Justiitsministeerium toetab venekeelse elanikkonna korruptsiooniteadlikkuse suurendamist

Justiitsministeerium eraldas MTÜ-le Korruptsioonivaba Eesti 8000 eurot venekeelse elanikkonna korruptsiooniteadlikkuse suurendamiseks kavandatud tegevusteks. „MTÜ plaanib saadud toetuse eest levitada korruptsioonialast teavet venekeelse elanikkonna hulgas. Siinjuures on oluline eelkõige venekeelsete ajakirjanike roll, kellele pakutakse uuriva ajakirjanduse alast koolitust ning koostatakse juhendmaterjal huvide konflikti ja korruptsiooni teemal,“ ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt. „Samuti plaanitakse välja anda venekeelse uuriva ajakirjanduse auhind, ja seda edaspidi igal aastal,“ lisas Sööt. Projekt tuleb ellu läbi aasta jooksul ja selle raames korraldatavad koolitused, muud tegevused ja koostatavad materjalid on sihtrühmadele tasuta. 2013. aasta sügisel kiitis valitsus heaks uue korruptsioonivastase strateegia. Strateegia eesmärk on suurendada otsustusprotsesside läbipaistvust ja muuta inimeste teadlikkust korruptsioonist, et nad oskaksid korruptsiooni  paremini ära tunda ja sellele reageerida. Kuna uus korruptsioonivastane strateegia keskendub senisest enam ka venekeelsele elanikkonnale, anti välja toetus selle elanikerühma korruptsiooniteadlikkuse tõstmiseks. Korruptsioonivastast poliitikat juhib ja strateegia elluviimist koordineerib justiitsministeerium, strateegiat viivad ellu kõik ministeeriumid ja valitsusasutused. Korruptsioonivastane strateegia aastateks 2013–2020 on leitav korruptsiooniveebist. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsministeerium toetab venekeelse elanikkonna korruptsiooniteadlikkuse tõstmist

Justiitsministeerium eraldas MTÜ-le Korruptsioonivaba Eesti 8000 eurot venekeelse elanikkonna korruptsiooniteadlikkuse tõstmiseks kavandatud tegevusteks.„MTÜ plaanib saadud toetuse eest levitada korruptsioonialast teavet venekeelse elanikkonna hulgas. Siinjuures on oluline eelkõige venekeelsete ajakirjanike roll, kellele pakutakse uuriva ajakirjanduse alast koolitust ning koostatakse juhendmaterjal huvide konflikti ja korruptsiooni teemal,“ ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt. „Samuti plaanitakse välja anda venekeelse uuriva ajakirjanduse auhind ning seda siis edaspidi iga-aastaselt,“ lisas Sööt. Projekt tuleb viia läbi aasta jooksul ning selle raames läbiviidavad koolitused, muud tegevused ning koostatavad materjalid on sihtrühmadele tasuta. 2013. aasta sügisel kiitis valitsus heaks uue korruptsioonivastase strateegia. Strateegia eesmärk on suurendada otsustusprotsesside läbipaistvust ja muuta  inimeste teadlikkust korruptsioonist, et nad oskaksid korruptsiooni  paremini ära tunda ning sellele reageerida. Uus korruptsioonivastane strateegia keskendub senisest enam ka venekeelsele elanikkonnale, millega seoses anti välja toetus venekeelse elanikkonna korruptsiooniteadlikkuse tõstmiseks. Korruptsioonivastast poliitikat juhib ja strateegia elluviimist koordineerib justiitsministeerium ning strateegiat viivad ellu kõik ministeeriumid ja valitsusasutused. Korruptsioonivastane strateegia aastateks 2013-2020 on leitav korruptsiooniveebist. LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Alates tänasest saavad ametiisikud huvisid elektroonselt deklareerida

Alates tänasest saab hakata esitama deklaratsioone läbi huvide deklaratsioonide registri (HDR), mis lihtsustab nii majanduslike ja muude huvide deklareerimist kui nende kontrollimist. Samuti avati täna uuendatud korruptsiooniveeb. Uuenenud veebilehel www.korruptsioon.ee on üleval info selle kohta, kes on kohustatud huvide deklaratsiooni esitama ning juhised deklaratsiooni täitmiseks. Samuti leiab sealt vastuse mitmetele korduma kippuvatele küsimustele – milline ametiisik on kohustatud enda huvid deklareerima, kas kingitusi tuleb deklareerida jne. Korruptsiooniveebis on ka otselink HD registrile. „Lisaks deklaratsioonide lihtsamale esitamisele annab uus huvide deklaratsiooni register ka avalikkusele suurema võimaluse deklareerimiskohustusega ametiisikute huvide deklaratsioonidele ligi pääseda. See tähendab, et kui seni avalikustati Riigi Teatajas või kohalike omavalitsuste kodulehtedel vaid teatud osa ametiisikute deklaratsioonid, siis alates juuni algusest on kõik esitatud deklaratsioonid avalikult kättesaadavad. Esitasin ka ise juba esimesel võimalusel enda deklaratsiooni läbi uue registri ja see oli väga lihtne,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Samal ajal näeb ametiisik ka seda, kes tema deklaratsiooni vastu huvi on tundnud, kuna süsteemi peab sisenema e-maksuametisse ja ennast identifitseerima,“ lisas minister. „Praeguse ajani täideti ja kontrolliti majanduslike huvide deklaratsioone käsitsi ja andmete sisestamiseks kulus üsna pikalt aega. Uue süsteemi järgi aga tuleb osa andmeid avalikest registritest üle automaatselt, mis muudab deklaratsiooni täitmise märgatavalt lihtsamaks ja kiiremaks,“ lisas Anvelt. Uue korraga väheneb deklarantide arv. Umbes kümme aastat tagasi oli isikuid, kes pidid oma majanduslikud huvid esitama, üle 30 000. Huvide deklaratsioonide sisulisemaks kontrollimiseks vähendatakse ametiisikute arvu, kes on seaduse järgi kohustatud deklaratsiooni esitama kuni kümme korda. Valitsusasutuste juhtidele ja kohalikele omavalitsustele antakse õigus kehtestada deklareerimiskohustusega isikute ring. Seejuures on oluline, et asutuse ja volikogude juhid peavad jälgima ja vastutama selle eest, et deklareerimiskohustuseta ametiisikute puhul oleksid korruptsiooniriskid maandatud. Uues huvide deklaratsioonide registris täpsustatakse esitatavate andmete ulatust, näiteks lisandub kohustus esitada senisest laiemalt ametniku ärihuvid, loetleda ajutiselt deklarandi kasutuses olnud ja välismaal asuvad varad ning samuti laieneb deklareeritavate soodustuste ring. Deklaratsioon tuleb täita tööle asumisel, edaspidi kord aastas ja töölt lahkumisele järgneval aastal. Huvide deklaratsioonide registrile pääsevad e-maksuameti keskkonna kaudu ligi nii deklarandid, kontrollijad kui avalikud kasutajad. HDR on sidustatud teiste riiklike andmekogudega ja on suures osas eeltäidetav nendest pärinevate andmetega, mis lihtsustab ka deklaratsiooni esitamist. Huvide deklaratsiooni esitamine toimub sarnaselt eeltäidetud maksudeklaratsiooni esitamisele. Esimesed elektroonilised huvide deklaratsioonid peavad olema esitatud hiljemalt käesoleva aasta 31. maiks. Kõik esitatud deklaratsioonid on põhilises osas avalikud. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Alates tänasest saavad ametiisikud huvisid elektroonselt deklareerida

Alates tänasest saab hakata esitama deklaratsioone läbi huvide deklaratsioonide registri (HDR), mis lihtsustab nii majanduslike ja muude huvide deklareerimist kui nende kontrollimist. Samuti avati täna uuendatud korruptsiooniveeb. Uuenenud veebilehel www.korruptsioon.ee on üleval info selle kohta, kes on kohustatud huvide deklaratsiooni esitama ning juhised deklaratsiooni täitmiseks. Samuti leiab sealt vastuse mitmetele korduma kippuvatele küsimustele – milline ametiisik on kohustatud enda huvid deklareerima, kas kingitusi tuleb deklareerida jne. Korruptsiooniveebis on ka otselink HD registrile. „Lisaks deklaratsioonide lihtsamale esitamisele annab uus huvide deklaratsiooni register ka avalikkusele suurema võimaluse deklareerimiskohustusega ametiisikute huvide deklaratsioonidele ligi pääseda. See tähendab, et kui seni avalikustati Riigi Teatajas või kohalike omavalitsuste kodulehtedel vaid teatud osa ametiisikute deklaratsioonid, siis alates juuni algusest on kõik esitatud deklaratsioonid avalikult kättesaadavad. Esitasin ka ise juba esimesel võimalusel enda deklaratsiooni läbi uue registri ja see oli väga lihtne,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Samal ajal näeb ametiisik ka seda, kes tema deklaratsiooni vastu huvi on tundnud, kuna süsteemi peab sisenema e-maksuametisse ja ennast identifitseerima,“ lisas minister. „Praeguse ajani täideti ja kontrolliti majanduslike huvide deklaratsioone käsitsi ja andmete sisestamiseks kulus üsna pikalt aega. Uue süsteemi järgi aga tuleb osa andmeid avalikest registritest üle automaatselt, mis muudab deklaratsiooni täitmise märgatavalt lihtsamaks ja kiiremaks,“ lisas Anvelt. Uue korraga väheneb deklarantide arv. Umbes kümme aastat tagasi oli isikuid, kes pidid oma majanduslikud huvid esitama, üle 30 000. Huvide deklaratsioonide sisulisemaks kontrollimiseks vähendatakse ametiisikute arvu, kes on seaduse järgi kohustatud deklaratsiooni esitama kuni kümme korda. Valitsusasutuste juhtidele ja kohalikele omavalitsustele antakse õigus kehtestada deklareerimiskohustusega isikute ring. Seejuures on oluline, et asutuse ja volikogude juhid peavad jälgima ja vastutama selle eest, et deklareerimiskohustuseta ametiisikute puhul oleksid korruptsiooniriskid maandatud. Uues huvide deklaratsioonide registris täpsustatakse esitatavate andmete ulatust, näiteks lisandub kohustus esitada senisest laiemalt ametniku ärihuvid, loetleda ajutiselt deklarandi kasutuses olnud ja välismaal asuvad varad ning samuti laieneb deklareeritavate soodustuste ring. Deklaratsioon tuleb täita tööle asumisel, edaspidi kord aastas ja töölt lahkumisele järgneval aastal. Huvide deklaratsioonide registrile pääsevad e-maksuameti keskkonna kaudu ligi nii deklarandid, kontrollijad kui avalikud kasutajad. HDR on sidustatud teiste riiklike andmekogudega ja on suures osas eeltäidetav nendest pärinevate andmetega, mis lihtsustab ka deklaratsiooni esitamist. Huvide deklaratsiooni esitamine toimub sarnaselt eeltäidetud maksudeklaratsiooni esitamisele. Esimesed elektroonilised huvide deklaratsioonid peavad olema esitatud hiljemalt käesoleva aasta 31. maiks. Kõik esitatud deklaratsioonid on põhilises osas avalikud. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Alates tänasest saavad ametiisikud huvisid elektroonselt deklareerida

Alates tänasest saab hakata esitama deklaratsioone läbi huvide deklaratsioonide registri (HDR), mis lihtsustab nii majanduslike ja muude huvide deklareerimist kui nende kontrollimist. Samuti avati täna uuendatud korruptsiooniveeb.Uuenenud veebilehel www.korruptsioon.ee on üleval info selle kohta, kes on kohustatud huvide deklaratsiooni esitama ning juhised deklaratsiooni täitmiseks. Samuti leiab sealt vastuse mitmetele korduma kippuvatele küsimustele – milline ametiisik on kohustatud enda huvid deklareerima, kas kingitusi tuleb deklareerida jne. Korruptsiooniveebis on ka otselink HD registrile. „Lisaks deklaratsioonide lihtsamale esitamisele annab uus huvide deklaratsiooni register ka avalikkusele suurema võimaluse deklareerimiskohustusega ametiisikute huvide deklaratsioonidele ligi pääseda. See tähendab, et kui seni avalikustati Riigi Teatajas või kohalike omavalitsuste kodulehtedel vaid teatud osa ametiisikute deklaratsioonid, siis alates juuni algusest on kõik esitatud deklaratsioonid avalikult kättesaadavad. Esitasin ka ise juba esimesel võimalusel enda deklaratsiooni läbi uue registri ja see oli väga lihtne,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Samal ajal näeb ametiisik ka seda, kes tema deklaratsiooni vastu huvi on tundnud, kuna süsteemi peab sisenema e-maksuametisse ja ennast identifitseerima,“ lisas minister. „Praeguse ajani täideti ja kontrolliti majanduslike huvide deklaratsioone käsitsi ja andmete sisestamiseks kulus üsna pikalt aega. Uue süsteemi järgi aga tuleb osa andmeid avalikest registritest üle automaatselt, mis muudab deklaratsiooni täitmise märgatavalt lihtsamaks ja kiiremaks,“ lisas Anvelt. Uue korraga väheneb deklarantide arv. Umbes kümme aastat tagasi oli isikuid, kes pidid oma majanduslikud huvid esitama, üle 30 000. Huvide deklaratsioonide sisulisemaks kontrollimiseks vähendatakse ametiisikute arvu, kes on seaduse järgi kohustatud deklaratsiooni esitama kuni kümme korda. Valitsusasutuste juhtidele ja kohalikele omavalitsustele antakse õigus kehtestada deklareerimiskohustusega isikute ring. Seejuures on oluline, et asutuse ja volikogude juhid peavad jälgima ja vastutama selle eest, et deklareerimiskohustuseta ametiisikute puhul oleksid korruptsiooniriskid maandatud. Uues huvide deklaratsioonide registris täpsustatakse esitatavate andmete ulatust, näiteks lisandub kohustus esitada senisest laiemalt ametniku ärihuvid, loetleda ajutiselt deklarandi kasutuses olnud ja välismaal asuvad varad ning samuti laieneb deklareeritavate soodustuste ring. Deklaratsioon tuleb täita tööle asumisel, edaspidi kord aastas ja töölt lahkumisele järgneval aastal. Huvide deklaratsioonide registrile pääsevad e-maksuameti keskkonna kaudu ligi nii deklarandid, kontrollijad kui avalikud kasutajad. HDR on sidustatud teiste riiklike andmekogudega ja on suures osas eeltäidetav nendest pärinevate andmetega, mis lihtsustab ka deklaratsiooni esitamist. Huvide deklaratsiooni esitamine toimub sarnaselt eeltäidetud maksudeklaratsiooni esitamisele. Esimesed elektroonilised huvide deklaratsioonid peavad olema esitatud hiljemalt käesoleva aasta 31. maiks. Kõik esitatud deklaratsioonid on põhilises osas avalikud. LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Anvelti sõnul võiks täite- ja pankrotimenetlustes Soomega suuremat koostööd arendada

Justiitsminister Andres Anvelt ütles täna Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja konverentsil peetud kõnes, et täitemenetlus ja pankrotimenetlus liiguvad Põhja- ja Baltimaades küll suurema ühtsuse suunas, kuid arenguruumi on veel palju.Minister tõi oma kõnes välja, et seni ei ole Euroopa Liit soovinud ühtlustada liikmesriikide täitemenetlust, selle korraldust või menetlejaid ehk täitureid. Seetõttu on täitemenetlused liikmesriigiti väga erinevad ja võlausaldajale on teises liikmesriigis oma nõude täitmine keeruline protsess. „Nõuete parema täitmise tagamiseks on Euroopa Liit asunud looma regulatsiooni, mis aitaks takistada pahatahtlikku võlgnikku oma raha mööda liikmesriikide pankasid ringi pööritamast. Euroopa Liidu eesmärk on luua pangakontode arestimise määrus, millega saaks arestida võlgniku sularahakonto ka teises liikmesriigis, kuid eelnõu valmimiseni läheb veel aega,“ ütles Anvelt. Samuti rääkis minister Euroopa Liidu algatatud määruse muutmisest, kus pearõhk on ettevõtete maksejõuetuseelsetel päästemenetlustel ehk meie mõistes saneerimisel.  Veel tõi minister välja plaani luua üleeuroopaline maksejõuetusalane andmebaas, mis peaks lihtsustama info liikumist Euroopa Liidu siseselt. „Millised võiksid olla edaspidi EL-i tegevused täitemenetluse ja maksejõuetusõiguse vallas, on keeruline prognoosida. Aga võib oletada, et piirülese koostöö, andmevahetus ja siseriiklike õiguskordade suurem sisuline ühtlustamine jätkub,“ märkis Anvelt. „Neid suundi võib ilmselt pidada ka õigeks, sest igapäevaasju ajaval tavalisel inimesel on järjest enam tihenevate piiriüleste suhtluste juures väga keeruline orienteeruda teiste liikmesriikide täitemenetluses või maksejõuetusmenetlustes. Rääkimata keelelistest, kultuurilistest ja infotehnoloogilistest erinevustest ning nende pinnalt tõusetuvatest raskustest. Nii kaua, kui ei ole sellised raskused kõrvaldatud, ei ole võimalik rääkida täiesti vabast liikumisest või tõrgeteta toimivast siseturust,“ lisas Anvelt. Minister tõi oma kõnes esile, et Euroopa Liidu õigusloome arengusse ja rakendamisse peab sisuliselt ning korralduslikult panustama ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. „Konkreetsed tegevused tuleks kojal planeerida nii aastases tööplaanis, kuid ka strateegilistes dokumentides, mis kanduvad edasi aastateks,“ märkis minister. Anvelt pidas vajalikuks juhtida tähelepanu ka koja vajadusele tagada toimivad andmevahetussüsteemid. Minister lisas, et enne üle-Euroopaliste suuniste tulekut oleks Eestil juba võimalus arendada laiemat koostööd näiteks Soomega. Täna toimuv konverents on pühendatud Eesti Vabariigi Euroopa Liiduga liitumise 10. aastapäevale. Konverentsil märgitakse ära Eesti roll koordinaatorina Põhja-Balti 8’s ja Eesti eesistumine Balti riikide koostöös. LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Anvelt: rahvakohtunikel on oluline roll üldsuse hoiakute kaasamisel kohtumõistmisse

Justiitsminister Andres Anvelt rõhutas rahvakohtunike päeva tähistamiseks pühendatud konverentsil, et rahvakohtunikel on oluline roll üldsuse hoiakute kaasamisel kohtumõistmisse, sest õigusemõistmine peab peegeldama ka üldsuse arvamusi ja seisukohti.„Eestis on rahvakohtunikele ette heidetud juriidiliste teadmiste puudumist ning seetõttu on leitud, et nende kaasamine ei suurenda õigusemõistmise kvaliteeti. Aga kas meie eesmärk ei olegi kaasata just tavakodanikke õigusemõistmisse?“ rääkis justiitsminister Andres Anvelt. „Kindlasti peaks rahvakohtunikul olema üldised teadmised õigusest, kohustustest ja menetluse põhimõtetest, aga me ei tohiks rahvakohtunikus näha professionaalse kohtuniku konkurenti.“ Anvelt lisas, et täna on kerkinud vajadus arutada, mil viisil oleks võimalik rahvakohtuniku ametit täiendada ja edasi arendada. „Valikud peaksid toetama kohtupidamist tervikuna, sealhulgas õigusmõistmise läbipaistvust ja selle toimimisest arusaamist,“ selgitas justiitsminister.  Minister tõi välja, et Euroopa Liidu liikmesriikidest osaleb avalikkus õigusemõistmises vähemalt 23 riigis ning seda kas rahvakohtunikena, kohtukaasistujatena, vandekohtunikena või muul sarnasel viisil. Euroopa Nõukogu 22 liikmesriigi põhiseaduses on ette nähtud kodanike ühes või teises vormis osalemine õigusemõistmises. 2011. aastal toimunud rahvakohtunike foorumil allkirjastati Euroopa rahvakohtunike Londoni deklaratsioon, mille eesmärk on kaitsta ja laiendada rahvakohtunike osalemist kohtumõistmises üle Euroopa. Selles deklareeriti, et rahvakohtunike osavõtt on oluline  element igast õigussüsteemist, mis soovib olla läbipaistev ja mõistetav ning maailmas, mis muutub üha enam keerukamaks, tagab jätkuv rahvakohtunike osalemine kohtusüsteemi ligipääsetavuse ja arusaadavuse. Rahvakohtunike foorum on deklaratsiooni tulemusena vastu püüdlustele vähendada või kaotada rahvakohtunike osavõttu Euroopa riikide kohtusüsteemides. „Hea on siinkohal tõdeda, et ka Eesti on eelnimetatud foorumis ja ka deklaratsioonis osaline,“ ütles minister. Justiitsminister Andres Anvelti kõnet Üle-Euroopalise rahvakohtunike päeva tähistamisele pühendatud konverentsil loe siit. LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Anvelt: rahvakohtunikel on oluline roll üldsuse hoiakute kaasamisel kohtumõistmisse

Justiitsminister Andres Anvelt rõhutas rahvakohtunike päeva tähistamiseks pühendatud konverentsil, et rahvakohtunikel on oluline roll üldsuse hoiakute kaasamisel kohtumõistmisse, sest õigusemõistmine peab peegeldama ka üldsuse arvamusi ja seisukohti. „Eestis on rahvakohtunikele ette heidetud juriidiliste teadmiste puudumist ning seetõttu on leitud, et nende kaasamine ei suurenda õigusemõistmise kvaliteeti. Aga kas meie eesmärk ei olegi kaasata just tavakodanikke õigusemõistmisse?“ rääkis justiitsminister Andres Anvelt. „Kindlasti peaks rahvakohtunikul olema üldised teadmised õigusest, kohustustest ja menetluse põhimõtetest, aga me ei tohiks rahvakohtunikus näha professionaalse kohtuniku konkurenti.“ Anvelt lisas, et täna on kerkinud vajadus arutada, mil viisil oleks võimalik rahvakohtuniku ametit täiendada ja edasi arendada. „Valikud peaksid toetama kohtupidamist tervikuna, sealhulgas õigusmõistmise läbipaistvust ja selle toimimisest arusaamist,“ selgitas justiitsminister.  Minister tõi välja, et Euroopa Liidu liikmesriikidest osaleb avalikkus õigusemõistmises vähemalt 23 riigis ning seda kas rahvakohtunikena, kohtukaasistujatena, vandekohtunikena või muul sarnasel viisil. Euroopa Nõukogu 22 liikmesriigi põhiseaduses on ette nähtud kodanike ühes või teises vormis osalemine õigusemõistmises. 2011. aastal toimunud rahvakohtunike foorumil allkirjastati Euroopa rahvakohtunike Londoni deklaratsioon, mille eesmärk on kaitsta ja laiendada rahvakohtunike osalemist kohtumõistmises üle Euroopa. Selles deklareeriti, et rahvakohtunike osavõtt on oluline  element igast õigussüsteemist, mis soovib olla läbipaistev ja mõistetav ning maailmas, mis muutub üha enam keerukamaks, tagab jätkuv rahvakohtunike osalemine kohtusüsteemi ligipääsetavuse ja arusaadavuse. Rahvakohtunike foorum on deklaratsiooni tulemusena vastu püüdlustele vähendada või kaotada rahvakohtunike osavõttu Euroopa riikide kohtusüsteemides. „Hea on siinkohal tõdeda, et ka Eesti on eelnimetatud foorumis ja ka deklaratsioonis osaline,“ ütles minister. Justiitsminister Andres Anvelti kõnet Üle-Euroopalise rahvakohtunike päeva tähistamisele pühendatud konverentsil loe siit. Lugupidamisega Maria-Elisa Tuulik Pressiesindaja Justiitsministeerium Tel: 620 8114 Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi