algatatud eelnõu valimisea langetamiseks 16. eluaastale kohalike omavalitsuste valimistel. „Arvan, et 16-aastased noored on juba sotsiaalselt piisavalt küpsed, et iseseisvalt valida. Seda näitab ka nii mõnegi teise Euroopa riigi kogemus, kus nii Austrias, Ungaris, Sloveenias kui ka mõnedes Saksamaa liidumaades on valimisiga langetatud,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Kehtiva seaduse kohaselt peab inimene kohalike omavalitsuste valimistel hääletamiseks olema vähemalt 18- aastane. Seadusemuudatuse jõustumisel saaks valimisõiguse juurde ligi 24 000 noort. Eelnõu algatanud riigikogu liikmete hinnangul võib muudatus kaasa tuua noorte huvi kasvu poliitika, riigi ja kohaliku omavalitsuse arengu suhtes, kuna just kohaliku omavalitsuse tasandil tehakse enam noori puudutavaid otsuseid – koolivõrgu, spordirajatiste ning vaba aja kohtade osas. Valimisea langetamine puudutab vaid kohalike omavalitsuste valimisi, riigikogu valimiste puhul jääks see endiselt samaks ehk hääletada võiksid inimesed alates 18-aastaseks saamisest. Kandideerimisõiguse iga jääks samuti muutumatuks. Eelnõu algatajateks oli 41 riigikogu liiget. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsministeerium toetab valimisea langetamist

Justiitsminister Andres Anvelt toetas tänasel valitsuse istungil riigikogu liikmete algatatud eelnõu valimisea langetamiseks 16. eluaastale kohalike omavalitsuste valimistel. „Arvan, et 16-aastased noored on juba sotsiaalselt piisavalt küpsed, et iseseisvalt valida. Seda näitab ka nii mõnegi teise Euroopa riigi kogemus, kus nii Austrias, Ungaris, Sloveenias kui ka mõnedes Saksamaa liidumaades on valimisiga langetatud,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Kehtiva seaduse kohaselt peab inimene kohalike omavalitsuste valimistel hääletamiseks olema vähemalt 18- aastane. Seadusemuudatuse jõustumisel saaks valimisõiguse juurde ligi 24 000 noort. Eelnõu algatanud riigikogu liikmete hinnangul võib muudatus kaasa tuua noorte huvi kasvu poliitika, riigi ja kohaliku omavalitsuse arengu suhtes, kuna just kohaliku omavalitsuse tasandil tehakse enam noori puudutavaid otsuseid – koolivõrgu, spordirajatiste ning vaba aja kohtade osas. Valimisea langetamine puudutab vaid kohalike omavalitsuste valimisi, riigikogu valimiste puhul jääks see endiselt samaks ehk hääletada võiksid inimesed alates 18-aastaseks saamisest. Kandideerimisõiguse iga jääks samuti muutumatuks. Eelnõu algatajateks oli 41 riigikogu liiget. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

EL ettevõtjate maksejõuetust on võimalik elektrooniliselt kontrollida

Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis on võimalik teha päringuid seitsme Euroopa Liidu liikmesriigi maksejõuetusregistrisse. Infot on võimalik küsida Eesti, Austria, Hollandi, Saksamaa, Rumeenia, Sloveenia ja Tšehhi maksejõuetute juriidiliste ning füüsiliste isikute kohta. „. Nüüd on ettevõtetel, laenuandjatel ja investoritel, kes soovivad teistes liikmesriikides investeerida, võimalik äripartneri taustakontrolli teha otse teise riigi maksejõuetusregistris. See on kindlasti üks tubli samm edasi selle poole, et kaitsta meie ettevõtjaid Euroopa Liidus äripartnerite otsimisel hätta sattumast,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt.  Eesti on üks seitsmest liikmesriigist, kes on valmis jagama maksejõuetuse infot Euroopa Komisjoni e-õiguskeskkonna portaalis olev informatsioon on kättesaadav tasuta. Portaali on loodud lihtotsing, mis võimaldab otsida võlgniku nime järgi kõikidest liidestatud registritest ning laiendatud otsing, kus otsingu kriteeriumid sõltuvad sellest, millise riigi registrist võlgnikku otsitakse. Eesti puhul on võimalik otsingut teostada võlgniku nime ja/või registrikoodi järgi. Eesti juriidiliste ja füüsiliste isikute maksejõuetuse kohta edastatav info on pärit äriregistrist, mida haldab justiitsministeeriumi haldusalas olev Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Euroopa e-õiguskeskkonna portaal on Euroopa Komisjoni poolt 2010. aastal loodud ja hallatav keskne infoportaal, mille kaudu edastatakse kodanikele, äriühingutele ja justiitsvaldkonna praktikutele nii Euroopa ülest, kui ka liikmesriikide siseriiklikku õigusalast infot. Portaali peamine eesmärk on muuta juurdepääs piiriülesele õigusele võimalikult kergesti kättesaadavaks. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

EL ettevõtjate maksejõuetust on võimalik elektrooniliselt kontrollida

Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis on võimalik teha päringuid seitsme Euroopa Liidu liikmesriigi maksejõuetusregistrisse. Infot on võimalik küsida Eesti, Austria, Hollandi, Saksamaa, Rumeenia, Sloveenia ja Tšehhi maksejõuetute juriidiliste ning füüsiliste isikute kohta. „. Nüüd on ettevõtetel, laenuandjatel ja investoritel, kes soovivad teistes liikmesriikides investeerida, võimalik äripartneri taustakontrolli teha otse teise riigi maksejõuetusregistris. See on kindlasti üks tubli samm edasi selle poole, et kaitsta meie ettevõtjaid Euroopa Liidus äripartnerite otsimisel hätta sattumast,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt.  Eesti on üks seitsmest liikmesriigist, kes on valmis jagama maksejõuetuse infot Euroopa Komisjoni e-õiguskeskkonna portaalis olev informatsioon on kättesaadav tasuta. Portaali on loodud lihtotsing, mis võimaldab otsida võlgniku nime järgi kõikidest liidestatud registritest ning laiendatud otsing, kus otsingu kriteeriumid sõltuvad sellest, millise riigi registrist võlgnikku otsitakse. Eesti puhul on võimalik otsingut teostada võlgniku nime ja/või registrikoodi järgi. Eesti juriidiliste ja füüsiliste isikute maksejõuetuse kohta edastatav info on pärit äriregistrist, mida haldab justiitsministeeriumi haldusalas olev Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Euroopa e-õiguskeskkonna portaal on Euroopa Komisjoni poolt 2010. aastal loodud ja hallatav keskne infoportaal, mille kaudu edastatakse kodanikele, äriühingutele ja justiitsvaldkonna praktikutele nii Euroopa ülest, kui ka liikmesriikide siseriiklikku õigusalast infot. Portaali peamine eesmärk on muuta juurdepääs piiriülesele õigusele võimalikult kergesti kättesaadavaks. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsminister selgitab KOVidele alkoholitarbimise piirangute kehtestamise norme

Justiitsminister Andres Anvelt saatis täna valla- ja linnavolikogude esimeestele kirja, milles ta selgitab, mida peaks kohalikul tasandil avalikus kohas alkoholi tarbimise piirangute kehtestamisel jälgima. „Korrakaitseseadus võeti vastu juba kolm ja pool aastat tagasi, aga on arusaadav, et probleemid tõusetuvad siis, kui seadust hakatakse rakendama ja muudatusi detailselt läbi arutama,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt „Ilmselgelt on suurimat huvi kogu seadusest pälvinud avalikus kohas alkoholi tarbimise õigus. Rõhutan, et kindlasti ei tähenda see, et juuli algusest on igaühel lubatud tänavatel purjutada, sest selline tegevus häirib teisi. Viisakas käitumine on aga igaühe õigus ja teisi häirimata ei ole korrakaitseseaduse mõistes tõepoolest vahet, kas pargipingil jutustades võetakse lonks vett või õlut. Samuti on selge, et teisi häiriva või ohustava käitumise eest saab karistada nii vett, kui ka õlut tarbinud kodanik.“ Justiitsminister selgitas valla- ja linnavolikogude esimeestele saadetud kirjas, et korrakaitseseaduse üks eesmärke oli ühtlustada üle Eesti kehtivad normid, mida inimesed peavad oma igapäevases käitumises arvestama, sest nii on ühest piirkonnast teise liikuval isikul võimalik teada, millal ta käitub korrektselt ja millal mitte. „Seetõttu on oluline, et omavalitsused oleksid alkoholi tarbimise piiranguid seades ühtselt inimestele arusaadavad ja piirangud järgiksid korrakaitseseaduse mõtet,“ selgitas Anvelt. Kirjas märgitakse, et joovastava aine tarbimise keelustamise puhul on tegemist üldkorraldusega, millega kohalik omavalitsus sekkub isiku põhiõigusesse ennast vabalt teostada niivõrd, kuivõrd sellega ei rikuta teiste isikute õigusi ja vabadusi. Seetõttu peab piirangute kehtestamisel jälgima, et piirang tugineks konkreetsetel faktidel. Kuna alkoholi tarbimise keelustamise eesmärk on kaitsta lapsi, haigeid või tervislikke eluviise harrastavaid isikuid, siis peavad ka keelualad olema sellest eesmärgist lähtuvalt valitud; üldkorraldusega ei tohi teha keelualade seadmisel poliitilisi valikuid, vaid valikud peavad olema kooskõlas eelnimetatud seaduse eesmärgiga; piirang peab olema kohane, vajalik ja mõõdukas seatud eesmärgi suhtes. See tähendab, et piirangu seadmisel tuleb arvestada lisaks kohtade määramisele ka piirangu ajalist kehtivust, näiteks aastaajad ja kellaajad, ning muid tingimusi, et keeld ei osutuks ülemäära koormavaks; piirangute kehtestamisel tuleb kaaluda huvitatud isikute kaasamist ning vajadusel korraldada avalik arutelu kohtade, kus alkoholi ja teiste joovastavate ainete tarbimine iseenesest on häiriv, väljaselgitamiseks; üldkorraldus peab olema kirjalikult põhjendatud, et igaüks, kelle käitumist see reguleerib, saaks konkreetselt hinnata enda õiguste piiramise õiguspärasust ning võimaliku rikkumise korral pöörduda õiguse kaitsmiseks kohtusse.  Valla- ja linnavolikogude esimeestele saadetud kirja täisteksti saab lugeda justiitsministeeriumi kodulehel. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsminister selgitab KOVidele alkoholitarbimise piirangute kehtestamise norme

Justiitsminister Andres Anvelt saatis täna valla- ja linnavolikogude esimeestele kirja, milles ta selgitab, mida peaks kohalikul tasandil avalikus kohas alkoholi tarbimise piirangute kehtestamisel jälgima. „Korrakaitseseadus võeti vastu juba kolm ja pool aastat tagasi, aga on arusaadav, et probleemid tõusetuvad siis, kui seadust hakatakse rakendama ja muudatusi detailselt läbi arutama,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt „Ilmselgelt on suurimat huvi kogu seadusest pälvinud avalikus kohas alkoholi tarbimise õigus. Rõhutan, et kindlasti ei tähenda see, et juuli algusest on igaühel lubatud tänavatel purjutada, sest selline tegevus häirib teisi. Viisakas käitumine on aga igaühe õigus ja teisi häirimata ei ole korrakaitseseaduse mõistes tõepoolest vahet, kas pargipingil jutustades võetakse lonks vett või õlut. Samuti on selge, et teisi häiriva või ohustava käitumise eest saab karistada nii vett, kui ka õlut tarbinud kodanik.“ Justiitsminister selgitas valla- ja linnavolikogude esimeestele saadetud kirjas, et korrakaitseseaduse üks eesmärke oli ühtlustada üle Eesti kehtivad normid, mida inimesed peavad oma igapäevases käitumises arvestama, sest nii on ühest piirkonnast teise liikuval isikul võimalik teada, millal ta käitub korrektselt ja millal mitte. „Seetõttu on oluline, et omavalitsused oleksid alkoholi tarbimise piiranguid seades ühtselt inimestele arusaadavad ja piirangud järgiksid korrakaitseseaduse mõtet,“ selgitas Anvelt. Kirjas märgitakse, et joovastava aine tarbimise keelustamise puhul on tegemist üldkorraldusega, millega kohalik omavalitsus sekkub isiku põhiõigusesse ennast vabalt teostada niivõrd, kuivõrd sellega ei rikuta teiste isikute õigusi ja vabadusi. Seetõttu peab piirangute kehtestamisel jälgima, et piirang tugineks konkreetsetel faktidel. Kuna alkoholi tarbimise keelustamise eesmärk on kaitsta lapsi, haigeid või tervislikke eluviise harrastavaid isikuid, siis peavad ka keelualad olema sellest eesmärgist lähtuvalt valitud; üldkorraldusega ei tohi teha keelualade seadmisel poliitilisi valikuid, vaid valikud peavad olema kooskõlas eelnimetatud seaduse eesmärgiga; piirang peab olema kohane, vajalik ja mõõdukas seatud eesmärgi suhtes. See tähendab, et piirangu seadmisel tuleb arvestada lisaks kohtade määramisele ka piirangu ajalist kehtivust, näiteks aastaajad ja kellaajad, ning muid tingimusi, et keeld ei osutuks ülemäära koormavaks; piirangute kehtestamisel tuleb kaaluda huvitatud isikute kaasamist ning vajadusel korraldada avalik arutelu kohtade, kus alkoholi ja teiste joovastavate ainete tarbimine iseenesest on häiriv, väljaselgitamiseks; üldkorraldus peab olema kirjalikult põhjendatud, et igaüks, kelle käitumist see reguleerib, saaks konkreetselt hinnata enda õiguste piiramise õiguspärasust ning võimaliku rikkumise korral pöörduda õiguse kaitsmiseks kohtusse.  Valla- ja linnavolikogude esimeestele saadetud kirja täisteksti saab lugeda justiitsministeeriumi kodulehel. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsministeerium toetab EL dokumendivahetuse lihtsustamist

Justiitsminister Andres Anvelt kinnitas Milanos toimunud EL justiits- ja siseministrite mitteametlikul kohtumisel, et toetab bürokraatia vähendamist liikmesriikide vahelises dokumendiliikluses, teatavate EL üleste standardvormide kasutuselevõttu ning liikmeriikide ametiasutuste vahel koostöö lihtsustamiseks ja dokumendi võltsimise minimaliseerimiseks elektroonilise teabevahetussüsteemi kasutuselevõttu. Euroopa justiits- ja siseministrid arutasid Euroopa Komisjoni algatust, mis lihtsustab kodanike ja ettevõtjate vaba liikumist seeläbi, et mitmed ametiasutuste poolt väljaantavad dokumendid vabastatakse piiriülestes olukordades legaliseerimisest või muust sarnasest formaalsusest (apostillimisest). Ühtlasi muudetakse dokumentide ringlus võltsimiskindlamaks seoses täiendavate infotehnoloogiliste võimaluste loomisega, mis võimaldavad kontrollida elektroonilise keskkonna vahendusel dokumentide ehtsust. „Tegemist on ühe algatusega, mis puudutaks paljude liikmesriikide elanikke ja ettevõtteid, keda on elu või töö viinud teise Euroopa Liidu liikmesriiki ja puutuvad seal kokku ametiasutustele dokumentide esitamise kohustusega,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Praegu tuleb inimesel, kes peab mõnes teises liikmesriigis esitama oma perekonnaseisu tõendava dokumendi, näiteks sünnitunnistuse, abielutunnistuse vms, teha dokumendist ärakiri, dokument tõlkida ja apostillida. See kõik on aga inimese jaoks täiendav aja- ja rahaline kulu. Algatuse eesmärk on selliseid formaalsusi vähendada ja tulevikus võib isik paluda ametiasutusel väljastada dokument koheselt vastavasisulise dokumendi Euroopa Liidu standardvormil, mis ei vaja täiendavat tõlkimist ega ka kinnitamist.“ Vähendamaks võltsimisi on arutelu all dokumentide näidiste toomine elektroonilisse keskkonda. „Nii on võimalik dokumenti vastu võtval liikmesriigi ametiasutusel kontrollida, kas üldse antud tüüpi dokumenti ja kui, siis millisel vormil teises liikmesriigis välja antakse,“ selgitas Anvelt. Väljapakutud dokumentide tunnustamine ei laiene dokumentide sisule, vaid puudutab dokumendi ehtsust ja asjaolu, et see on väljastatud selleks pädevust omava isiku poolt. Arutelu Euroopa Komisjoni algatuse rakendamise üle kestab. Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi vabastatakse apostillimiskohustusest ja luuakse standardvormid sünni, surma, abielu, registreeritud partnerluse, ettevõtja õigusliku seisundi ja esindamise kohta. Vormid saavad olema igas EL ametlikus keeles. Standardvorme ei ole käesolevaga aga ette nähtud nime, põlvnemise, lapsendamise, elukoha, kodakondsuse, rahvuse, kinnisvara, intellektuaalomandi õiguste ja karistusregistrikande puudumise kohta, kuid ka need dokumendiliigid vabastatakse apostillimise kohustusest.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi