Alates juulist näeb kohtute ja prokuratuuri määratud nõudeid e-maksuametis

Alates 1. juulist on võimalik tutvuda ka kohtu või prokuratuuri poolt määratud nõuetega ja oma kohtuasjade riigilõivudega e-maksuameti/e-tolli kaudu, mis on viimaseks sammuks 2012. aastal alustatud mitme riigiasutuse nõuete koondamisel maksu- ja tolliameti maksukohustuslaste registri andmebaasi. Nõuete koondamisega on võimalik riigil neid tõhusamalt hallata ning kohustatud isikutel on võimalik saada parem ülevaade oma rahalistest kohustustest riigi ees. Isikud näevad e-maksuameti/e-tolli kaudu alates 1. juulist lisaks juba 1. aprillist sinna koondatud äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, kommertspandiregistri ning kinnistusraamatu toimingute riigilõivude, äriregistri trahvidele ning osakapitali deposiitidele ka kohtute ja prokuratuuri nõuete ning kohtuasjade riigilõivudega seotud arvestust (v.a maksekäsu kiirmenetlusega seotud riigilõivud). Projekti käigus loodi riigilõivude ja osakapitali deposiitide tasumiseks isikule eraldi riigilõivude ja tagatiste konto ning muutusid nimetatud riigilõivude ja osakapitali deposiitide tasumiseks mõeldud rahandusministeeriumi pangakontod. Uute kontode kohta on info avaldatud rahandusministeeriumi kodulehel. Pangakontod ja viitenumbrid riigilõivu tasumiseks ei muutu maksekäsu kiirmenetluses. Kohtu või prokuratuuri poolt määratud nõude tasumiseks tuleb kasutada lahendis toodud pangakonto numbrit ning konkreetsele nõudele antud unikaalset viitenumbrit. Tasutud summad kajastuvad maksukohustuslaste registris oleval maksja ettemaksukontol või riigilõivu ja tagatiste ettemaksukontol. Nõuet on võimalik tasuda maksu- ja tolliameti pangakontodele läbi avaliku e-toimiku, e-maksuameti ja internetipanga kaudu ning panga kontorist. Info pangakontode kohta on avaldatud maksu- ja tolliameti kodulehel. Lõivude tasumisel tuleb kasutada kohtust või Avalikust E-Toimikust saadud unikaalset viitenumbrit. Isik ei pea kasutama viitenumbrit, kui ta tasub riigilõivu enne toimingu tegemise taotlemist. Riigilõivude ja tagatiste ettemaksukontole tasutud summasid ei kasutata isiku maksukohustuste ning kohtute või prokuratuuri lahenditega välja mõistetud avalik õiguslike rahaliste nõuete tasumiseks kui konto omanik selleks ise soovi ei avalda. Enammakstud lõivude tagastamise taotlus tuleb endiselt esitada riigilõivu võtjale ehk sellele kohtule, kelle juures sooviti lõivustatud toimingut teha. Nõuete haldajaks ja sissenõudjaks jäävad endiselt Riigi Tugiteenuste Keskus ja prokuratuur, kes muuhulgas edastavad tähtpäevaks tasumata nõuded sundtäitmise läbiviimiseks kohtutäiturile.     Käesolev Riigi Tugiteenuste Keskusele loodud nõuete arvestamise projekt on alguse saanud "Maksete ja finantsarvestuse funktsioonid E-Toimikus" projekti vajadustes. Maksete ja finantsarvestuse projekti on finantseeritud regionaalarengu fondi rahadest (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. juuli 2010. a korraldusega nr 264 „Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Infoühiskonna edendamine“ 2010.–2011. aasta investeeringute kava kinnitamine“).           Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsminister Anvelt kutsus Tartu Ülikooli üles laiemale koostööle sihtrühmadega

Justiitsminister Andres Anvelt kohtus täna Tartu Ülikooli esindajatega, et arutleda uue põhikirjaga seonduvaid muresid ja kutsuda ülikooli üles nii olulises küsimuses tegema suuremat koostööd sihtrühmadega. Tartu Ülikooli nõukogu arutab põhikirja muudatust esmaspäeval, 16. juunil. "Nendin, et ametis oleva ministrina ei sooviks ma sekkuda ülikooli autonoomiasse, kuid tunnen siirast muret Tartu Ülikooli põhikirja muudatuse pärast," selgitas justiitsminister Andres Anvelt. Probleemina ei näe justiitsminister põhikirja muudatust ennast, vaid just asjaolu, et muudatuse puhul ei ole vajalikul määral kaasatud huvigruppe. "Riigijuhtimises on pikemat aega olnud hea tava ja nüüdseks ka õigusaktidega reguleeritud, et oluliste muudatuste puhul suheldakse sihtrühmadega. Ka Tartu Ülikooli seadus ütleb, et ülikool teeb koostööd kogu ühiskonnaga, toetades selle arengut. Suurte ümberkorralduste sisu ja ulatus peab olema arusaadav ja vajalik ning selles osas suhtlemine sihtrühmadega aitab vältida väärarusaami. Praegu võib aga öelda, et seda pole piisaval määral tehtud." "Kõrgharitud juristid aitavad tagada nii riigi kui ka õiguskorra järjepidevuse. Tartu Ülikooli õigusteaduskond on Eesti riigile andnud sadu silmapaistvaid juriste, kes toetavad oma tegevusega meie igapäevaevase elu normaalset toimimist. Selle valguses tundus imekspandav, et õigusteaduskonna ümberkujundamisse ei kaasatud näiteks advokatuuri, prokuratuuri ega ka Eesti juristide liitu või Eesti kohtunike ühingut," märkis Anvelt. Samuti räägiti õigusteaduskonna võimalikust ümbernimetamisest, mis on tekitanud erinevates ringkondades emotsionaalsel tasandil pingeid. "Ka siin sain kinnituse, et miski pole veel lõplikult otsustatud ja ülikooli nõukogu võib veel omalt poolt teha ettepanekuid põhikirja eelnõu muutmiseks. Nimetus on küll tähtis, aga veelgi olulisem on, et õigusharidust pakkuval struktuuriüksusel säiliks akadeemiline vabadus oma valdkonna arendamisel," ütles justiitsminister Anvelt. Esile toodi asjaolu, et prokuratuuriseadus, advokatuuriseadus ja kohtute seadus märgivad konreetselt ära, et nende ametite konkursikomisjoni peab kuuluma Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaani või nõukogu nimetatud esindaja. "Justiitsministrina tunnen ka suurt muret põhikirja eelnõu vastavuses seadustele. Mitmes seadustes on õigusteaduskond konkreetselt osapoolena ära nimetatud. Ma olen kindel, et sellise sammuga on seadusandja teadlikult määranud õigusteaduskonna staatuse." Arutelu peeti ka õigushariduse kvaliteedi üle. "Loodan väga, et ümberkorraldused Tartu Ülikooli juhtimisstruktuurides ei kahjusta senise tugeva õigushariduse aluseid ja nõukogu vaagib kõiki üleskerkinud probleeme väga sisuliselt," leidis minister kokkuvõtvalt. Kohtumisel arutati ka põhikirja muutmise ajakava. "Mul on hea meel ülikooli rektoraadi kinnituse üle, et lähiajal on kavandatud on kokku kutsuda ümarlaud, kus osapooltele selgitatakse otsuste tagamaid ning on võimalik pidada dialoogi," ütles minister. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsminister Anvelt kutsus Tartu Ülikooli üles laiemale koostööle sihtrühmadega

Justiitsminister Andres Anvelt kohtus täna Tartu Ülikooli esindajatega, et arutleda uue põhikirjaga seonduvaid muresid ja kutsuda ülikooli üles nii olulises küsimuses tegema suuremat koostööd sihtrühmadega. Tartu Ülikooli nõukogu arutab põhikirja muudatust esmaspäeval, 16. juunil. "Nendin, et ametis oleva ministrina ei sooviks ma sekkuda ülikooli autonoomiasse, kuid tunnen siirast muret Tartu Ülikooli põhikirja muudatuse pärast," selgitas justiitsminister Andres Anvelt. Probleemina ei näe justiitsminister põhikirja muudatust ennast, vaid just asjaolu, et muudatuse puhul ei ole vajalikul määral kaasatud huvigruppe. "Riigijuhtimises on pikemat aega olnud hea tava ja nüüdseks ka õigusaktidega reguleeritud, et oluliste muudatuste puhul suheldakse sihtrühmadega. Ka Tartu Ülikooli seadus ütleb, et ülikool teeb koostööd kogu ühiskonnaga, toetades selle arengut. Suurte ümberkorralduste sisu ja ulatus peab olema arusaadav ja vajalik ning selles osas suhtlemine sihtrühmadega aitab vältida väärarusaami. Praegu võib aga öelda, et seda pole piisaval määral tehtud." "Kõrgharitud juristid aitavad tagada nii riigi kui ka õiguskorra järjepidevuse. Tartu Ülikooli õigusteaduskond on Eesti riigile andnud sadu silmapaistvaid juriste, kes toetavad oma tegevusega meie igapäevaevase elu normaalset toimimist. Selle valguses tundus imekspandav, et õigusteaduskonna ümberkujundamisse ei kaasatud näiteks advokatuuri, prokuratuuri ega ka Eesti juristide liitu või Eesti kohtunike ühingut," märkis Anvelt. Samuti räägiti õigusteaduskonna võimalikust ümbernimetamisest, mis on tekitanud erinevates ringkondades emotsionaalsel tasandil pingeid. "Ka siin sain kinnituse, et miski pole veel lõplikult otsustatud ja ülikooli nõukogu võib veel omalt poolt teha ettepanekuid põhikirja eelnõu muutmiseks. Nimetus on küll tähtis, aga veelgi olulisem on, et õigusharidust pakkuval struktuuriüksusel säiliks akadeemiline vabadus oma valdkonna arendamisel," ütles justiitsminister Anvelt. Esile toodi asjaolu, et prokuratuuriseadus, advokatuuriseadus ja kohtute seadus märgivad konreetselt ära, et nende ametite konkursikomisjoni peab kuuluma Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaani või nõukogu nimetatud esindaja. "Justiitsministrina tunnen ka suurt muret põhikirja eelnõu vastavuses seadustele. Mitmes seadustes on õigusteaduskond konkreetselt osapoolena ära nimetatud. Ma olen kindel, et sellise sammuga on seadusandja teadlikult määranud õigusteaduskonna staatuse." Arutelu peeti ka õigushariduse kvaliteedi üle. "Loodan väga, et ümberkorraldused Tartu Ülikooli juhtimisstruktuurides ei kahjusta senise tugeva õigushariduse aluseid ja nõukogu vaagib kõiki üleskerkinud probleeme väga sisuliselt," leidis minister kokkuvõtvalt. Kohtumisel arutati ka põhikirja muutmise ajakava. "Mul on hea meel ülikooli rektoraadi kinnituse üle, et lähiajal on kavandatud on kokku kutsuda ümarlaud, kus osapooltele selgitatakse otsuste tagamaid ning on võimalik pidada dialoogi," ütles minister. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

OECD avaldas Eestit puudutava raporti

OECD avalikustas täna raporti, milles hinnatakse Eesti võimet välisriigi ametiisikule altkäemaksu andmise juhtumeid tuvastada ning menetleda. Eesti hindamine viidi läbi OECD altkäemaksu alase töögrupi poolt. Töögrupp koondab 41 liikmesriiki, kelle hulgas on kõik OECD 34 liiget ning samuti Argentiina, Brasiilia, Bulgaaria, Kolumbia, Vene Föderatsioon, Lõuna-Aafrika Vabariik ja värske liikmena Läti. Eesti on töögrupi liige kümme aastat. Töögrupi tegevus lähtub rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametiisikutele altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsioonist ja selle täitmiseks antud juhenditest. Seekordne, raportis kajastatud hindamine on järjekorras kolmas. Raportis märgitakse mitmeid positiivseid näiteid Eesti saavutuste kohta. Näiteks on töögrupp leidnud, et seadusandlust on rahvusvahelise korruptsiooni küsimuses parandatud ning olemas on toimiv raamistik rahapesuga seotud kuritegude avastamiseks. Samuti on aruandes kirjutatud, et Eesti on rahvusvaheliste õigusabitaotluste menetlemisel head tööd teinud ning rikkumistele tähelepanu juhtivatele avaliku sektori „vilepuhujatele“ pakutakse riigi poolt kaitset. OECD hinnangul aitavad need tegevused altkäemaksu juhtumite avastamisele ning uurimisele kaasa. Raportis antakse ka soovitusi valdkondade kohta, mida tuleks konventsiooni tõhusaks rakendamiseks veel arendada. Näiteks peetakse vajalikuks valitsuse proaktiivseid samme rahvusvaheliste altkäemaksjuhtumite avastamiseks ning eriti ettevõtjate teadlikkuse tõstmist rahvusvahelise altkäemaksu kuriteo ennetamise alal. Samuti soovitatakse muuta seadusi nii, et välisriigi ametiisikule altkäemaksu andnud ettevõtteid saaks karistada ka siis, kui füüsilisi isikuid ei saa välisriigi ametiisikule altkäemaksu andmise eest vastutusele võtta. Neljandaks tuleb töögrupi hinnangul luua selgus erasektori "vilepuhujate" kaitse osas, et julgustada neid sellistest juhtumitest teavitama. "Kindlasti tuleb OECD antud soovitusi analüüsida ning mõelda, kuidas neid maksimaalselt rakendada saab. Vaatamata sellele, et rahvusvaheline korruptsioon on meil juba kümmekond aastat kuritegu, pole Eestis menetletud juhtumeid, kus Eesti kodanik või ettevõte oleks altkäemaksu pakkunud või andnud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni ametiisikule. See tähendab, et meil puudub sellistes küsimustes menetluspraktika," ütles ühe Eesti esindajana hindamisvisiidil osalenud justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Tanel Kalmet. Aruandega on võimalik tutvuda korruptsiooniveebis ja OECD kodulehel.  Nagu teisedki töögrupi liikmed, esitab Eesti kirjaliku raporti tegevuste kohta, mida on soovituste valguses ellu viidud. Samuti jälgib töögrupp pidevalt, et rahvusvahelise altkäemaksu andmise karistamise eeldused Eesti õiguses oleksid tõhusad.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

OECD avaldas Eestit puudutava raporti

OECD avalikustas täna raporti, milles hinnatakse Eesti võimet välisriigi ametiisikule altkäemaksu andmise juhtumeid tuvastada ning menetleda. Eesti hindamine viidi läbi OECD altkäemaksu alase töögrupi poolt. Töögrupp koondab 41 liikmesriiki, kelle hulgas on kõik OECD 34 liiget ning samuti Argentiina, Brasiilia, Bulgaaria, Kolumbia, Vene Föderatsioon, Lõuna-Aafrika Vabariik ja värske liikmena Läti. Eesti on töögrupi liige kümme aastat. Töögrupi tegevus lähtub rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametiisikutele altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsioonist ja selle täitmiseks antud juhenditest. Seekordne, raportis kajastatud hindamine on järjekorras kolmas. Raportis märgitakse mitmeid positiivseid näiteid Eesti saavutuste kohta. Näiteks on töögrupp leidnud, et seadusandlust on rahvusvahelise korruptsiooni küsimuses parandatud ning olemas on toimiv raamistik rahapesuga seotud kuritegude avastamiseks. Samuti on aruandes kirjutatud, et Eesti on rahvusvaheliste õigusabitaotluste menetlemisel head tööd teinud ning rikkumistele tähelepanu juhtivatele avaliku sektori „vilepuhujatele“ pakutakse riigi poolt kaitset. OECD hinnangul aitavad need tegevused altkäemaksu juhtumite avastamisele ning uurimisele kaasa. Raportis antakse ka soovitusi valdkondade kohta, mida tuleks konventsiooni tõhusaks rakendamiseks veel arendada. Näiteks peetakse vajalikuks valitsuse proaktiivseid samme rahvusvaheliste altkäemaksjuhtumite avastamiseks ning eriti ettevõtjate teadlikkuse tõstmist rahvusvahelise altkäemaksu kuriteo ennetamise alal. Samuti soovitatakse muuta seadusi nii, et välisriigi ametiisikule altkäemaksu andnud ettevõtteid saaks karistada ka siis, kui füüsilisi isikuid ei saa välisriigi ametiisikule altkäemaksu andmise eest vastutusele võtta. Neljandaks tuleb töögrupi hinnangul luua selgus erasektori "vilepuhujate" kaitse osas, et julgustada neid sellistest juhtumitest teavitama. "Kindlasti tuleb OECD antud soovitusi analüüsida ning mõelda, kuidas neid maksimaalselt rakendada saab. Vaatamata sellele, et rahvusvaheline korruptsioon on meil juba kümmekond aastat kuritegu, pole Eestis menetletud juhtumeid, kus Eesti kodanik või ettevõte oleks altkäemaksu pakkunud või andnud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni ametiisikule. See tähendab, et meil puudub sellistes küsimustes menetluspraktika," ütles ühe Eesti esindajana hindamisvisiidil osalenud justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Tanel Kalmet. Aruandega on võimalik tutvuda korruptsiooniveebis ja OECD kodulehel.  Nagu teisedki töögrupi liikmed, esitab Eesti kirjaliku raporti tegevuste kohta, mida on soovituste valguses ellu viidud. Samuti jälgib töögrupp pidevalt, et rahvusvahelise altkäemaksu andmise karistamise eeldused Eesti õiguses oleksid tõhusad.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Valitsus nimetas justiitsministeeriumi uueks kantsleriks Norman Aasa

Vabariigi valitsus nimetas tänasel istungil justiitsministeeriumi uueks kantsleriks praeguse riigi peaprokuröri Norman Aasa. Riigi peaprokuröri ametist vabastatakse Norman Aas alates augusti lõpust ja 1. septembrist alustab ta tööd justiitsministeeriumi kantslerina. „Mul on hea meel, et valitsus toetas Norman Aasa justiitsministeeriumi kantslerina. Tal on seitseteist aastat avaliku teenistuse ja kümme aastat juhtimiskogemust ning riigi peaprokurörina töötamise ajal on ta andnud panuse prokuratuuri muutmisel kaasaegseks demokraatliku ühiskonna õiguskaitseorganiks,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Norman Aas on töötanud prokuratuuris erinevatel ametikohtadel alates 1997. aastast. 2005. aastal nimetati ta riigi peaprokuröri ametikohale. Aas lõpetas 1998. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja 2001. aastal omandas ta cum laude magistrikraadi Saksamaa Greifswaldi Ülikooli õigusteaduskonnas. Ta on andnud erinevates Eesti kõrgkoolides loenguid karistusõiguse ja kriminaalmenetluse teemal. Samuti on ta mitmete karistusõigust ja kriminaaljustiitssüsteemi puudutavate artiklite autor ja teoste toimetaja. „Tänase otsuse valguses saame hakata ka juba kindlamalt otsima uut riigi peaprokuröri. Selleks, et laiendada võimalike kandidaatide ringi, on üheks lahenduseks täna riigikogus vastu võetud seadusemuudatus, mille järgi võib viieks aastaks riigi peaprokuröriks nimetada kohtuniku, kelle volitused peatuksid riigi peaprokuröriks olemise ajal, kuid kohtuniku staaž mitte,“ lisas Anvelt. Kantsleri ja peaprokuröri ametikohad on võimalik täita seaduse kohaselt sihtotsinguga ning varasemalt on seda nii tehtud. Justiitsministeeriumi praegune kantsler Margus Sarapuu teatas mais minister Andres Anveltile soovist lahkuda ametist alates 31.08.2014. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Valitsus nimetas justiitsministeeriumi uueks kantsleriks Norman Aasa

Vabariigi valitsus nimetas tänasel istungil justiitsministeeriumi uueks kantsleriks praeguse riigi peaprokuröri Norman Aasa. Riigi peaprokuröri ametist vabastatakse Norman Aas alates augusti lõpust ja 1. septembrist alustab ta tööd justiitsministeeriumi kantslerina. „Mul on hea meel, et valitsus toetas Norman Aasa justiitsministeeriumi kantslerina. Tal on seitseteist aastat avaliku teenistuse ja kümme aastat juhtimiskogemust ning riigi peaprokurörina töötamise ajal on ta andnud panuse prokuratuuri muutmisel kaasaegseks demokraatliku ühiskonna õiguskaitseorganiks,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Norman Aas on töötanud prokuratuuris erinevatel ametikohtadel alates 1997. aastast. 2005. aastal nimetati ta riigi peaprokuröri ametikohale. Aas lõpetas 1998. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja 2001. aastal omandas ta cum laude magistrikraadi Saksamaa Greifswaldi Ülikooli õigusteaduskonnas. Ta on andnud erinevates Eesti kõrgkoolides loenguid karistusõiguse ja kriminaalmenetluse teemal. Samuti on ta mitmete karistusõigust ja kriminaaljustiitssüsteemi puudutavate artiklite autor ja teoste toimetaja. „Tänase otsuse valguses saame hakata ka juba kindlamalt otsima uut riigi peaprokuröri. Selleks, et laiendada võimalike kandidaatide ringi, on üheks lahenduseks täna riigikogus vastu võetud seadusemuudatus, mille järgi võib viieks aastaks riigi peaprokuröriks nimetada kohtuniku, kelle volitused peatuksid riigi peaprokuröriks olemise ajal, kuid kohtuniku staaž mitte,“ lisas Anvelt. Kantsleri ja peaprokuröri ametikohad on võimalik täita seaduse kohaselt sihtotsinguga ning varasemalt on seda nii tehtud. Justiitsministeeriumi praegune kantsler Margus Sarapuu teatas mais minister Andres Anveltile soovist lahkuda ametist alates 31.08.2014. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Anvelt: sideandmete kasutamine ei tohi tulla isikute põhiõiguste arvel

6. juunil Luksemburgis lõppenud kahepäevasel Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogul arutasid ministrid ka 2014. aasta aprillis Euroopa Kohtu poolt kehtetuks tunnistatud andmete säilitamise direktiiviga seonduvaid probleeme. Justiitsminister Anvelt rõhutas, et sideandmete tähtsust süüteomenetluses ei saa alahinnata. "Sideandmed on kuritegude uurimisel sageli oluliseks juhtnööriks. Näiteks just IP-aadressi kaudu on meie politseil tihtilugu võimalik jõuda tegelike isikuteni lapsporno või pedofiilia juhtumites. Samuti ei saa eitada kõneeristuste olulisust kuriteoga seotud isikute väljaselgitamisel. Paraku riivab isiku kohta andmete kogumine igaühe õigust eraelu puutumatusele ning privaatsusele," ütles Anvelt. Just seetõttu on andmete säilitamise direktiiv algusest peale palju arutelusid tekitanud. "Mul on hea meel, et põhiõigused on Euroopa Liidus kõrgel kohal ning Euroopa Kohus ei pelga ka ebapopulaarsete otsuste tegemist. Kohtuotsuse valguses ei saa küll öelda, et Eesti õigus oleks põhiseadusega vastuolus, kuid kindlasti vajab see ülevaatamist. Viime läbi vastava analüüsi, et hinnata meie õiguskorra vastavust kohtuotsuses toodud põhimõtetele. Sideandmed on kriminaalmenetluses hindamatu väärtusega, kuid see ei saa tulla kodanike põhiõiguste arvel," sõnas justiitsminister. 2014. aasta aprillis tühistas Euroopa Kohus direktiivi, mis kohustas liikmesriikide sideettevõtjaid pikema perioodi vältel salvestama mitmesugust teavet, sealhulgas näiteks kõneeristused, IP-aadress, kõne tegemise koht ja muid sideteenusega seotud andmeid. Reedel toimunud nõukogul saavutasid justiitsministrid esimest korda osalise kokkuleppe ka EL andmekaitsereformi teatud sätete osas, mis puudutavad andmete edastamist väljapoole Euroopa Liitu. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi