Vangla otsib taga Sergei Semiglasovit

Sergei Semiglasov on 50-aastane, kõhna kehaehitusega, 170 cm pikk, hallide silmade ja etteulatuva lõuaga. Vasakul pool kuklal on tal 3 cm arm ning arm vasaku käe väiksest sõrmest keskmise sõrmeni. Vanglast lahkudes kandis Sergei Semiglasov pruuni kapuutsiga dressipluusi ja tumepruuni seemisnahkset jopet, jalas olid tal tumesinised teksased ja mustad kingad. Semiglasov kannab 1 aasta ja 1 kuu pikkust karistust varavastaste kuritegude eest. Kinnipeetava otsimisega tegelevad vanglateenistus ja politsei. Tallinna vangla alustas antud asjas kriminaalmenetluse karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb karistuse kandmisest kõrvalehoidmist kinnipeetava poolt, kellel on lubatud kinnipidamisasutusest lahkuda. Süüdimõistmisel on sellise kuriteo eest võimalik määrata karistuseks kuni üheaastane vangistus. Kõigil, kel on infot Sergei Semiglasovi asukoha kohta, palutakse helistada politsei lühinumbril 110 või Tallinna vangla korrapidaja numbril 612 7500.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Notaritel võiks abielude lahutamisel olla suuremad volitused

Justiitsminister Andres Anvelt kohtus täna notarite koja esindajatega ja kohtumisel leiti, et notaritel võiks tulevikus olla õigus lahutada ka neid abielusid, kus üks või mõlemad abikaasad elavad välismaal. Samuti arutati võimalust pakkuda uue teenusena elektroonilist seifi.  „Praegu ei ole võimalik lahutada notari juures abikaasast, kes elab välismaal, seda saab teha üksnes kohtus. Justiitsministeeriumi hinnangul aga võiks anda notaritele õiguse selline abielu lahutada juhul, kui abikaasade vahel ei ole vaidlust,“ ütles minister. „Samas peab jääma lahutajatele alles võimalus soovi korral kohtusse pöörduda.“ Samuti näeb Anvelt, et abielu lahutamisel võiks anda notaritele lepitaja roll. Kohtumisel arutati ka nii-öelda elektroonilise seifi teenust. Notarite koja sõnul oleks teenus mõeldud inimestele, kellel on palju privaatseid elektroonilisi kontosid, mille paroole nad ei taha kellelegi anda, kuid millele juurdepääs võib olla teatud juhul vajalik. Näiteks võib seda vaja minna inimese surma korral konto sulgemiseks või muul juhul, mille inimene ise määrab. Inimene saaks nii-öelda hoiustada oma konto ligipääsuks vajalikud paroolid notari elektroonilises seifis, määrates seifi avamise tingimused ja isikud, kellel on selleks õigus.  Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Notaritel võiks abielude lahutamisel olla suuremad volitused

Justiitsminister Andres Anvelt kohtus täna notarite koja esindajatega ja kohtumisel leiti, et notaritel võiks tulevikus olla õigus lahutada ka neid abielusid, kus üks või mõlemad abikaasad elavad välismaal. Samuti arutati võimalust pakkuda uue teenusena elektroonilist seifi.  „Praegu ei ole võimalik lahutada notari juures abikaasast, kes elab välismaal, seda saab teha üksnes kohtus. Justiitsministeeriumi hinnangul aga võiks anda notaritele õiguse selline abielu lahutada juhul, kui abikaasade vahel ei ole vaidlust,“ ütles minister. „Samas peab jääma lahutajatele alles võimalus soovi korral kohtusse pöörduda.“ Samuti näeb Anvelt, et abielu lahutamisel võiks anda notaritele lepitaja roll. Kohtumisel arutati ka nii-öelda elektroonilise seifi teenust. Notarite koja sõnul oleks teenus mõeldud inimestele, kellel on palju privaatseid elektroonilisi kontosid, mille paroole nad ei taha kellelegi anda, kuid millele juurdepääs võib olla teatud juhul vajalik. Näiteks võib seda vaja minna inimese surma korral konto sulgemiseks või muul juhul, mille inimene ise määrab. Inimene saaks nii-öelda hoiustada oma konto ligipääsuks vajalikud paroolid notari elektroonilises seifis, määrates seifi avamise tingimused ja isikud, kellel on selleks õigus.  Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Anvelti hinnangul võiks valimisiga langetada

Justiitsminister Andres Anvelt ütles täna toimuval rahvusvahelisel konverentsil, et toetab valimisea langetamist kohalike omavalitsuste valimistel. „Hetkel saavad hääletada inimesed, kes on vähemalt 18-aastased. Uuringud näitavad, et noored on peale põhikooli lõpetamist poliitikast juba teadlikud ja astuvad ise aktiivseid samme poliitikas kaasalöömiseks, näiteks moodustades noortevolikogusid või korraldades varivalimisi. Seetõttu pean mõistlikuks, et kohalikel valimistel võiksid 16-aastased noored hääletamisõigust omada. Selles vanuses noored on ka juba sotsiaalselt piisavalt küpsed, et valimistel oma valik iseseisvalt teha,“ ütles Anvelt tervitussõnavõtus.  Justiitsminister tõi välja, et valimisea langetamine ei ole võimalik üleöö ja see vajab kahe Riigikogu koosseisu heakskiitu. Järgmised kohalikud valimised on aga alles aastal 2017. "Seda enam on mul hea meel tõdeda, et paljud noored siin, kes selleks ajaks on 18-aastased,  ei mõtle mitte enda poliitilisele tulevikule, vaid oma nooremate vendade-õdede, sõprade võimalustele. See on midagi, mis võiks olla eeskujuks ka tänases Eesti nii-öelda täiskasvanute poliitikas,“ lausus Anvelt. Ministri sõnul mõjutaks valimisea langetamine kõiki Eesti noori ühiselt, kuivõrd valida saaksid alaliselt kohalikus omavalitsuses elavad noored kodakondsusest olenemata. "Seeläbi saame valimiste kaudu saavutada ka parema lõimumise, loodetavasti tõsta valimisaktiivsust ning saavutada tasakaalu nooremate ja vanemate valijate huvide esindatuses,“ rääkis Anvelt. „Teistest Euroopa riikidest on valimisõigus antud 16-aastastele näiteks Austrias, Ungaris, Sloveenias ning mõnedes Saksamaa liidumaades. Samuti katsetas kolm aastat tagasi valimisea langetamist kohalikel valimistel Norra riik ning ©oti iseseisvusreferendum saab avatuks ka 16 aastastele,“ tõi justiitsminister näiteid. Valimisea langetamine puudutaks vaid kohalike omavalitsuste valimisi, riigikogu valimiste puhul jääks see endiselt samaks ehk hääletada võiksid inimesed alates 18-aastaseks saamisest. Kandideerimisõiguse iga jääks samuti muutumatuks. Rahvusvaheline konverents teemal "Aktiivse valimisea langetamise mõjud ja võimalused" toimub täna Tallinna Ülikoolis. LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Notaritel võiks abielude lahutamisel olla suuremad volitused

Justiitsminister Andres Anvelt kohtus täna Notarite Koja esindajatega ja kohtumisel leiti, et notaritel võiks tulevikus olla õigus lahutada ka neid abielusid, kus üks või mõlemad abikaasad elavad välismaal. Samuti arutati elektroonilise seifi kui uue teenuse pakkumise võimalust. „Praegu ei ole võimalik lahutada notari juures abikaasast, kes elab välismaal, seda saab teha üksnes kohtus. Justiitsministeeriumi hinnangul aga võiks anda notaritele õiguse selline abielu lahutada juhul, kui abikaasade vahel ei ole vaidlust,“ ütles minister. „Samas peab jääma lahutajatele alles võimalus soovi korral kohtusse pöörduda.“ Samuti näeb Anvelt, et abielu lahutamisel võiks anda notaritele lepitaja roll.  Kohtumisel arutati ka nö elektroonilise seifi teenuse pakkumise loomise võimalust. Notarite koja sõnul oleks teenus mõeldud inimestele, kellel on palju privaatseid elektroonilisi kontosid, mille paroole nad ei taha kellelegi anda, kuid millele juurdepääs võib olla teatud juhul vajalik. Näiteks võib seda vaja minna inimese surma korral konto sulgemiseks või muul juhul, mille inimene ise määrab. Inimene saaks nö "hoiustada" oma konto ligipääsuks vajalikud paroolid notari "elektroonilises seifis", määrates seifi "avamise" tingimused ja isikud, kellel on selleks õigus.       Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsministeeriumi kantsler lahkub ametist

Justiitsministeeriumi kantsler Margus Sarapuu on teatanud minister Andres Anveltile soovist lahkuda ametist alates 31.08.2014. Justiitsminister esitab valitsusele kantsleri kandidaadiks praeguse riigi peaprokuröri Norman Aasa. „Mulle on osaks saanud väga väärtuslik võimalus ja kogemus teenida kaksteist aastat Eesti riiki ühes parimas avaliku sektori asutuses. Kõigi ministritega on mul olnud väga hea koostöö, ka praeguse justiitsministri Andres Anveltiga, ning juba mõnda aega küpsenud otsus lükkus mõnevõrra edasi vaid põhjusel, et tahtsin tagada uue ministri sujuva töösse sisseelamise,“ ütles Margus Sarapuu. „Justiitsministeeriumil on ühtehoidev ja töökas meeskond, selle kujundamisel on Margusel olnud suur ja tänuväärne roll,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Kuigi näen, et tal oleks justiitsvaldkonnale veel palju anda, siis mõistan, et pärast tosinat aastat tööd vajab hing uusi tuuli. Uue kantslerina näeksin Norman Aasa, kelle suureks eeliseks on väga hea kombinatsioon tippjuristi teadmistest ja tippjuhi kogemustest ning seetõttu esitan ta tippjuhtide valikukomisjonile heakskiidu saamiseks.“ Avaliku teenistuse seaduse järgi nimetab ministeeriumi kantsleri ametisse Vabariigi Valitsus, kuulates ära avaliku teenistuse tippjuhtide valikukomisjoni arvamuse. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsministeeriumi kantsler lahkub ametist

Justiitsministeeriumi kantsler Margus Sarapuu on teatanud minister Andres Anveltile soovist lahkuda ametist alates 31.08.2014. Justiitsminister esitab valitsusele kantsleri kandidaadiks praeguse riigi peaprokuröri Norman Aasa. „Mulle on osaks saanud väga väärtuslik võimalus ja kogemus teenida kaksteist aastat Eesti riiki ühes parimas avaliku sektori asutuses. Kõigi ministritega on mul olnud väga hea koostöö, ka praeguse justiitsministri Andres Anveltiga, ning juba mõnda aega küpsenud otsus lükkus mõnevõrra edasi vaid põhjusel, et tahtsin tagada uue ministri sujuva töösse sisseelamise,“ ütles Margus Sarapuu. „Justiitsministeeriumil on ühtehoidev ja töökas meeskond, selle kujundamisel on Margusel olnud suur ja tänuväärne roll,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Kuigi näen, et tal oleks justiitsvaldkonnale veel palju anda, siis mõistan, et pärast tosinat aastat tööd vajab hing uusi tuuli. Uue kantslerina näeksin Norman Aasa, kelle suureks eeliseks on väga hea kombinatsioon tippjuristi teadmistest ja tippjuhi kogemustest ning seetõttu esitan ta tippjuhtide valikukomisjonile heakskiidu saamiseks.“ Avaliku teenistuse seaduse järgi nimetab ministeeriumi kantsleri ametisse Vabariigi Valitsus, kuulates ära avaliku teenistuse tippjuhtide valikukomisjoni arvamuse. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Krediidikulukuse määrale tuleb ülempiir

Justiitsminister Andres Anvelt kohtus täna huvirühmadega, et arutada kiirlaenuturu täiendava reguleerimisega seotud krediidikulukuse määra ja vahekohtute kasutamise küsimusi kiirlaenudega seotud vaidluste lahendamisel. „Justiitsministeeriumi hinnangul tuleb krediidikulukuse määrale seada kas seaduses või seaduse alusel antavas määruses ülempiir, mille ületamine tooks kaasa laenulepingu tühisuse. Ülempiiri määra kehtestamise üke käivad arutelud, ministeeriumi hinnangul võiks see olla kahe- kuni kolmekordne Eesti Panga avaldatav keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Riigikohus nimetas hiljutises lahendis heade kommete vastaseks sellist laenusummat ja selle pealt makstavate tasude vahekorda, kus krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga avaldatavat keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. See tähendab, et sellisel juhul on tarbijakrediidileping tühine. Huvirühmade sõnul tuleks krediidikulukuse määrale ülempiiri seadmise korral kindlasti tugevdada riiklikku järelevalvet ja arvestada ka tegevuslubade andmise küsimustega. Samuti ei tohiks nende hinnangul keelata tarbijavaidluste lahendamist vahekohtutes, vaid tuleks liikuda alaliselt tegutsevate vahekohtute tegevuse täiendava reguleerimise suunas. Kohtumisel arutati vahekohtute teemal olulisi küsimusi: milline on nende roll kiirlaenudega seotud vaidluste lahendamisel ja nende positsioon Eesti õigusmaastikul. Eelnõu saadeti justiitsministeeriumist kooskõlastusringile märtsi lõpus. Praegu tegeleb ministeerium kooskõlastuselt tulnud märkuste läbitöötamisega. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi