Alates 31. maist toimub huvide deklareerimine elektroonselt

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks huvide deklaratsioonide registri (HDR) põhimääruse. Uus register lihtsustab nii majanduslike ja muude huvide deklareerimist kui nende kontrollimist, samuti annab avalikkusele suurema võimaluse deklareerimiskohustusega ametiisikute huvide deklaratsioonidele ligi pääseda. „Huvide deklaratsioonide elektrooniline täitmine ja avaldamine on väga suur samm korruptsiooniriski vähendamisel,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. „Seni täideti ja kontrolliti majanduslike huvide deklaratsioone käsitsi ja umbes kümme aastat tagasi oli isikuid, kes pidid oma majanduslikud huvid esitama, üle 30 000. Maist saab neid isikuid olema kuni kümme korda vähem ja on selge, et ka huvide deklaratsioonide kontrollimine saab olema senisest sisulisem.“ Huvide deklaratsioonide sisulisemaks kontrollimiseks vähendatakse ametiisikute arvu, kes on seaduse järgi kohustatud deklaratsiooni esitama ning valitsusasutuste juhtidele ja kohalikele omavalitsustele antakse õigus kehtestada deklareerimiskohustusega isikute ring. Justiitsminister tõi välja, et deklarantide arvu vähendamisega suureneb asutuste juhtide ja volikogude vastutus teiste sisekontrolliliste meetmete kasutamisel. „Huvide deklareerimise kohustuse määramisel peab juht jälgima ja vastutama selle eest, et deklareerimiskohustuseta ametnike puhul oleks korruptsiooni ennetamise meetmed kasutusele võetud,“ selgitas Andres Anvelt. Uues huvide deklaratsioonide registris täpsustatakse esitatavate andmete ulatust, näiteks lisandub kohustus esitada senisest laiemalt ametniku ärihuvid, loetleda ajutiselt deklarandi kasutuses olnud ja välismaal asuvad varad ning samuti laieneb deklareeritavate soodustuste ring. Deklaratsioon tuleb täita tööle asumisel, edaspidi kord aastas ja töölt lahkumisele järgneval aastal. Huvide deklaratsioonide registrile pääsevad e-maksuameti keskkonna kaudu ligi nii deklarandid, kontrollijad kui avalikud kasutajad. HDR on sidustatud teiste riiklike andmekogudega ja on suures osas eeltäidetav nendest pärinevate andmetega, mis lihtsustab ka deklaratsiooni esitamist. Huvide deklaratsiooni esitamine toimub sarnaselt eeltäidetud maksudeklaratsiooni esitamisele, HDR asub maksu- ja tolliameti hallatavas keskkonnas. Esimesed elektroonilised huvide deklaratsioonid peavad olema esitatud käesoleva aasta 31. maiks. Kõik esitatud deklaratsioonid on põhilises osas avalikud. LugupidamisegaKatrin LuntAvalike suhete juhtJustiitsministeeriumTel 620 8118; 527 6806katrin.lunt@just.ee Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Vägivalla vähendamiseks astuti eelmisel aastal mitmeid olulisi samme

Justiitsminister Andres Anvelt tutvustas tänasel valitsuse istungil „Vägivalla vähendamise arengukava“ rakendusplaani täitmise aruannet aastal 2013. Eelmisel aastal astuti vägivalla vähendamiseks mitmeid olulisi samme nagu näiteks perevägivalla võrgustike pilootprojekt, mis jätkub ka uuel aastal.Perevägivallajuhtumite uurimise tõhustamiseks ja -ohvrite kaitseks kriminaalmenetluses viidi justiitsministeeriumi eestvedamisel ja koostöös sotsiaalministeeriumi, siseministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti, sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutusega  läbi perevägivalla võrgustiku pilootprojekti koolitused Pärnumaal. „Perevägivalla võrgustikke plaanitakse luua kõikjal Eestis, et tagada juhtumite parim võimalik lahendamine. Eesmärgiks tuleb seada, et perevägivalla juhtumite menetlemine toimuks võimalikult ühetaoliselt, et ohvrid ja vägivallatsejad saaksid kõikjal võrdse kohtlemise osaliseks,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt. Vägivallaga võitlemise tõhustamiseks muudetakse ka 2014. aasta rakenduskava, kuhu tuuakse sisse Istanbuli 2011. aasta naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni allkirjastamine sellel sügisel ning Eesti seadusandluse kohandamine konventsioonile vastavaks. 2013. aastal alustati perevägivallatsejatele mõeldud programmi väljatöötamist ning pilootprojekti  raames viiakse läbi rehabilitatsioonigruppe pere- või paarisuhtevägivalda kasutanud meestele Harjumaal, Tartumaal ning Ida-Virumaal. Samuti koostati möödunud aastal artikleid nii põhikooli kui gümnaasiumitaseme aineraamatutesse, kus räägitakse perevägivalla olemusest ja mõjust. Lisaks sellele koolitati riskirühmi, et interaktiivsel viisil kinnistada informatsiooni, mis on kättesaadav nii veebilehtedel kui aineraamatutes. Tegeleti ka alaealiste vägivalla vähendamisega ja lastele parema kaitse loomisega vägivalla eest. Justiitsministeeriumi koordineerimisel valmisid materjalid lapstunnistajatele kohtumenetluses, mis aitavad kaasa lapsohvrite ning –tunnistajate teisese ohvristumise vältimisele.  2013. aastat iseloomustab Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide avanemine, mille abil järgnevatel aastatel toetatakse teenuseid, koolitusi, uuringuid ja süsteemseid muudatusi nii kuriteoennetuses, vanglast kui erikoolist lahkunute jätkutoes, perevägivallas, inimkaubanduses, lastekaitses, noorsootöös ning mitmes muus valdkonnas, mis lähemalt või kaugemalt on vägivalla ennetamise ja vähendamisega seotud. Näiteks Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“ raames oli avati 2013. aasta lõpus taotlusvoor, mille eesmärgiks on toetada vanglast või erikoolist naasvaid noori ning vähendada seeläbi korduvkuritegevust. 2014. aasta alguses laekus vooru 9 taotlust sellesisuliste projektidele toetuse saamiseks. 01.01.2013 jõustusid karistusseadustikus seksuaalkurjategijate kompleksravi puudutavad sätted ning ravi kohaldamist korraldav määrus 01.06.2013. Jõustusid 23.12.2013 karistusseadustiku muudatused, millega karmistati karistusi laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise eest ning muudeti efektiivsemaks ka lasteporno vastane võitlus. Lisaks viidi läbi veel mitmeid tegevusi inimkaubanduse vähendamiseks ja ennetamiseks, koostati vägivalla teemal õppe- ja juhendmaterjale koolidesse jne. Kõigi vägivalla vähendamiseks läbi viidud ja planeeritud tegevustega on lähemalt võimalik tutvuda siin. LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Riigijuhtimine muutub paindlikumaks

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Vabariigi Valitsuse seaduse muudatused, mis muudavad riigijuhtimise paindlikumaks ja kaasaegsemaks.Seaduseelnõu peamiseks eesmärgiks on valitsemiskorralduse muutmine nii, et oleks võimalik kiiremini kohaneda muutuva ühiskondliku, poliitilise ja majandusliku olukorraga ning pakkuda võimalust suuremaks koostööks erinevate poliitikavaldkondade vahel. „Vabariigi Valitsuse korraldus on siiani olnud väga jäik. Olenemata muutustest näiteks majanduskeskkonnas või sotsiaalvaldkonnas või muus valdkonnas, on senine korraldus jätnud vähe võimalusi riigijuhtimist ühiskonna muutustega kohandada. Eelnõu järgi aga pole ministrite loetelu enam seadusega määratud, vaid peaministril on võimalik määrata ministrid tegelema just nende valdkondadega, mis vajavad rohkem tähelepanu,“ selgitas justiitsminister Andres Anvelt. Valitsuse heakskiidu saanud lahendus annab peaministrile valitsuse moodustamisel laiemad võimalused, mis tähendab, et ühes ministeeriumis võib olla mitu ministrit, kes on ministeeriumite ja valdkondade juhtimisel võrdsed. Näiteks võib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis olla kaks ministrit, kellest üks vastutab taristute ja teine ettevõtluse eest. Ministeeriume eelnõuga juurde ei looda. Peaminister esitab valitsuse moodustamisel presidendile ettepaneku, kus on välja toodud ministrite loetelu koos nende ametinimetustega. Samas praegu ametis oleva valitsuse volitused ei lõppe – muutuda võivad ainult ministrite ametinimetused ja nende pädevused. Tulevase ministri ametinimetus peab viitama tema pädevustele ja vastusvaldkonnale. See peaks tagama, et ka väljapoole on selgelt nähtav, mis laadi ülesannetega minister tegeleda võib.    „Lisaks kaotatakse eelnõuga ära abiministri ametikoht, kuna selle järgi puudub vajadus ja nende ülesanded ning koht ministeeriumites olid praktikas üsna segased. Abiministri ülesandeid täidavad praegu ministeeriumites sisuliselt ministri nõunikud,“ ütles Anvelt. Eelnõu on samm OECD 2011. aasta riigivalitsemise raportis  Eestile soovitatud valitsemise  paindlikkust suurendava regulatsiooni suunas. LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsministeerium ootab arvamusi Euroopa algatusele raskustes ettevõtjate aitamiseks

Justiitsministeerium ootab asjatundjate ja huvigruppide arvamusi Euroopa Komisjoni soovitusele makseraskustesse sattunud ettevõtete aitamiseks.„Komisjon peab väga oluliseks, et aus, kuid pankrotistunud ettevõtlik inimene saaks mõistliku aja jooksul läbida kohustusest vabastamise menetluse. Paljude riikide kogemused näitavad, et sellised inimesed on oma hilisemates ettevõtmistes palju edukamad ja suudavad suurema tõenäosusega edaspidi ebaõnnestumisi vältida,“ selgitas justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus. Euroopa Komisjon peab õigeks, et makseraskustesse sattunud ettevõtja saaks juba varakult asuda oma tegevust ümber korraldama, tal peab säilima kontroll oma tegevuse üle ja peab olema võimalus peatada võlgade täitmine. Komisjoni hinnangul võiks võlgadest vabastamise protsessi pikkus olla kõige rohkem kolm aastat. „Komisjoni koostatud ja liikmesriikide pakutud soovitused on suures osas sarnased sellega, millest lähtub Eesti kehtiv saneerimisseadus või pankrotiseadus koos kohustusest vabastamise menetlusega. Justiitsministeerium soovib alustada avalikkuse kaasamisega arutelusid, mida tuleks ja mida ei tuleks komisjoni pakutud soovitustest arvesse võtta,“ lisas Niklus. Euroopa Komisjoni soovitus ei ole liikmesriigile täitmiseks kohustuslik, kuid hiljemalt 12 kuu möödumisel pärast soovituste avaldamist asub Komisjon liikmesriikidest uurima, kas ja mida on liikmesriigid soovitustest lähtuvalt oma siseriiklikus õiguses muutnud. Euroopa Komisjoni soovitus on leitav eelnõude infosüsteemist. Justiitsministeerium ootab arvamusi soovituse kohta hiljemalt 10. maiks 2014. LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Uuring: probleemidega lapsi saaks aidata sekkumisprogrammiga

Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored“ raames, on justiitsministeeriumi eestvedamisel kavas rakendada tõenduspõhist sekkumisprogrammi tõsiste käitumisprobleemidega lastele ja noortele.EMP „Riskilapsed ja noored“ toetuste programmi eesmärk on laste ja kuni 26-aastaste noorte heaolu parandamine, alaealiste kuritegevuse vähendamine ning laste ja noorte probleemse käitumise põhjustega tegelemine. Pikemaajaliseks eesmärgiks on vähendada kinnistesse asutustesse ehk vanglasse ja erikooli sattuvate laste arvu. "Tõsiste käitumisprobleemidega lastel on sageli palju erilaadseid probleeme nii kodus kui koolis alates vägivaldsusest kuni ainete kuritarvitamiseni, millega nende pereliikmed ei suuda toime tulla," ütles uuringu tellinud justiitsministeeriumi projektijuht Kätlin-Chris Kruusmaa. "Eestis puudub praegu tõenduspõhine sekkumine, et laste ja noorte käitumisprobleeme vähendada. Seega on vaja rakendada nii ennetusprogramme, et noored kuritegelikult teelt eemal hoida, kui ka teenused, mis on suunatud tõsisemate probleemidega sihtrühmadele," selgitas Kruusmaa. Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE viis justiitsministeeriumi tellimusel läbi uuringu, mille eesmärgiks oli välja selgitada, milline käitumisprobleemidega lastele mõeldud tõenduspõhine programm vastab Eesti vajadustele kõige paremini. Uuringutulemustele tuginedes valiti Eestis rakendamiseks  Multi Dimensional Family Therapy programm, kuna selle programmi puhul on hiljem võimalus saada programmi terapeutide koolitusõigus Eestisse, selle rakendamine oli pikemaajaliselt teistest pakutud programmidest soodsam ja see oli ka paindlikum, võimaldades näiteks osalise tööajaga töötamist. Justiitsministeerium loodab programmi omanikega saada lähima poole aasta jooksul selle soetamise osas kokkuleppele ning alustada programmi rakendamisega hiljemalt 2015. aasta alguses. Projekti eelarve on 1 597 809 eurot. Projekti algataja oli justiitsministeerium ja see on leitav justiitsministeeriumi kodulehelt. "Riskilaste ja noorte" toetuste programmi viivad ühiselt ellu justiitsministeerium, haridus- ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium ja Eesti noorsootöö keskus koostöös Norra kohalike ja regionaalsete omavalitsuste liiduga. LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Tallinna Vangla uus direktor on Kaimar Karuauk

Justiitsminister Andres Anvelt kinnitas Tallinna Vangla direktori ametikohale alates 21. aprillist senise Harku ja Murru vangla direktori Kaimar Karuaugu. Harku ja Murru Vangla direktori ametikohale asub Kermo Päll. Kaimar Karuauk (37) on töötanud vanglateenistuses alates 1995. aastast. Esimesteks vanglateenistuse ametikohtadeks olid tal erinevad ametid Tallinna Vanglas, näiteks kontrolöri ja valvuri amet ning alates 1998. aastast julgeolekuosakonna spetsialisti ja peaspetsialisti amet. Seejärel asus Karuauk tööle justiitsministeeriumi vanglate osakonda ning aastatel 2000-2006 töötas Tallinna Vangla julgeolekuosakonna juhatajana. 2006. aastast on ta töötanud Harku Vangla direktori asetäitjana, Murru Vangla direktori asetäitjana, Murru Vangla direktorina ning alates 2011. aastast kuni käesoleva aasta 21. aprillini on Kaimar Karuauk Harku ja Murru Vangla direktor. Karuauk on osalenud ekspertmissioonil Gruusia vanglate arendamisel. Kaimar Karuauk on lõpetanud 2000. aastal Sisekaitseakadeemia korrektsiooni eriala. Praegu õpib ta Tallinna Ülikoolis organisatsioonikäitumise magistriõppes ning planeerib õpingud lõpetada 2015. aastal. Alates 21. aprillist nimetas justiitsminister Harku ja Murru Vangla direktoriks Kermo Pälli (34). Päll asus tööle Harku Vanglasse aastal 2000 ning aastal 2004 lõpetas ta Sisekaitseakadeemia korrektsiooni eriala. Alates 2011. aastast on Kermo Päll töötanud Harku ja Murru vangla asedirektorina. LugupidamisegaKatrin LuntAvalike suhete juhtJustiitsministeeriumTel 620 8118; 527 6806katrin.lunt@just.ee Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Ettevõtlust puudutav õiguskeskkond muutub selgemaks

Justiitsminister Andres Anvelt tutvustas riigikogus esimesel lugemisel majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse rakenduslikke muudatusi, millega tagatakse sujuv üleminek 1. juulist rakenduvale ühtsemale ja selgemale ettevõtluse õiguskeskkonnale.„Seadus peab käima ajaga kaasas. Kuna riigikogu võttis majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse vastu juba 2011. aasta kevadel, siis täna riigikogus menetletava eelnõu eesmärk on 1. juulist jõustuvasse seadusesse sisse viia veel mõned tehnilised täpsustused ja parandused, mille on tinginud kolme aasta jooksul muutunud majanduskeskkond,“ selgitas justiitsminister. „Osaliselt on eriseaduste muudatused vajalikud aja jooksul muutunud regulatsioonide tõttu, osaliselt on need ajendatud peatselt jõustuva korrakaitseseaduse rakendamisest.“Muudatuste eelnõuga nähakse ette, et 1. juulist 2016 läheb teavitamiskohustusega tegevusalade menetlus kaubandustegevuse valdkonnas Eesti teabevärava kaudu töötavale täiselektroonilisele süsteemile. Teise muudatusena loobutakse elektriohutusseaduses, küttegaasi ohutuse, lifti ja köistee ohutuse, masina ohutuse ning surveseadme ohutuse seadustes nii tegevusloast kui ka teatamiskohustusest. See tähendab, et edaspidi reguleerivad nimetatud valdkondi praegugi kehtivad kvalifikatsioonipõhised nõuded. Kolmanda muudatusena hakkab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel antavaid tegevuslubade taotlusi edaspidi lahendama Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo. Seni lahendas vastavaid taotlusi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.Lisaks välistatakse eelnõuga majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest strateegilise kauba kontrolli süsteem strateegilise kauba seaduse tähenduses, kuna tegemist ei ole majandustegevusega, vaid riigi lisakontrolliga kauba üle. Olulise muudatusena tuuakse sisse ka notarilt õigusalaste selgituste saamise võimaldamine. Õigusalaste selgituste andmine nähakse ette ametiteenusena, mis annab notarile õiguse otsustada, kas ta soovib osutada vastavasisulist teenust või mitte. Tasu õigusalaste selgituste andmise eest on eelnõu järgi kokkuleppeline. Antud muudatused on osa 1. juulist rakenduvast majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest, millega vähendatakse majandushaldusõiguse killustatust ning muudetakse ettevõtjaid puudutavad regulatsioonid selgemaks ja kergemini arusaadavaks. Ühe muudatusena jaotatakse 1. juulist kaheks majandustegevuse järelevalvemehhanism. Teavitamiskohustusega tegevusalade puhul peab ettevõtja tegevusest registripidajale teatama, kuid kande puudumine ei tähenda keeldu tegutseda. Loakohustusega tegevusalade puhul tuleb aga tegevuse alustamiseks saada haldusorgani luba ning selleta tegutsemine on illegaalne. Loakohustuse seadmine peab olema rangelt põhjendatud, rakendades seda näiteks potentsiaalselt ohtlike tegevusalade puhul, kui ettevõtte suhtes on enne tegevuse alustamist tarvis teostada kontrolli.Ettevõtjaid puudutavatest muudatustest rakenduvad juulist veel näiteks teenuste direktiivi eeliste laiem kasutamine, ettevõtjate halduskoormuse vähendamine seoses MTR registreeringutega, ühtse kontaktpunkti ja elektroonilise menetluse põhimõtete rakendamine, tegevuslubade andmise ja üleandmise, samuti kehtetuks tunnistamise reeglite lihtsustamine ning mitteusaldusväärsete ettevõtjate järelevalve tõhustamine.Justiitsminister Andres Anvelti riigikogu esimesel lugemisel tehtud ettekandega saab tutvuda siin. LugupidamisegaKatrin LuntAvalike suhete juhtJustiitsministeeriumTel 620 8118; 527 6806katrin.lunt@just.ee Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Tutvustatakse autoriõiguse seaduse eelnõu

16. aprillil kell 11–14.30 tutvustatakse justiitsministeeriumis autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste seaduse eelnõu.See eelnõu valmis intellektuaalse omandi õiguse kodifitseerimise käigus, mis oli osa „Parema õigusloome arendamise“ programmist. Seadusemuudatusi tutvustavad kodifitseerimise töörühma juht Aleksei Kelli ja töörühma liige Kärt Nemvalts. Tutvustusseminari ladusaks toimumiseks soovitame saata küsimused ette meiliaadressil aleksei.kelli@ut.ee või kart.nemvalts@just.ee. Seaduse eelnõu Seletuskiri Palun teatage oma osalemisest või mitteosalemisest meiliaadressil annika.leevand@just.ee.  Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi