Lastevastasele vägivallale pööratakse järjest enam tähelepanu

Täna toimub Eesti kohtuekspertiisi instituudi 76. aastapäevale pühendatud konverents teemal "Laps - vägivalla ohver", kus esinevad mitmed laste väärkohtlemisega kokku puutuvad oma ala eksperdid.Lastevastane vägivald ja selle vastu võitlemine on oluline teema kogu maailmas. „Lastega seotud perevägivald ei ole ainult selle pere sisene asi, vaid meie kõigi ühine mure, kuna selle tagajärjed jõuavad hiljem ka tänavale ja kooli,“ ütles konverentsi sisse juhatades justiitsminister Andres Anvelt. „Seetõttu panen kõigile südamele, et kui te näete oma naabri puhul lapse väärkohtlemist, ei tohi seda tähelepanuta jätta, vaid teavitada sellest politseid,“ lisas Anvelt. "Elusurve tõttu on vanemad tihti ise närvilised, mõnikord ka vägivaldsed. Neil ei ole lapse jaoks aega, kuigi laps vajab, et teda ära kuulatakse ja räägitakse tema jaoks olulistest  asjadest ning just sellel hetkel, kui laps ise abi ja nõuannet ootab," sõnas EKEI direktor Üllar Lanno. Tihti langetakse vägivalla ohvriks ka interneti kaudu. Eesti lapsed kuuluvad internetikasutuse ulatuse poolest Euroopa riikide hulgas esiritta (Eestis kasutab 6 –17aastastest lastest internetti 93%, ELis keskmiselt 75%), aga samuti on  Eesti lapsed eesotsas internetiga seotud riskide kogemise osas. Näiteks on 6–14aastastest Eesti lastest interneti vahendusel norimise, inetute sõnadega sõimamise ja kiusamisega kokku puutunud 31% (ELi keskmine 15– 20%) ning jututoas kohatud võõrastega  on tegelikkuses kohtamas käinud 13% 11–14aastastest lastest. „Mida väiksem või noorem on laps, seda raskem on tal enda õiguste eest seista. Lastevastane vägivald ei tohi jääda märkamata ja teavitamine sellest ei tohi jääda hiljaks. Teated laste väärkohtlemisest peavad jõudma lastekaitsjate või politseini lasteaiast, koolist, naabritelt või lapse mängukaaslaste vanematelt," rääkis Lanno. Viimastel aastatel moodustavad laste ekspertiisid keskmiselt 16% elavatele isikutele tehtavate ekspertiiside üldarvust ja 2,5% lahangutest. Üle poole laste surmajuhtumitest moodustavad õnnetused ning tihti on juhtunud traagiline sündmus just kodus olles. Elavisiku ekspertiise viiakse lastel läbi kõige sagedamini liiklusõnnetuste ja füüsilise vägivalla tagajärjel. "Väärib märkimist, et alates 2012. aastast on märgatavalt tõusnud laste seksuaalse väärkohtlemise kahtlusega ekspertiiside arv, moodustades 28,5% ekspertiiside üldarvust. Viimasel ajal pööratakse ühiskonnas laste seksuaalse väärkohtlemise teemale suuremat tähelepanu, kannatanutega tegelevate inimeste professionaalsus on suurenenud ning ka laste endi teadlikkus on kasvanud, millega võib seletada ka ekspertiiside hulga tõusu," selgitas Lanno. ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohaselt hõlmab lastevastane vägivald igasugust füüsilist ja vaimset vägivalda, ülekohut või kuritarvitamist, hooletussejätmist, hooletut või julma kohtlemist, kaasa arvatud seksuaalne väärkohtlemine. Eelmise lastevastasest vägivallast rääkiva konverentsi korraldas EKEI 2008. aastal. LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Uuring: seksuaalkurjategijatele tuleb luua tõhus ravisüsteem

Täna tutvustati Eesti kohtuekspertiisi instituudi konverentsil "Laps - vägivalla ohver" eeluuringut, mis käsitleb seksuaalkurjategijate ja seksuaalhälbelise käitumisega isikutele mõeldud kompetentsikeskuse käivitamist.Uuringu eesmärk oli pakkuda välja kliinilise seksuoloogia kompetentsikeskuse toimimismudeli põhimõtted. Uuring oli suunatud erinevatele seksuaalkurjategijatele ja seksuaalhälbelise käitumisega isikutele tõhusa, järjepideva ja tulemusliku ravi osutamise korraldamise analüüsimisele. Uuringu läbiviijad tõid välja, et seksuaalhälbelise käitumisega isikute ravi ja rehabilitatsiooniga tuleb tegeleda süsteemselt. Selleks oleks mõistlik koondada olemasolev seksuaalhälbelise käitumise ravi-, rehabilitatsiooni ja nõustamisalane kompetents „ühe katuse“ alla ja kompetentsikeskuse loomine annaks senisest paremad võimalused seksuaalhälbelise käitumisega isikute raviks ja rehabilitatsiooniks, laiendades teenuse kättesaadavust. Erilist tähelepanu tuleb pöörata varasele sekkumisele, st noortele seksuaalhälbelise käitumisega isikutele ja interneti turvalisusele. „Seksuaalkurjategijate ravi kättesaadavus on Eestis hetkel piiratud. Eelkõige puudub praegu võimalus saada süsteemset ravi isikutel, kes veel ei ole kuritegu toime pannud, kuid on mures oma seksuaalhälbelise käitumise pärast. Selline kompetentsikeskus annaks laiema võimaluse ka erialase pädevuse koondamiseks ja arendamiseks,“ ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse projektijuht Kätlin-Chris Kruusmaa. Uuring koosnes Eesti kohtupraktika ja ravipraktika analüüsist, valdkonna ekspertide ning poliitikutega läbiviidud süvaintervjuudest ning teiste riikide praktikate võrdlusest. Samuti viidi läbi finantsanalüüs keskuse käivitamise ja toimimisega seotud kulude väljaselgitamiseks. Uuringu viis ajavahemikus juuli 2013 – veebruar 2014 läbi MTÜ Eesti Abikeskused ja OÜ Finantsmaailm. Projekti algatajad ja koostööpartnerid olid justiitsministeerium ja sotsiaalministeerium. Uuringu läbiviimist rahastati riigikantselei tarkade otsuste fondist ja Euroopa sotsiaalfondist. Uuring on leitav riigikantselei kodulehel. LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Anvelt arutas Taani kroonprintsessiga perevägivalla küsimusi

Justiitsminister Andres Anvelt kohtus täna Mustpeade majas Taani kroonprintsess Mary auks antud kontserdi järgsel vastuvõtul kroonprintsessiga ja rääkis, kuidas Eesti perevägivalla probleemiga tegeleb.Anvelti sõnul on perevägivalla vastu võitlemine tema jaoks alati väga oluline teema olnud ja nii mõndagi on selle probleemi ennetamiseks ja lahendamiseks juba ära tehtud. Näiteks hakkab karistusseadustiku revisjoniga varsti Eestis kehtima kehalist väärkohtlemist käsitleva paragrahvi juures raskendava asjaoluna vägivalla kasutamine lähi- või sõltuvussuhtes, mis näeb ette ka karmima karistuse. „Üheks suureks sammuks perevägivalla vähendamise suunas on ka Istanbuli 2011. aasta naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni allkirjastamine ning Eesti seadusandluse kohandamine konventsioonile vastavaks. Plaanime seda teha veel selle aasta sügisel,“ lisas minister. Anvelti sõnul tuleb perevägivalla puhul suuremat tähelepanu pöörata ka lapsele kui kaudsele kannatanule, kes isegi ilma ise füüsiliselt viga saamata, on ometi traumeeritud. „Selles osas vajab Eesti seadusandlus veel kindlasti täiendamist,“ märkis minister. „Lisaks karistuspoliitikale on aga väga tähtis osa ka ennetusel, inimeste probleemist teavitamisel ja ohvrite toetamisel, kuna tegemist on väga peidetud kuriteoliigiga ja kannatanud ei julge tihti enda suhtes toime pandud vägivallast teada anda,“ ütles justiitsminister Anvelt. Kroonprintsess Mary sõnul on Taanil vägivallaga võitlemisel pikaajalised kogemused ja nad on alati nõus neid Eestiga jagama. Tema Kuninglik Kõrgus Taani kroonprintsess Mary külastas Eestit 1. ja 2. aprillil.   LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Pevkuri viimane ettepanek justiitsministrina - muudame riigijuhtimise paindlikumaks!

Justiitsministeerium saatis valitsuse homsele istungile arutamiseks vabariigi valitsuse seaduse muudatused, mis muudavad riigijuhtimise kaasaegsemaks ja paindlikumaks.„Muudatus peaks tagama selle, et riigi juhtimine toimuks eelkõige sisust ja valdkonnast lähtuvalt, mitte rangelt ministrite või ministeeriumite nimesid vaadates. Paindlikkus riigi juhtimisel on kaasaegse riigikorralduse üks võtmesõnadest ja algatatud eelnõu on esimene samm selle saavutamise suunas,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. „Teeme ettepaneku seadusesse luua võimalus ministeeriumit juhtiva ministri kõrvale eripädevusega ministri määramiseks, kes saab endale täielikud õigused tegeleda konkreetselt temale antud ülesannete piires ministeeriumi haldusala küsimustega, mis on olulised riigi tervikliku ja üldise arengu aspektist,“ selgitas Pevkur. Eripädevusega ministri nimetaks ametisse president peaministri ettepanekul. Uuendusena on ette nähtud, et eripädevusega ministri ametisse nimetamisel määrab president ka ministri ametinimetuse. See loob suuremat selgust ministri pädevuste määratlusel ning väljapoole on selgelt nähtav, mis laadi ülesannetega minister tegeleda võib.    LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Pevkur: SMS laenudele tuleb krediidikulukuse ülempiir ja keelatakse tarbijavaidluste lahendamine vahekohtutes

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega tahetakse seada ülempiir tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse määrale ja keelata tarbijavaidluste lahendamisel vahekohtute kasutamine.„Eelnõu peamine eesmärk on kaitsta tarbija kui lepingulise suhte nõrgema poole huve ja õigusi. Seadusemuudatused on eelkõige mõeldud SMS-laenudega seotud probleemide ohjeldamiseks. Kuigi Riigikohus nimetas hiljutises lahendis eelduslikult ebaproportsionaalseks sellist vahekorda, kus krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga avaldatavat keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda, teeme konkreetse ettepaneku, et tarbijakrediidileping on tühine, kui krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga viimati avaldatud keskmist kulukuse määra enam kui kaks korda ehk hetkel veidi üle 70%,“  ütles justiitsminister Hanno Pevkur. Kehtiva seaduse kohaselt ei ole nõrgema poole kaitse eesmärgil lubatud näiteks töölepingu lõpetamise ja eluruumi üürilepingu vaidlusi lahendada vahekohtutel. Sarnasest kaalutlusest lähtuvalt plaanib justiitsministeerium keelata tarbijaga sõlmitud lepingutest tulenevate vaidluste lahendamise vahekohtus. See tähendab, et ka kiirlaenude tagasimaksmise üle tekkivate vaidluste lahendamiseks peaks tulevikus pöörduma üksnes kohtu poole. Eelnõuga on võimalik tutvuda veebiaadressil: http://eelnoud.valitsus.ee/main Eelnõu on plaanitud jõustuma 1. jaanuarist 2015. LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Pevkur teeb ettepaneku piirata kiirlaenude sissenõudmiskulusid

Justiitsministeerium saatis teistele ministeeriumidele ja huvigruppidele arvamuse avaldamiseks tarbijalt nõutatavate sissenõudmiskulude piirangute väljatöötamise kavatsuse. Algatus hõlmab ka SMS-laene.Kooskõlastamisele saadetud ettepanekus tuuakse välja, et paljudel juhtudel nõuavad võlausaldajad tarbijalt ebaõiglaselt suurte sissenõudmiskulude hüvitamist, kuid tarbijal puuduvad piisavad teadmised ja oskused võlausaldajaga vaielda. Selliste kulude õigustuseks viidatakse kasutatavatele lepingu tüüptingimustele, milles on ülikõrged sissenõudmiskulude hüvitised kirjas, ja nõutakse lepingu täitmist. „Ehk veelgi lihtsamalt öeldes on probleem selles, et kuigi võlausaldajal on õigus võlgnevuse tõttu tekkinud mõistlike sissenõudmiskulude hüvitamisele, ei ole tarbijast võlgniku õigused praktikas piisavalt kaitstud,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. Ühe võimaliku lahendusena pakutakse välja võimalus näha ette sissenõudmiskulude suurusele konkreetsed piirmäärad. „See annaks sissenõudmiskulude lubatava suuruse kohta selge juhise nii võlausaldajale kui ka võlgnikule. Samuti annaks see oluliselt konkreetsemad raamid kohtutele ning tarbijakaitseametile, kes peaksid hindama sissenõudmiskulude õigustatust. Näiteks ei tohiks võlgade sissenõudmiskulud justiitsministeeriumi hinnangul põhjendamatult ületada 40 euro piiri,“ selgitas Pevkur. Justiitsministeerium teeb väljatöötamiskavatsuses ettepaneku, et probleeme valmistavate kiirlaenude puhul sissenõudmiskuludes ei saa varem kokku leppida ja nõuda saab ainult neid kulutusi, mille suuruse kohta on võimalik esitada tõendeid. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult võla nõudmisega. Sellised kulud tekivad, kui võlgnik ei ole enda kohustusi koheselt täitnud ning võlausaldaja peab võla kättesaamiseks näiteks võlgnikule helistama või talle meeldetuletuskirju saatma, inkassoettevõtja teenust kasutama jne. Ministeeriumide ja huvigruppide arvamusi ning ettepanekuid oodatakse hiljemalt 28. aprilliks 2014. LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Aprillis toimub vene keele vandetõlgi eksam

29. ja 30. aprillil toimub vandetõlgi eksam keelesuunal eesti-vene ja vene-eesti. Eksam on võimalik sooritada nii ühel kui ka mõlemal keelesuunal.Vandetõlgiks võib saada teovõimeline isik, kes on omandanud vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni ning kes on aus ja kõlbeline ning kelle kohta pole teada ühtki vandetõlgiks saamist takistavat asjaolu. Vandetõlgi eksamil osaleda soovivatel isikutel tuleb esitada eksamikomisjonile motiveeritud avaldus eksamil osalemiseks 14. aprilliks koos elulookirjelduse ja haridust tõendava dokumendi koopiaga. Avalduses tuleb märkida kinnitus selle kohta, et ei esine eelpool väljatoodud vandetõlgiks saamist välistavat tingimust ning asjaolu, millise keelesuuna eksamil on soov osaleda. Avaldus tuleb esitada paberkandjal allkirjastatult justiitsministeeriumile aadressil Tõnismägi 5a, 15191 Tallinn või digitaalallkirjastatult info@just.ee. Eksamikomisjon vaatab läbi eksamil osalemise avaldused ja otsustab eksamile lubamise. Teade vandetõlgi eksamile lubamise või lubamata jätmise kohta saadetakse isikule vähemalt viis päeva enne eksami toimumist. Eksamile lubamise teates märgitakse ka eksami toimumise täpne koht ja kellaaeg. Vandetõlgi eksam koosneb kolmest osast: õigus- ja keeleteadmiste kirjalikust kontrollimisest ning kutsesobivusvestlusest. 29. ja 30. aprillil toimuv vandetõlgi eksam koosneb kahest osast: õigusteadmiste kontrollimisest ja keeleteadmiste kontrollimisest. Õigusteadmiste kontrollimise eksamiosa eesmärk on kontrollida vandetõlgiks saada sooviva isiku oskust kasutada sobivaid allikaid juriidiliste tekstide tõlkimisel. Õigusteadmisi kontrollitakse valikvastuste või lühivastuseid eeldavate küsimuste vormis ning eksamil on lubatud kasutada arvutit ja teisi abivahendeid. Õiguse aluste testi läbinud isikud pääsevad keeleteadmiste kontrollimisele. Keeleteadmiste kontrollimine koosneb järgmistest osadest: 1) teksti kirjalik tõlkimine avalduses märgitud tõlkesuunal; 2) vigadega teksti kirjalik toimetamine avalduses märgitud tõlkesuunal. Tõlkimistekst ja toimetamistekst on juriidilise sisuga tekstid pikkusega 1800–2000 tähemärki koos tühikutega. Tõlkimine ja teksti toimetamine toimub arvutiklassis, kus iga eksami sooritaja käsutuses on internetiühendusega arvuti. Lubatud on kasutada ka kõiki muid materjale (näiteks sõnaraamatuid, isiklikke märkmeid jms). Tõlkimiseks on aega kaks tundi ja teksti toimetamiseks üks tund. 9. aprillil kell 16–17 toimub justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonnas aadressil Tõnismägi 8 (Rahvusraamatukogu kõrval) VANDETÕLGI EKSAMI INFOTUND. Infotunnil räägitakse vandetõlgi kutsest ja vandetõlgi igapäevatööst, selgitatakse vandetõlgi eksami tegemise ja hindamise korda ning antakse nõuandeid vandetõlgi eksamiks valmistumisel. Infotunnil osalemiseks palun registreeruda hiljemalt 8. aprilliks, saates e-kirja nime ja kontaktandmetega aadressile liisi.pars@just.ee. Kõikide küsimuste korral palun pöörduda Liisi Parsi poole e-posti aadressil liisi.pars@just.ee või telefonil 680 3112. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Avavangla kolib Rummust Maardusse

Alates 1. aprillist suletakse Harku ja Murru vangla avavangla Rummu asulas ja avavangla avatakse Tallinna vangla Maardu üksuses.Maardu avavanglas on planeeritud kinnipeetavate arv kuni 118. Avavangla on kaasaegne vangistuse vorm, mille eesmärk on aidata kinnipeetavatel paremini ühiskonda sulanduda. Avavangla re¾iim võimaldab kinnipeetavatel väljaspool vanglat ilma järelevalveta töötada või koolis käia. Avavangla osakonda paigutatakse vange, kelle karistusaeg hakkab lõppema ning kes on end vanglas selleks piisavalt korralikult üleval pidanud ja suhteliselt kergemate kuritegude eest süüdi mõistetud vange. Avavangla Maardus paiknemise eeliseks on see, et sealt on kinnipeetavatel lihtsam Tallinnasse tööle käia.   LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi