Notarid tegid eelmisel aastal ligi 6500 ametitoimingut rohkem kui aasta varem

2013. aastal tegid notarid Eestis 292 008 ametitoimingut, mis on 6443 ehk 2% võrra rohkem kui aasta varem.Lisaks ametitoimingute üldarvu tõusule on tõusnud ka kinnisasjaga tehtavate tehingute arv. Kui 2012. aastal tõestasid notarid Eestis 56 881 kinnisvara tehingut, siis 2013. aastal tehti 61 102 kinnisasjaga tehtava tehingu tõestamist. Esitatud statistika ei kajasta neid ametiteenuseid, mida notarid osutavad vabatahtlikus korras. Eestis tegutseb 94 notarit. Tavapäraste tõendamistoimingute kõrvale on aastate jooksul lisandunud abielu sõlmimine, dokumentide apostillimine, vahekohtu- ja lepitamisteenus, koostöö riiklike registrite ja andmebaasidega jm. LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsminister nimetas ametisse uue riigiprokuröri

Justiitsminister Hanno Pevkur nimetas riigiprokuratuuri järelevalveosakonda riigiprokuröriks senise Põhja ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Tristan Ploomi. Justiitsminister Hanno Pevkur märkis, et Tristan Ploom on varem riigiprokuratuuris töötanud ja vahepealsetel aastatel nii Viru kui Põhja ringkonnaprokuratuuris omandatud kogemus tuleb järelevalveosakonna riigiprokuröri kohale asudes kindlasti kasuks. „Tristan Ploom on kogenud riigiametnik, kes töötanud erinevatel ametikohtadel nii prokuratuuris kui ka Justiitsministeeriumis. Arvestades ka tema märkimisväärset akadeemilist tausta, on mul hea meel tema riigiprokuröriks nimetamise üle,“ ütles riigi peaprokurör Norman Aas. Aastatel 2006-2010 töötas Tristan Ploom riigiprokuratuuris prokuröri abi ametikohal, 2010-2012 Viru ringkonnaprokuratuuri Jõhvi osakonna vanemprokurörina. Aastast 2012 kuni praeguseni töötas ta Põhja ringkonnaprokurörina. Tristan Ploom on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse erialaL 2000. aastal ja Utrechti Ülikooli magistriõppe rahvusvahelise karistusõiguse alal 2002. aastal. Prokuratuuri teenistusse asus Ploom alates 30.10.2006. LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Uuring: vanemate vahel hooldusõiguse jagamisel jääb laps tagaplaanile

Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE tutvustas täna justiitsministeeriumi, õiguskantsleri kantselei ja riigikantselei poolt tellitud ning tarkade otsuste fondi poolt rahastatud vanemate hooldusõiguse käsitleva uuringu tulemusi. Uuring keskendus eelkõige lapse õiguste kaitsmisele vanematevahelistes hooldusõiguse vaidlustes.Uuringu eesmärgiks oli kaardistada vanema hooldusõiguse määramise praktikad ning teha ettepanekuid süsteemi muutmiseks selliselt, et lapse huvid oleksid selles protsessis võimalikult hästi kaitstud. „Tihti kipub laps jääma hooldusõiguse jagamisel tagaplaanile, mis tekitab talle emotsionaalseid probleeme. Õiguskorra ülesanne on tagada, et selliseid olukordi saaks võimalikult vähe ette tulla. Samal ajal aga ei saa ainult seadustega inimeste suhtumist muuta, mistõttu on väga olulisel kohal ka teavitustöö. Selliste juhtumite puhul, kus see last ei kahjusta, on oluline ka vanemate suunamine kohtuvälisele kokkuleppele, mis lõpp-kokkuvõttes last oluliselt vähem traumeerib kui pikad kohtuvaidlused,“ ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Laidi Surva.   Uuringu läbiviijad tõid välja ka omapoolsed ettepanekud laste õiguste kaitse parandamiseks. RAKE juhataja Kerly Espenberg tõi näitena, et kohtul ei peaks olema vanema hooldusõiguse asjades kohustust  suunata pooli kokkuleppele, kui see oleks vastuolus lapse huvidega ning samuti võiks olla võimalik vanema hooldusõiguse asjades kompromissi muuta. Uuringu autorid juhivad tähelepanu sellele, et kohtulahendites peaks hooldusõiguse ühele või teisele vanemale määramise küsimusi rohkem põhjendama. Samuti on vaja tõsta inimeste teadlikkust vanema hooldusõiguse olemusest, kohustusest teavitada hädaohus või abivajavast lapsest ning sellest, millistel juhtudel pöörduda kohaliku omavalitsuse ja kohtu poole. Uuringus juhitakse tähelepanu ka kohtunike, lastekaitsetöötajate, pedagoogide ja lapse esindajate koolitamise vajadusele. Vanemate paremaks teavitamiseks hooldusõiguse küsimustest on justiitsministeerium juba varasemalt koostanud infovoldiku, mis on leitav ministeeriumi kodulehel. Eesti maakohtud lahendasid aastatel 2011-2012 kokku 1214 vanema hooldusõiguse kohtuasja. Analüüsitud kohtulahendite analüüsist selgus, et vanemad pöörduvad kohtusse eelkõige selleks, et taotleda ühise hooldusõiguse lõpetamist või osalist üleandmist, kohalikud omavalitsused taotlevad kõige enam vanema hooldusõiguse piiramist või äravõtmist. Keskmiselt lahendatakse kohtuasjad maakohtutes 4,5 kuuga, kuid vaidluse keerukusest sõltuvalt varieerub kohtumenetluse pikkus oluliselt. Uuringu läbiviimiseks tegi justiitsministeerium koostöös õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakonna ja sotsiaalministeeriumiga taotluse tarkade otsuste fondi. Uuringu viis läbi Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuring teostati tarkade otsuste fondi ja Euroopa sotsiaalfondi toel. Uuring on leitav vabariigi valitsuse kodulehel. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Eestisse toodi karistust kandma Jugoslaavia tribunalis süüdimõistetu

Vanglateenistuse konvoi tõi täna riiki Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunali otsusega süüdimõistetud Milan Lukić´i.Lukić juhtis Valgete Kotkaste nimelist paramilitaarset üksust, mis pani 1992-1995 Bosnias ja Hertsegoviinas kohalike moslemite vastu toime mitmeid vägivallategusid. Kriminaaltribunal karistas 2009. aastal Lukić’it eluaegse vangistusega, tribunali apellatsiooniaste jättis 2012. aastal karistuse muutmata. Lukić mõisteti süüdi inimsusevastastes kuritegudes nagu tagakiusamine poliitilistel, etnilistel ja usulistel põhjustel, mõrvades, ebainimlikes tegudes ning inimeste hävitamises, samuti sõjakuritegudes nagu mõrvad ja inimeste julm kohtlemine. Lukić´i kuriteod seisnevad peamiselt Bosnia moslemite (sealhulgas naiste, laste ja vanurite) hukkamises Vi¹egradi piirkonnas. Lukić asub karistust kandma Tartu Vanglas samades tingimustes nagu teisedki Eesti kinnipidamisasutustes viibivad vangid. Lukić kannab karistust Eestis vastavalt Eesti valitsuse ja ÜRO vahelisele kokkuleppele, mis puudutab Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunali kohtuotsuste täitmist. Lukić on kolmas Jugoslaavia tribunali süüdimõistetu, kes Eestis karistust kannab. 2009. aastal toodi Eestisse karistust kandma Milan Martić ja 2011. aastal Dragomir Milo¹ević.   LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Läti uus justiitsminister tegi esimese ametliku välisvisiidi Eestisse

Läti uue valitsuse justiitsminister Baiba Broka on täna oma esimesel ametlikul välisvisiidil Eestis. Kohtumisel Eesti Justiitsminister Hanno Pevkuriga räägiti koostööst Läti esimese kaasaegse vangla rajamisel ja Eesti kogemustest kohtusüsteemi reformimisel ning e-lahenduste loomisel.„See, et Läti justiitsminister otsustas oma esimese välisvisiidi just Eestisse teha, näitab kahe riigi vahelisi häid suhteid ja soovi teha veelgi tihedamat koostööd. Läti püüdlused reformida nii vanglasüsteemi kui kohtusüsteemi on kiiduväärt ja Eesti saab pakkuda lõunanaabritele lahkelt oma kogemusi,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. Justiitsminister Pevkur tutvustas Läti kolleegile kohtureformi, mis aitab lühendada menetlustele kuluvat aega. Samuti rääkis ta Eesti kogemusest e-valitsuse ja elektrooniliste kanalite kasutamisel ning selle tähtsusest nii kodanike mugavuse tõstmise kui ettevõtluskeskkonna arendamise seisukohalt. Läti justiitsministeeriumi kantsler Màrtiñ¹ Lazdovskis kohtus aga täna Riigi Kinnisvara ASi esindajatega, et arutada koostöölepingu projekti detaile Lätis asuva kaasaegse Olaine vangla ehitamiseks. Eesti justiitsministeerium koostöös Riigi Kinnisvara aktsiaseltsiga abistab lõunanaabreid nende vanglaprojekti elluviimisel. Peamine Eesti poolne tugi seisneb projekteerimistööde projektijuhtimise korraldamises. Läti vangla ehitamisel on eeskujuks küll Tartu ja Viru vangla, kuid ühtegi varasemalt valminud projekti koostöö raames otseselt üle ei võeta. Eeskuju Olaine vangla ehitamiseks võetakse Eesti uute vanglate ehitamise ja projekteerimise kogemustest, arvestades projekteerimisel nii kohalikke looduslikke eripärasid, turvakaalutlusi, kui ka riiklikke õigusakte. Juunis allkirjastasid justiitsminister Hanno Pevkur ja Läti vabariigi toonane justiitsminister Jànis Bordàns Olaine vangla ehitamiseks ministeeriumite koostöömemorandumi. Koostööleping projekti juhtimiseks on kavas sõlmida Läti Vabariigi justiitsministeeriumi ja Riigi Kinnisvara ASi vahel. Kesk-Lätis asuv Olaine suurvangla peaks valmima 2018. aastal, ning see saab olema esimene uut tüüpi vangla Läti Vabariigis. Vangla mahutab projekti järgi 1200 kinnipeetavat ning sellest saab esimene kamber-tüüpi vangla, kus saavad tööd 400 vanglaametnikku. LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Pevkur arutas eelmise Saksa justiitsministriga Euroopa Nõukogu rolli inimõiguste tagamisel

Justiitsminister Hanno Pevkur kohtus täna hommikul eelmise Saksa justiitsministri Sabine Leutheusser-Schnarrenberger´iga, kellega räägiti Euroopa Nõukogu ja inimõiguste küsimustest. Proua Leutheusser-Schnarrenberger on Eestis visiidil Euroopa Nõukogu peasekretäri kandidaadina.Kohtumisel räägiti muuhulgas sellest, millist rolli näeb Eesti Euroopa Nõukogul ja Euroopa Inimõiguste Kohtul. „Eesti peab inimõiguste kohut Euroopas väga oluliseks õiguste tagajaks. Austame inimõiguste kohtu otsuseid ning anname oma panuse nende võimalikult kvaliteetseks täitmiseks,“ ütles Hanno Pevkur. Lisaks rõhutas minister, et Eesti on alati toetanud Euroopa Liidu kiiret ühinemist inimõiguste konventsiooniga, mis tagaks isikute õiguste veelgi laiema kaitse. Samuti tutvustas endine Saksa minister oma kandidatuuri Euroopa Nõukogu peasekretäri kohale. Sabine Leutheusser-Schnarrenberger oli Saksamaa liitvabariigi justiitsminister aastatel 1992-1996 ja 2009-2013. Samuti oli ta aastatel 1990-2013 Saksa parlamendi liige. Lisaks on ta tegev mitmetes Euroopa nõukogu institutsioonides ja Euroopa inimõiguste kohtus. Oma visiidi käigus Eestisse kohtub proua Leutheusser-Schnarrenberger lisaks justiitsminister Hanno Pevkurile veel Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liikmetega, õiguskantsler Indrek Tederi, välisministeeriumi asekantsleri Küllike Sillaste-Ellingu ja kultuuriministeeriumi asekantsleri Anne-Ly Reimaaga. Programmis on ka kohtumised Inimõiguste Instituudi ja noorteühinguga "Avatud Vabariik“. Lugupidamisega Maria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Valmisid infovoldikud kriminaalmenetluse osalistele

Justiitsministeerium valmistas kahtlustatavatele ning kannatanutele kriminaalmenetluses nende õigusi ja kohustusi tutvustavad infovoldikud. Voldikute eesmärgiks on aidata kaasa kannatanute ja kahtlustatavate paremale informeeritusele menetluse käigust, nende õigustest ja kohustustest ning abisaamisvõimalustest. 2012. aastal valminud Tartu ülikooli RAKE uuringus „Kannatanud ning tunnistajad süüteomenetluses“ leiti, et üheks suurimaks probleemiks, millega kannatanud ja tunnistajad Eestis kokku puutuvad, on infopuudus. Ligi viiendik uuringus osalenutest tõi välja, et nad ei ole süüteoasja menetlemisega kursis seetõttu, et ei tea, kelle poole info saamiseks pöörduda või neile pole palutud infot antud. Mitte-eestlaste teadlikkus on madalam kui eestlastel. Euroopa Komisjoni tellitud eurobaromeetri uuringus kohtusüsteemide toimimise kohta selgus, et Eesti inimesed ei tea piisavalt hästi, kust leida advokaati; kuidas toimib kohtusüsteem; kui pikk on menetlus; mida teha, kui nad peavad kohtusse pöörduma; kas kohtuotsused on õiglased; kui kallis on menetlus; kas kohtus kasutatakse IT vahendeid jne.   Voldikud on mõeldud jagamiseks prokuratuuris, politseijaoskondades ning kohtumajades. Eestikeelseid voldikuid on võimalik alla laadida ka justiitsministeeriumi veebikodus ning kohtute kodulehel, venekeelsed voldikud on leitavad kohtute veebikodus. Voldikuid saab soovi korral välja printida. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Pevkur: vanglateenistuse kolimine Ida-Virumaale võiks olla eeskujuks teistele riigiametitele

Vanglateenistuse 95. aastapäeval peetud kõnes märkis justiitsminister Hanno Pevkur, et justiitsministeeriumi vanglate osakonna Ida-Virumaale kolimine võiks olla eeskujuks ka teistele riigiametitele. „Vanglate osakond on nüüdseks olnud Jõhvis üks aasta ja võin julgelt ka teistele ministeeriumitele selliste otsuste tegemist soovitada. Juba ainuüksi seetõttu, et valitsuse Ida-Viru tegevuskava näeb riigi kohaloleku tugevdamiseks ühe sammuna ette just riigiasutuste viimist Ida-Virumaale,“ ütles Pevkur. Teise olulise asjana tõi justiitsminister välja, et vanglates töötaksid motiveeritud inimesed. „Valvuri töö nõuab nii head füüsilist vormi kui igapäevast vaimset pingutust. Siinkohal on oluline roll vangla töötajatele ka kvaliteetse hariduse võimaldamine ja selleks pakub sisekaitseakadeemia töö kõrvalt võimalust õppida nii vanglaametniku kui korrektsiooni eriala,“ märkis justiitsminister Hanno Pevkur. Pevkur tõi välja ka sotsiaalsete tagatiste teema, mis liigub visalt, kuid siiski. „Vanglateenistus ja politseiteenistus on olemuselt sarnased ja seetõttu seisame jätkuvalt selle eest, et vanglateenistujate ja politseiametnike sotsiaalsed garantiid oleksid samadel alustel,“ märkis minister. Viimase aja aktuaalsetest teemadest tõi minister välja Tapa erikooli juhtumi näite ja ütles, et peame tegelema ennetustööga, et noored vangi või erikooli ei satuks, sest retsidiivsusmäär on nii vanglasse või erikooli sattunud noortel kui täiskasvanutel jätkuvalt kõrge. „Seetõttu panustame koos Norra, Islandi ja Liechtensteiniga järgneva paari aasta jooksul ennetustöösse ja vanglast või erikoolist naasvate noorte aitamiseks ligi 800 000 eurot,“ lisas Pevkur. Justiitsminister ja vanglateenistuse juht asekantsler Priit Kama andsid vanglateenistuse aastapäeva puhul üle ka vanglaametniku teeneteristid. Teeneteristid said silmapaistvate teenete eest Tallinna Vangla vanem-kriminaalhooldusametnik-metoodik Annika Soodla, Tallinna Vangla julgeolekuosakonna peaspetsialist Gert Grünberg, Tartu Vangla personalijuht Marju Kulo, Tallinna Vangla direktori asetäitja Laura Kikas, Harku ja Murru Vangla direktori asetäitja Kermo Päll, Viru Vangla direktori asetäitja Jaanus Liba, Viru Vangla direktori asetäitja Anu Möldri, Tartu Vangla direktor Raini Jõks ja sisekaitseakadeemia justiitskolled¾i lektor Krislin Pärt. LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi