Populaarsemad...Allika järgi |
Anvelti sõnul on riigil ettevõtjatelt palju õppida Justiitsminister Andres Anvelt ütles täna Varuli advokaadibüroo 20. aastapäevale pühendatud konverentsil, et riik võiks ettevõtjatelt õppida paindlikkust ja kiiremat muutustega kohanemist. "Ettevõtlik ja edukas saab olla inimene, kes on vaba ja õnnelik, hea haridusega ning sotsiaalselt aktiivne, oma pere, kogukonna ja ühiskonna täieväärtuslik liige. Mida rohkem selliseid inimesi on, seda suurem on ka majanduskasv, suurema käibega meie siseturg ning seda suurem on võimalus läbi lüüa ka välisturgudel," ütles justiitsminister Andres Anvelt oma kõnes. Ministri sõnul on ettevõtlus oma loomult väga kiiresti arenev ja uuenduslik valdkond ning riik peab suutma nende arengutega sammu pidada. "Kiiresti muutuvate majanduslike ja ühiskondlike mõjurite keskkonnas on ka valitsustel ja riigiasutustel vaja olla valmis reageerima keerulistele poliitika- ja ettevõtluskeskkonda puudutavatele küsimustele. Seepärast soovime astuda ja oleme juba Vabariigi Valitsuse seaduse muutmisega astumas samme paindlikuma valitsemise suunas," rääkis ta. Üheks eeskujuks riigijuhtimise paindlikumaks muutmisel on Anvelti hinnangul ettevõtjad, kes näitasid kiiret reageerimisvõimet viimaste aastate suurima majanduslanguse ajal - kohanesid, jäid püsima ja arenesid veelgi kiiremini. "Riigi ülesanne on aga luua ettevõtluse arenemiseks soodne keskkond, mille alustalaks saab olla riigi ja ettevõtja vastastikune usaldus ja koostöö," lisas Anvelt. Üks hea näide riigi poolt astutud sammudest ettevõtjate elu lihtsustamiseks on ministri sõnul ettevõtjaportaali loomine. Tänaseks on ettevõtjaportaali kaudu loodud kokku 105 503 ühingut, see on ligi kolmveerand kõikidest seitsme ja poole aasta jooksul asutatud ühingutest. 2013. aastal esitati ettevõtjaportaali kaudu üle 50 000 avalduse, mis moodustab kõikidest sel perioodil registripidajale esitatud avaldustest ca 65%. Ligi 90% ettevõtete asutamistest tehti eelmisel aastal ettevõtjaportaali kaudu. Paberil dokumente laekus registripidajale alla 4%. „Eesti on oma laialdaste ja hästi toimivate e-teenustega maailmas esirinnas. Paraku saavad e-teenuseid kasutada meie riigis vaid isikud, kellele on väljastatud isikutunnistus või digitaalne isikutunnistus. Selline piirang ei meelita Eestisse investeeringuid ja kahandab meie tegelikku toimimist e-riigina. Äriregistri ettevõtjaportaal on mõnevõrra erandlik, kuna ettevõtjaportaalis saab juba täna end autentida ning dokumente allkirjastada Eesti, Soome, Belgia, Portugali ID-kaardiga ning Leedu mobiil-ID-ga,“ märkis Anvelt. "Seetõttu oli hea meel kuulda siseministeeriumi kinnitust, et järgmise aasta teisel poolel hakatakse välismaalastele andma elektroonilisi ID-kaarte. Kindlasti suurendab see ettevõtjaportaali kasutajate ringi veelgi," lausus justiitsminister. Anvelti sõnul hakatakse tänapäevase majanduselu ja Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime tõstmise vajadusest lähtuvalt peagi läbi töötama ja kaasajastama ka ühinguõiguse küsimusi. Sellel aastal algab ühinguõiguse korrastamise ettevalmistus. Aasta jooksul kohtutakse ekspertide ja huvirühmadega, et selgitada välja täpne vajadus ja ootus revisjoni ulatuse ja teemade osas. Sisuline töö algab peale aastal 2015 ja kestab praegusel hinnangul töö mahukuse tõttu vähemalt kolm aastat. Justiitsministeerium koostab koostöös ettevõtjate ja erialaspetsialistidega ka programmi „Ettevõtja õigus 2“, mille käigus soovib viia lõpuni intellektuaalse omandi korrastamise, analüüsida maksejõuetusõigust, sh pankrotiõiguse ühtlustamise ja kaasajastamise vajadusi ning lepitusmenetluse ja vahekohtumenetluse muudatuste vajadusi. LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi Riigist väljasaatmist lisakaristusena kohaldatakse järjest enam Justiitsministeeriumi analüüsist selgus, et kohus mõistab Eestis kuritegusid toime pannud välismaalastele üha enam lisakaristusena riigist väljasaatmist ning kohaldab ka sellega seoses aastatepikkuseid sissesõidukeelde. Viimase kolme aasta jooksul on lisakaristusena riigist väljasaatmine mõistetud 110-le välisriigi kodanikule 20 riigist. Väljasaatmiste arv on viimasel neljal aastal oluliselt kasvanud. Kui 2010. aastal mõistis kohus lisakaristusena väljasaatmise veel 16 süüdimõistetule, siis 2013. aastal juba 50-le. Väljasaadetud on eelkõige nooremapoolsed mehed. Väljasaadetute seas oli kõige enam Leedu, Soome ja Läti kodanikke. Kaugemad päritoluriigid, kuhu süüdimõistetuid saadeti, olid näiteks Hongkong, Pakistan ja Ghana. Kõige suurem osa väljasaadetutest on seotud varavastaste kuritegude toimpanemisega, raskeid isikuvastaseid kuritegusid toime pannud väljasaadetuid oli kaks. Väljasaatmisega koos mõistetav riiki sissesõidu keelu pikkus on keskmiselt 4,4 aastat. Võrreldes varasemaga on märgatavalt vähenenud väga pikkade, 8 kuni 10 aastaste sissesõidukeeldude osakaal. Viimane on seletatav sellega, et väljasaatmist mõistetakse üha kergemate kuritegude eest. Väljasaatmisotsuseni jõutakse kõige sagedamini kokkuleppemenetluse tulemusena. Võrreldes teiste kohtutega on väljasaatmisotsuseid teinud kõige vähem Viru maakohus. Reaalset vangistust tuleb kanda 15% väljasaadetutest. Ülejäänud peavad karistuse kandma osaliselt vanglas või mõisteti neile karistus täielikult tingimisi. Paljud osaliselt vangistatud inimesed vabanesid aga ruttu peale kohtuotsust, kuna nende puhul luges kohus karistuseks kahtlustatavana kinnipidamise või vahistamise aja. „Kuriteo toime pannud inimese riigist väljasaatmise ja sissesõidukeelu kasutamise mõte seisneb selles, et me ennetame ja väldime seeläbi teiste riikide kodanike poolt kuritegude toimepanemist Eestis," ütles justiitsminister Andres Anvelt. "Analüüs näitas ka seda, et nende inimeste puhul, kes enne väljasaatmist Eesti vanglas karistust kannavad, peaksime senisest enam tähelepanu pöörama ennetähtaegse vabastamise võimaluste loomisele. Seda põhjusel, et need inimesed Eesti maksumaksjatele liiga pikaks ajaks koormaks ei oleks ning seoses vangistusega ka nende uute kuritegude toimepanemise riskid ei suureneks," lisas Anvelt. Analüüs "Riigist väljasaatmise kui lisakaristuse kohaldamine" (736.84 KB) põhineb kohtute poolt E-toimiku infosüsteemi sisestatud andmetel. Karistusseadustiku § 54 kohaselt võib kohus, mõistes välisriigi kodaniku ehk inimese, kes ei ole Eesti kodanik, süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Väljasaatmist ei kohaldata alaealisena kuriteo toime pannud isikule. Kui süüdimõistetul on Eestis koos temaga seaduslikult ühises peres elav abikaasa või alaealine laps, peab kohus väljasaatmist oma otsuses põhistama. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi Riigist väljasaatmist lisakaristusena kohaldatakse järjest enam Justiitsministeeriumi analüüsist selgus, et kohus mõistab Eestis kuritegusid toime pannud välismaalastele üha enam lisakaristusena riigist väljasaatmist ning kohaldab ka sellega seoses aastatepikkuseid sissesõidukeelde. Viimase kolme aasta jooksul on lisakaristusena riigist väljasaatmine mõistetud 110-le välisriigi kodanikule 20 riigist. Väljasaatmiste arv on viimasel neljal aastal oluliselt kasvanud. Kui 2010. aastal mõistis kohus lisakaristusena väljasaatmise veel 16 süüdimõistetule, siis 2013. aastal juba 50-le. Väljasaadetud on eelkõige nooremapoolsed mehed. Väljasaadetute seas oli kõige enam Leedu, Soome ja Läti kodanikke. Kaugemad päritoluriigid, kuhu süüdimõistetuid saadeti, olid näiteks Hongkong, Pakistan ja Ghana. Kõige suurem osa väljasaadetutest on seotud varavastaste kuritegude toimpanemisega, raskeid isikuvastaseid kuritegusid toime pannud väljasaadetuid oli kaks. Väljasaatmisega koos mõistetav riiki sissesõidu keelu pikkus on keskmiselt 4,4 aastat. Võrreldes varasemaga on märgatavalt vähenenud väga pikkade, 8 kuni 10 aastaste sissesõidukeeldude osakaal. Viimane on seletatav sellega, et väljasaatmist mõistetakse üha kergemate kuritegude eest. Väljasaatmisotsuseni jõutakse kõige sagedamini kokkuleppemenetluse tulemusena. Võrreldes teiste kohtutega on väljasaatmisotsuseid teinud kõige vähem Viru maakohus. Reaalset vangistust tuleb kanda 15% väljasaadetutest. Ülejäänud peavad karistuse kandma osaliselt vanglas või mõisteti neile karistus täielikult tingimisi. Paljud osaliselt vangistatud inimesed vabanesid aga ruttu peale kohtuotsust, kuna nende puhul luges kohus karistuseks kahtlustatavana kinnipidamise või vahistamise aja. „Kuriteo toime pannud inimese riigist väljasaatmise ja sissesõidukeelu kasutamise mõte seisneb selles, et me ennetame ja väldime seeläbi teiste riikide kodanike poolt kuritegude toimepanemist Eestis," ütles justiitsminister Andres Anvelt. "Analüüs näitas ka seda, et nende inimeste puhul, kes enne väljasaatmist Eesti vanglas karistust kannavad, peaksime senisest enam tähelepanu pöörama ennetähtaegse vabastamise võimaluste loomisele. Seda põhjusel, et need inimesed Eesti maksumaksjatele liiga pikaks ajaks koormaks ei oleks ning seoses vangistusega ka nende uute kuritegude toimepanemise riskid ei suureneks," lisas Anvelt. Analüüs "Riigist väljasaatmise kui lisakaristuse kohaldamine" (736.84 KB) põhineb kohtute poolt E-toimiku infosüsteemi sisestatud andmetel. Karistusseadustiku § 54 kohaselt võib kohus, mõistes välisriigi kodaniku ehk inimese, kes ei ole Eesti kodanik, süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Väljasaatmist ei kohaldata alaealisena kuriteo toime pannud isikule. Kui süüdimõistetul on Eestis koos temaga seaduslikult ühises peres elav abikaasa või alaealine laps, peab kohus väljasaatmist oma otsuses põhistama. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi Riigist väljasaatmist lisakaristusena kohaldatakse järjest enam Justiitsministeeriumi analüüsist selgus, et kohus mõistab Eestis kuritegusid toime pannud välismaalastele üha enam lisakaristusena riigist väljasaatmist ning kohaldab ka sellega seoses aastatepikkuseid sissesõidukeelde.Viimase kolme aasta jooksul on lisakaristusena riigist väljasaatmine mõistetud 110-le välisriigi kodanikule 20-st erinevast riigist. Väljasaatmiste arv on viimasel neljal aastal oluliselt kasvanud. Kui 2010. aastal mõistis kohus lisakaristusena väljasaatmise veel 16 süüdimõistetule, siis 2013. aastal juba 50-le. Väljasaadetud on eelkõige nooremapoolsed mehed. Väljasaadetute seas oli kõige enam Leedu, Soome ja Läti kodanikke. Kaugemad päritoluriigid, kuhu süüdimõistetuid saadeti, olid näiteks Hongkong, Pakistan ja Ghana. Kõige suurem osa väljasaadetutest on seotud varavastaste kuritegude toimpanemisega, raskeid isikuvastaseid kuritegusid toime pannud väljasaadetuid oli kaks. Väljasaatmisega koos mõistetav riiki sissesõidu keelu pikkus on keskmiselt 4,4 aastat. Võrreldes varasemaga on märgatavalt vähenenud väga pikkade, 8 kuni 10 aastaste sissesõidukeeldude osakaal. Viimane on seletatav sellega, et väljasaadetmist mõistetakse üha kergemate kuritegude eest. Väljasaatmisotsuseni jõutakse kõige sagedamini kokkuleppemenetluse tulemusena. Võrreldes teiste kohtutega on väljasaatmisotsuseid teinud kõige vähem Viru maakohus. Reaalset vangistust tuleb kanda 15% väljasaadetutest. Ülejäänud peavad karistuse kandma osaliselt vanglas või mõisteti neile karistus täielikult tingimisi. Paljud osaliselt vangistatud inimesed vabanesid aga ruttu peale kohtuotsust, kuna nende puhul luges kohus karistuseks kahtlustatavana kinnipidamise või vahistamise aja. „Kuriteo toime pannud inimese riigist väljasaatmise ja sissesõidukeelu kasutamise mõte seisneb selles, et me ennetame ja väldime seeläbi teiste riikide kodanike poolt kuritegude toimepanemist Eestis," ütles justiitsminister Andres Anvelt. "Analüüs näitas ka seda, et nende inimeste puhul, kes enne väljasaatmist Eesti vanglas karistust kannavad, peaksime senisest enam tähelepanu pöörama ennetähtaegse vabastamise võimaluste loomisele. Seda põhjusel, et need inimesed Eesti maksumaksjatele liiga pikaks ajaks koormaks ei oleks ning seoses vangistusega ka nende uute kuritegude toimepanemise riskid ei suureneks," lisas Anvelt. Analüüs põhineb kohtute poolt E-toimiku infosüsteemi sisestatud andmetel. Analüüsiga on lähemalt võimalik tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel. Karistusseadustiku § 54 kohaselt võib kohus, mõistes välisriigi kodaniku ehk inimese, kes ei ole Eesti kodanik, süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni 10 aastaks. Väljasaatmist ei kohaldata alaealisena kuriteo toime pannud isikule. Kui süüdimõistetul on Eestis koos temaga seaduslikult ühises peres elav abikaasa või alaealine laps, peab kohus väljasaatmist oma otsuses põhistama. LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi Riigi valitsemine muutub nüüdisaegsemaks Justiitsminister Andres Anvelt tutvustas täna riigikogule Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusi, mis muudavad riigijuhtimise paindlikumaks ja nüüdisaegsemaks. „Juba 1992. aastal ütles Jüri Adams Vabariigi Valitsuse seaduse eelnõu menetlemisel, et Nõukogude-aegsel jäikusel riigi juhtimises pole arukat põhjendust ja valitsemissüsteem võiks muutuda paindlikumaks. Adamsi ettepanek oli jätta seadusest välja ministeeriumide loetelu ja piirduda nende piirarvu määramisega. Seejuures oleks peaministril olnud valitsuse moodustamisel laiad volitused. Sarnase lahenduse pakub välja ka praegune eelnõu,“ märkis justiitsminister Andres Anvelt. „Peale pikaaegseid arutelusid eri valitsustes ja riigikogu koosseisudes on valitsus teinud julge sammu paindlikkuse poole. Ja see on praegu kõige märkimisväärsem samm, mis riigil astuda tuleks,“ ütles minister. Eelnõus toodud muudatused võimaldavad kiiremini kohaneda muutuva ühiskondliku, poliitilise ja majandusliku olukorraga ning pakuvad erinevate poliitikavaldkondade vahel võimaluse suuremaks koostööks. Eelnõu järgi pole ministrite loetelu enam seadusega määratud, vaid peaministril on võimalik määrata ministrid tegelema valdkondadega, kus on toimunud suuremad ühiskondlikud muutused ja mis vajavad seetõttu enam tähelepanu. Ministeeriume eelnõuga juurde ei looda, kuid ühes ministeeriumis võib seaduseelnõu kohaselt olla mitu ministrit, kes on ministeeriumite ja valdkondade juhtimisel võrdsed. Näiteks võib tuua võimaliku sotsiaalministeeriumi korralduse, kus üks minister vastutab töö- ja tervishoiu ning teine sotsiaalala küsimuste eest. „Paindlikkus ei saa aga olla ilma piiranguteta, mistõttu jääb kehtima põhimõte, et valitsuses ei ole üle 15 liikme,“ lausus Anvelt. „Kui ühes ministeeriumis on kaks ministrit, siis oleks muudatuse järgi mõlemal oma vastutusvaldkond, kus ta määrab poliitilised suunad. Samuti oleksid mõlemad ministrid poliitiliselt vastutavad just enda valdkondade eest ning nad ei tohiks üksteise töösse lubamatult sekkuda,“ selgitas justiitsminister. Peaminister esitab valitsuse moodustamisel presidendile ettepaneku, kus on välja toodud ministrite loetelu koos nende ametinimetustega. Samas praegu ametis oleva valitsuse volitused ei lõppe – muutuda võivad ainult ministrite ametinimetused ja nende pädevused. Selleks, et ka avalikkusele oleks selgelt arusaadav, milliste ülesannetega minister tegeleb, peab tulevase ministri ametinimetus viitama tema vastusvaldkonnale. Eelnõuga kaotatakse ära abiministri ametikoht, kuna selle järele puudub vajadus ja abiministri roll on olnud praktikas ebaselge. Praegu ei ole abiministrit üheski ministeeriumis ja varem on abiministrit kasutatud vaid üksikutel juhtudel. Sisuliselt täidavad abiministrile ette nähtud ülesandeid ministri nõunikud. Eelnõu on samm OECD 2011. aasta riigivalitsemise raportis Eestile soovitatud valitsemise paindlikkust suurendava regulatsiooni suunas. OECD leidis, et muutuvate majanduslike ja ühiskondlike mõjurite keskkonnas on valitsustel ja riigiasutustel vaja olla valmis reageerima keerulistele poliitikaküsimustele. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi Riigi valitsemine muutub nüüdisaegsemaks Justiitsminister Andres Anvelt tutvustas täna riigikogule Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusi, mis muudavad riigijuhtimise paindlikumaks ja nüüdisaegsemaks. „Juba 1992. aastal ütles Jüri Adams Vabariigi Valitsuse seaduse eelnõu menetlemisel, et Nõukogude-aegsel jäikusel riigi juhtimises pole arukat põhjendust ja valitsemissüsteem võiks muutuda paindlikumaks. Adamsi ettepanek oli jätta seadusest välja ministeeriumide loetelu ja piirduda nende piirarvu määramisega. Seejuures oleks peaministril olnud valitsuse moodustamisel laiad volitused. Sarnase lahenduse pakub välja ka praegune eelnõu,“ märkis justiitsminister Andres Anvelt. „Peale pikaaegseid arutelusid eri valitsustes ja riigikogu koosseisudes on valitsus teinud julge sammu paindlikkuse poole. Ja see on praegu kõige märkimisväärsem samm, mis riigil astuda tuleks,“ ütles minister. Eelnõus toodud muudatused võimaldavad kiiremini kohaneda muutuva ühiskondliku, poliitilise ja majandusliku olukorraga ning pakuvad erinevate poliitikavaldkondade vahel võimaluse suuremaks koostööks. Eelnõu järgi pole ministrite loetelu enam seadusega määratud, vaid peaministril on võimalik määrata ministrid tegelema valdkondadega, kus on toimunud suuremad ühiskondlikud muutused ja mis vajavad seetõttu enam tähelepanu. Ministeeriume eelnõuga juurde ei looda, kuid ühes ministeeriumis võib seaduseelnõu kohaselt olla mitu ministrit, kes on ministeeriumite ja valdkondade juhtimisel võrdsed. Näiteks võib tuua võimaliku sotsiaalministeeriumi korralduse, kus üks minister vastutab töö- ja tervishoiu ning teine sotsiaalala küsimuste eest. „Paindlikkus ei saa aga olla ilma piiranguteta, mistõttu jääb kehtima põhimõte, et valitsuses ei ole üle 15 liikme,“ lausus Anvelt. „Kui ühes ministeeriumis on kaks ministrit, siis oleks muudatuse järgi mõlemal oma vastutusvaldkond, kus ta määrab poliitilised suunad. Samuti oleksid mõlemad ministrid poliitiliselt vastutavad just enda valdkondade eest ning nad ei tohiks üksteise töösse lubamatult sekkuda,“ selgitas justiitsminister. Peaminister esitab valitsuse moodustamisel presidendile ettepaneku, kus on välja toodud ministrite loetelu koos nende ametinimetustega. Samas praegu ametis oleva valitsuse volitused ei lõppe – muutuda võivad ainult ministrite ametinimetused ja nende pädevused. Selleks, et ka avalikkusele oleks selgelt arusaadav, milliste ülesannetega minister tegeleb, peab tulevase ministri ametinimetus viitama tema vastusvaldkonnale. Eelnõuga kaotatakse ära abiministri ametikoht, kuna selle järele puudub vajadus ja abiministri roll on olnud praktikas ebaselge. Praegu ei ole abiministrit üheski ministeeriumis ja varem on abiministrit kasutatud vaid üksikutel juhtudel. Sisuliselt täidavad abiministrile ette nähtud ülesandeid ministri nõunikud. Eelnõu on samm OECD 2011. aasta riigivalitsemise raportis Eestile soovitatud valitsemise paindlikkust suurendava regulatsiooni suunas. OECD leidis, et muutuvate majanduslike ja ühiskondlike mõjurite keskkonnas on valitsustel ja riigiasutustel vaja olla valmis reageerima keerulistele poliitikaküsimustele. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi Riigi valitsemine muutub kaasaegsemaks Justiitsminister Andres Anvelt tutvustas täna riigikogule Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusi, mis muudavad riigijuhtimise paindlikumaks ja kaasaegsemaks.„Juba 1992. aastal ütles Jüri Adams Vabariigi Valitsuse seaduse eelnõu menetlemisel, et Nõukogude-aegsel jäikusel riigi juhtimises pole arukat põhjendust ja valitsemissüsteem võiks muutuda paindlikumaks. Adamsi ettepanek oli jätta seadusest välja ministeeriumide loetelu ja piirduda nende piirarvu määramisega. Seejuures oleks peaministril olnud valitsuse moodustamisel laiad volitused. Sarnase lahenduse pakub välja ka praegune eelnõu,“ märkis justiitsminister Andres Anvelt. „Peale pikaaegseid arutelusid nii erinevates valitsuse koosseisudes kui ka erinevates Riigikogu koosseisudes, on valitsus teinud julge sammu paindlikkuse suunas. Ja see on hetkel kõige märkimisväärsem samm, mis riigil astuda tuleks,“ ütles minister. Eelnõus toodud muudatused võimaldavad kiiremini kohaneda muutuva ühiskondliku, poliitilise ja majandusliku olukorraga ning pakuvad erinevate poliitikavaldkondade vahel võimaluse suuremaks koostööks. Eelnõu järgi pole ministrite loetelu enam seadusega määratud, vaid peaministril on võimalik määrata ministrid tegelema valdkondadega, kus on toimunud suuremad ühiskondlikud muutused ja mis vajavad seetõttu enam tähelepanu. Ministeeriume eelnõuga juurde ei looda, kuid ühes ministeeriumis võib seaduseelnõu kohaselt olla mitu ministrit, kes on ministeeriumite ja valdkondade juhtimisel võrdsed. Näiteks võib tuua võimaliku sotsiaalministeeriumi korralduse, kus üks minister vastutab töö- ja tervishoiu ning teine sotsiaalala küsimuste eest. „Paindlikkus ei saa aga olla ilma piiranguteta, mistõttu jääb kehtima põhimõte, et valitsuses ei ole üle 15 liikme,“ lausus Anvelt. „Kui ühes ministeeriumis on kaks ministrit, siis oleks muudatuse järgi mõlemal oma vastutusvaldkond, kus ta määrab poliitilised suunad. Samuti oleksid mõlemad ministrid poliitiliselt vastutavad just enda valdkondade eest ning nad ei tohiks üksteise töösse lubamatult sekkuda,“ selgitas justiitsminister. Peaminister esitab valitsuse moodustamisel presidendile ettepaneku, kus on välja toodud ministrite loetelu koos nende ametinimetustega. Samas praegu ametis oleva valitsuse volitused ei lõppe – muutuda võivad ainult ministrite ametinimetused ja nende pädevused. Selleks, et ka avalikkusele oleks selgelt arusaadav, milliste ülesannetega minister tegeleb, peab tulevase ministri ametinimetus viitama tema vastusvaldkonnale. Eelnõuga kaotatakse ära abiministri ametikoht, kuna selle järgi puudub vajadus ja abiministri roll on olnud praktikas ebaselge. Praegu ei ole abiministrit üheski ministeeriumis ning varem on abiministrit kasutatud vaid üksikutel juhtudel. Sisuliselt täidavad abiministrile ette nähtud ülesandeid ministri nõunikud. Eelnõu on samm OECD 2011. aasta riigivalitsemise raportis Eestile soovitatud valitsemise paindlikkust suurendava regulatsiooni suunas. OECD leidis, et muutuvate majanduslike ja ühiskondlike mõjurite keskkonnas on valitsustel ja riigiasutustel vaja olla valmis reageerima keerulistele poliitikaküsimustele. LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi Justiitsministeerium toetab venekeelse elanikkonna korruptsiooniteadlikkuse suurendamist Justiitsministeerium eraldas MTÜ-le Korruptsioonivaba Eesti 8000 eurot venekeelse elanikkonna korruptsiooniteadlikkuse suurendamiseks kavandatud tegevusteks. „MTÜ plaanib saadud toetuse eest levitada korruptsioonialast teavet venekeelse elanikkonna hulgas. Siinjuures on oluline eelkõige venekeelsete ajakirjanike roll, kellele pakutakse uuriva ajakirjanduse alast koolitust ning koostatakse juhendmaterjal huvide konflikti ja korruptsiooni teemal,“ ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt. „Samuti plaanitakse välja anda venekeelse uuriva ajakirjanduse auhind, ja seda edaspidi igal aastal,“ lisas Sööt. Projekt tuleb ellu läbi aasta jooksul ja selle raames korraldatavad koolitused, muud tegevused ja koostatavad materjalid on sihtrühmadele tasuta. 2013. aasta sügisel kiitis valitsus heaks uue korruptsioonivastase strateegia. Strateegia eesmärk on suurendada otsustusprotsesside läbipaistvust ja muuta inimeste teadlikkust korruptsioonist, et nad oskaksid korruptsiooni paremini ära tunda ja sellele reageerida. Kuna uus korruptsioonivastane strateegia keskendub senisest enam ka venekeelsele elanikkonnale, anti välja toetus selle elanikerühma korruptsiooniteadlikkuse tõstmiseks. Korruptsioonivastast poliitikat juhib ja strateegia elluviimist koordineerib justiitsministeerium, strateegiat viivad ellu kõik ministeeriumid ja valitsusasutused. Korruptsioonivastane strateegia aastateks 2013–2020 on leitav korruptsiooniveebist. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi Järgmised 1464-1472 (kokku 2241) |
|
Juura.ee on mittetulunduslik infokanal. Oleme väga tänulikud annetuste eest. Ettepanekud on oodatud teel. Veebimajutusega toetab Modera. |