Anvelt: sideandmete kasutamine ei tohi tulla isikute põhiõiguste arvel

6. juunil Luksemburgis lõppenud kahepäevasel Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogul arutasid ministrid ka 2014. aasta aprillis Euroopa Kohtu poolt kehtetuks tunnistatud andmete säilitamise direktiiviga seonduvaid probleeme. Justiitsminister Anvelt rõhutas, et sideandmete tähtsust süüteomenetluses ei saa alahinnata. "Sideandmed on kuritegude uurimisel sageli oluliseks juhtnööriks. Näiteks just IP-aadressi kaudu on meie politseil tihtilugu võimalik jõuda tegelike isikuteni lapsporno või pedofiilia juhtumites. Samuti ei saa eitada kõneeristuste olulisust kuriteoga seotud isikute väljaselgitamisel. Paraku riivab isiku kohta andmete kogumine igaühe õigust eraelu puutumatusele ning privaatsusele," ütles Anvelt. Just seetõttu on andmete säilitamise direktiiv algusest peale palju arutelusid tekitanud. "Mul on hea meel, et põhiõigused on Euroopa Liidus kõrgel kohal ning Euroopa Kohus ei pelga ka ebapopulaarsete otsuste tegemist. Kohtuotsuse valguses ei saa küll öelda, et Eesti õigus oleks põhiseadusega vastuolus, kuid kindlasti vajab see ülevaatamist. Viime läbi vastava analüüsi, et hinnata meie õiguskorra vastavust kohtuotsuses toodud põhimõtetele. Sideandmed on kriminaalmenetluses hindamatu väärtusega, kuid see ei saa tulla kodanike põhiõiguste arvel," sõnas justiitsminister. 2014. aasta aprillis tühistas Euroopa Kohus direktiivi, mis kohustas liikmesriikide sideettevõtjaid pikema perioodi vältel salvestama mitmesugust teavet, sealhulgas näiteks kõneeristused, IP-aadress, kõne tegemise koht ja muid sideteenusega seotud andmeid. Reedel toimunud nõukogul saavutasid justiitsministrid esimest korda osalise kokkuleppe ka EL andmekaitsereformi teatud sätete osas, mis puudutavad andmete edastamist väljapoole Euroopa Liitu. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Eesti toetab tõhusalt toimivat Euroopa Prokuratuuri

06.06.2014. Justiitsminister Andres Anvelt osales 5.-6. juunil Euroopa Liidu Justiits- ja Siseküsimuste Nõukogu istungil Luksemburgis, kus muuhulgas rõhutas vajadust jätkata Euroopa Prokuratuuri määruse eelnõu arutelusid, et saavutada efektiivselt toimiv süsteem. Eesti hinnangul peaks Euroopa Prokuratuur (EPPO) tegevus keskenduma peamiselt raskemate Euroopa finantside vastu suunatud kuritegude menetlemisele, mille tekitatud kahju on vähemalt üle 5000 euro. Väiksemate juhtumite menetlemine peaks jääma siseriiklike prokuratuuride pädevusse. See aitaks vähendada EPPO koormust ja võimaldaks ametil keskenduda olulisemate juhtumite menetlemisele. Loomulikult peaks EPPO üldjuhul menetlema ka näiteks selliseid kuritegusid, mille toimepanemises  kahtlustatakse EL institutsiooni ametnikku või liiget. „Mulle teeb muret ka hetkel eelnõus ette nähtud EPPO võimalus igal hetkel menetlus siseriiklikult prokuratuurilt üle võtta. Ma kardan, et see tooks kaasa täiendavaid kulusid, raiskaks ressursse ning vähendaks menetluste efektiivsust. Muidugi peaks EPPO saama teatud juhtudel menetluse üle võtta, kuid see peaks toimuma selgete kriteeriumite järgi ja kindlas ajaraamistikus,“ rõhutas justiitsminister. Selle aasta märtsis leppisid Euroopa Liidu justiitsministrid kokku selle, et Euroopa Prokuratuur (EPPO) tuleb kollegiaalse struktuuriga. „Sellise ülesehituse puhul on aga mitmeid probleemkohti. Meie peamine eesmärk peaks olema kiire ja efektiivse süsteemi loomine. Kollegiaalne mudel võib kaasa tuua ebavajalikku halduskoormust, mis omaks negatiivset mõju menetlustele. Samuti on väga oluline, et EPPO poolt juhitav kriminaalmenetlus oleks kooskõlas liikmesriikide  õigussüsteemidega ega tekitaks olukorda, kus Eesti kohus peaks arutama asja, mis on vastuolus meie endaõiguskorraga,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Valitsus toetas Euroopa prokuratuuri loomise algatust 2013. aasta septembris. Algatuse põhjuseks on asjaolu, et suureulatuslikud finantskuriteod on sageli seotud mitme riigiga ning eeldavad piiriülese menetluse läbiviimist. See muudab selliste süütegude menetlemise väga keeruliseks ja ajamahukaks. Kavandatav Euroopa prokuratuuri süsteem võimaldaks keerulisi finantskuritegusid paremini menetleda, sest muudest liikmesriikidest tõendite kogumine ning nende kasutamine kohtus muutub hõlpsamaks. Samas tagatakse kõik asjakohased põhiõigused nagu näiteks õigus kaitsjale ja tõlkele. Euroopa Prokuratuuri asutamise määruse vastuvõtmiseks on vajalik liikmesriikide ühehäälsus ning Euroopa Parlamendi nõusolek. Euroopa Prokuratuuri loomise ja toimimisega kaasnevad kulud kaetakse Euroopa Liidu eelarvest. Määruse eelnõu õigusaktiks saamise aeg on lahtine, kuivõrd eelnõu menetluse ajakulu ei ole võimalik täpselt prognoosida.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Eesti toetab tõhusalt toimivat Euroopa Prokuratuuri

06.06.2014. Justiitsminister Andres Anvelt osales 5.-6. juunil Euroopa Liidu Justiits- ja Siseküsimuste Nõukogu istungil Luksemburgis, kus muuhulgas rõhutas vajadust jätkata Euroopa Prokuratuuri määruse eelnõu arutelusid, et saavutada efektiivselt toimiv süsteem. Eesti hinnangul peaks Euroopa Prokuratuur (EPPO) tegevus keskenduma peamiselt raskemate Euroopa finantside vastu suunatud kuritegude menetlemisele, mille tekitatud kahju on vähemalt üle 5000 euro. Väiksemate juhtumite menetlemine peaks jääma siseriiklike prokuratuuride pädevusse. See aitaks vähendada EPPO koormust ja võimaldaks ametil keskenduda olulisemate juhtumite menetlemisele. Loomulikult peaks EPPO üldjuhul menetlema ka näiteks selliseid kuritegusid, mille toimepanemises  kahtlustatakse EL institutsiooni ametnikku või liiget. „Mulle teeb muret ka hetkel eelnõus ette nähtud EPPO võimalus igal hetkel menetlus siseriiklikult prokuratuurilt üle võtta. Ma kardan, et see tooks kaasa täiendavaid kulusid, raiskaks ressursse ning vähendaks menetluste efektiivsust. Muidugi peaks EPPO saama teatud juhtudel menetluse üle võtta, kuid see peaks toimuma selgete kriteeriumite järgi ja kindlas ajaraamistikus,“ rõhutas justiitsminister. Selle aasta märtsis leppisid Euroopa Liidu justiitsministrid kokku selle, et Euroopa Prokuratuur (EPPO) tuleb kollegiaalse struktuuriga. „Sellise ülesehituse puhul on aga mitmeid probleemkohti. Meie peamine eesmärk peaks olema kiire ja efektiivse süsteemi loomine. Kollegiaalne mudel võib kaasa tuua ebavajalikku halduskoormust, mis omaks negatiivset mõju menetlustele. Samuti on väga oluline, et EPPO poolt juhitav kriminaalmenetlus oleks kooskõlas liikmesriikide  õigussüsteemidega ega tekitaks olukorda, kus Eesti kohus peaks arutama asja, mis on vastuolus meie endaõiguskorraga,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Valitsus toetas Euroopa prokuratuuri loomise algatust 2013. aasta septembris. Algatuse põhjuseks on asjaolu, et suureulatuslikud finantskuriteod on sageli seotud mitme riigiga ning eeldavad piiriülese menetluse läbiviimist. See muudab selliste süütegude menetlemise väga keeruliseks ja ajamahukaks. Kavandatav Euroopa prokuratuuri süsteem võimaldaks keerulisi finantskuritegusid paremini menetleda, sest muudest liikmesriikidest tõendite kogumine ning nende kasutamine kohtus muutub hõlpsamaks. Samas tagatakse kõik asjakohased põhiõigused nagu näiteks õigus kaitsjale ja tõlkele. Euroopa Prokuratuuri asutamise määruse vastuvõtmiseks on vajalik liikmesriikide ühehäälsus ning Euroopa Parlamendi nõusolek. Euroopa Prokuratuuri loomise ja toimimisega kaasnevad kulud kaetakse Euroopa Liidu eelarvest. Määruse eelnõu õigusaktiks saamise aeg on lahtine, kuivõrd eelnõu menetluse ajakulu ei ole võimalik täpselt prognoosida.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsministeerium valmistab ette ühinguõiguse korrastamist

Justiitsministeerium alustab ühinguõiguse korrastamise ettevalmistamisega ja ootab teistelt ministeeriumitelt ning huvigruppidelt ettepanekuid ühinguõiguse kaasajastamise kohta. „Oodatud on ettepanekud ja arvamused selle kohta, kuidas muuta Eesti atraktiivseks idufirmade asutamisriigiks, kas ja millised vahendid on vajalikud ühingutele piiriülese mobiilsuse tagamiseks, kas kehtivad kapitali kaitse süsteemid vajavad uuendamist jne,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Samuti ootab ministeerium arvamusi selle kohta, millised probleemid esinevad ühingute organite koosolekute kokkukutsumisel ja läbiviimisel ning reorganiseerimisel ja lõpetamisel; kas vähemus- ja enamusosaluse omajate õigused vajavad senisest paremat tasakaalustamist. Lisaks küsib justiitsministeerium, kas ja kuidas tuleks Eesti ühinguõiguslikku regulatsiooni muuta senisest süstemaatilisemaks ja õigusselgemaks. Ühinguõiguse revisjoni ettevalmistav tegevus koosneb eelkõige kodifitseerimise vajalikkuse ja ulatuse hindamisest, analüüsist ühinguõiguse revisjoni käigus käsitlemist vajavate teemade kohta ning sellest lähtuvalt kodifitseerimise lähteülesande koostamisest. Arvamusi ja ettepanekuid märksõnaga „Ühinguõiguse kodifitseerimine“ ootab justiitsministeerium 20. juuniks e-posti aadressil KODIFuhinguoigus@just.ee. Siiani läbi viidud kodifitseerimisprojektide kohta leiate informatsiooni Justiitsministeeriumi kodulehel. Ühinguõiguse kodifitseerimise ettevalmistamine toimub Euroopa Sotsiaalfondist rahastava inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ programmi „Parema õigusloome arendamine“ raames. Programmi eesmärgiks on parema õigusloome arendamine, mis seisneb õiguse kodifitseerimises ning efektiivsete tugistruktuuride loomises ja õigusaktide mõjuanalüüsi süsteemi arendamises. Programmi kogumaksumus oli 2 601 825 eurot, millest toetus oli 2 471 734 eurot.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsministeerium valmistab ette ühinguõiguse korrastamist

Justiitsministeerium alustab ühinguõiguse korrastamise ettevalmistamisega ja ootab teistelt ministeeriumitelt ning huvigruppidelt ettepanekuid ühinguõiguse kaasajastamise kohta. „Oodatud on ettepanekud ja arvamused selle kohta, kuidas muuta Eesti atraktiivseks idufirmade asutamisriigiks, kas ja millised vahendid on vajalikud ühingutele piiriülese mobiilsuse tagamiseks, kas kehtivad kapitali kaitse süsteemid vajavad uuendamist jne,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Samuti ootab ministeerium arvamusi selle kohta, millised probleemid esinevad ühingute organite koosolekute kokkukutsumisel ja läbiviimisel ning reorganiseerimisel ja lõpetamisel; kas vähemus- ja enamusosaluse omajate õigused vajavad senisest paremat tasakaalustamist. Lisaks küsib justiitsministeerium, kas ja kuidas tuleks Eesti ühinguõiguslikku regulatsiooni muuta senisest süstemaatilisemaks ja õigusselgemaks. Ühinguõiguse revisjoni ettevalmistav tegevus koosneb eelkõige kodifitseerimise vajalikkuse ja ulatuse hindamisest, analüüsist ühinguõiguse revisjoni käigus käsitlemist vajavate teemade kohta ning sellest lähtuvalt kodifitseerimise lähteülesande koostamisest. Arvamusi ja ettepanekuid märksõnaga „Ühinguõiguse kodifitseerimine“ ootab justiitsministeerium 20. juuniks e-posti aadressil KODIFuhinguoigus@just.ee. Siiani läbi viidud kodifitseerimisprojektide kohta leiate informatsiooni Justiitsministeeriumi kodulehel. Ühinguõiguse kodifitseerimise ettevalmistamine toimub Euroopa Sotsiaalfondist rahastava inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ programmi „Parema õigusloome arendamine“ raames. Programmi eesmärgiks on parema õigusloome arendamine, mis seisneb õiguse kodifitseerimises ning efektiivsete tugistruktuuride loomises ja õigusaktide mõjuanalüüsi süsteemi arendamises. Programmi kogumaksumus oli 2 601 825 eurot, millest toetus oli 2 471 734 eurot.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsminister ja siseminister arutasid seadusemuudatuste kitsaskohti

Enim keskenduti kriminaalmenetlusseadustikule, kus otsiti võimalusi kriminaalmenetluse lihtsustamiseks ja kiirendamiseks. “Arenenud ühiskonnana on meil isikute põhiõiguste tagamine üha teravama tähelepanu all ja meie väljakutse on leida tasakaal põhiõiguste kaitse ja kriminaalmenetluse efektiivsuse vahel,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Justiitsminister ja siseminister leppisid kokku, et vastavad muudatusettepanekud valmistatakse justiitsministeeriumis ette käesoleva aasta sügiseks. „Kohtumise peamine eesmärk oligi välja tuua kõik lahendust vajavad probleemkohad olulistes karistusõigust puudutavates eelnõudes, mis toovad suuri muudatusi nii justiits- kui siseturvalisuse valdkonnale. Seekord oli arutelu võrreldes varasematega selle võrra uudne, et kogu temaatika räägiti läbi ka uuenenud julgeolekuriskide vaatenurgast,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Anvelti sõnul oli kohtumisel justiitsministeeriumi ja siseministeeriumi ühine huvi, et Riigikogus teisel lugemisel olev karistusõiguse revisjoni eelnõu menetluse käigus kerkinud küsimused saaksid võimalikult kiirelt põhjalikud vastused ja otsused. „Nii saame aidata kaasa eelnõu veel enne jaanipäeva kolmandale lugemisele saatmisele,“ lisas Anvelt. Siseminister Hanno Pevkur rõhutas kohtumisel 1. juulist rakenduva korrakaitseseaduse rakendamiseks vajalike koolitus- ja teavitustegevuse olulisust. „Kuu aja pärast jõustuv korrakaitsereform on viimase 20 aasta üks suuremaid korrakaitsevaldkonna muudatusi, mis seab kõrgendatud nõudmised mitte ainult politseile, vaid ka kohalikele omavalitsustele, ametitele, inspektsioonidele ja loomulikult ka inimestele endile. Seaduse tasandil sätestamine, et korra kaitsmise eest vastutame me esimeses järjekorras kõik ise, on põhimõtteline muudatus ja seetõttu vajavad korrakaitseseaduse põhimõtted laiapõhjalist tutvustamist igal tasandil,“ märkis Pevkur. Justiitsminister ja siseminister vaatavad vähemalt kaks korda aastas toimuvatel korralistel kohtumistel üle ka  valitsuse kuritegevusvastased prioriteedid, et hinnata nende mõju ja leppida kokku ühised sammud prioriteetide elluviimiseks. Kuritegevusvastasteks prioriteetideks on alaealiste vastu toime pandud raske isikuvastase kuritegevuse, perevägivalla ning organiseeritud ja raske peitkuritegevuse vastane võitlus.  Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsminister ja siseminister arutasid seadusemuudatuste kitsaskohti

Enim keskenduti kriminaalmenetlusseadustikule, kus otsiti võimalusi kriminaalmenetluse lihtsustamiseks ja kiirendamiseks. “Arenenud ühiskonnana on meil isikute põhiõiguste tagamine üha teravama tähelepanu all ja meie väljakutse on leida tasakaal põhiõiguste kaitse ja kriminaalmenetluse efektiivsuse vahel,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Justiitsminister ja siseminister leppisid kokku, et vastavad muudatusettepanekud valmistatakse justiitsministeeriumis ette käesoleva aasta sügiseks. „Kohtumise peamine eesmärk oligi välja tuua kõik lahendust vajavad probleemkohad olulistes karistusõigust puudutavates eelnõudes, mis toovad suuri muudatusi nii justiits- kui siseturvalisuse valdkonnale. Seekord oli arutelu võrreldes varasematega selle võrra uudne, et kogu temaatika räägiti läbi ka uuenenud julgeolekuriskide vaatenurgast,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Anvelti sõnul oli kohtumisel justiitsministeeriumi ja siseministeeriumi ühine huvi, et Riigikogus teisel lugemisel olev karistusõiguse revisjoni eelnõu menetluse käigus kerkinud küsimused saaksid võimalikult kiirelt põhjalikud vastused ja otsused. „Nii saame aidata kaasa eelnõu veel enne jaanipäeva kolmandale lugemisele saatmisele,“ lisas Anvelt. Siseminister Hanno Pevkur rõhutas kohtumisel 1. juulist rakenduva korrakaitseseaduse rakendamiseks vajalike koolitus- ja teavitustegevuse olulisust. „Kuu aja pärast jõustuv korrakaitsereform on viimase 20 aasta üks suuremaid korrakaitsevaldkonna muudatusi, mis seab kõrgendatud nõudmised mitte ainult politseile, vaid ka kohalikele omavalitsustele, ametitele, inspektsioonidele ja loomulikult ka inimestele endile. Seaduse tasandil sätestamine, et korra kaitsmise eest vastutame me esimeses järjekorras kõik ise, on põhimõtteline muudatus ja seetõttu vajavad korrakaitseseaduse põhimõtted laiapõhjalist tutvustamist igal tasandil,“ märkis Pevkur. Justiitsminister ja siseminister vaatavad vähemalt kaks korda aastas toimuvatel korralistel kohtumistel üle ka  valitsuse kuritegevusvastased prioriteedid, et hinnata nende mõju ja leppida kokku ühised sammud prioriteetide elluviimiseks. Kuritegevusvastasteks prioriteetideks on alaealiste vastu toime pandud raske isikuvastase kuritegevuse, perevägivalla ning organiseeritud ja raske peitkuritegevuse vastane võitlus.  Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Vangla otsib taga Sergei Semiglasovit

Sergei Semiglasov on 50-aastane, kõhna kehaehitusega, 170 cm pikk, hallide silmade ja etteulatuva lõuaga. Vasakul pool kuklal on tal 3 cm arm ning arm vasaku käe väiksest sõrmest keskmise sõrmeni. Vanglast lahkudes kandis Sergei Semiglasov pruuni kapuutsiga dressipluusi ja tumepruuni seemisnahkset jopet, jalas olid tal tumesinised teksased ja mustad kingad. Semiglasov kannab 1 aasta ja 1 kuu pikkust karistust varavastaste kuritegude eest. Kinnipeetava otsimisega tegelevad vanglateenistus ja politsei. Tallinna vangla alustas antud asjas kriminaalmenetluse karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb karistuse kandmisest kõrvalehoidmist kinnipeetava poolt, kellel on lubatud kinnipidamisasutusest lahkuda. Süüdimõistmisel on sellise kuriteo eest võimalik määrata karistuseks kuni üheaastane vangistus. Kõigil, kel on infot Sergei Semiglasovi asukoha kohta, palutakse helistada politsei lühinumbril 110 või Tallinna vangla korrapidaja numbril 612 7500.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi