Anvelt: rahvakohtunikel on oluline roll üldsuse hoiakute kaasamisel kohtumõistmisse

Justiitsminister Andres Anvelt rõhutas rahvakohtunike päeva tähistamiseks pühendatud konverentsil, et rahvakohtunikel on oluline roll üldsuse hoiakute kaasamisel kohtumõistmisse, sest õigusemõistmine peab peegeldama ka üldsuse arvamusi ja seisukohti. „Eestis on rahvakohtunikele ette heidetud juriidiliste teadmiste puudumist ning seetõttu on leitud, et nende kaasamine ei suurenda õigusemõistmise kvaliteeti. Aga kas meie eesmärk ei olegi kaasata just tavakodanikke õigusemõistmisse?“ rääkis justiitsminister Andres Anvelt. „Kindlasti peaks rahvakohtunikul olema üldised teadmised õigusest, kohustustest ja menetluse põhimõtetest, aga me ei tohiks rahvakohtunikus näha professionaalse kohtuniku konkurenti.“ Anvelt lisas, et täna on kerkinud vajadus arutada, mil viisil oleks võimalik rahvakohtuniku ametit täiendada ja edasi arendada. „Valikud peaksid toetama kohtupidamist tervikuna, sealhulgas õigusmõistmise läbipaistvust ja selle toimimisest arusaamist,“ selgitas justiitsminister.  Minister tõi välja, et Euroopa Liidu liikmesriikidest osaleb avalikkus õigusemõistmises vähemalt 23 riigis ning seda kas rahvakohtunikena, kohtukaasistujatena, vandekohtunikena või muul sarnasel viisil. Euroopa Nõukogu 22 liikmesriigi põhiseaduses on ette nähtud kodanike ühes või teises vormis osalemine õigusemõistmises. 2011. aastal toimunud rahvakohtunike foorumil allkirjastati Euroopa rahvakohtunike Londoni deklaratsioon, mille eesmärk on kaitsta ja laiendada rahvakohtunike osalemist kohtumõistmises üle Euroopa. Selles deklareeriti, et rahvakohtunike osavõtt on oluline  element igast õigussüsteemist, mis soovib olla läbipaistev ja mõistetav ning maailmas, mis muutub üha enam keerukamaks, tagab jätkuv rahvakohtunike osalemine kohtusüsteemi ligipääsetavuse ja arusaadavuse. Rahvakohtunike foorum on deklaratsiooni tulemusena vastu püüdlustele vähendada või kaotada rahvakohtunike osavõttu Euroopa riikide kohtusüsteemides. „Hea on siinkohal tõdeda, et ka Eesti on eelnimetatud foorumis ja ka deklaratsioonis osaline,“ ütles minister. Justiitsminister Andres Anvelti kõnet Üle-Euroopalise rahvakohtunike päeva tähistamisele pühendatud konverentsil loe siit. Lugupidamisega Maria-Elisa Tuulik Pressiesindaja Justiitsministeerium Tel: 620 8114 Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Laste õigusrikkumiste arv on vähenenud, kuid ohvrikslangemine sagenenud

Täna justiitsministeeriumis tutvustatud laste hälbiva käitumise uuring 2014 näitas, et võrreldes kaheksa aasta taguse ajaga on vähenenud 13-16aastaste laste arv, kes on elu jooksul toime pannud õigusrikkumisi. Samas on suurenenud laste arv, kes tõi välja kuriteoohvriks langemise.„Laste õigusrikkumiste arvu mõjutavad enim suhted koolis ja kodus. Murettekitav on see, et 22 protsenti küsitletud lastest on langenud koolikiusamise ohvriks. Kui vaadata kuriteoohvriks langemist laiemalt, siis ligi 44 protsenti küsitletud lastest märkisid, et neile tungiti kallale koolis või kooliõuel. Seetõttu plaanitakse ka uues vägivalla vähendamise arengukavas koolikiusamise ennetusprogrammidele suuremat rõhku panna,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Uuring tõestas veelkord, et peresuhted ja hooliv järelevalve on olulisimad kaitsefaktorid. Perevägivald – nii selle ohvrikslangemine, kui ka pealtnägemine –  aga oluliseks riskifaktoriks. Seetõttu on karistusõiguse revisjonis raskendava asjaoluna sisse toodud kuriteo toimepanemine just lapse juuresolekul ning see on ka oluline Istanbuli konventsiooni allkirjastamiseks, mis on praegu justiitsministeeriumis ettevalmistamisel,“ ütles justiitsminister. „Kuna seekord uuriti esimest korda ka vanemate välismaal töötamise seost laste õigusrikkumiste ja ohvrikslangemisega, siis saime kinnitust sellele, mida varem oskasime vaid aimata – perekorralduse muutus mõjutab laste õiguserikkumiste riski. Kuna vanemlik järelevalve on õiguserikkumiste riski puhul väga oluline, siis mõjutab vanemate välismaale tööleminek laste hälbivat käitumist just seetõttu, et iga neljas eesti noor jääb üksi koju, tema tegevuste üle puudub täiskasvanu silm ja koolid ei ole sellest alati teadlikud,“ lisas Anvelt. Uuringust selgus, et 17% vastanutest töötas üks või mõlemad vanemad välismaal. Uuringu läbi viinud Tartu Ülikooli õigussotsioloogia lektor Anna Markina tõi välja, et kõige levinumaks laste õiguserikkumiseks on vägivallateod, enamalt kambakakluses osalemine või peksmine. Sagedasim riskikäitumine on alkohoolsete jookide tarvitamine. Võrreldes 2006. aasta uuringuga on alkoholi tarvitamine siiski noorte seas mõnevõrra vähenenud – kui 2006. aastal tunnistas ligi 86% lastest, et on elu jooksul alkoholi tarbinud, siis 2014. aastal oli sama näitaja ligi 68%. Langenud on ka poest asju varastanud noorte osakaal. Kui eelmises uuringus oli elu jooksul poest ja ostukeskusest varastanud üle 11% vastanutest, siis nüüd langes varastamise osakaal 8%-ni. Ainuke õiguserikkumise liik, mille sagedus tõusis (3%), on narkootikumide vahendamine ja müük. Rahvuste lõikes Eesti noorte õigusrikkumiste levikut uurides selgus sarnaselt 2006. aasta uuringule, et vene õppekeelega koolis vastanute hulgas oli rohkem õiguserikkumisi toime pannud noori kui eesti õppekeelega kooli noorte seas. Erinevused kahe grupi vahel on statistiliselt olulised peaaegu iga õiguserikkumise liigi puhul. Kehavigastuste tekitamine, mis kaheksa aastat tagasi oli pigem omane eesti noortele, on seekord rohkem levinud vene noorte seas. Ohvrikslangemise osas selgub uuringu andmetest, et kõige levinum on varguste ohvriks langemine, seda on kogenud üle 30% õpilastest. Võrreldes poiste ja tüdrukute ohvriks langemist võib märgata, et kontaktkuritegude ehk röövimise ja kallaletungi ohvriks langevad sagedamini poisid, samuti vihakuritegude puhul. Samas langevad tüdrukud rohkem ohvriks küberkiusamise ja varguste puhul. Kallaletungi ja vihakuriteo ohvriks langeti kõige enam koolis või kooliõuel – 48% vihakuriteo ohvritest ja 44% kallaletungi ohvritest märkisid seda. Ohvrid tunnistasid, et 29% röövi sooritajatest olid alkoholijoobes ja 11% narkootikumide mõju all. Kõige rohkem vihakuriteo ohvritest märkisid kiusamise põhjuseks „mõne muu isiksuse omaduse pärast“ (37%), st välimuse pärast, ülekaalulisuse pärast või muu iluvea pärast, sellele järgnes „sotsiaalse seisundi pärast“ (23%) ja keele pärast (22%). Uuringu läbi viinud Anna Markina tõi välja, et nii laste õiguserikkumiste, kui ka ohvrikslangemise kaitsefaktoriks on head suhted vanematega ja see, kui vanem tunneb lapse tegemiste vastu huvi. Nendel lastel, kellel on vanematega head suhted, esineb õiguserikkumisi kaks korda vähem. Riskifaktoriks on aga vägivald peres ja vägivalla kasutamine lapse suhtes, samuti vanemate alkoholi- ja narkoprobleemid. Laste hälbiva käitumise uuringu 2014 (ISRD 3) eesmärk oli kirjeldada õigusrikkumiste ja ohvriks langemise levikut ning esinemissagedust 7.-9. klassi õpilaste hulgas. Samuti sooviti selgitada, millised erinevad sotsiaalsed tegurid on seotud laste hälbiva käitumisega. Uuring viidi läbi detsembrist 2013 veebruarini 2014, kokku küsitleti 3631 õpilast nii eesti kui ka vene koolidest. Uuringu viis läbi Tartu Ülikool. ISRD on rahvusvaheline uuring, milles osaleb üle 30 riigi maailmas. Kuna uuring veel kestab, on erinevate riikide tulemusi võimalik kõrvutada 2015. aasta alguses. 2014. aasta Eesti uuringu raport valmib mai lõpus. 5. mail esitletud slaididega saab tutvuda siin: http://www.just.ee/alaealised Eelmine laste hälbiva käitumise uuring (ISRD 2) viidi Eestis läbi 2006. aastal, see on kättesaadav siin: http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=28387/Eesti+alaealiste+h%E4lbiv+k%E4itumine.pdf Lugupidamisega Katrin LuntAvalike suhete juhtJustiitsministeeriumTel 620 8118; 527 6806katrin.lunt@just.ee Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Laste õigusrikkumiste arv on vähenenud, kuid ohvrikslangemine sagenenud

Täna justiitsministeeriumis tutvustatud laste hälbiva käitumise uuring 2014 näitas, et võrreldes kaheksa aasta taguse ajaga on vähenenud 13-16aastaste laste arv, kes on elu jooksul toime pannud õigusrikkumisi. Samas on suurenenud laste arv, kes tõi välja kuriteoohvriks langemise. „Laste õigusrikkumiste arvu mõjutavad enim suhted koolis ja kodus. Murettekitav on see, et 22 protsenti küsitletud lastest on langenud koolikiusamise ohvriks. Kui vaadata kuriteoohvriks langemist laiemalt, siis ligi 44 protsenti küsitletud lastest märkisid, et neile tungiti kallale koolis või kooliõuel. Seetõttu plaanitakse ka uues vägivalla vähendamise arengukavas koolikiusamise ennetusprogrammidele suuremat rõhku panna,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Uuring tõestas veelkord, et peresuhted ja hooliv järelevalve on olulisimad kaitsefaktorid. Perevägivald – nii selle ohvrikslangemine, kui ka pealtnägemine –  aga oluliseks riskifaktoriks. Seetõttu on karistusõiguse revisjonis raskendava asjaoluna sisse toodud kuriteo toimepanemine just lapse juuresolekul ning see on ka oluline Istanbuli konventsiooni allkirjastamiseks, mis on praegu justiitsministeeriumis ettevalmistamisel,“ ütles justiitsminister. „Kuna seekord uuriti esimest korda ka vanemate välismaal töötamise seost laste õigusrikkumiste ja ohvrikslangemisega, siis saime kinnitust sellele, mida varem oskasime vaid aimata – perekorralduse muutus mõjutab laste õiguserikkumiste riski. Kuna vanemlik järelevalve on õiguserikkumiste riski puhul väga oluline, siis mõjutab vanemate välismaale tööleminek laste hälbivat käitumist just seetõttu, et iga neljas eesti noor jääb üksi koju, tema tegevuste üle puudub täiskasvanu silm ja koolid ei ole sellest alati teadlikud,“ lisas Anvelt. Uuringust selgus, et 17% vastanutest töötas üks või mõlemad vanemad välismaal. Uuringu läbi viinud Tartu Ülikooli õigussotsioloogia lektor Anna Markina tõi välja, et kõige levinumaks laste õiguserikkumiseks on vägivallateod, enamalt kambakakluses osalemine või peksmine. Sagedasim riskikäitumine on alkohoolsete jookide tarvitamine. Võrreldes 2006. aasta uuringuga on alkoholi tarvitamine siiski noorte seas mõnevõrra vähenenud – kui 2006. aastal tunnistas ligi 86% lastest, et on elu jooksul alkoholi tarbinud, siis 2014. aastal oli sama näitaja ligi 68%. Langenud on ka poest asju varastanud noorte osakaal. Kui eelmises uuringus oli elu jooksul poest ja ostukeskusest varastanud üle 11% vastanutest, siis nüüd langes varastamise osakaal 8%-ni. Ainuke õiguserikkumise liik, mille sagedus tõusis (3%), on narkootikumide vahendamine ja müük. Rahvuste lõikes Eesti noorte õigusrikkumiste levikut uurides selgus sarnaselt 2006. aasta uuringule, et vene õppekeelega koolis vastanute hulgas oli rohkem õiguserikkumisi toime pannud noori kui eesti õppekeelega kooli noorte seas. Erinevused kahe grupi vahel on statistiliselt olulised peaaegu iga õiguserikkumise liigi puhul. Kehavigastuste tekitamine, mis kaheksa aastat tagasi oli pigem omane eesti noortele, on seekord rohkem levinud vene noorte seas. Ohvrikslangemise osas selgub uuringu andmetest, et kõige levinum on varguste ohvriks langemine, seda on kogenud üle 30% õpilastest. Võrreldes poiste ja tüdrukute ohvriks langemist võib märgata, et kontaktkuritegude ehk röövimise ja kallaletungi ohvriks langevad sagedamini poisid, samuti vihakuritegude puhul. Samas langevad tüdrukud rohkem ohvriks küberkiusamise ja varguste puhul. Kallaletungi ja vihakuriteo ohvriks langeti kõige enam koolis või kooliõuel – 48% vihakuriteo ohvritest ja 44% kallaletungi ohvritest märkisid seda. Ohvrid tunnistasid, et 29% röövi sooritajatest olid alkoholijoobes ja 11% narkootikumide mõju all. Kõige rohkem vihakuriteo ohvritest märkisid kiusamise põhjuseks „mõne muu isiksuse omaduse pärast“ (37%), st välimuse pärast, ülekaalulisuse pärast või muu iluvea pärast, sellele järgnes „sotsiaalse seisundi pärast“ (23%) ja keele pärast (22%). Uuringu läbi viinud Anna Markina tõi välja, et nii laste õiguserikkumiste, kui ka ohvrikslangemise kaitsefaktoriks on head suhted vanematega ja see, kui vanem tunneb lapse tegemiste vastu huvi. Nendel lastel, kellel on vanematega head suhted, esineb õiguserikkumisi kaks korda vähem. Riskifaktoriks on aga vägivald peres ja vägivalla kasutamine lapse suhtes, samuti vanemate alkoholi- ja narkoprobleemid. Laste hälbiva käitumise uuringu 2014 (ISRD 3) eesmärk oli kirjeldada õigusrikkumiste ja ohvriks langemise levikut ning esinemissagedust 7.-9. klassi õpilaste hulgas. Samuti sooviti selgitada, millised erinevad sotsiaalsed tegurid on seotud laste hälbiva käitumisega. Uuring viidi läbi detsembrist 2013 veebruarini 2014, kokku küsitleti 3631 õpilast nii eesti kui ka vene koolidest. Uuringu viis läbi Tartu Ülikool. ISRD on rahvusvaheline uuring, milles osaleb üle 30 riigi maailmas. Kuna uuring veel kestab, on erinevate riikide tulemusi võimalik kõrvutada 2015. aasta alguses. 2014. aasta Eesti uuringu raport valmib mai lõpus. 5. mail esitletud slaididega saab tutvuda siin: http://www.just.ee/alaealised Eelmine laste hälbiva käitumise uuring (ISRD 2) viidi Eestis läbi 2006. aastal, see on kättesaadav siin: http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=28387/Eesti+alaealiste+h%E4lbiv+k%E4itumine.pdf Lugupidamisega Katrin Lunt Avalike suhete juht Justiitsministeerium Tel 620 8118; 527 6806katrin.lunt@just.ee Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Laste õigusrikkumiste arv on vähenenud, kuid ohvrikslangemine sagenenud

Täna justiitsministeeriumis tutvustatud laste hälbiva käitumise uuring 2014 näitas, et võrreldes kaheksa aasta taguse ajaga on vähenenud 13-16aastaste laste arv, kes on elu jooksul toime pannud õigusrikkumisi. Samas on suurenenud laste arv, kes tõi välja kuriteoohvriks langemise. „Laste õigusrikkumiste arvu mõjutavad enim suhted koolis ja kodus. Murettekitav on see, et 22 protsenti küsitletud lastest on langenud koolikiusamise ohvriks. Kui vaadata kuriteoohvriks langemist laiemalt, siis ligi 44 protsenti küsitletud lastest märkisid, et neile tungiti kallale koolis või kooliõuel. Seetõttu plaanitakse ka uues vägivalla vähendamise arengukavas koolikiusamise ennetusprogrammidele suuremat rõhku panna,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Uuring tõestas veelkord, et peresuhted ja hooliv järelevalve on olulisimad kaitsefaktorid. Perevägivald – nii selle ohvrikslangemine, kui ka pealtnägemine –  aga oluliseks riskifaktoriks. Seetõttu on karistusõiguse revisjonis raskendava asjaoluna sisse toodud kuriteo toimepanemine just lapse juuresolekul ning see on ka oluline Istanbuli konventsiooni allkirjastamiseks, mis on praegu justiitsministeeriumis ettevalmistamisel,“ ütles justiitsminister. „Kuna seekord uuriti esimest korda ka vanemate välismaal töötamise seost laste õigusrikkumiste ja ohvrikslangemisega, siis saime kinnitust sellele, mida varem oskasime vaid aimata – perekorralduse muutus mõjutab laste õiguserikkumiste riski. Kuna vanemlik järelevalve on õiguserikkumiste riski puhul väga oluline, siis mõjutab vanemate välismaale tööleminek laste hälbivat käitumist just seetõttu, et iga neljas eesti noor jääb üksi koju, tema tegevuste üle puudub täiskasvanu silm ja koolid ei ole sellest alati teadlikud,“ lisas Anvelt. Uuringust selgus, et 17% vastanutest töötas üks või mõlemad vanemad välismaal. Uuringu läbi viinud Tartu Ülikooli õigussotsioloogia lektor Anna Markina tõi välja, et kõige levinumaks laste õiguserikkumiseks on vägivallateod, enamalt kambakakluses osalemine või peksmine. Sagedasim riskikäitumine on alkohoolsete jookide tarvitamine. Võrreldes 2006. aasta uuringuga on alkoholi tarvitamine siiski noorte seas mõnevõrra vähenenud – kui 2006. aastal tunnistas ligi 86% lastest, et on elu jooksul alkoholi tarbinud, siis 2014. aastal oli sama näitaja ligi 68%. Langenud on ka poest asju varastanud noorte osakaal. Kui eelmises uuringus oli elu jooksul poest ja ostukeskusest varastanud üle 11% vastanutest, siis nüüd langes varastamise osakaal 8%-ni. Ainuke õiguserikkumise liik, mille sagedus tõusis (3%), on narkootikumide vahendamine ja müük. Rahvuste lõikes Eesti noorte õigusrikkumiste levikut uurides selgus sarnaselt 2006. aasta uuringule, et vene õppekeelega koolis vastanute hulgas oli rohkem õiguserikkumisi toime pannud noori kui eesti õppekeelega kooli noorte seas. Erinevused kahe grupi vahel on statistiliselt olulised peaaegu iga õiguserikkumise liigi puhul. Kehavigastuste tekitamine, mis kaheksa aastat tagasi oli pigem omane eesti noortele, on seekord rohkem levinud vene noorte seas. Ohvrikslangemise osas selgub uuringu andmetest, et kõige levinum on varguste ohvriks langemine, seda on kogenud üle 30% õpilastest. Võrreldes poiste ja tüdrukute ohvriks langemist võib märgata, et kontaktkuritegude ehk röövimise ja kallaletungi ohvriks langevad sagedamini poisid, samuti vihakuritegude puhul. Samas langevad tüdrukud rohkem ohvriks küberkiusamise ja varguste puhul. Kallaletungi ja vihakuriteo ohvriks langeti kõige enam koolis või kooliõuel – 48% vihakuriteo ohvritest ja 44% kallaletungi ohvritest märkisid seda. Ohvrid tunnistasid, et 29% röövi sooritajatest olid alkoholijoobes ja 11% narkootikumide mõju all. Kõige rohkem vihakuriteo ohvritest märkisid kiusamise põhjuseks „mõne muu isiksuse omaduse pärast“ (37%), st välimuse pärast, ülekaalulisuse pärast või muu iluvea pärast, sellele järgnes „sotsiaalse seisundi pärast“ (23%) ja keele pärast (22%). Uuringu läbi viinud Anna Markina tõi välja, et nii laste õiguserikkumiste, kui ka ohvrikslangemise kaitsefaktoriks on head suhted vanematega ja see, kui vanem tunneb lapse tegemiste vastu huvi. Nendel lastel, kellel on vanematega head suhted, esineb õiguserikkumisi kaks korda vähem. Riskifaktoriks on aga vägivald peres ja vägivalla kasutamine lapse suhtes, samuti vanemate alkoholi- ja narkoprobleemid. Laste hälbiva käitumise uuringu 2014 (ISRD 3) eesmärk oli kirjeldada õigusrikkumiste ja ohvriks langemise levikut ning esinemissagedust 7.-9. klassi õpilaste hulgas. Samuti sooviti selgitada, millised erinevad sotsiaalsed tegurid on seotud laste hälbiva käitumisega. Uuring viidi läbi detsembrist 2013 veebruarini 2014, kokku küsitleti 3631 õpilast nii eesti kui ka vene koolidest. Uuringu viis läbi Tartu Ülikool. ISRD on rahvusvaheline uuring, milles osaleb üle 30 riigi maailmas. Kuna uuring veel kestab, on erinevate riikide tulemusi võimalik kõrvutada 2015. aasta alguses. 2014. aasta Eesti uuringu raport valmib mai lõpus. 5. mail esitletud slaididega saab tutvuda siin: http://www.just.ee/alaealised Eelmine laste hälbiva käitumise uuring (ISRD 2) viidi Eestis läbi 2006. aastal, see on kättesaadav siin: http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=28387/Eesti+alaealiste+h%E4lbiv+k%E4itumine.pdf Lugupidamisega Katrin Lunt Avalike suhete juht Justiitsministeerium Tel 620 8118; 527 6806katrin.lunt@just.ee Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsministeerium küsib arvamusi ühe osanikuga osaühingute asutamise direktiivi eelnõule

Euroopa Parlament ja Nõukogu on välja töötanud direktiivi eelnõu ühe osanikuga osaühingute asutamise kohta. Eelnõu kohaselt ühtlustatakse liikmesriikide õigusnorme, et teha välismaal äriühingute tegutsemine lihtsamaks. Justiitsministeerium saatis eelnõu Eesti huvigruppidele arvamuse avaldamiseks. Direktiivi loomise vajadus tuleneb EL ettevõtjate hinnangutest, et piiriülene tegutsemine on kulukas ja keeruline ning ainult vähesed väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad investeerivad välismaale, asutades äriühinguid teistes riikides. Eelkõige on probleemiks liikmesriikide õiguskordade erinevused ning klientide ja äripartnerite vähene usaldus välismaiste ettevõtjate vastu. Usalduse tõstmiseks asutatakse teistes liikmesriikides sageli emaettevõtja kaubamärki ja tuntust kasutavaid tütarettevõtjaid.  Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes soovivad asutada mitut tütarfimat erinevates liikmesriikides, on asutamisega kaasnevad õigus- ja haldusnormide täitmise kulud aga väga suured. Antud algatus on EL-s välja töötatud eesmärgiga vähendada välismaal tütarettevõtja asutamise ja juhtimisega seonduvaid kulusid ning selle kaudu hõlbustada äriühingute piiriülest tegevust. Direktiivi alusel kehtestataks kogu EL-s ühtsed õigusnormid, mis võimaldaks luua ühe osanikuga osaühinguid, mida tähistataks kogu Euroopas lühendiga SUP (Societas Unius Personae). Kulud väheneksid eelkõige selliste võimaluste kaudu nagu ühtlustatud registreerimise kord, interneti teel registreerimise võimalus koos ühtse näidispõhikirjaga ja äriühingu asutamiseks vajalik väike kapitalinõue. Võlausaldajate kaitseks pandaks SUPi juhatuse liikmetele (ja mõnel juhul SUPi ainsale osanikule) kohustus väljamakseid kontrollida. Selleks, et ettevõtjad saaksid siseturust täiel määral kasu, ei tohiks liikmesriigid kehtestada nõuet, et SUPi registrijärgne asukoht ja juhtkonna asukoht peavad tingimata asuma samas liikmesriigis. Muudatuste rakendamine võib arvutuste järgi aidata äriühingu asutajatel Euroopa Liidus säästa kokku 236 miljonist eurost kuni 653 miljoni euroni aastas. Lähemalt saab algatuse kohta lugeda siit: http://ec.europa.eu/internal_market/company/modern/index_en.htm#corporategovernancepackage Direktiivi eelnõu on kättesaadav siit: http://ec.europa.eu/internal_market/company/docs/modern/cgp/smcd/140409-smcd_en.pdf Justiitsministeerium ootab huvigruppide arvamusi Euroopa Liidu direktiivi eelnõu kohta 9. maiks. LugupidamisegaKatrin LuntAvalike suhete juhtJustiitsministeeriumTel 620 8118; 527 6806katrin.lunt@just.ee Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsministeerium küsib arvamusi ühe osanikuga osaühingute asutamise direktiivi eelnõule

Euroopa Parlament ja Nõukogu on välja töötanud direktiivi eelnõu ühe osanikuga osaühingute asutamise kohta. Eelnõu kohaselt ühtlustatakse liikmesriikide õigusnorme, et teha välismaal äriühingute tegutsemine lihtsamaks. Justiitsministeerium saatis eelnõu Eesti huvigruppidele arvamuse avaldamiseks. Direktiivi loomise vajadus tuleneb EL ettevõtjate hinnangutest, et piiriülene tegutsemine on kulukas ja keeruline ning ainult vähesed väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad investeerivad välismaale, asutades äriühinguid teistes riikides. Eelkõige on probleemiks liikmesriikide õiguskordade erinevused ning klientide ja äripartnerite vähene usaldus välismaiste ettevõtjate vastu. Usalduse tõstmiseks asutatakse teistes liikmesriikides sageli emaettevõtja kaubamärki ja tuntust kasutavaid tütarettevõtjaid.  Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes soovivad asutada mitut tütarfimat erinevates liikmesriikides, on asutamisega kaasnevad õigus- ja haldusnormide täitmise kulud aga väga suured. Antud algatus on EL-s välja töötatud eesmärgiga vähendada välismaal tütarettevõtja asutamise ja juhtimisega seonduvaid kulusid ning selle kaudu hõlbustada äriühingute piiriülest tegevust. Direktiivi alusel kehtestataks kogu EL-s ühtsed õigusnormid, mis võimaldaks luua ühe osanikuga osaühinguid, mida tähistataks kogu Euroopas lühendiga SUP (Societas Unius Personae). Kulud väheneksid eelkõige selliste võimaluste kaudu nagu ühtlustatud registreerimise kord, interneti teel registreerimise võimalus koos ühtse näidispõhikirjaga ja äriühingu asutamiseks vajalik väike kapitalinõue. Võlausaldajate kaitseks pandaks SUPi juhatuse liikmetele (ja mõnel juhul SUPi ainsale osanikule) kohustus väljamakseid kontrollida. Selleks, et ettevõtjad saaksid siseturust täiel määral kasu, ei tohiks liikmesriigid kehtestada nõuet, et SUPi registrijärgne asukoht ja juhtkonna asukoht peavad tingimata asuma samas liikmesriigis. Muudatuste rakendamine võib arvutuste järgi aidata äriühingu asutajatel Euroopa Liidus säästa kokku 236 miljonist eurost kuni 653 miljoni euroni aastas. Lähemalt saab algatuse kohta lugeda siit: http://ec.europa.eu/internal_market/company/modern/index_en.htm#corporategovernancepackage Direktiivi eelnõu on kättesaadav siit: http://ec.europa.eu/internal_market/company/docs/modern/cgp/smcd/140409-smcd_en.pdf Justiitsministeerium ootab huvigruppide arvamusi Euroopa Liidu direktiivi eelnõu kohta 9. maiks. Lugupidamisega Katrin Lunt Avalike suhete juht Justiitsministeerium Tel 620 8118; 527 6806katrin.lunt@just.ee Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsministeerium küsib arvamusi ühe osanikuga osaühingute asutamise direktiivi eelnõule

Euroopa Parlament ja Nõukogu on välja töötanud direktiivi eelnõu ühe osanikuga osaühingute asutamise kohta. Eelnõu kohaselt ühtlustatakse liikmesriikide õigusnorme, et teha välismaal äriühingute tegutsemine lihtsamaks. Justiitsministeerium saatis eelnõu Eesti huvigruppidele arvamuse avaldamiseks. Direktiivi loomise vajadus tuleneb EL ettevõtjate hinnangutest, et piiriülene tegutsemine on kulukas ja keeruline ning ainult vähesed väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad investeerivad välismaale, asutades äriühinguid teistes riikides. Eelkõige on probleemiks liikmesriikide õiguskordade erinevused ning klientide ja äripartnerite vähene usaldus välismaiste ettevõtjate vastu. Usalduse tõstmiseks asutatakse teistes liikmesriikides sageli emaettevõtja kaubamärki ja tuntust kasutavaid tütarettevõtjaid.  Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes soovivad asutada mitut tütarfimat erinevates liikmesriikides, on asutamisega kaasnevad õigus- ja haldusnormide täitmise kulud aga väga suured. Antud algatus on EL-s välja töötatud eesmärgiga vähendada välismaal tütarettevõtja asutamise ja juhtimisega seonduvaid kulusid ning selle kaudu hõlbustada äriühingute piiriülest tegevust. Direktiivi alusel kehtestataks kogu EL-s ühtsed õigusnormid, mis võimaldaks luua ühe osanikuga osaühinguid, mida tähistataks kogu Euroopas lühendiga SUP (Societas Unius Personae). Kulud väheneksid eelkõige selliste võimaluste kaudu nagu ühtlustatud registreerimise kord, interneti teel registreerimise võimalus koos ühtse näidispõhikirjaga ja äriühingu asutamiseks vajalik väike kapitalinõue. Võlausaldajate kaitseks pandaks SUPi juhatuse liikmetele (ja mõnel juhul SUPi ainsale osanikule) kohustus väljamakseid kontrollida. Selleks, et ettevõtjad saaksid siseturust täiel määral kasu, ei tohiks liikmesriigid kehtestada nõuet, et SUPi registrijärgne asukoht ja juhtkonna asukoht peavad tingimata asuma samas liikmesriigis. Muudatuste rakendamine võib arvutuste järgi aidata äriühingu asutajatel Euroopa Liidus säästa kokku 236 miljonist eurost kuni 653 miljoni euroni aastas. Lähemalt saab algatuse kohta lugeda siit: http://ec.europa.eu/internal_market/company/modern/index_en.htm#corporategovernancepackage Direktiivi eelnõu on kättesaadav siit: http://ec.europa.eu/internal_market/company/docs/modern/cgp/smcd/140409-smcd_en.pdf Justiitsministeerium ootab huvigruppide arvamusi Euroopa Liidu direktiivi eelnõu kohta 9. maiks. Lugupidamisega Katrin Lunt Avalike suhete juht Justiitsministeerium Tel 620 8118; 527 6806katrin.lunt@just.ee Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsminister Anvelt kutsus Balti kolleege üles tihedamaks julgeolekualaseks õiguskoostööks Euroopa Liidus

Täna Vilniuses Läti ja Leedu justiitsministriga kohtunud Andres Anvelt juhtis kolleegide tähelepanu vajadusele teha senisest tihedamat koostööd Balti riikide õigusruumi kujundamisel, Euroopa Liidus väikeriikide õiguslike huvide esindamisel ja julgeolekuvaldkonna õigusruumi tugevdamisel. „Balti riigid peavad õiguslike huvide kaitsmisel rohkem koostööd tegema ja näitama, et me ei tegutse üksi, vaid oleme valmis esindama teineteise huve kui ühise regiooni huvi,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Oleme õigusriigid ja peame tagama sõnavabaduse, samas ka riigi julgeoleku. Kuigi meie riigi kaitsevõimekus ei ole kunagi olnud nii suur kui täna, on meie regioonis toimuvad sündmused kahtlemata ärevusttekitavad. Meie roll justiitskoostöö vallas on seljad kokku panna ja võtta prioriteediks kõik see, mis puudutab õigusruumi ka julgeoleku aspektist. Siinjuures peaks kindlasti õppima teineteise kogemustest, näiteks õiguslikest ja demokraatlikest tegevustest Euroopa Liitu ja meie riike mustavate propagandamasinate ohjeldamisel.“  Kohtumisel arutati ka euro kasutuselevõttu Leedus ning eelkõige arutati euro kasutuselevõtu mõju kuritegevusele. Justiitsminister Andres Anvelt tõi välja, et kuritegevusega ja võltsimiste kasvuga seotud negatiivsed ennustused Eestis ei realiseerunud. „Eesti puhul maandas raha võltsimise kasvu riske turu väiksus, mis ei tee Eestit kuritegelikele gruppidele atraktiivseks. Teine oluline tegur on sularaha väike osakaal rahakäibes – võrreldes teiste riikidega kasutatakse Eestis märksa enam kaardimakseid.“ Eesti, Läti ja Leedu justiitsministrid rääkisid ka Euroopa Liidu justiitsala tulevikust ning käimasolevatest algatustest, nagu näiteks Euroopa Prokuratuuri loomine. Samuti käsitleti Leedu möödunud eesistumisaja kogemusi ning arutati Läti eesistumise prioriteete aastal 2015. Baltimaade justiitsministrid rääkisid ka uue Läti vangla ehitusest, kus võetakse eeskujuks Eesti kambertüüpi Viru Vangla projekt ja kogemused. LugupidamisegaKatrin LuntAvalike suhete juhtJustiitsministeeriumTel 620 8118; 527 6806katrin.lunt@just.ee Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi