Krediidikulukuse määrale tuleb ülempiir

Justiitsminister Andres Anvelt kohtus täna huvirühmadega, et arutada kiirlaenuturu täiendava reguleerimisega seotud krediidikulukuse määra ja vahekohtute kasutamise küsimusi kiirlaenudega seotud vaidluste lahendamisel. „Justiitsministeeriumi hinnangul tuleb krediidikulukuse määrale seada kas seaduses või seaduse alusel antavas määruses ülempiir, mille ületamine tooks kaasa laenulepingu tühisuse. Ülempiiri määra kehtestamise üke käivad arutelud, ministeeriumi hinnangul võiks see olla kahe- kuni kolmekordne Eesti Panga avaldatav keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Riigikohus nimetas hiljutises lahendis heade kommete vastaseks sellist laenusummat ja selle pealt makstavate tasude vahekorda, kus krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga avaldatavat keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. See tähendab, et sellisel juhul on tarbijakrediidileping tühine. Huvirühmade sõnul tuleks krediidikulukuse määrale ülempiiri seadmise korral kindlasti tugevdada riiklikku järelevalvet ja arvestada ka tegevuslubade andmise küsimustega. Samuti ei tohiks nende hinnangul keelata tarbijavaidluste lahendamist vahekohtutes, vaid tuleks liikuda alaliselt tegutsevate vahekohtute tegevuse täiendava reguleerimise suunas. Kohtumisel arutati vahekohtute teemal olulisi küsimusi: milline on nende roll kiirlaenudega seotud vaidluste lahendamisel ja nende positsioon Eesti õigusmaastikul. Eelnõu saadeti justiitsministeeriumist kooskõlastusringile märtsi lõpus. Praegu tegeleb ministeerium kooskõlastuselt tulnud märkuste läbitöötamisega. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsministeeriumi kantsler lahkub ametist

Justiitsministeeriumi kantsler Margus Sarapuu on teatanud minister Andres Anveltile soovist lahkuda ametist alates 31.08.2014. Justiitsminister esitab valitsusele kantsleri kandidaadiks praeguse riigi peaprokuröri Norman Aasa.„Mulle on osaks saanud väga väärtuslik võimalus ja kogemus teenida 12 aastat Eesti riiki ühes parimas avaliku sektori asutuses. Kõigi ministritega on mul olnud väga hea koostöö, ka praeguse justiitsministri Andres Anveltiga, ning juba mõnda aega küpsenud otsus lükkus mõnevõrra edasi vaid põhjusel, et tahtsin tagada uue ministri sujuva töösse sisseelamise,“ ütles Margus Sarapuu.   „Justiitsministeeriumil on ühtehoidev ja töökas meeskond, selle kujundamisel on Margusel olnud suur ja tänuväärne roll,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Kuigi näen, et tal oleks justiitsvaldkonnale veel palju anda, siis mõistan, et pärast tosinat aastat tööd vajab hing uusi tuuli. Uue kantslerina näeksin Norman Aasa, kelle suureks eeliseks on väga hea kombinatsioon tippjuristi teadmistest ja tippjuhi kogemustest ning seetõttu esitan ta tippjuhtide valikukomisjonile heakskiidu saamiseks.“   Avaliku teenistuse seaduse järgi nimetab ministeeriumi kantsleri ametisse Vabariigi Valitsus, kuulates ära avaliku teenistuse tippjuhtide valikukomisjoni arvamuse.   LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Krediidikulukuse määrale tuleb ülempiir

Justiitsminister Andres Anvelt kohtus täna huvigruppidega, et arutada kiirlaenuturu täiendava reguleerimisega seotud krediidikulukuse määra ja vahekohtute kasutamise küsimusi kiirlaenudega seotud vaidluste lahendamisel.„Justiitsministeeriumi hinnangul tuleb krediidikulukuse määrale seada kas seaduses või seaduse alusel antavas määruses ülempiir, mille ületamine tooks kaasa laenulepingu tühisuse. Ülempiiri määra kehtestamisel on käimas arutelud, ministeeriumi hinnangul võiks see olla kahe- kuni kolmekordne Eesti panga poolt avaldatav keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Riigikohus nimetas hiljutises lahendis heade kommete vastaseks sellist laenusummat ja selle pealt makstavate tasude vahekorda, kus krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga avaldatavat keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. See tähendab, et sellisel juhul on tarbijakrediidileping on tühine. Huvigruppide sõnul tuleks krediidikulukuse määrale ülempiiri seadmise korral kindlasti tugevdada riiklikku järelevalvet ja arvestada ka tegevuslubade andmise küsimustega. Samuti ei tohiks nende hinnangul keelata tarbijavaidluste lahendamist vahekohtutes, vaid liikuda alaliselt tegutsevate vahekohtute tegevuse täiendava reguleerimise suunas. Kohtumisel arutati vahekohtute teemal olulisi küsimusi. See tähendab, milline on nende roll kiirlaenudega seotud vaidluste lahendamisel ja nende positsioon Eesti õigusmaastikul. Eelnõu saadeti justiitsministeeriumist kooskõlastusringile märtsi lõpus. Hetkel tegeleb ministeerium kooskõlastuselt tulnud märkuste läbitöötamisega. LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Rahvusvahelise justiitskoostöö hulk kasvab iga aasta märgatavalt

Rahvusvahelise justiitskoostöö hulk kasvab iga aasta oluliselt, kuna üha enam eestlasi elab välismaal ja nii tsiviil- kui kriminaalmenetluses on suhtlemist rohkem. Kui 2011. aastal menetles justiitsministeerium 3174 esmast õigusabitaotlust, siis 2012. aastal oli see arv 3497 ja 2013. aastal juba 4131. Võrreldes 2012. aastaga on taotluste üldarv suurenenud 18,1%. Välismaale kolinute puhul on esile tõusnud just elatiste arv. Aasta jooksul on toimunud taotlustes 52% kasv. Võrreldes aga 2011. aastaga on menetluste arv kasvanud pea viiekordseks. „Kõige rohkem tehakse elatise küsimustes koostööd Soomega, täpsemalt Soome sotsiaalkindlustusametiga. Samuti on oluliselt suurenenud selliste lapsevanemate hulk, kes soovivad koos lapsega teise riiki lahkunud vanemalt lapse tagasitoomist või otsivad lahendust lapsega suhtluskorra seadmise probleemidele,“ ütles justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talituse juhataja Astrid Laurendt-Hanioja. „Inimeste õigusteadlikkuse kasv välisriigis elavalt lapsevanemalt elatiste kättesaamise küsimustes teeb mulle head meelt. See tähendab, et enam ei ole nii lihtne oma kohustuste eest lihtsalt teise riiki peitu pugeda,“ märkis justiitsminister Andres Anvelt. Aktiivsemaks on muutunud ka võlgade sissenõudmisega tegelevad õigusasutused (kohtutäiturid, maksekäsuosakond), et uurida võlgnike asukoha kindlakstegemise võimalusi välisriigis. Kriminaalasjades menetleti 2013. aastal võrreldes aasta varasema ajaga 6,3% ehk 113 õigusabitaotlust rohkem. Suurenenud on õigusabitaotluste arv kohtueelses menetluses, taotlused videokonverentside läbiviimiseks ning rahaliste karistuste otsuste tunnustamiseks. Suurenenud on Soomest saabunud kohtukutsete arv. Justiitsministeerium on piiriülese õigusalase koostöö puhul keskasutus, kuid mõnede riikide puhul võib teatud valdkondades õigusabitaotlusi edastada ka riigiprokuratuur või keskkriminaalpolitsei. Täpsemalt saab statistikaga tutvuda justiitsministeeriumi veebilehel. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Rahvusvahelise justiitskoostöö hulk kasvab iga aasta märgatavalt

Rahvusvahelise justiitskoostöö hulk kasvab iga aasta oluliselt, kuna üha enam eestlasi elab välismaal ja nii tsiviil- kui kriminaalmenetluses on suhtlemist rohkem. Kui 2011. aastal menetles justiitsministeerium 3174 esmast õigusabitaotlust, siis 2012. aastal oli see arv 3497 ja 2013. aastal juba 4131. Võrreldes 2012. aastaga on taotluste üldarv suurenenud 18,1%. Välismaale kolinute puhul on esile tõusnud just elatiste arv. Aasta jooksul on toimunud taotlustes 52% kasv. Võrreldes aga 2011. aastaga on menetluste arv kasvanud pea viiekordseks. „Kõige rohkem tehakse elatise küsimustes koostööd Soomega, täpsemalt Soome sotsiaalkindlustusametiga. Samuti on oluliselt suurenenud selliste lapsevanemate hulk, kes soovivad koos lapsega teise riiki lahkunud vanemalt lapse tagasitoomist või otsivad lahendust lapsega suhtluskorra seadmise probleemidele,“ ütles justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talituse juhataja Astrid Laurendt-Hanioja. „Inimeste õigusteadlikkuse kasv välisriigis elavalt lapsevanemalt elatiste kättesaamise küsimustes teeb mulle head meelt. See tähendab, et enam ei ole nii lihtne oma kohustuste eest lihtsalt teise riiki peitu pugeda,“ märkis justiitsminister Andres Anvelt. Aktiivsemaks on muutunud ka võlgade sissenõudmisega tegelevad õigusasutused (kohtutäiturid, maksekäsuosakond), et uurida võlgnike asukoha kindlakstegemise võimalusi välisriigis. Kriminaalasjades menetleti 2013. aastal võrreldes aasta varasema ajaga 6,3% ehk 113 õigusabitaotlust rohkem. Suurenenud on õigusabitaotluste arv kohtueelses menetluses, taotlused videokonverentside läbiviimiseks ning rahaliste karistuste otsuste tunnustamiseks. Suurenenud on Soomest saabunud kohtukutsete arv. Justiitsministeerium on piiriülese õigusalase koostöö puhul keskasutus, kuid mõnede riikide puhul võib teatud valdkondades õigusabitaotlusi edastada ka riigiprokuratuur või keskkriminaalpolitsei. Täpsemalt saab statistikaga tutvuda justiitsministeeriumi veebilehel. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Rahvusvahelise justiitskoostöö hulk kasvab iga aasta märgatavalt

Rahvusvahelise justiitskoostöö hulk kasvab iga aasta oluliselt, kuna üha enam eestlasi elab välismaal ja nii tsiviil- kui kriminaalmenetluses on suhtlemist rohkem.Kui 2011. aastal menetles justiitsministeerium 3174 esmast õigusabitaotlust, siis 2012. aastal oli vastav arv 3497 ja 2013. aastal juba 4131. Võrreldes 2012. aastaga on taotluste üldarv suurenenud 18,1%. Välismaale kolinute puhul on esile tõusnud just elatiste arv. Aasta jooksul on toimunud taotlustes 52% kasv. Võrreldes aga 2011. aastaga  on menetluste arv kasvanud pea viiekordseks.  „Kõige rohkem tehakse elatise küsimustes koostööd Soomega, täpsemalt Soome sotsiaalkindlustusametiga. Samuti on oluliselt suurenenud selliste lapsevanemate hulk, kes soovivad koos lapsega teise riiki lahkunud vanemalt lapse tagasitoomist või otsivad lahendust lapsega suhtluskorra seadmise probleemidele,“ ütles justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talituse juhataja Astrid Laurendt-Hanioja. „Inimeste õigusteadlikkuse kasv välisriigis elavalt lapsevanemalt elatiste kättesaamise küsimustes teeb mulle head meelt. See tähendab, et enam ei ole nii lihtne oma kohustuste eest lihtsalt teise riiki peitu pugeda,“ märkis justiitsminister Andres Anvelt. Aktiivsemaks on muutunud ka võlgade sissenõudmisega tegelevad õigusasutused (kohtutäiturid, maksekäsuosakond), et uurida võlgnike asukoha kindlakstegemise võimalusi välisriigis. Kriminaalasjades menetleti 2013. aastal võrreldes aasta varasema ajaga 6,3% ehk 113 õigusabitaotlust rohkem.  Suurenenud on õigusabitaotluste arv kohtueelses menetluses, taotlused videokonverentside läbiviimiseks ning rahaliste karistuste otsuste tunnustamiseks. Suurenenud on Soomest saabunud kohtukutsete arv. Justiitsministeerium on piiriülese õigusalase koostöö puhul keskasutus, kuid mõnede riikide puhul võib teatud valdkondades õigusabitaotlusi edastada ka riigiprokuratuur või keskkriminaalpolitsei. Täpsemalt on statistikaga soovi korral võimalik tutvuda justiitsministeeriumi veebilehel. LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Anvelti sõnul on riigil ettevõtjatelt palju õppida

Justiitsminister Andres Anvelt ütles täna Varuli advokaadibüroo 20. aastapäevale pühendatud konverentsil, et riik võiks ettevõtjatelt õppida paindlikkust ja kiiremat muutustega kohanemist. „Ettevõtlik ja edukas saab olla inimene, kes on vaba ja õnnelik, hea haridusega ning sotsiaalselt aktiivne, oma pere, kogukonna ja ühiskonna täieväärtuslik liige. Mida rohkem selliseid inimesi on, seda suurem on ka majanduskasv, suurema käibega meie siseturg ning seda suurem on võimalus läbi lüüa ka välisturgudel,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt oma kõnes. Ministri sõnul on ettevõtlus oma loomult väga kiiresti arenev ja uuenduslik valdkond ning riik peab suutma nende arengutega sammu pidada. "Kiiresti muutuvate majanduslike ja ühiskondlike mõjurite keskkonnas on ka valitsustel ja riigiasutustel vaja olla valmis reageerima keerulistele poliitika- ja ettevõtluskeskkonda puudutavatele küsimustele. Seepärast soovime astuda ja oleme juba Vabariigi Valitsuse seaduse muutmisega astumas samme paindlikuma valitsemise suunas," rääkis ta. Üheks eeskujuks riigijuhtimise paindlikumaks muutmisel on Anvelti hinnangul ettevõtjad, kes näitasid kiiret reageerimisvõimet viimaste aastate suurima majanduslanguse ajal - kohanesid, jäid püsima ja arenesid veelgi kiiremini. „Riigi ülesanne on aga luua ettevõtluse arenemiseks soodne keskkond, mille alustalaks saab olla riigi ja ettevõtja vastastikune usaldus ja koostöö,“ lisas Anvelt. Üks hea näide riigi poolt astutud sammudest ettevõtjate elu lihtsustamiseks on ministri sõnul ettevõtjaportaali loomine. Tänaseks on ettevõtjaportaali kaudu loodud kokku 105 503 ühingut, see on ligi kolmveerand kõikidest seitsme ja poole aasta jooksul asutatud ühingutest. 2013. aastal esitati ettevõtjaportaali kaudu üle 50 000 avalduse, mis moodustab kõikidest sel perioodil registripidajale esitatud avaldustest ca 65%. Ligi 90% ettevõtete asutamistest tehti eelmisel aastal ettevõtjaportaali kaudu. Paberil dokumente laekus registripidajale alla 4%. „Eesti on oma laialdaste ja hästi toimivate e-teenustega maailmas esirinnas. Paraku saavad e-teenuseid kasutada meie riigis vaid isikud, kellele on  väljastatud isikutunnistus või digitaalne isikutunnistus. Selline piirang ei meelita Eestisse investeeringuid ja kahandab meie tegelikku toimimist e-riigina. Äriregistri ettevõtjaportaal on mõnevõrra erandlik, kuna ettevõtjaportaalis saab juba täna end autentida ning dokumente allkirjastada Eesti, Soome, Belgia, Portugali ID-kaardiga ning Leedu mobiil-ID-ga,“ märkis Anvelt. „Seetõttu oli hea meel kuulda siseministeeriumi kinnitust, et järgmise aasta teisel poolel hakatakse välismaalastele andma elektroonilisi ID-kaarte. Kindlasti suurendab see ettevõtjaportaali kasutajate ringi veelgi,“ lausus justiitsminister. Anvelti sõnul hakatakse tänapäevase majanduselu ja Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime tõstmise vajadusest lähtudes peagi läbi töötama ja ajakohastama ka ühinguõiguse küsimusi. Sellel aastal algab ühinguõiguse korrastamise ettevalmistus. Aasta jooksul kohtutakse ekspertide ja huvirühmadega, et selgitada välja täpne vajadus ja ootus revisjoni ulatuse ja teemade osas. Sisuline töö algab aastal 2015 ja kestab praegusel hinnangul töö mahukuse tõttu vähemalt kolm aastat. Justiitsministeerium koostab koostöös ettevõtjate ja erialaspetsialistidega ka programmi „Ettevõtja õigus 2“, mille käigus soovib viia lõpuni intellektuaalse omandi korrastamise, analüüsida maksejõuetusõigust, sh pankrotiõiguse ühtlustamise ja ajakohastamise vajadusi ning lepitusmenetluse ja vahekohtumenetluse muudatuste vajadusi.  Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Anvelti sõnul on riigil ettevõtjatelt palju õppida

Justiitsminister Andres Anvelt ütles täna Varuli advokaadibüroo 20. aastapäevale pühendatud konverentsil, et riik võiks ettevõtjatelt õppida paindlikkust ja kiiremat muutustega kohanemist. „Ettevõtlik ja edukas saab olla inimene, kes on vaba ja õnnelik, hea haridusega ning sotsiaalselt aktiivne, oma pere, kogukonna ja ühiskonna täieväärtuslik liige. Mida rohkem selliseid inimesi on, seda suurem on ka majanduskasv, suurema käibega meie siseturg ning seda suurem on võimalus läbi lüüa ka välisturgudel,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt oma kõnes. Ministri sõnul on ettevõtlus oma loomult väga kiiresti arenev ja uuenduslik valdkond ning riik peab suutma nende arengutega sammu pidada. "Kiiresti muutuvate majanduslike ja ühiskondlike mõjurite keskkonnas on ka valitsustel ja riigiasutustel vaja olla valmis reageerima keerulistele poliitika- ja ettevõtluskeskkonda puudutavatele küsimustele. Seepärast soovime astuda ja oleme juba Vabariigi Valitsuse seaduse muutmisega astumas samme paindlikuma valitsemise suunas," rääkis ta. Üheks eeskujuks riigijuhtimise paindlikumaks muutmisel on Anvelti hinnangul ettevõtjad, kes näitasid kiiret reageerimisvõimet viimaste aastate suurima majanduslanguse ajal - kohanesid, jäid püsima ja arenesid veelgi kiiremini. „Riigi ülesanne on aga luua ettevõtluse arenemiseks soodne keskkond, mille alustalaks saab olla riigi ja ettevõtja vastastikune usaldus ja koostöö,“ lisas Anvelt. Üks hea näide riigi poolt astutud sammudest ettevõtjate elu lihtsustamiseks on ministri sõnul ettevõtjaportaali loomine. Tänaseks on ettevõtjaportaali kaudu loodud kokku 105 503 ühingut, see on ligi kolmveerand kõikidest seitsme ja poole aasta jooksul asutatud ühingutest. 2013. aastal esitati ettevõtjaportaali kaudu üle 50 000 avalduse, mis moodustab kõikidest sel perioodil registripidajale esitatud avaldustest ca 65%. Ligi 90% ettevõtete asutamistest tehti eelmisel aastal ettevõtjaportaali kaudu. Paberil dokumente laekus registripidajale alla 4%. „Eesti on oma laialdaste ja hästi toimivate e-teenustega maailmas esirinnas. Paraku saavad e-teenuseid kasutada meie riigis vaid isikud, kellele on  väljastatud isikutunnistus või digitaalne isikutunnistus. Selline piirang ei meelita Eestisse investeeringuid ja kahandab meie tegelikku toimimist e-riigina. Äriregistri ettevõtjaportaal on mõnevõrra erandlik, kuna ettevõtjaportaalis saab juba täna end autentida ning dokumente allkirjastada Eesti, Soome, Belgia, Portugali ID-kaardiga ning Leedu mobiil-ID-ga,“ märkis Anvelt. „Seetõttu oli hea meel kuulda siseministeeriumi kinnitust, et järgmise aasta teisel poolel hakatakse välismaalastele andma elektroonilisi ID-kaarte. Kindlasti suurendab see ettevõtjaportaali kasutajate ringi veelgi,“ lausus justiitsminister. Anvelti sõnul hakatakse tänapäevase majanduselu ja Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime tõstmise vajadusest lähtudes peagi läbi töötama ja ajakohastama ka ühinguõiguse küsimusi. Sellel aastal algab ühinguõiguse korrastamise ettevalmistus. Aasta jooksul kohtutakse ekspertide ja huvirühmadega, et selgitada välja täpne vajadus ja ootus revisjoni ulatuse ja teemade osas. Sisuline töö algab aastal 2015 ja kestab praegusel hinnangul töö mahukuse tõttu vähemalt kolm aastat. Justiitsministeerium koostab koostöös ettevõtjate ja erialaspetsialistidega ka programmi „Ettevõtja õigus 2“, mille käigus soovib viia lõpuni intellektuaalse omandi korrastamise, analüüsida maksejõuetusõigust, sh pankrotiõiguse ühtlustamise ja ajakohastamise vajadusi ning lepitusmenetluse ja vahekohtumenetluse muudatuste vajadusi.  Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi