Poola justiitsminister külastab Viru vanglat

„Eesti kriminaalpoliitiliseks suunaks on nii kuritegevuse, kui ka vangide arvu vähendamine. Vangide arv on hetkel veidi alla 3000 inimese, kuid see võiks olla oluliselt väiksem, kuna korduvkuritegevuse vältimiseks on alternatiivkaristused märksa tõhusamad,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Anvelti sõnul on vangide uuesti ühiskonda sulandumisel oluline, et nende elutingimused vanglas oleksid vaatamata piirangutele inimväärsed. „Selles osas on Viru vangla eeskujuks ja näitame seda hea meelega ka Poola kolleegidele. Eesti justiitsministeerium koostöös Riigi Kinnisvara AS-ga nõustab ka Lätit nende esimese kaasaegse vangla rajamisel. Kavandatav Olaine suurvangla peaks valmima 2018. aastal ning see saab olema esimene uut tüüpi vangla Läti Vabariigis,“ lisas Anvelt.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsministeerium kuulutab välja konkursi vägivallaohvrite aitamiseks

Justiitsministeerium kuulutas välja konkursi, et toetada 50 000 euroga pere-, naiste- ja lastevastase vägivalla ohvrite abistamisega tegelevaid organisatsioone. „Sellel aastal keskendume ohvrite aitamisele läbi ohvriabisüsteemi ja nendega tegelevate inimeste koolitamisele. Vägivalla ohvrite hulgas on kahjuks väga suur hulk neid, kellega on see juhtunud enda kodus,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Toetuse andmisega tahame vältida seda, et kord vägivalla ohvriks langenud inimesega ei juhtuks seda uuesti ja uuesti. Eriti oluline on see laste puhul, kuna uuringud tõestavad, et lapsepõlves kogetud vägivald mõjutab inimest terve elu – langedes vägivalla ohvriks ka täiskasvanuna või muutudes ise vägivaldseks,“ lisas minister. Toetust saab taotleda projektidele, mis on suunatud psühholoogilise nõustamisteenuse pakkujate täiendkoolituse vajaduse hindamisele ja korraldamisele; vägivalla ohvrite aitamisega tegelevate spetsialistide võrgustikutöö edendamisele maakondades; ohvriabiteenust ja psühholoogilist nõustamisteenust pakkuvate spetsialistide töönõustamise vajaduse hindamisele ja läbiviimisele ning muudele seonduvatele tegevustele. Samuti saab toetust taotleda lepituskokkuleppe kuuekuulise perioodi jooksul paarile või perele nõustamisteenuste tagamiseks. Näiteks individuaal- või pereteraapia pakkumiseks kõikidele pereliikmetele, et tagada vägivallast vaba suhtlemine ka pärast lepituskokkuleppe kontrollperioodi lõppu. Konkursil võivad osaleda kõik Eestis registreeritud mittetulundusühingud, sihtasutused ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused. Toetuse fond on kokku 50 000 eurot. Konkursil osalemiseks palume esitada taotlus hiljemalt 15.08.2014 e-posti aadressile konkurss@just.ee märgusõnaga “Kuriteoennetuse toetus”. Konkursi tingimustega on täpsemalt võimalik tutvuda siin. Samas kohas on leitav ka projektitaotluse vorm. 10. juulil kell 13 toimub justiitsministeeriumi suures saalis ka infopäev, kus kriminaalpoliitika osakonna nõunik Anu Leps vastab huvi korral konkursiga seotud täiendavatele küsimustele. Enda osalemissoovist andke palun teada e-posti aadressil anu.leps@just.ee. 2014. aastal toetuse andmise ohvrite abistamiseks otsustas Kuriteoennetuse nõukogu möödunud aasta 26. novembril.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsministeerium kuulutab välja konkursi vägivallaohvrite aitamiseks

Justiitsministeerium kuulutas välja konkursi, et toetada 50 000 euroga pere-, naiste- ja lastevastase vägivalla ohvrite abistamisega tegelevaid organisatsioone. „Sellel aastal keskendume ohvrite aitamisele läbi ohvriabisüsteemi ja nendega tegelevate inimeste koolitamisele. Vägivalla ohvrite hulgas on kahjuks väga suur hulk neid, kellega on see juhtunud enda kodus,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Toetuse andmisega tahame vältida seda, et kord vägivalla ohvriks langenud inimesega ei juhtuks seda uuesti ja uuesti. Eriti oluline on see laste puhul, kuna uuringud tõestavad, et lapsepõlves kogetud vägivald mõjutab inimest terve elu – langedes vägivalla ohvriks ka täiskasvanuna või muutudes ise vägivaldseks,“ lisas minister. Toetust saab taotleda projektidele, mis on suunatud psühholoogilise nõustamisteenuse pakkujate täiendkoolituse vajaduse hindamisele ja korraldamisele; vägivalla ohvrite aitamisega tegelevate spetsialistide võrgustikutöö edendamisele maakondades; ohvriabiteenust ja psühholoogilist nõustamisteenust pakkuvate spetsialistide töönõustamise vajaduse hindamisele ja läbiviimisele ning muudele seonduvatele tegevustele. Samuti saab toetust taotleda lepituskokkuleppe kuuekuulise perioodi jooksul paarile või perele nõustamisteenuste tagamiseks. Näiteks individuaal- või pereteraapia pakkumiseks kõikidele pereliikmetele, et tagada vägivallast vaba suhtlemine ka pärast lepituskokkuleppe kontrollperioodi lõppu. Konkursil võivad osaleda kõik Eestis registreeritud mittetulundusühingud, sihtasutused ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused. Toetuse fond on kokku 50 000 eurot. Konkursil osalemiseks palume esitada taotlus hiljemalt 15.08.2014 e-posti aadressile konkurss@just.ee märgusõnaga “Kuriteoennetuse toetus”. Konkursi tingimustega on täpsemalt võimalik tutvuda siin. Samas kohas on leitav ka projektitaotluse vorm. 10. juulil kell 13 toimub justiitsministeeriumi suures saalis ka infopäev, kus kriminaalpoliitika osakonna nõunik Anu Leps vastab huvi korral konkursiga seotud täiendavatele küsimustele. Enda osalemissoovist andke palun teada e-posti aadressil anu.leps@just.ee. 2014. aastal toetuse andmise ohvrite abistamiseks otsustas Kuriteoennetuse nõukogu möödunud aasta 26. novembril.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Korrakaitseseadust tutvustavatel teabepäevadel osales ligikaudu 700 ametnikku

Justiitsministeeriumi ja Sisekaitseakadeemia koostöös korraldatud korrakaitseseadust ning majandustegevuse seadustiku üldosa seadust tutvustavatel teabepäevadel osales ligikaudu 700 ametnikku. Ajavahemikus aprilli lõpust kuni mai lõpuni toimusid Tallinnas ja Tartus neli teabepäeva, kus anti riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste töötajatele ülevaade korrakaitseseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse jõustumisega kaasnevatest kõige olulisematest muudatustest. Samuti räägiti teabepäevadel seaduse üldistest põhimõtetest ja mõistetest ning korrakaitseorganite ja majandushaldusorganite muutunud volitustest nende seaduste rakendamisel. Teabepäevade üheks eesmärgiks oli toetada korrakaitseorganeid, et nad saaksid selgitada välja ametnike koolitusvajaduse ja planeerida aegsasti täiendkoolituse läbiviimist. Teabepäevad korraldas justiitsministeerium koostöös Sisekaitseakadeemia Avaliku teenistuse arendus- ja koolituskeskusega. Kaasatud oli ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Korrakaitseseadus ja majandustegevuse seadustiku üldosa seadus jõustuvad 1. juulil 2014. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Korrakaitseseadust tutvustavatel teabepäevadel osales ligikaudu 700 ametnikku

Justiitsministeeriumi ja Sisekaitseakadeemia koostöös korraldatud korrakaitseseadust ning majandustegevuse seadustiku üldosa seadust tutvustavatel teabepäevadel osales ligikaudu 700 ametnikku. Ajavahemikus aprilli lõpust kuni mai lõpuni toimusid Tallinnas ja Tartus neli teabepäeva, kus anti riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste töötajatele ülevaade korrakaitseseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse jõustumisega kaasnevatest kõige olulisematest muudatustest. Samuti räägiti teabepäevadel seaduse üldistest põhimõtetest ja mõistetest ning korrakaitseorganite ja majandushaldusorganite muutunud volitustest nende seaduste rakendamisel. Teabepäevade üheks eesmärgiks oli toetada korrakaitseorganeid, et nad saaksid selgitada välja ametnike koolitusvajaduse ja planeerida aegsasti täiendkoolituse läbiviimist. Teabepäevad korraldas justiitsministeerium koostöös Sisekaitseakadeemia Avaliku teenistuse arendus- ja koolituskeskusega. Kaasatud oli ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Korrakaitseseadus ja majandustegevuse seadustiku üldosa seadus jõustuvad 1. juulil 2014. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Riigikogu võttis vastu karistusseadustiku muudatused

Riigikogu võttis täna vastu karistusseadustiku muudatused, millega osa kergematest rikkumistest muutub väärtegudeks või pole enam karistatavad, samas on näiteks sisse toodud perevägivalla mõiste ja selle eest ette nähtud karmim karistus. Kuna Eesti karistusõigust iseloomustab ülekriminaliseerimine, on seaduseelnõu eesmärk kaotada kuritegude ning väärtegude kattumised, täpsustada karistatavate tegude kirjeldusi ja pakkuda täiendavaid võimalusi inimeste mõjutamiseks õiguskuulekale teele kui kriminaalkaristus. Eelnõuga muudetakse karistusseadustikus rohkemal või vähemal määral üle 200 kuriteo- või väärteokoosseisu, kehtetuks tunnistatakse 47 koosseisu ja juurde lisatakse 20 koosseisu. Väärteokoosseise tühistatakse üle 200, kokku tehakse muudatused 128 haruseaduses. Üks oluline näide dekriminaliseerimisest on varavastaste väärtegude ja kuritegude vahelise rahalise piiri tõstmine 64 eurolt 200-le. See tähendab, et näiteks vargus on kuritegu siis, kui varastatu väärtus ületab 200 euro piiri. Justiitsminister Andres Anvelti sõnul on selle muudatuse juures tähtis teada, et karistuse sisu suuremas osas ei muutu, sõltumata sellest, kas tegemist on väärteo või kuriteoga. „Küll aga järgneb väärteo korras karistus märksa kiiremini kui rikkumise kuriteona menetlemise puhul. Samuti on sellisel juhul politseil ja prokuratuuril võimalik pöörata rohkem tähelepanu raskemate kuritegude avastamisele ja menetlemisele,“ selgitas justiitsminister Andres Anvelt. Teiseks välja toomist väärivaks näiteks on ministri hinnangul see, et esimest korda on eraldi mõistena välja toodud perevägivald ehk lähi- või sõltuvussuhtes toime pandud vägivalla eest on ette nähtud karmim karistus. „Lapsepõlves kogetud vägivald jätab inimese edasisele elule alatiseks jälje ja sellepärast oli minu jaoks väga tähtis, et raskendavaks asjaoluks oleks ka lapse juuresolekul toime pandud vägivald. Mul on hea meel, et see punkt seadusesse sisse sai kirjutatud,“ ütles Anvelt. „Karmimad karistused on tulevikus ette nähtud ka näiteks dopingu kasutamisele kallutamise eest. Kui seni sai dopingukuritegude eest karistada vaid rahalise karistusega, siis edaspidi saab kohus mõista ka vangistuse. Kui tegu on toime pandud korduvalt või alaealise suhtes, siis on karistusena ette nähtud kuni 3-aastane vangistus,“ lisas justiitsminister. Muudatused on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2015. Tööd karistusseadustiku revisjoniga alustas Tartu Ülikooli professori Jaan Sootaki juhitud töörühm 2011. aastal. Karistusõiguse kodifitseerimine toimus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ programmi „Parema õigusloome arendamine“ raames.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Riigikogu võttis vastu karistusseadustiku muudatused

Riigikogu võttis täna vastu karistusseadustiku muudatused, millega osa kergematest rikkumistest muutub väärtegudeks või pole enam karistatavad, samas on näiteks sisse toodud perevägivalla mõiste ja selle eest ette nähtud karmim karistus. Kuna Eesti karistusõigust iseloomustab ülekriminaliseerimine, on seaduseelnõu eesmärk kaotada kuritegude ning väärtegude kattumised, täpsustada karistatavate tegude kirjeldusi ja pakkuda täiendavaid võimalusi inimeste mõjutamiseks õiguskuulekale teele kui kriminaalkaristus. Eelnõuga muudetakse karistusseadustikus rohkemal või vähemal määral üle 200 kuriteo- või väärteokoosseisu, kehtetuks tunnistatakse 47 koosseisu ja juurde lisatakse 20 koosseisu. Väärteokoosseise tühistatakse üle 200, kokku tehakse muudatused 128 haruseaduses. Üks oluline näide dekriminaliseerimisest on varavastaste väärtegude ja kuritegude vahelise rahalise piiri tõstmine 64 eurolt 200-le. See tähendab, et näiteks vargus on kuritegu siis, kui varastatu väärtus ületab 200 euro piiri. Justiitsminister Andres Anvelti sõnul on selle muudatuse juures tähtis teada, et karistuse sisu suuremas osas ei muutu, sõltumata sellest, kas tegemist on väärteo või kuriteoga. „Küll aga järgneb väärteo korras karistus märksa kiiremini kui rikkumise kuriteona menetlemise puhul. Samuti on sellisel juhul politseil ja prokuratuuril võimalik pöörata rohkem tähelepanu raskemate kuritegude avastamisele ja menetlemisele,“ selgitas justiitsminister Andres Anvelt. Teiseks välja toomist väärivaks näiteks on ministri hinnangul see, et esimest korda on eraldi mõistena välja toodud perevägivald ehk lähi- või sõltuvussuhtes toime pandud vägivalla eest on ette nähtud karmim karistus. „Lapsepõlves kogetud vägivald jätab inimese edasisele elule alatiseks jälje ja sellepärast oli minu jaoks väga tähtis, et raskendavaks asjaoluks oleks ka lapse juuresolekul toime pandud vägivald. Mul on hea meel, et see punkt seadusesse sisse sai kirjutatud,“ ütles Anvelt. „Karmimad karistused on tulevikus ette nähtud ka näiteks dopingu kasutamisele kallutamise eest. Kui seni sai dopingukuritegude eest karistada vaid rahalise karistusega, siis edaspidi saab kohus mõista ka vangistuse. Kui tegu on toime pandud korduvalt või alaealise suhtes, siis on karistusena ette nähtud kuni 3-aastane vangistus,“ lisas justiitsminister. Muudatused on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2015. Tööd karistusseadustiku revisjoniga alustas Tartu Ülikooli professori Jaan Sootaki juhitud töörühm 2011. aastal. Karistusõiguse kodifitseerimine toimus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ programmi „Parema õigusloome arendamine“ raames.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Alates juulist näeb kohtute ja prokuratuuri määratud nõudeid e-maksuametis

Alates 1. juulist on võimalik tutvuda ka kohtu või prokuratuuri poolt määratud nõuetega ja oma kohtuasjade riigilõivudega e-maksuameti/e-tolli kaudu, mis on viimaseks sammuks 2012. aastal alustatud mitme riigiasutuse nõuete koondamisel maksu- ja tolliameti maksukohustuslaste registri andmebaasi. Nõuete koondamisega on võimalik riigil neid tõhusamalt hallata ning kohustatud isikutel on võimalik saada parem ülevaade oma rahalistest kohustustest riigi ees. Isikud näevad e-maksuameti/e-tolli kaudu alates 1. juulist lisaks juba 1. aprillist sinna koondatud äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, kommertspandiregistri ning kinnistusraamatu toimingute riigilõivude, äriregistri trahvidele ning osakapitali deposiitidele ka kohtute ja prokuratuuri nõuete ning kohtuasjade riigilõivudega seotud arvestust (v.a maksekäsu kiirmenetlusega seotud riigilõivud). Projekti käigus loodi riigilõivude ja osakapitali deposiitide tasumiseks isikule eraldi riigilõivude ja tagatiste konto ning muutusid nimetatud riigilõivude ja osakapitali deposiitide tasumiseks mõeldud rahandusministeeriumi pangakontod. Uute kontode kohta on info avaldatud rahandusministeeriumi kodulehel. Pangakontod ja viitenumbrid riigilõivu tasumiseks ei muutu maksekäsu kiirmenetluses. Kohtu või prokuratuuri poolt määratud nõude tasumiseks tuleb kasutada lahendis toodud pangakonto numbrit ning konkreetsele nõudele antud unikaalset viitenumbrit. Tasutud summad kajastuvad maksukohustuslaste registris oleval maksja ettemaksukontol või riigilõivu ja tagatiste ettemaksukontol. Nõuet on võimalik tasuda maksu- ja tolliameti pangakontodele läbi avaliku e-toimiku, e-maksuameti ja internetipanga kaudu ning panga kontorist. Info pangakontode kohta on avaldatud maksu- ja tolliameti kodulehel. Lõivude tasumisel tuleb kasutada kohtust või Avalikust E-Toimikust saadud unikaalset viitenumbrit. Isik ei pea kasutama viitenumbrit, kui ta tasub riigilõivu enne toimingu tegemise taotlemist. Riigilõivude ja tagatiste ettemaksukontole tasutud summasid ei kasutata isiku maksukohustuste ning kohtute või prokuratuuri lahenditega välja mõistetud avalik õiguslike rahaliste nõuete tasumiseks kui konto omanik selleks ise soovi ei avalda. Enammakstud lõivude tagastamise taotlus tuleb endiselt esitada riigilõivu võtjale ehk sellele kohtule, kelle juures sooviti lõivustatud toimingut teha. Nõuete haldajaks ja sissenõudjaks jäävad endiselt Riigi Tugiteenuste Keskus ja prokuratuur, kes muuhulgas edastavad tähtpäevaks tasumata nõuded sundtäitmise läbiviimiseks kohtutäiturile.     Käesolev Riigi Tugiteenuste Keskusele loodud nõuete arvestamise projekt on alguse saanud "Maksete ja finantsarvestuse funktsioonid E-Toimikus" projekti vajadustes. Maksete ja finantsarvestuse projekti on finantseeritud regionaalarengu fondi rahadest (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. juuli 2010. a korraldusega nr 264 „Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Infoühiskonna edendamine“ 2010.–2011. aasta investeeringute kava kinnitamine“).           Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi