Pevkur tegi ettepaneku jätta süüdimõistetute nimede asendamist puudutav punkt eelnõust välja

Justiitsminister Hanno Pevkur tegi täna riigikogu esimesel lugemisel ettepaneku jätta kriminaalmenetluse seadustiku muudatustest välja punkt, mis käsitleb jõustunud kohtulahendis süüdimõistetu nime initsiaalidega asendamist. Pevkuri sõnul kutsub ta lähiajal kokku ümarlaua, kuhu on oodatud Eesti ajalehtede liit, õiguskantsler ja teised asjasse puutuvad organisatsioonid, et arutada, kuidas oleksid inimeste põhiõigused karistuse kustumise järel siiski paremini tagatud. „Oluline on, et lisaks avalikkuse huvile kurjategijate nimede vastu, ei jääks inimese kohta karistuse kustumisel üles info, mis võib takistada tema edasist õiguskuulekat elu. Kuidas aga tekitada kõigile osapooltele sobiv lahendus, on edasise arutelu koht,“ ütles Pevkur. Muudatusettepanek puudutas jõustunud kohtulahendis süüdimõistetu nime initsiaalidega asendamist. Eelnõu järgi poleks initsiaalidega asendatud raskemate kuritegude nagu mõrva, inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastase, inimkaubanduse, seksuaal-, narko-, riigivastase ja ametialase kuriteo eest süüdimõistetud isiku nime. Justiitsminister tutvustas täna riigikogule kriminaalmenetluse seadustiku muudatusi, mis muudavad rahvusvaheline koostöö kriminaalmenetluses efektiivsemaks, ühtlustavad kodanike õiguste kaitset Euroopa Liidu liikmesriikides ja tagavad kurjategijate välismaise vara tõhusama konfiskeerimise. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Pevkur tegi ettepaneku jätta süüdimõistetute nimede asendamist puudutav punkt eelnõust välja

Justiitsminister Hanno Pevkur tegi täna riigikogu esimesel lugemisel ettepaneku jätta kriminaalmenetluse seadustiku muudatustest välja punkt, mis käsitleb jõustunud kohtulahendis süüdimõistetu nime initsiaalidega asendamist. Pevkuri sõnul kutsub ta lähiajal kokku ümarlaua, kuhu on oodatud Eesti ajalehtede liit, õiguskantsler ja teised asjasse puutuvad organisatsioonid, et arutada, kuidas oleksid inimeste põhiõigused karistuse kustumise järel siiski paremini tagatud. „Oluline on, et lisaks avalikkuse huvile kurjategijate nimede vastu, ei jääks inimese kohta karistuse kustumisel üles info, mis võib takistada tema edasist õiguskuulekat elu. Kuidas aga tekitada kõigile osapooltele sobiv lahendus, on edasise arutelu koht,“ ütles Pevkur. Muudatusettepanek puudutas jõustunud kohtulahendis süüdimõistetu nime initsiaalidega asendamist. Eelnõu järgi poleks initsiaalidega asendatud raskemate kuritegude nagu mõrva, inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastase, inimkaubanduse, seksuaal-, narko-, riigivastase ja ametialase kuriteo eest süüdimõistetud isiku nime. Justiitsminister tutvustas täna riigikogule kriminaalmenetluse seadustiku muudatusi, mis muudavad rahvusvaheline koostöö kriminaalmenetluses efektiivsemaks, ühtlustavad kodanike õiguste kaitset Euroopa Liidu liikmesriikides ja tagavad kurjategijate välismaise vara tõhusama konfiskeerimise. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Pevkur tegi ettepaneku jätta süüdimõistetute nimede asendamist puudutav punkt eelnõust välja

Justiitsminister Hanno Pevkur tegi täna riigikogu esimesel lugemisel ettepaneku jätta kriminaalmenetluse seadustiku muudatustest välja punkt, mis käsitleb jõustunud kohtulahendis süüdimõistetu nime initsiaalidega asendamist.Pevkuri sõnul kutsub ta lähiajal kokku ümarlaua, kuhu on oodatud Eesti ajalehtede liit, õiguskantsler ja teised asjasse puutuvad organisatsioonid, et arutada, kuidas oleksid inimeste põhiõigused karistuse kustumise järel siiski paremini tagatud. „Oluline on, et lisaks avalikkuse huvile kurjategijate nimede vastu, ei jääks inimese kohta karistuse kustumisel üles info, mis võib takistada tema edasist õiguskuulekat elu. Kuidas aga tekitada kõigile osapooltele sobiv lahendus, on edasise arutelu koht,“ ütles Pevkur. Muudatusettepanek puudutas jõustunud kohtulahendis süüdimõistetu nime initsiaalidega asendamist. Eelnõu järgi poleks initsiaalidega asendatud raskemate kuritegude nagu mõrva, inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastase, inimkaubanduse, seksuaal-, narko-, riigivastase ja ametialase kuriteo eest süüdimõistetud isiku nime. Justiitsminister tutvustas täna riigikogule kriminaalmenetluse seadustiku muudatusi, mis muudavad rahvusvaheline koostöö kriminaalmenetluses efektiivsemaks, ühtlustavad kodanike õiguste kaitset Euroopa Liidu liikmesriikides ja tagavad kurjategijate välismaise vara tõhusama konfiskeerimise.   LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Pevkur prokuröride üldkogul: jälitamist ja läbiotsimist saab reeglina lubada vaid kohus

Täna prokuröride üldkogul peetud kõnes keskendus justiitsminister Hanno Pevkur kriminaalmenetluses inimeste põhiõiguste kaitsmise ning korruptsiooniohu ennetamise küsimustele. Justiitsminister tõi oma kõnes välja inimeste põhiõiguste küsimuse kriminaalmenetluses. „Kuigi seadusest tuleneb, et reeglina toimetatakse läbiotsimist kohtumäaruse alusel, näitab praktika analüüs, et vaid 10% läbiotsimistest on tehtud kohtu, ülejäänud aga prokuratuuri loal. Seega on erand kahjuks üldreegli alla neelanud, mis aga ei ole minu hinnangul seaduse mõttega kooskõlas. Olukorra parandamiseks tuleb tõsiselt kaaluda kogu jälitus- ja läbiotsimislubade andmise viimist kohtute pädevusse. Vaid väga piiratud, edasilükkamatutel juhtudel võib kaaluda loa andmise õigust peaprokurörile või ringkonna juhtivprokurörile. Seejuures vajab kindlasti korrigeerimist ka lubade järelevalve pool," märkis Pevkur. Samuti tõi minister välja vajaduse muuta eeluurimise ajaks vahistamiste ajalise kestuse pikkust. „Aasta alguse seisuga oli Eestis 684 vahistatut, keda on küll kaks korda vähem kui  10 aastat tagasi, kuid rõõmustamiseks põhjust siiski pole. Vahistamise kui enne isiku süüdimõistmist põhiõigusi kõige rohkem piirava meetme kohaldamine on minu hinnangul põhjendatud ainult siis, kui muud kriminaalmenetlust tagavad tõkendid ei ole piisavad või on ammendatud. Ma näen selget vajadust lühendada nii vahistamise üldist pikkust kui seda, millistel alustel ja kuidas isikut vahi alla saab võtta,“ lausus minister. 2013. aastal toimusid ka korruptsiooni ennetamise valdkonnas murrangulised muutused - 1. aprillil jõustus uus korruptsioonivastane seadus ja valitsus kiitis sügisel heaks uue korruptsioonivastase strateegia aastani 2020. Minister tunnustas prokuratuuri panust korruptsioonikuritegude menetlemisel ning prokuröride eetikakoodeksi vastuvõtmist eelmisel üldkogul ja eetikanõukogu, mis on olnud oma järjepidevalt tegutsenud alates 2013. aasta septembrist. Ministri sõnul on oluline kokku leppida ka selles, kuidas toimida siis, kui prokuröri on mõjutatud või ähvardatud. „Teame kohtunike ja prokuröride mõjutamise teemal tehtud uuringust, et ligi kolmandikku küsitlusele vastanud prokuröridest on ühel või teisel moel üritatud mõjutada: tehtud häirivaid telefonikõnesid, ähvardatud vms. Seetõttu tuleks minu hinnangul kohtunike ja prokuröride kaitsele mõjutamiste eest senisest suuremat tähelepanu pöörata,“ ütles Pevkur.    Samuti rääkis minister karistusseadustiku muudatustest ja kriminaalpoliitika suundadest ning rõhutas vajadust kohelda prokuröre ja kohtunikke tööturul võrdselt.  Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Pevkur prokuröride üldkogul: jälitamist ja läbiotsimist saab reeglina lubada vaid kohus

Täna prokuröride üldkogul peetud kõnes keskendus justiitsminister Hanno Pevkur kriminaalmenetluses inimeste põhiõiguste kaitsmise ning korruptsiooniohu ennetamise küsimustele. Justiitsminister tõi oma kõnes välja inimeste põhiõiguste küsimuse kriminaalmenetluses. „Kuigi seadusest tuleneb, et reeglina toimetatakse läbiotsimist kohtumäaruse alusel, näitab praktika analüüs, et vaid 10% läbiotsimistest on tehtud kohtu, ülejäänud aga prokuratuuri loal. Seega on erand kahjuks üldreegli alla neelanud, mis aga ei ole minu hinnangul seaduse mõttega kooskõlas. Olukorra parandamiseks tuleb tõsiselt kaaluda kogu jälitus- ja läbiotsimislubade andmise viimist kohtute pädevusse. Vaid väga piiratud, edasilükkamatutel juhtudel võib kaaluda loa andmise õigust peaprokurörile või ringkonna juhtivprokurörile. Seejuures vajab kindlasti korrigeerimist ka lubade järelevalve pool," märkis Pevkur. Samuti tõi minister välja vajaduse muuta eeluurimise ajaks vahistamiste ajalise kestuse pikkust. „Aasta alguse seisuga oli Eestis 684 vahistatut, keda on küll kaks korda vähem kui  10 aastat tagasi, kuid rõõmustamiseks põhjust siiski pole. Vahistamise kui enne isiku süüdimõistmist põhiõigusi kõige rohkem piirava meetme kohaldamine on minu hinnangul põhjendatud ainult siis, kui muud kriminaalmenetlust tagavad tõkendid ei ole piisavad või on ammendatud. Ma näen selget vajadust lühendada nii vahistamise üldist pikkust kui seda, millistel alustel ja kuidas isikut vahi alla saab võtta,“ lausus minister. 2013. aastal toimusid ka korruptsiooni ennetamise valdkonnas murrangulised muutused - 1. aprillil jõustus uus korruptsioonivastane seadus ja valitsus kiitis sügisel heaks uue korruptsioonivastase strateegia aastani 2020. Minister tunnustas prokuratuuri panust korruptsioonikuritegude menetlemisel ning prokuröride eetikakoodeksi vastuvõtmist eelmisel üldkogul ja eetikanõukogu, mis on olnud oma järjepidevalt tegutsenud alates 2013. aasta septembrist. Ministri sõnul on oluline kokku leppida ka selles, kuidas toimida siis, kui prokuröri on mõjutatud või ähvardatud. „Teame kohtunike ja prokuröride mõjutamise teemal tehtud uuringust, et ligi kolmandikku küsitlusele vastanud prokuröridest on ühel või teisel moel üritatud mõjutada: tehtud häirivaid telefonikõnesid, ähvardatud vms. Seetõttu tuleks minu hinnangul kohtunike ja prokuröride kaitsele mõjutamiste eest senisest suuremat tähelepanu pöörata,“ ütles Pevkur.    Samuti rääkis minister karistusseadustiku muudatustest ja kriminaalpoliitika suundadest ning rõhutas vajadust kohelda prokuröre ja kohtunikke tööturul võrdselt.  Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Pevkur prokuröride üldkogul: jälitamist ja läbiotsimist saab reeglina lubada vaid kohus

Täna prokuröride üldkogul peetud kõnes keskendus justiitsminister Hanno Pevkur kriminaalmenetluses inimeste põhiõiguste kaitsmise ning korruptsiooniohu ennetamise küsimustele.Justiitsminister tõi oma kõnes välja inimeste põhiõiguste küsimuse kriminaalmenetluses. „Kuigi seadusest tuleneb, et reeglina toimetatakse läbiotsimist kohtumäaruse alusel, näitab praktika analüüs, et vaid 10% läbiotsimistest on tehtud kohtu, ülejäänud aga prokuratuuri loal. Seega on erand kahjuks üldreegli alla neelanud, mis aga ei ole minu hinnangul seaduse mõttega kooskõlas. Olukorra parandamiseks tuleb tõsiselt kaaluda kogu jälitus- ja läbiotsimislubade andmise viimist kohtute pädevusse. Vaid väga piiratud, edasilükkamatutel juhtudel võib kaaluda loa andmise õigust peaprokurörile või ringkonna juhtivprokurörile. Seejuures vajab kindlasti korrigeerimist ka lubade järelevalve pool," märkis Pevkur. Samuti tõi minister välja vajaduse muuta eeluurimise ajaks vahistamiste ajalise kestuse pikkust. „Aasta alguse seisuga oli Eestis 684 vahistatut, keda on küll kaks korda vähem kui  10 aastat tagasi, kuid rõõmustamiseks põhjust siiski pole. Vahistamise kui enne isiku süüdimõistmist põhiõigusi kõige rohkem piirava meetme kohaldamine on minu hinnangul põhjendatud ainult siis, kui muud kriminaalmenetlust tagavad tõkendid ei ole piisavad või on ammendatud. Ma näen selget vajadust lühendada nii vahistamise üldist pikkust kui seda, millistel alustel ja kuidas isikut vahi alla saab võtta,“ lausus minister. 2013. aastal toimusid ka korruptsiooni ennetamise valdkonnas murrangulised muutused - 1. aprillil jõustus uus korruptsioonivastane seadus ja valitsus kiitis sügisel heaks uue korruptsioonivastase strateegia aastani 2020. Minister tunnustas prokuratuuri panust korruptsioonikuritegude menetlemisel ning prokuröride eetikakoodeksi vastuvõtmist eelmisel üldkogul ja eetikanõukogu, mis on olnud oma järjepidevalt tegutsenud alates 2013. aasta septembrist. Ministri sõnul on oluline kokku leppida ka selles, kuidas toimida siis, kui prokuröri on mõjutatud või ähvardatud. „Teame kohtunike ja prokuröride mõjutamise teemal tehtud uuringust, et ligi kolmandikku küsitlusele vastanud prokuröridest on ühel või teisel moel üritatud mõjutada: tehtud häirivaid telefonikõnesid, ähvardatud vms. Seetõttu tuleks minu hinnangul kohtunike ja prokuröride kaitsele mõjutamiste eest senisest suuremat tähelepanu pöörata,“ ütles Pevkur.   Samuti rääkis minister karistusseadustiku muudatustest ja kriminaalpoliitika suundadest ning rõhutas vajadust kohelda prokuröre ja kohtunikke tööturul võrdselt.   LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsminister kinnitas vanglate kontrollkomisjonide liikmed

Justiitsminister Hanno Pevkur kinnitas vanglakomisjonide liikmed, kes esindavad ühiskonnaorganisatsioone vanglate tegevuse kontrollimisel ja aitavad vanglatel oma tööd korraldada. Vanglakomisjon valvab sõltumatu institutsioonina vangla tegevuse üle ning aitab vangla juhtkonnal korraldada vangla tööd, sealhulgas abistab vangla juhtkonda vangide paigutamise, õppimise, töötamise, toitlustamise, ravimise ja teiste küsimuste lahendamisel. Komisjonil on õigus teha vangla juhtkonnale ja justiitsministeeriumile soovitusi. Komisjoni liikmed võivad oma ülesandeid täites siseneda igal ajal vangla territooriumile, nõuda juhtkonnalt ja vanglateenistujatelt dokumente vangla töö kohta ning kohtuda kinnipeetutega. Liikmekandidaadid komisjonidesse esitasid kohalikud omavalitsused, Eesti kirikute nõukogu, lastekaitse liit, Eesti HIV-positiivsete võrgustik, inimõiguste teabekeskus, Euroopa õigusüliõpilaste liidu (ELSA) Eesti ühing ja mitmed teised ühendused. Esitatud kandidaatide seast tegid liikmete nimetamiseks valiku Eesti inimõiguste keskuse, ühingu Korruptsioonivaba Eesti ja justiitsministeeriumi esindajad. Komisjoni liikmete nimekirja leiab vanglateenistuse kodulehelt.  Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsminister kinnitas vanglate kontrollkomisjonide liikmed

Justiitsminister Hanno Pevkur kinnitas vanglakomisjonide liikmed, kes esindavad ühiskonnaorganisatsioone vanglate tegevuse kontrollimisel ja aitavad vanglatel oma tööd korraldada. Vanglakomisjon valvab sõltumatu institutsioonina vangla tegevuse üle ning aitab vangla juhtkonnal korraldada vangla tööd, sealhulgas abistab vangla juhtkonda vangide paigutamise, õppimise, töötamise, toitlustamise, ravimise ja teiste küsimuste lahendamisel. Komisjonil on õigus teha vangla juhtkonnale ja justiitsministeeriumile soovitusi. Komisjoni liikmed võivad oma ülesandeid täites siseneda igal ajal vangla territooriumile, nõuda juhtkonnalt ja vanglateenistujatelt dokumente vangla töö kohta ning kohtuda kinnipeetutega. Liikmekandidaadid komisjonidesse esitasid kohalikud omavalitsused, Eesti kirikute nõukogu, lastekaitse liit, Eesti HIV-positiivsete võrgustik, inimõiguste teabekeskus, Euroopa õigusüliõpilaste liidu (ELSA) Eesti ühing ja mitmed teised ühendused. Esitatud kandidaatide seast tegid liikmete nimetamiseks valiku Eesti inimõiguste keskuse, ühingu Korruptsioonivaba Eesti ja justiitsministeeriumi esindajad. Komisjoni liikmete nimekirja leiab vanglateenistuse kodulehelt.  Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi