Justiitsministeerium toetab EL dokumendivahetuse lihtsustamist

Justiitsminister Andres Anvelt kinnitas Milanos toimunud EL justiits- ja siseministrite mitteametlikul kohtumisel, et toetab bürokraatia vähendamist liikmesriikide vahelises dokumendiliikluses, teatavate EL üleste standardvormide kasutuselevõttu ning liikmeriikide ametiasutuste vahel koostöö lihtsustamiseks ja dokumendi võltsimise minimaliseerimiseks elektroonilise teabevahetussüsteemi kasutuselevõttu. Euroopa justiits- ja siseministrid arutasid Euroopa Komisjoni algatust, mis lihtsustab kodanike ja ettevõtjate vaba liikumist seeläbi, et mitmed ametiasutuste poolt väljaantavad dokumendid vabastatakse piiriülestes olukordades legaliseerimisest või muust sarnasest formaalsusest (apostillimisest). Ühtlasi muudetakse dokumentide ringlus võltsimiskindlamaks seoses täiendavate infotehnoloogiliste võimaluste loomisega, mis võimaldavad kontrollida elektroonilise keskkonna vahendusel dokumentide ehtsust. „Tegemist on ühe algatusega, mis puudutaks paljude liikmesriikide elanikke ja ettevõtteid, keda on elu või töö viinud teise Euroopa Liidu liikmesriiki ja puutuvad seal kokku ametiasutustele dokumentide esitamise kohustusega,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Praegu tuleb inimesel, kes peab mõnes teises liikmesriigis esitama oma perekonnaseisu tõendava dokumendi, näiteks sünnitunnistuse, abielutunnistuse vms, teha dokumendist ärakiri, dokument tõlkida ja apostillida. See kõik on aga inimese jaoks täiendav aja- ja rahaline kulu. Algatuse eesmärk on selliseid formaalsusi vähendada ja tulevikus võib isik paluda ametiasutusel väljastada dokument koheselt vastavasisulise dokumendi Euroopa Liidu standardvormil, mis ei vaja täiendavat tõlkimist ega ka kinnitamist.“ Vähendamaks võltsimisi on arutelu all dokumentide näidiste toomine elektroonilisse keskkonda. „Nii on võimalik dokumenti vastu võtval liikmesriigi ametiasutusel kontrollida, kas üldse antud tüüpi dokumenti ja kui, siis millisel vormil teises liikmesriigis välja antakse,“ selgitas Anvelt. Väljapakutud dokumentide tunnustamine ei laiene dokumentide sisule, vaid puudutab dokumendi ehtsust ja asjaolu, et see on väljastatud selleks pädevust omava isiku poolt. Arutelu Euroopa Komisjoni algatuse rakendamise üle kestab. Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi vabastatakse apostillimiskohustusest ja luuakse standardvormid sünni, surma, abielu, registreeritud partnerluse, ettevõtja õigusliku seisundi ja esindamise kohta. Vormid saavad olema igas EL ametlikus keeles. Standardvorme ei ole käesolevaga aga ette nähtud nime, põlvnemise, lapsendamise, elukoha, kodakondsuse, rahvuse, kinnisvara, intellektuaalomandi õiguste ja karistusregistrikande puudumise kohta, kuid ka need dokumendiliigid vabastatakse apostillimise kohustusest.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Noorte kuriteoennetusega asutakse tegelema kogukonnapõhiselt

Justiitsministeerium toetab kokku 300 000 euroga kaheksat algatust, mis aitavad kohalikul tasandil luua keskkonda, kus seadusrikkumisi esineks minimaalselt. Toetuse abil asutakse oma kodukohas looma spetsialistidest ja kohalikest elanikest koosnevaid võrgustikke, pakkuma koolitusi ja suhtlustreeninguid ning arendama juba toimivaid ja ellu viima uusi metoodikaid. Toetuse saanud kaheksa algatust valiti välja 37 taotluse hulgast.   Näiteks keskendutakse Lõuna-Eestis sellele, et lapsed suudaksid mõelda oma tegevustele ja tagajärgedele – seetõttu hakatakse Tartu-, Põlva ja Võrumaal arendama laste kognitiivseid oskusi, emotsionaalset eneseväljendamist ja empaatiavõimet. Tartu Tähe Noorteklubi üheks eesmärgiks on pakkuda sajale noorele töömaleva võimalust ning uurida seejärel, milline on tegevuse mõju noore arengule. Nõmme linnaosavalitsus võtab kasutusele „Ühise mure“ meetodi, mis sobib varjatud kiusamisjuhtumite lahendamiseks ning SA Turvaline Saaremaa asub ellu viima mitmeid tegevusi, mis muuhulgas õpetavad lastele agressiivsete olukordadega toimetulekut ja annavad emadele-isadele teadmisi olemaks hea lapsevanem. Häid näiteid leiab ka Imavere vallavalitsuse, Rapla maavalitsuse, Rõuge Avatud Noortekeskuse ja MTÜ Hiiumaa Lastekaitse Ühingu algatustest. Lisateave asub programmi „Riskilapsed ja -noored“ kodulehel: www.entk.ee/riskilapsedjanoored Tegevusi rahastati Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored“ taotlusvoorust „Kogukondlikud kuriteoennetuslikud algatused“. Programmi viivad üheskoos ellu haridus- ja teadusministeerium, justiitsministeerium ja sotsiaalministeerium, rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus. Lisainfo: Rainer Rohtla Tel: 620 8224 E-post: rainer.rohtla@just.ee     Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Noorte kuriteoennetusega asutakse tegelema kogukonnapõhiselt

Justiitsministeerium toetab kokku 300 000 euroga kaheksat algatust, mis aitavad kohalikul tasandil luua keskkonda, kus seadusrikkumisi esineks minimaalselt. Toetuse abil asutakse oma kodukohas looma spetsialistidest ja kohalikest elanikest koosnevaid võrgustikke, pakkuma koolitusi ja suhtlustreeninguid ning arendama juba toimivaid ja ellu viima uusi metoodikaid. Toetuse saanud kaheksa algatust valiti välja 37 taotluse hulgast.   Näiteks keskendutakse Lõuna-Eestis sellele, et lapsed suudaksid mõelda oma tegevustele ja tagajärgedele – seetõttu hakatakse Tartu-, Põlva ja Võrumaal arendama laste kognitiivseid oskusi, emotsionaalset eneseväljendamist ja empaatiavõimet. Tartu Tähe Noorteklubi üheks eesmärgiks on pakkuda sajale noorele töömaleva võimalust ning uurida seejärel, milline on tegevuse mõju noore arengule. Nõmme linnaosavalitsus võtab kasutusele „Ühise mure“ meetodi, mis sobib varjatud kiusamisjuhtumite lahendamiseks ning SA Turvaline Saaremaa asub ellu viima mitmeid tegevusi, mis muuhulgas õpetavad lastele agressiivsete olukordadega toimetulekut ja annavad emadele-isadele teadmisi olemaks hea lapsevanem. Häid näiteid leiab ka Imavere vallavalitsuse, Rapla maavalitsuse, Rõuge Avatud Noortekeskuse ja MTÜ Hiiumaa Lastekaitse Ühingu algatustest. Lisateave asub programmi „Riskilapsed ja -noored“ kodulehel: www.entk.ee/riskilapsedjanoored Tegevusi rahastati Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored“ taotlusvoorust „Kogukondlikud kuriteoennetuslikud algatused“. Programmi viivad üheskoos ellu haridus- ja teadusministeerium, justiitsministeerium ja sotsiaalministeerium, rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus. Lisainfo: Rainer Rohtla Tel: 620 8224 E-post: rainer.rohtla@just.ee     Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Eesti elanike ja kohtunike pakutud karistuspikkused erinevad kaks korda

Justiitsministeeriumis tutvustatud Eesti elanike, politseinike, prokuröride ja kohtunike karistushinnangute uuringu kokkuvõttest selgub, et kõige karmimad on kurjategijate suhtes elanikud, kõige leebemad aga kohtunikud. Kõik uuritud grupid olid karistushinnangutes karmimad murdvarga suhtes, leebeimad aga perevägivalla suhtes. „Uuringu tulemusi vaadates teeb mind murelikuks nii Eesti elanike, aga ka professionaalide leebe suhtumine perevägivalda võrreldes teiste kuritegudega,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Hea on aga see, et uuring avab selle hinnangu andmise tagamaid ja annab meile võimaluse paremini kriminaalpoliitikat planeerida.“ Uuringus paluti vastajatel välja tuua oma karistuseelistused nelja stsenaariumi põhjal. Analüüsiti perevägivalla, omastamise, röövimise ja murdvargusele pakutud karistuse tüüpi, pikkust ja eesmärke. Pakutud karistustes olid karmimad elanikud, neile järgnesid politseinikud ja prokurörid ning kõige leebemad olid karistushinnangutes kohtunikud. Justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt selgitas, et elanike karmimad karistushinnangud on põhjendatavad sellega, et elanike hulgas on rohkem selliseid inimesi, kes määraksid kurjategijatele eriti karme karistusi. „Samuti suhtub elanik kurjategijasse suurema emotsionaalsusega, samal ajal kui kohtunikud on konkreetsele isikule mõistetava karistuse määramisega rohkem kokku puutunud ja seetõttu teavad paremini, millist mõju konkreetne karistus isikule kaasa toob ja millise raskusega kuritegu on. Professionaalidest on kõige karmima hoiakuga politseinikud, kes kõige vahetumalt kurjategijatega kokku puutuvad. Vahepealsete hinnangutega on prokurörid, kes ka kriminaalmenetluses on politseinike ja kohtunike vahel,“ ütles Sööt. Justiitsminister Anvelt tõi välja, et Eesti elanike ning politseinike, prokuröride ja kohtunike karistushinnangute suur lõhe näitab, et elanikud ei pea karistusotsuseid õiglasteks, oodatakse oluliselt karmimaid otsuseid. „Kui ootusi ei täideta, siis kannatab usk õigussüsteemi. Usu kaotamine omakorda tingib aga selle, et seaduserikkumised on inimeste jaoks õigustatumad,“ lisas Anvelt. Karistushinnangute järgi eelistatakse Eestis kõigist karistusliikidest sageli enim vanglakaristust. „Kuigi Eestis on vangistusele ohtralt alternatiive, näiteks üldkasulik töö, elektrooniline valve, ravi jne, siis eelistatakse Eestis ikka enim just vangistust. Ilmselt tuleneb see asjaolust, et vangistust teatakse kõige paremini ja seda tajutakse karistuse sünonüümina,“ selgitas justiitsminister Andres Anvelt. „Kaasaegsed uuringud aga kinnitavad, et vanglakaristus ei ole korduvkuritegevuse vähendamiseks sugugi parim lahendus. Vähe teatakse, et tingimisi vangistus ei pruugi olla inimese jaoks sugugi leebe, vaid tähendab isikule reeglina mitmeid piiranguid ja kohustusi, näiteks osalemine programmides, kriminaalhooldajaga regulaarne kohtumine jne. Samas võimaldab tingimisi vangistus isikul säilitada töökoha ja perekondlikud sidemed, mis mõlemad on äärmiselt vajalikud retsidiivsuse vähenemiseks, ent mille vangla läbi lõikab. Kui elanikud mõistaksid paremini karistusalternatiivide tegelikku olemust, nõustuksid nad ilmselt otsustega rohkem ning siin näeme olulist selgitamise rolli just kohtunikel ja õiguskaitsjatel,“ selgitas justiitsminister. Karistushinnangute uuring on Eestis esmakordne. Uuringu tellis justiitsministeerium ja selle viis läbi Turu-Uuringute AS. Analüüsi teostasid autorid Tartu Ülikoolist ja justiitsministeeriumist, uuringu väljatöötamisele aitasid kaasa ka Rigiiprokuratuur ning Politsei- ja Piirivalveamet. Uuringu kokkuvõttega on võimalik tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/karistushinnangud._kokkuvote_eesti_elanike_politseinike_prokuroride_ja_kohtunike_karistushinnangutest.pdf     Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Eesti elanike ja kohtunike pakutud karistuspikkused erinevad kaks korda

Justiitsministeeriumis tutvustatud Eesti elanike, politseinike, prokuröride ja kohtunike karistushinnangute uuringu kokkuvõttest selgub, et kõige karmimad on kurjategijate suhtes elanikud, kõige leebemad aga kohtunikud. Kõik uuritud grupid olid karistushinnangutes karmimad murdvarga suhtes, leebeimad aga perevägivalla suhtes. „Uuringu tulemusi vaadates teeb mind murelikuks nii Eesti elanike, aga ka professionaalide leebe suhtumine perevägivalda võrreldes teiste kuritegudega,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Hea on aga see, et uuring avab selle hinnangu andmise tagamaid ja annab meile võimaluse paremini kriminaalpoliitikat planeerida.“ Uuringus paluti vastajatel välja tuua oma karistuseelistused nelja stsenaariumi põhjal. Analüüsiti perevägivalla, omastamise, röövimise ja murdvargusele pakutud karistuse tüüpi, pikkust ja eesmärke. Pakutud karistustes olid karmimad elanikud, neile järgnesid politseinikud ja prokurörid ning kõige leebemad olid karistushinnangutes kohtunikud. Justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt selgitas, et elanike karmimad karistushinnangud on põhjendatavad sellega, et elanike hulgas on rohkem selliseid inimesi, kes määraksid kurjategijatele eriti karme karistusi. „Samuti suhtub elanik kurjategijasse suurema emotsionaalsusega, samal ajal kui kohtunikud on konkreetsele isikule mõistetava karistuse määramisega rohkem kokku puutunud ja seetõttu teavad paremini, millist mõju konkreetne karistus isikule kaasa toob ja millise raskusega kuritegu on. Professionaalidest on kõige karmima hoiakuga politseinikud, kes kõige vahetumalt kurjategijatega kokku puutuvad. Vahepealsete hinnangutega on prokurörid, kes ka kriminaalmenetluses on politseinike ja kohtunike vahel,“ ütles Sööt. Justiitsminister Anvelt tõi välja, et Eesti elanike ning politseinike, prokuröride ja kohtunike karistushinnangute suur lõhe näitab, et elanikud ei pea karistusotsuseid õiglasteks, oodatakse oluliselt karmimaid otsuseid. „Kui ootusi ei täideta, siis kannatab usk õigussüsteemi. Usu kaotamine omakorda tingib aga selle, et seaduserikkumised on inimeste jaoks õigustatumad,“ lisas Anvelt. Karistushinnangute järgi eelistatakse Eestis kõigist karistusliikidest sageli enim vanglakaristust. „Kuigi Eestis on vangistusele ohtralt alternatiive, näiteks üldkasulik töö, elektrooniline valve, ravi jne, siis eelistatakse Eestis ikka enim just vangistust. Ilmselt tuleneb see asjaolust, et vangistust teatakse kõige paremini ja seda tajutakse karistuse sünonüümina,“ selgitas justiitsminister Andres Anvelt. „Kaasaegsed uuringud aga kinnitavad, et vanglakaristus ei ole korduvkuritegevuse vähendamiseks sugugi parim lahendus. Vähe teatakse, et tingimisi vangistus ei pruugi olla inimese jaoks sugugi leebe, vaid tähendab isikule reeglina mitmeid piiranguid ja kohustusi, näiteks osalemine programmides, kriminaalhooldajaga regulaarne kohtumine jne. Samas võimaldab tingimisi vangistus isikul säilitada töökoha ja perekondlikud sidemed, mis mõlemad on äärmiselt vajalikud retsidiivsuse vähenemiseks, ent mille vangla läbi lõikab. Kui elanikud mõistaksid paremini karistusalternatiivide tegelikku olemust, nõustuksid nad ilmselt otsustega rohkem ning siin näeme olulist selgitamise rolli just kohtunikel ja õiguskaitsjatel,“ selgitas justiitsminister. Karistushinnangute uuring on Eestis esmakordne. Uuringu tellis justiitsministeerium ja selle viis läbi Turu-Uuringute AS. Analüüsi teostasid autorid Tartu Ülikoolist ja justiitsministeeriumist, uuringu väljatöötamisele aitasid kaasa ka Rigiiprokuratuur ning Politsei- ja Piirivalveamet. Uuringu kokkuvõttega on võimalik tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/karistushinnangud._kokkuvote_eesti_elanike_politseinike_prokuroride_ja_kohtunike_karistushinnangutest.pdf     Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Vanglast vabanenud noortele pakutakse tuge ühiskonnas hakkama saamiseks

SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus asub parandama vanglast vabanenud noorte sotsiaalset toimetulekut ja pakkuma jätkutuge kolmes Eesti piirkonnas: Ida-, Lääne- ja Lõuna-Eestis. Väljatöötatud programmidega jõutakse 75 vanglast vabanenud nooreni.   Tegevuste toel suureneb kriminaalhooldusametnike ja teiste vanglast vabanevate noortega tegelevate spetsialistide jätkutoe pakkumise kompetents. Välja töötatakse motivatsiooniprogramm psüühika- ja käitumishäiretega noortele ning valmib mudel, millega suurendatakse vanglast vabanenud noorte sotsiaalset toimetulekut ja ennetatakse korduvkuritegude toimepanekut.    Tegevuste õnnestumisele aitavad kaasa Viru Vangla, Valgamaa Arenguagentuur ning eksperdid Eestist ja Norrast. Kokku kulub vanglast vabanevate noorte toetamiseks ligi 150 000 eurot ning seda rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmist „Riskilapsed ja -noored“.   Ka teistel organisatsioonidel on võimalik vanglast või erikoolist vabanevatele noortele jätkutoe teenuste pakkumiseks toetust küsida. Sellest huvitatud asutuste esindajaid oodatakse taotlusvooru „Jätkutugi erikoolist või vanglast vabanenud noortele“ infopäevale, mis toimub 11. juulil algusega kell 11.00 justiitsministeeriumis (Tõnismägi 5a, Tallinn).   Projektitaotlusi oodatakse 1. augustiks kell 17.00 aadressil info@just.ee. Lisainfot taotlusvooru kohta leiab siit: http://www.kriminaalpoliitika.ee/programm-riskilapsed-ja-noored/jatkutugi-vanglast-voi-erikoolist-naasvatele-noortele   Taotlusvoor on osa Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmist „Riskilapsed ja –noored“, mida viivad üheskoos ellu haridus- ja teadusministeerium, justiitsministeerium ja sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus.   Lisainfo ja registreerumine seminariks: Rainer Rohtla Tel: 620 8224 E-post: rainer.rohtla@just.ee         Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Vanglast vabanenud noortele pakutakse tuge ühiskonnas hakkama saamiseks

SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus asub parandama vanglast vabanenud noorte sotsiaalset toimetulekut ja pakkuma jätkutuge kolmes Eesti piirkonnas: Ida-, Lääne- ja Lõuna-Eestis. Väljatöötatud programmidega jõutakse 75 vanglast vabanenud nooreni.   Tegevuste toel suureneb kriminaalhooldusametnike ja teiste vanglast vabanevate noortega tegelevate spetsialistide jätkutoe pakkumise kompetents. Välja töötatakse motivatsiooniprogramm psüühika- ja käitumishäiretega noortele ning valmib mudel, millega suurendatakse vanglast vabanenud noorte sotsiaalset toimetulekut ja ennetatakse korduvkuritegude toimepanekut.    Tegevuste õnnestumisele aitavad kaasa Viru Vangla, Valgamaa Arenguagentuur ning eksperdid Eestist ja Norrast. Kokku kulub vanglast vabanevate noorte toetamiseks ligi 150 000 eurot ning seda rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmist „Riskilapsed ja -noored“.   Ka teistel organisatsioonidel on võimalik vanglast või erikoolist vabanevatele noortele jätkutoe teenuste pakkumiseks toetust küsida. Sellest huvitatud asutuste esindajaid oodatakse taotlusvooru „Jätkutugi erikoolist või vanglast vabanenud noortele“ infopäevale, mis toimub 11. juulil algusega kell 11.00 justiitsministeeriumis (Tõnismägi 5a, Tallinn).   Projektitaotlusi oodatakse 1. augustiks kell 17.00 aadressil info@just.ee. Lisainfot taotlusvooru kohta leiab siit: http://www.kriminaalpoliitika.ee/programm-riskilapsed-ja-noored/jatkutugi-vanglast-voi-erikoolist-naasvatele-noortele   Taotlusvoor on osa Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmist „Riskilapsed ja –noored“, mida viivad üheskoos ellu haridus- ja teadusministeerium, justiitsministeerium ja sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus.   Lisainfo ja registreerumine seminariks: Rainer Rohtla Tel: 620 8224 E-post: rainer.rohtla@just.ee         Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Poola justiitsminister külastab Viru vanglat

„Eesti kriminaalpoliitiliseks suunaks on nii kuritegevuse, kui ka vangide arvu vähendamine. Vangide arv on hetkel veidi alla 3000 inimese, kuid see võiks olla oluliselt väiksem, kuna korduvkuritegevuse vältimiseks on alternatiivkaristused märksa tõhusamad,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Anvelti sõnul on vangide uuesti ühiskonda sulandumisel oluline, et nende elutingimused vanglas oleksid vaatamata piirangutele inimväärsed. „Selles osas on Viru vangla eeskujuks ja näitame seda hea meelega ka Poola kolleegidele. Eesti justiitsministeerium koostöös Riigi Kinnisvara AS-ga nõustab ka Lätit nende esimese kaasaegse vangla rajamisel. Kavandatav Olaine suurvangla peaks valmima 2018. aastal ning see saab olema esimene uut tüüpi vangla Läti Vabariigis,“ lisas Anvelt.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi