Justiitsminister kinnitas vanglate kontrollkomisjonide liikmed

Justiitsminister Hanno Pevkur kinnitas vanglakomisjonide liikmed, kes esindavad ühiskonnaorganisatsioone vanglate tegevuse kontrollimisel ja aitavad vanglatel oma tööd korraldada.Vanglakomisjon valvab sõltumatu institutsioonina vangla tegevuse üle ning aitab vangla juhtkonnal korraldada vangla tööd, sealhulgas abistab vangla juhtkonda vangide paigutamise, õppimise, töötamise, toitlustamise, ravimise ja teiste küsimuste lahendamisel. Komisjonil on õigus teha vangla juhtkonnale ja justiitsministeeriumile soovitusi. Komisjoni liikmed võivad oma ülesandeid täites siseneda igal ajal vangla territooriumile, nõuda juhtkonnalt ja vanglateenistujatelt dokumente vangla töö kohta ning kohtuda kinnipeetutega. Liikmekandidaadid komisjonidesse esitasid kohalikud omavalitsused, Eesti kirikute nõukogu, lastekaitse liit, Eesti HIV-positiivsete võrgustik, inimõiguste teabekeskus, Euroopa õigusüliõpilaste liidu (ELSA) Eesti ühing ja mitmed teised ühendused. Esitatud kandidaatide seast tegid liikmete nimetamiseks valiku Eesti inimõiguste keskuse, ühingu Korruptsioonivaba Eesti ja justiitsministeeriumi esindajad. Komisjoni liikmete nimekirja leiab vanglateenistuse kodulehelt.   LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsminister allkirjastas Euroopa ühtse patendikohtu piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe

Justiitsminister Hanno Pevkur allkirjastas täna Brüsselis kokkuleppe Euroopa ühtse patendikohtu Põhja- ja Baltimaade piirkondliku talituse asutamiseks. „Piirkondliku talituse loomine teeb Eesti ettevõtjatele elu kindlasti lihtsamaks. Kokkuleppe kohaselt on võimalik ühtse toimega patendi vaidlusi lahendada ka piirkondlikus talituses, mille liikmeteks on Eesti, Läti, Leedu ja Rootsi. See tähendab, et neid vaidlusi saab edaspidi lahendada ka Eestis,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. Ühtse patendikohtu lepingu kohaselt koosneb esimese astme kohus kesktalitusest ning piirkondlikest ja kohalikest talitustest. Kesktalitus hakkab asuma Pariisis ning selle allüksused Londonis ja Münchenis. Patendikohtu lepingu kohaselt on kahel või enamal lepinguosalisel liikmesriigil õigus asutada kohtuasjade lahendamiseks piirkondlik kohtutalitus. Läbirääkimiste tulemusena otsustasidki Eesti, Läti, Leedu ja Rootsi asutada ühise Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse. Piirkondliku talituse allkantselei, mis tegeleb talituse halduslike küsimustega, hakkab asuma Stockholmis. Seejuures võimaldatakse ühtse patendiga seotud kohtuasju menetleda Eestis, Lätis, Leedus ja Rootsis. Selleks peab iga lepinguosaline riik määrama vastavad ruumid, milleks Eesti plaanib kasutada Harju Maakohtu ruume. Hetkel käivad ettevalmistavad tegevused ühtse patendikohtu töölehakkamiseks ning praeguste prognooside kohaselt alustab kohus tööd 2015. aasta alguses. Samaks ajaks plaanib Eesti lõpule viia ühtse patendikohtu lepingu ning piirkondliku talituse asutamise lepingu ratifitseerimise.  Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsminister allkirjastas Euroopa ühtse patendikohtu piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe

Justiitsminister Hanno Pevkur allkirjastas täna Brüsselis kokkuleppe Euroopa ühtse patendikohtu Põhja- ja Baltimaade piirkondliku talituse asutamiseks. „Piirkondliku talituse loomine teeb Eesti ettevõtjatele elu kindlasti lihtsamaks. Kokkuleppe kohaselt on võimalik ühtse toimega patendi vaidlusi lahendada ka piirkondlikus talituses, mille liikmeteks on Eesti, Läti, Leedu ja Rootsi. See tähendab, et neid vaidlusi saab edaspidi lahendada ka Eestis,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. Ühtse patendikohtu lepingu kohaselt koosneb esimese astme kohus kesktalitusest ning piirkondlikest ja kohalikest talitustest. Kesktalitus hakkab asuma Pariisis ning selle allüksused Londonis ja Münchenis. Patendikohtu lepingu kohaselt on kahel või enamal lepinguosalisel liikmesriigil õigus asutada kohtuasjade lahendamiseks piirkondlik kohtutalitus. Läbirääkimiste tulemusena otsustasidki Eesti, Läti, Leedu ja Rootsi asutada ühise Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse. Piirkondliku talituse allkantselei, mis tegeleb talituse halduslike küsimustega, hakkab asuma Stockholmis. Seejuures võimaldatakse ühtse patendiga seotud kohtuasju menetleda Eestis, Lätis, Leedus ja Rootsis. Selleks peab iga lepinguosaline riik määrama vastavad ruumid, milleks Eesti plaanib kasutada Harju Maakohtu ruume. Hetkel käivad ettevalmistavad tegevused ühtse patendikohtu töölehakkamiseks ning praeguste prognooside kohaselt alustab kohus tööd 2015. aasta alguses. Samaks ajaks plaanib Eesti lõpule viia ühtse patendikohtu lepingu ning piirkondliku talituse asutamise lepingu ratifitseerimise.  Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsministeerium ootab taotlusi venekeelse elanikkonna korruptsiooniteadlikkuse edendamiseks

Justiitsministeerium kuulutas välja konkursi toetuse andmiseks venekeelse elanikkonna korruptsiooniteadlikkuse suurendamiseks. Toetuse määr on 8000 eurot. Korruptsiooniuuring näitab, et üldiselt on inimesed hakanud suhtuma korruptsiooni taunivamalt. Siiski eristuvad uuringus mitte-eestlaste hinnangud: nende korruptsiooniteadlikkus on väiksem, nad taunivad seda vähem ja on altimad korruptiivselt käituma. Näiteks kui hüpoteetilises olukorras nõustuks altkäemaksu maksma 28% eestlastest, siis mitte-eestlastest teeks seda 47%. „Mäletatavasti kiitis valitsus 2013. aasta sügisel heaks uue korruptsioonivastase strateegia. Strateegia tegevustega soovime muuta inimeste teadlikkust - kui inimesed oskavad korruptsiooni ära tunda, oskavad nad ka sellele paremini reageerida. Keskendume uues korruptsioonivastases strateegias ka venekeelsele elanikkonnale. Näiteks plaanitakse valmistada ühiskonnaõpetuse tundides kasutatavad näidisfilmid venekeelsete subtiitritega, tõlgitakse korruptsiooniinfot vene keelde ja levitatakse seda venekeelsetes kanalites. Ka venekeelsel ajakirjandusel  on suur roll venekeelse elanikkonna korruptsiooniteadlikkuse tõstmisel, mistõttu soovime teavitustegevusi ka nende suunal,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. Konkursil venekeelse elanikkonna korruptsioonialase teadlikkuse tõstmiseks võivad osaleda mittetulundusühingud, sihtasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Toetust antakse korruptsioonialase teabe levitamisele suunatud tegevusteks. Projekti raames läbiviidavad koolitused ja muud tegevused ning koostatavad materjalid peavad olema sihtrühmadele tasuta. Projekti kestus peab olema üks aasta ja tegevused (sh ettevalmistavad) peavad algama hiljemalt selle aasta mais. Taotlus tuleb esitada eesti keeles e-posti aadressile konkurss@just.ee märgusõnaga „Korruptsiooni ennetus“ hiljemalt 13. märtsiks 2014. Taotluste esitamise täpsemad tingimused on leitavad korruptsiooniveebist. Toetuse otsustab komisjon, kuhu kuuluvad justiits-, rahandus- ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajad. Korruptsioonivastast poliitikat juhib ja strateegia elluviimist koordineerib justiitsministeerium ning strateegiat viivad ellu kõik ministeeriumid ja valitsusasutused. Korruptsioonivastane strateegia aastateks 2013 kuni 2020 on leitav korruptsiooniveebist.  Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsministeerium ootab taotlusi venekeelse elanikkonna korruptsiooniteadlikkuse edendamiseks

Justiitsministeerium kuulutas välja konkursi toetuse andmiseks venekeelse elanikkonna korruptsiooniteadlikkuse suurendamiseks. Toetuse määr on 8000 eurot. Korruptsiooniuuring näitab, et üldiselt on inimesed hakanud suhtuma korruptsiooni taunivamalt. Siiski eristuvad uuringus mitte-eestlaste hinnangud: nende korruptsiooniteadlikkus on väiksem, nad taunivad seda vähem ja on altimad korruptiivselt käituma. Näiteks kui hüpoteetilises olukorras nõustuks altkäemaksu maksma 28% eestlastest, siis mitte-eestlastest teeks seda 47%. „Mäletatavasti kiitis valitsus 2013. aasta sügisel heaks uue korruptsioonivastase strateegia. Strateegia tegevustega soovime muuta inimeste teadlikkust - kui inimesed oskavad korruptsiooni ära tunda, oskavad nad ka sellele paremini reageerida. Keskendume uues korruptsioonivastases strateegias ka venekeelsele elanikkonnale. Näiteks plaanitakse valmistada ühiskonnaõpetuse tundides kasutatavad näidisfilmid venekeelsete subtiitritega, tõlgitakse korruptsiooniinfot vene keelde ja levitatakse seda venekeelsetes kanalites. Ka venekeelsel ajakirjandusel  on suur roll venekeelse elanikkonna korruptsiooniteadlikkuse tõstmisel, mistõttu soovime teavitustegevusi ka nende suunal,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. Konkursil venekeelse elanikkonna korruptsioonialase teadlikkuse tõstmiseks võivad osaleda mittetulundusühingud, sihtasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Toetust antakse korruptsioonialase teabe levitamisele suunatud tegevusteks. Projekti raames läbiviidavad koolitused ja muud tegevused ning koostatavad materjalid peavad olema sihtrühmadele tasuta. Projekti kestus peab olema üks aasta ja tegevused (sh ettevalmistavad) peavad algama hiljemalt selle aasta mais. Taotlus tuleb esitada eesti keeles e-posti aadressile konkurss@just.ee märgusõnaga „Korruptsiooni ennetus“ hiljemalt 13. märtsiks 2014. Taotluste esitamise täpsemad tingimused on leitavad korruptsiooniveebist. Toetuse otsustab komisjon, kuhu kuuluvad justiits-, rahandus- ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajad. Korruptsioonivastast poliitikat juhib ja strateegia elluviimist koordineerib justiitsministeerium ning strateegiat viivad ellu kõik ministeeriumid ja valitsusasutused. Korruptsioonivastane strateegia aastateks 2013 kuni 2020 on leitav korruptsiooniveebist.  Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsministeerium ootab taotlusi venekeelse elanikkonna korruptsiooniteadlikkuse tõstmiseks

Justiitsministeerium kuulutas välja konkursi toetuse andmiseks venekeelse elanikkonna korruptsioonialase teadlikkuse tõstmiseks. Toetuse määr on 8000 eurot.Korruptsiooniuuring näitab, et üldiselt on inimesed hakanud suhtuma korruptsiooni taunivamalt. Siiski eristuvad uuringus mitte-eestlaste hinnangud: nende korruptsiooniteadlikkus on väiksem, nad taunivad seda vähem ja on altimad korruptiivselt käituma. Näiteks kui hüpoteetilises olukorras nõustuks altkäemaksu maksma 28% eestlastest, siis mitte-eestlastest teeks seda 47%. „Mäletatavasti kiitis valitsus 2013. aasta sügisel heaks uue korruptsioonivastase strateegia. Strateegia tegevustega soovime muuta inimeste teadlikkust - kui inimesed oskavad korruptsiooni ära tunda, oskavad nad ka sellele paremini reageerida. Keskendume uues korruptsioonivastases strateegias ka venekeelsele elanikkonnale. Näiteks plaanitakse valmistada ühiskonnaõpetuse tundides kasutatavad näidisfilmid venekeelsete subtiitritega, tõlgitakse korruptsiooniinfot vene keelde ja levitatakse seda venekeelsetes kanalites. Ka venekeelsel ajakirjandusel  on suur roll venekeelse elanikkonna korruptsiooniteadlikkuse tõstmisel, mistõttu soovime teavitustegevusi ka nende suunal,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. Konkursil venekeelse elanikkonna korruptsioonialase teadlikkuse tõstmiseks võivad osaleda mittetulundusühingud, sihtasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Toetust antakse korruptsioonialase teabe levitamisele suunatud tegevusteks. Projekti raames läbiviidavad koolitused ja muud tegevused ning koostatavad materjalid peavad olema sihtrühmadele tasuta. Projekti kestus peab olema üks aasta ja tegevused (sh ettevalmistavad) peavad algama hiljemalt selle aasta mais. Taotlus tuleb esitada eesti keeles e-posti aadressile konkurss@just.ee märgusõnaga „Korruptsiooni ennetus“ hiljemalt 13. märtsiks 2014. Taotluste esitamise täpsemad tingimused on leitavad korruptsiooniveebist. Toetuse otsustab komisjon, kuhu kuuluvad justiits-, rahandus- ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajad. Korruptsioonivastast poliitikat juhib ja strateegia elluviimist koordineerib justiitsministeerium ning strateegiat viivad ellu kõik ministeeriumid ja valitsusasutused. Korruptsioonivastane strateegia aastateks 2013 kuni 2020 on leitav korruptsiooniveebist.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsminister allkirjastas Euroopa ühtse patendikohtu piirkondliku talituse asutamise kokkuleppe

Justiitsminister Hanno Pevkur allkirjastas täna Brüsselis kokkuleppe Euroopa ühtse patendikohtu Põhja- ja Baltimaade piirkondliku talituse asutamiseks.„Piirkondliku talituse loomine teeb Eesti ettevõtjatele elu kindlasti lihtsamaks. Kokkuleppe kohaselt on võimalik ühtse toimega patendi vaidlusi lahendada ka piirkondlikus talituses, mille liikmeteks on Eesti, Läti, Leedu ja Rootsi. See tähendab, et neid vaidlusi saab edaspidi lahendada ka Eestis,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. Ühtse patendikohtu lepingu kohaselt koosneb esimese astme kohus kesktalitusest ning piirkondlikest ja kohalikest talitustest. Kesktalitus hakkab asuma Pariisis ning selle allüksused Londonis ja Münchenis. Patendikohtu lepingu kohaselt on kahel või enamal lepinguosalisel liikmesriigil õigus asutada kohtuasjade lahendamiseks piirkondlik kohtutalitus. Läbirääkimiste tulemusena otsustasidki Eesti, Läti, Leedu ja Rootsi asutada ühise Põhjamaade ja Balti riikide piirkondliku talituse. Piirkondliku talituse allkantselei, mis tegeleb talituse halduslike küsimustega, hakkab asuma Stockholmis. Seejuures võimaldatakse ühtse patendiga seotud kohtuasju menetleda Eestis, Lätis, Leedus ja Rootsis. Selleks peab iga lepinguosaline riik määrama vastavad ruumid, milleks Eesti plaanib kasutada Harju Maakohtu ruume. Hetkel käivad ettevalmistavad tegevused ühtse patendikohtu töölehakkamiseks ning praeguste prognooside kohaselt alustab kohus tööd 2015. aasta alguses. Samaks ajaks plaanib Eesti lõpule viia ühtse patendikohtu lepingu ning piirkondliku talituse asutamise lepingu ratifitseerimise. LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Ühinemismenetlus pakub võimalust äriühingu kiiremaks lõpetamiseks

Riigikogu võttis täna vastu seadusemuudatused, millega muu hulgas pakutakse ettevõtjale äriühingu tegevuse kiiremaks lõpetamiseks keerukama likvideerimismenetluse kõrval lihtsamat ja kiiremat ühinemismenetlust. „Ettevõtetele lihtsama lõpetamismenetluse loomise ajendiks oli see, et seni on ühe omanikuga ühingu tegevuse lõpetamine olnud keeruline ja aeganõudev protsess. Võrdluseks võib välja tuua, et kui likvideerimisemenetlusega võtab äriühingu lõpetamine reeglina aega vähemalt kuus kuni kaheksa kuud, siis uue ühinemismenetluse kaudu on  äriühingut võimalik lõpetada eeldatavasti umbes kahe kuuga,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur.  Uue ühinemismenetlusega lähevad osaühingu või aktsiaseltsi lõpetamisel õigused ja kohustused üle füüsilisest isikust ainuosanikule või -aktsionärile. Ühinemise eelduseks on osaluse kuulumine üksnes ühele füüsilisele isikule. Lisaks on ühinemine võimalik juhul, kui osalus kuulub abikaasade ühisvara hulka. Kuigi eelkõige sobib selline ühinemismenetlus ainuomanikust ettevõtjale, võib ka mitme osaniku või aktsionäri olemasolul koondada näiteks osalused eelnevalt ühe isiku kätte, misjärel on võimalik kiiret lõpetamismenetlust kasutada ka rohkemate omanike puhul. Ühinemisel läheb ühingu vara füüsilisele isikule üle üldõigusjärgluse korras ning ühing lõppeb. Seadusemuudatuse kohaselt on ühinemise teel ainuosanikul või -aktsionäril mugav ühingu vara omandada, kuna õigusi ja kohustusi ei tule ükshaaval üle anda, vaid need lähevad füüsilisele isikule üle ühinemise jõustumisega. Kuna ühinemine tähendab seda, et füüsiline isik võtab piiramatu vastutuse ühingu kõigi kohustuste eest, siis peaks tal olema täpne ülevaade, millised õigused ja kohustused ta üle võtab. Selleks võib ühingus teha ka audiitorkontrolli. Kui inimene ei soovi isiklikku vastutust, on endiselt võimalik läbida tavapärane likvideerimismenetlus. Lisaks lihtsustatakse seadusemuudatusega tulundusühistu üldkoosoleku kokkukutsumist, võimaldades teatud juhtudel teatada üldkoosoleku toimumisest ka elektronkirjaga ning suurema liikmeskonnaga tulundusühistutel ka ajalehe kaudu. Nimetatud võimalusi saab kasutama hakata juba sellel aastal.   LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi