Pevkur: ehitamine lihtsamaks, järelevalve tugevamaks

Justiitsminister Hanno Pevkur tutvustas täna riigikogule planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku eelnõusid. Edaspidi on lihtsam detailplaneeringut koostada ning ehitusprojekti esitada ja kooskõlastada, kuid järelevalve valminud ehitise üle muutub tugevamaks.Pevkuri sõnul vajasid ehituse ja planeerimise valdkonda puudutavad seadusaktid uuendamist, kuna valdkond on viimastel aastatel oluliselt edasi arenenud. Näiteks peab praeguste seaduste kohaselt eramurajooni uue elamu ehitamiseks koostama detailplaneeringu, millele järgneb ehitus- ja kasutusloa menetlus. Kõik see kokku tähendab suurt aja- ning ressursikulu. Samal ajal on järelevalve valminud ehitiste üle praegu liialt nõrk, lasudes peamiselt kohalikel omavalitsustel. Uue planeerimisseaduse eelnõu kohaselt saaks olemasolevate majade vahele üksikelamu ehitada detailplaneeringuta. Edaspidi on selleks vaja ainult naabrite nõusolekut ning tuleb järgida piirkonna hoonestuslaadi ja üldplaneeringut. Olemasoleva detailplaneeringu muutmiseks luuakse aga reeglid, mille abil saab seda paindlikult täiendada. Detailplaneeringuta saaks maja ka laiendada, kui laiendus jääb alla ühe kolmandiku maja mahust. "Sellised muudatused annavad inimestele majaehitusel paindlikumad võimalused ja aitavad muu hulgas muuta maju energia- ja keskkonnasäästlikumaks, näiteks paigaldada hoonele päikesepaneele või renoveerida maja soojustamise käigus ka fassaadi," selgitas justiitsminister. Küll aga muutub ministri sõnul uue ehitusseadustikuga tugevamaks kontroll juba valminud ehitiste üle. „Edaspidi  muutub tõhusamaks tehnilise järelevalve inspektsiooni teostatav järelevalve, ametnikud saavad selgemad volitused hoone ohutuse kontrollimiseks. See tähendab, et hoonete ohutuse arvelt allahindlust ei tehta,“ märkis Pevkur. Edaspidi menetletakse dokumente elektroonilise registri kaudu ja kui vaidlusi pole, siis ei tohiks ehitusloa saamiseks minna üle 30 tööpäeva. „Tulevikus saab iga inimene jälgida, mis järgus tema menetlus on ja ei pea enam isiklikult kohalikus omavalitsuses menetluse kiirendamiseks kohal käima,“ kirjeldas Pevkur.  Tulevikus eristatakse vaba ehitustegevust ning teavitamis- ja loakohustuslikku ehitustegevust. Kõige lihtsama ehk vaba ehitustegevuse puhul tuleb lihtsalt järgida ehitusseadustiku põhimõtteid – et tegevus ei kujutaks ohtu inimestele, varale ega keskkonnale – ja muid nõudmisi ei esitata. Teavitamiskohustuslike ehitiste puhul tuleb omavalitsust ehitisregistri kaudu teavitada, et inimesel on soov ehitama asuda. Nii võib väiksemaid hooneid – kuure, abihooneid, koerakuute  – ehitada teatise alusel. Seevastu keerukate ja suurte ehitiste puhul ehk loakohustusega ehitustegevuse korral, pädevusnõudeid karmistatakse. Riigile või rahvusvaheliselt tähtsate ehitiste planeerimiseks luuakse uus menetlusliik: riigi eriplaneering. Näiteks Rail Balticu puhul tuleb praeguse seaduse järgi algatada planeering eraldi igas maakonnas ja sealt edasi omavalitsustes, uue seaduse kohaselt kasutataks sel juhul riigi eriplaneeringut, mille korraldab üks menetleja maakonnaüleselt. Uue asjana on seaduses ette nähtud merealade riigi tasandil planeerimine. Üleriigiliselt planeeritakse tulevikus territoriaalmere ja majandusvööndi kasutus. Tervikliku visiooni loomine aitab saada parema ülevaate merealade kasutusvõimalustest, näiteks võiks see hõlbustada merealade ärilist kasutuselevõttu. Kuna see õigusvaldkond puudutab praktiliselt kõiki Eesti elanikke, pöörati palju tähelepanu kaasamisele. Arvamust küsiti ligi seitsmekümnelt asutuselt, organisatsioonilt ja huvirühmalt.  Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku jõudmisega riigikokku on lõpusirgel justiitsministeeriumi poolt 2007-2013 juhitud ehitus- ja planeerimisõiguse kodifitseerimisprojekt. Kodifitseerimine toimub Euroopa Sotsiaalfondist rahastava inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ programmi „Parema õigusloome arendamine“ raames. LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsministeerium toetab tasuta õigusabi pakkujaid rohkem kui veerand miljoni euroga

Justiitsministeerium toetab sellel ja järgmisel aastal kokku 260 000 euroga nelja mittetulundusühingut ja ühte sihtasutust inimestele tasuta õigusnõu pakkumisel.„Selleks, et juriidilise abita ei jääks inimesed, kellel pole majanduslikel või muudel põhjustel võimalik endale õigusküsimuste lahendamiseks juristi palgata, pakub riik tasuta õigusnõu. Sellest aastast laiendasime nii õigusabi andjate kui saajate ringi ning uuena kindlustame tasuta õigusabi osutamise ka laste ja lastega perede õigusküsimustes. Samuti on äärmiselt oluline, et õigusabi osutajad saaksid pikema kindlustunde teenuse pakkumiseks ja oleks tagatud teenuse parem kvaliteet, mistõttu valisime partnerid järgmiseks kaheks aastaks,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. Üldise õigusabi osutamise ja õigusteenuse kättesaadavuse parandamise eesmärgil eraldatakse 116 552  eurot SA Õigusteeninduse Büroole vähekindlustatud isikutele õigusabi osutamiseks. MTÜ Eesti Juristide Liidule eraldab justiitsministeerium 40 000 eurot veebilehe Jurist Aitab haldamiseks, seal inimeste küsimustele vastamiseks ning juhendite ja muude materjalide ajakohasena hoidmiseks. Erivajadustega või töökeskkonna tõttu püsiva tervisekahjustuse saanud inimestele hakkab tasuta õigusnõu pakkuma MTÜ Eesti Kurtide Liit koos kaastaotleja Eesti Puuetega Inimeste Kojaga,  kellele eraldatakse individuaalsete konsultatsioonide läbiviimiseks 80 000 eurot. Samuti rahuldati osaliselt summas 7105 eurot MTÜ Eesti Kutsehaigete Liidu taotlus kutsehaigetele ning nende pereliikmetele suunatud üle-eestiliste koolitus- ja nõustamispäevade läbiviimiseks. Laste ja lastega perede õigusküsimustes hakkab tasuta juriidilist nõu andma MTÜ Eesti Lastekaitse Liit, keda toetatakse selleks 16 342 euroga. Konkurss tasuta õigusnõu pakkumiseks kuulutati välja eelmise aasta detsembris ja selle raames esitasid taotluse kaheksa mittetulundusühingut ja sihtasutust. Toetuse taotluste hindamise komisjon otsustas neist raha eraldada viiele õigusabi pakkujale.   LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Pevkur: perevägivallast teatatakse kahjuks liiga harva

Justiitsminister Hanno Pevkur ütles täna riigikogule kriminaalpoliitika arengusuundade täitmisest 2013. aastal ettekannet tehes, et perevägivallast teatatakse liiga harva ja perevägivalla ohvrite abistamiseks on vaja lisaks paremale teadasaamisele mitmete asutuste ühiseid pingutusi.Perevägivald moodustab veidi enam kui kolmandiku kõigist vägivallakuritegudest. Pevkuri sõnul on perevägivallajuhtumitest teavitamine küll paranenud, mida näitab 2013. aastal 23% suurenenud registreeritud perevägivallakuritegude arv, aga ikkagi on teatajate hulk liiga madal. „On teada, et tegemist on ääretult latentse kuriteoga. Näiteks naiste varjupaikade statistika järgi pöördus politsei poole vaid 11% ohvritest. Murettekitav on ka alaealiste ohvrite osakaal ja nende laste hulk, kes oma kodus vägivalla tunnistajaks on. Samuti võib öelda, et vähemalt 1% perevägivalla juhtumite puhul oli ohver lapseootel ning peaaegu sama osakaal kõigist juhtumeist olid seotud tapmiste-mõrvadega,“ rääkis minister.  Perevägivalla juhtumite paremaks lahendamiseks on vajalik mitmete asutuste ja inimeste koostöö sotsiaal- ja tervishoiutöötajatest politsei ning prokuratuurini. „Parema koostöö eesmärgil loodi eelmisel aastal justiitsministeeriumi eestvedamisel ja mitme asutuse koostöös esimene perevägivalla vastane võrgustik Pärnumaal, mis senisest süsteemsemalt tegeleb juhtumite menetlemise ja ohvrite toetamisega. Selliseid algatusi on plaanis viia läbi ka mujal Eestis,“ ütles Pevkur. Justiitsminister tõi olulise teemana välja ka alaealiste kuritegevusega tegelemise ja erikoolide ümberkorraldamise küsimuse. Ministri sõnul peaks erikoolid muutuma asutusteks, mis tegelevad eksiteele sattunud noorte senisest enama rehabiliteerimisega ja pakkuma seeläbi noortele võimalust õiguskuulekaks tulevikuks. „Kindlasti on jätkuvalt prioriteediks ka korduvkuritegevuse ennetamine. Näiteks 2012. aastal vanglast vabanenutest 38% pani aasta jooksul toime uue kuriteo, mis on ilmselgelt liiga suur number. Olukorra parandamiseks tuleb veelgi enam toetada kriminaalhooldaja kontrolli alla suunatud isikute arvu kasvu ja vabatahtlike tugiisikute süsteemi, mis vähemalt esialgsel hinnangul aitab vanglast vabanenul oma elu kergemini rööbastele seada,“ sõnas Pevkur. Minister andis ülevaate ka eelmise aasta kuritegevuse statistikast, kinnipeetavate ja vahistatute arvust ning korruptsiooni vähendamiseks ette võetud sammudest. „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“ kiideti riigikogu poolt heaks 9. juunil 2010. aastal. Dokument määratleb põhimõtted, millest lähtutakse kriminaalpoliitika kujundamisel ning prioriteetsed valdkonnad kriminaalpoliitikas ning kuritegevuse vastases võitluses. Arengusuundade dokument on kättesaadav justiitsministeeriumi veebilehelt.   LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Täna saavad uued kutsetunnistused 29 vandetõlki

Justiitsminister Hanno Pevkur annab täna üle uued kutsetunnistused 29 vandetõlgile, kelle teenusega on hetkel kaetud kaheksa võõrkeelt.Uued kutsetunnistused antakse vandetõlkidele välja seoses uue vandetõlgi seaduse jõustumisega selle aasta algusest. Vandetõlkide amet muudeti uue seadusega vabaks elukutseks, millele ei kehti piirangud tegevusaladele, tööpiirkondadele või töötasule. Ühe suurema muudatusena anti ametlike tõlgete tegemise ainupädevus vandetõlkidele. „Kuna muudatus puudutab nii pereelus kui äritegevuses vajaminevate oluliste ametlike dokumentide, näiteks sünnitunnistuste, äriregistri kannete tõlkeid, kui ka tõlgitava dokumendi või tõlke apostille’ga kinnitamise korraldamist, siis avardab vandetõlgi kutse omandamine kindlasti tõlgi võimalusi tööturul,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. Muudatused jõustuvad järk-järgult. See tähendab, et alates 2015. aastast võivad keelesuunal eesti keel-võõrkeel ametlikke tõlkeid teha üksnes vandetõlgid ja notarid ei tohi antud keelesuunal enam tõlkija allkirja õigsust kinnitada. 2020. aastast võivad keelesuunal võõrkeel-eesti keel ametlikke tõlkeid teha üksnes vandetõlgid. Seega kaob notaritelt täielikult ametlike tõlgete väljastamise pädevus. Vandetõlkide pädevusse kuulub ka seaduste võõrkeelde ja välislepingute eesti keelde tõlkimine ning ärakirjade ja väljatrükkide õigsuse kinnitamine tõlkimise raames. Hetkel pakub inglise keeles tõlkimise teenust üksteist, vene keeles üheksa, soome keeles neli, saksa keeles kolm vandetõlki ning rootsi, prantsuse, hispaania ja itaalia keeles kõigis üks vandetõlk. Sellel aastal on toimunud eksam lisaks veel ka läti keeles ning tulemas on eksamid veel leedu, vene, norra, inglise, rootsi, soome, prantsuse ja hispaania keeles.   LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Riigi Teatajas lisandus eelnõude teavituste tellimise võimalus

Riigi Teataja võttis kasutusele võimaluse tellida menetluses olevate eelnõude kohta teavitusi e-postile.Uus lahendus võimaldab kõigil huvilistel tellitud teavituste abil jälgida eelnõu liikumist alates ministeeriumidevahelisest kooskõlastusringist kuni vastuvõtmiseni ja avaldamiseni Riigi Teatajas. „Lahendusest on abi kõigile, kes oma töös eelnõude kohta teavet vajavad. Sellisteks inimesteks on näiteks riigikogu liikmed, juristid, ametnikud, ettevõtjad, vabakonna liikmed ja ajakirjanikud, aga ka kõik teised, keda mingi konkreetne seaduseelnõu huvitab,“ kommenteeris uuendust justiitsministeeriumi Riigi Teataja talituse juhataja Jüri Heinla. Teavituste tellimiseks tuleb luua vabalt valitud kasutajanimega konto, registreerides ennast Minu Riigi Teataja kasutajaks. Teavitusi saab tellida akti liigi ja väljaandja kaupa või ainult kasutaja määratud ning juba menetluses oleva eelnõu menetlusetappide muutumise  kohta. Lisaks võimaldab teenus tellida teavitusi ajakohase tervikteksti muudatuste, uute aktide avaldamise, kohtulahendite kokkuvõtete, õigusuudiste ja seaduste uute ingliskeelsete tõlgete lisandumise kohta.  Riigi Teataja saadetud teavituses sisalduva lingi kaudu on võimalik vaadata eelnõud ja seotud dokumente kas riigikogu eelnõude menetlussüsteemist, valitsuse eelnõude infosüsteemist, vabariigi presidendi kantselei dokumendihaldussüsteemist või juba avaldatud akti Riigi Teatajast.    LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

2013. aastal tehti enim jälitustoiminguid narkokuritegude avastamiseks

Möödunud aastal moodustasid kohtute ja prokuratuuri poolt väljastatud jälituslubadest suurima osa ehk nelikümmend protsenti narkokuritegude avastamisega seotud kriminaalasjade jälitusload.Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul kasutati jälitustoiminguid pisut rohkem kui 1% registreeritud kuritegude avastamiseks. "Täpsemalt öeldes alustati 2013. aastal 414 uut jälitustoimikut. Narkokuritegude avastamiseks antud jälituslubade suurim osakaal on kindlasti ka põhjendatud, kuna oma olemuselt on narkokuriteod organiseeritud ja kõrge konspireerituse tasemega kuriteoliik. Lisaks näitas kuriteostatistika eelmisel aastal registreeritud narkokuritegude 18% tõusu,“ selgitas Pevkur.Justiitsminister tuletas meelde, et 2013. aasta 1. jaanuaril jõustusid kriminaalmenetluse seadustikus jälitustegevuse regulatsiooni puudutavad muudatused, millega täpsustati jälitustoimingu tegemise aluseid ja loodi kataloog jälitustoiminguid võimaldavate kuriteokoosseisude kohta. Täpsustuse eesmärk oli tagada, et jälitustegevust kasutatakse vaid raskemate ja keerukamate kuritegude puhul. Samuti täpsustati isikute ringi, kelle suhtes võib teha jälitustoiminguid, suurendati kohtulikku kontrolli jälitustegevuse ja selle teavitamata jätmise üle ning jälitustegevuse regulatsioonist jäeti välja kõneeristused ja omanikupäringud, mis kuuluvad edaspidi menetlustoimingute hulka. "Samas näen vajadust jälitustoimingute regulatsioone veelgi isikute põhiõiguste paremaks tagamiseks täpsustada. Minu hinnangul oleks loogiline, et jälitustoimingu lubasid annaks reeglina välja üks asutus, milleks on kohus. Loodan, et riigikogu saab veel enne jaanipäeva vastavaid ettepanekuid ka arutada," täpsustas Pevkur.  Ka Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees Peep Aru nõustus, et vaid kohtu loal jälitustoimingu lubade väljaandmine suurendaks inimeste põhiõiguste kaitset. „See muudaks jälituslubade regulatsiooni selgemaks ja ühtlustaks lubade väljaandmise praktikat. Samuti olen rahul, et justiitsministeeriumi loodav jälituslubade register on valmimas – see annab tulevikus oluliselt parema ja detailsema ülevaate läbiviidud jälitustoimingutest,“ ütles Peep Aru.Kokku väljastasid prokuratuur ja kohus 2013. aastal 2828 jälitusluba, 2012. aastal oli see arv 2516. Lisaks narkokuritegudele väljastati jälituslubasid peamiselt varavastaste (25%), isikuvastaste (9%) ja ametialaste (8%) kuritegude avastamiseks. Muude kuriteoliikidega kriminaalasju oli kokku 18%.Jälitustoiminguid võivad teha politsei- ja piirivalveamet, kaitsepolitseiamet, maksu- ja tolliamet, sõjaväepolitsei ning justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vanglad.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Pevkur: kiirem kohtumenetlus ei saa tulla kvaliteedi arvel

Täna Tartus toimuval kohtunike täiskogul peetud kõnes ütles justiitsminister Hanno Pevkur, et kohtumenetluste kiirus ja kvaliteet ei pruugi alati koos käia, kuid selle poole tuleks püüelda ja arvestada sealjuures, et kvaliteet ei tohi kannatada. Lahendite kvaliteedi parimaks hindajaks on ministri sõnul kohtunikkond ise.Pevkur tõi kõnes esile, et mullu Harju maakohtus alguse saanud kohtureform, kus kohtunikke hakkasid abistama kohtujuristid, on osutunud menetluste kiirendamise seisukohalt edukaks. Harju maakohtus on tsiviilasjade keskmine menetlusaeg lühenenud 201 päevalt 160-le, menetluskulude kindlaksmääramise asjades on langus olnud aga lausa 324-lt 138 päevale, kriminaalasjade üldmenetluse näitaja oli varem 216 ja on nüüd 178. „See annab kindluse, et reformiga jätkamine Tartu piirkonnas on õigustatud. Samas ei tohi kiirem kohtuasjade menetlemine viia alla kohtulahendite kvaliteeti. Usun, et kõrgelt kvalifitseeritud juristide toomine kohtunike abistamiseks aitab tagada lisaks menetluste kiirusele ka vajaliku kvaliteedi,“ märkis minister. Pevkur lisas, et ministeerium töötab välja lahendusi ka probleemile, kus kohtuistungite venimine ja edasilükkamine toimub menetlusosaliste tervise tõttu. „Justiitsministeerium on loonud arstidele infolehe, mis aitab neil kohtus või uurimisasutuses toimuvast paremini aru saada ja otsustada, kas patsiendi tervisehäda takistab menetlustoimingust osa võtmast või mitte. Nii loodame vähendada kurguvalu või sõrmeluumurru tõttu ärajäänud menetluste hulka,“ rääkis justiitsminister. Üldist menetlusstatistikat kommenteerides tõi minister välja kohtunike eelmisel aastal toimunud töökoormuse kasvu nii tsiviil, väärteo- kui haldusasjade puhul, kus uusi  kohtuasju laekus võrreldes aasta varasemaga rohkem vastavalt 6%, 27% ja 4%. Uusi asju saabus kohtutesse 2013. aastal 5% vähem vaid kriminaalasjades. Lisaks maakohtutele kasvas töökoormus oluliselt ka Tallinna ringkonnakohtus. Justiitsminister märkis ära kohtute tänavuse eelarve kasvu ligi 14%, sealhulgas  personalikulu 15,6%. „Eelarvet on suurendanud peamiselt kohtunike palgatõus ja ministeeriumi valitsemisala vahendite arvel täiendavalt eraldatud 1,1 miljonit eurot õigusemõistmise tõhustamise teise etapi elluviimiseks,“ selgitas Pevkur. Kõnet lõpetades märkis Pevkur ära ka Harju maakohtu uue hoone valmimise ettevalmistuse. Lähiajal on Riigi Kinnisvara AS-il plaanis kuulutada välja arhitektuurikonkurss uue Tallinna kohtumaja rajamiseks. Hetkeplaanide kohaselt alustatakse ehitustöödega 2016. aastal ning maja peaks valmima vabariigi sajandaks sünnipäevaks 2018. aastal. LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Ministeerium: õpetajate ametiühingu esimees vastutab õpetajate palga kohta tõese info levimise eest

Tänases Eesti Päevalehes osutab õpetajate ametiühingu Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri, et tänavu jaanuarist tõusis õpetajate miinimumpalk 715 eurolt 800 eurole ehk 12% ning avaldab kahtlust, kas omavalitsustele tänavu antav palgatoetuse raha seda tõusu võimaldab. Omavalitsused saavad tänavu õpetajate palgatoetust ehk palgaraha, mida õpetajatele töötasuks maksta, 166 miljonit eurot. See on tunduvalt rohkem kui miinimum ning teeb keskmiselt iga õpetaja kohta, kes töötab täiskohaga, vähemalt 976 eurot. Keskmise palga saamise arvutuskäik on alljärgnev: 166 miljonit eurot / 10 578 õpetajat täisametikoha arvestuses / 12 kuuga / 1,34 ehk tööandja maksudega = 976 eurot kuus. Õpetajate palgaks antav toetus kasvab tänavu kõikides omavalitsustes ning toetuse jagamise eelnõu järgi on 95 omavalitsuses palgatoetuse kasv 10-60%. Näiteks Tartu saab tänavu iga õpetaja kohta palgatoetust keskmiselt 1060-eurose palga maksmiseks, mis on 33% enam kui 800-eurone miinimumpalk. Omavalitsus ise otsustab, kuidas jagab toetuse koolide vahel. Seega saavad omavalitsused riigilt keskmiselt miinimumpalgast 22% rohkem rahalist toetust , mida saab kasutada õpetajate palga tõstmiseks – palgatoetus sisaldab raha nii töötasude diferentseerimiseks kui ka õpetajate kõikide tööülesannete tasustamiseks. Ministeerium osutab, et ametiühingu esimehel on kohustus teha vahet õpetajate miinimumpalgal ning tegelikul palgal. Samuti miinimumpalgal ja riigi poolt omavalitsustele antud tegelikul palgatoetusel, mis on tänavu iga õpetaja kohta vähemalt 22% suurem kui uus, kõrgem miinimumpalk. Õpetajate koormusarvutus sõltub tegelikust ajast Samuti osutas haridustöötajate liidu esimees, nagu oleks mingi regulatiivse muudatusega tehtud tööandjale võimalikuks sundida õpetajat klassi ette 35 tunniks, mis ei vasta ega saagi vastata tõele: http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=12513. Ministeeriumi kodulehel on üleval ka vastav infomaterjal, millele on heakskiidu andnud ning on seda levitanud ja levitamas ka Eesti Haridustöötajate Liit, kelle juht on Reemo Voltri. Samuti jääb ministeeriumile täiesti arusaamatuks, miks levitab õpetajate ametiühingu esimees avalikkuses selget väärinfot, mis käib vastu töölepinguseaduses olevatele töötaja kaitseks tehtud reeglitele. Ametiühingu esimehe sõnavõtt jätab väärmulje nagu saaks koolijuht ühepoolselt määrata õpetajale tööülesandeid rohkem kui tööaeg võimaldab ja/või töölepingus on kokku lepitud. Eesmärgist õpetajat kaitsta lähtusid mullu suvel tehtud õpetajate tööaja arvestamise muudatused –seadusesse kirjutati sisse selgesõnaliselt, et õpetaja töökoormuse ning tasustamise arvestamisel peab vaatama kõikide tööülesannete ajakulu. Kõik õpetaja tööülesanded peavad mahtuma õpetaja täistööaja ehk 35 astronoomilise tunni sisse – tundide andmine, ette valmistamine, lisaülesanded nagu klassijuhatamine, ainekabineti haldamine, õppematerjalide valmistamine jms. Seega pole õiguslikult ega reaalselt võimalik, et õpetaja näiteks 35 kontakttunniks klassi ette „määratakse“. Ministeerium kutsub liidu konsultatsioonidele Ministeerium on väga üllatunud Eesti Haridustöötajate Liidu esimehe Reemo Voltri väljaütlemistest. Kahetsusväärne on ka Reemo Voltri väide, et ministeerium pole andnud talle informatsiooni. Voltrile on nii ruttu kui võimalik edastatud tema soovitud õpetajate palgatoetuse koondnumbrid, informatsioon õpilaste arvu muutuste, arvestuste aluste ja metoodika kohta. Ministeerium kutsub liidu lähiajal erakorralistele konsultatsioonidele, et väärinfo edasi ei leviks ja õpetajaid ning kogu avalikkust põhjendamatult ei ärritaks. Argo Kerb Avalike suhete osakonna juhataja 735 0324 Kõik uudised Keel EST Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi