Karistusseadustiku muudatused läbisid riigikogus esimese lugemise

Justiitsminister Hanno Pevkur tutvustas täna riigikogule karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu, millega ühelt poolt vähendatakse ülekriminaliseerimist väiksemate rikkumiste eest, teisalt nähakse raskemate tegude eest ette karmimad karistused.Praegu on Eestis 148 seaduses ligi 1300 kuriteo- või väärteokoosseisu. 2011. aastal alustas Tartu Ülikooli professori Jaan Sootaki juhtimisel tööd karistusõiguse revisjoni töörühm. Kuna Eesti karistusõigust iseloomustab ülekriminaliseerimine, on seaduseelnõu eesmärk kaotada kuritegude ning väärtegude kattumised, täpsustada karistatavate tegude kirjeldusi ja pakkuda täiendavaid võimalusi inimeste mõjutamiseks õiguskuulekale teele kui kriminaalkaristus. „Ülekriminaliseerimist iseloomustab kasvõi see, et karistusregistris on kokku üle 660 000 isiku andmed, kuhu hulka on arvestatud ka kustunud karistused. Tööealisest elanikkonnast ehk isikutest vanuses 15-74 eluaastat on seega karistusregistrist läbi käinud üle 60 %,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. „Inimeste põhiõiguste kaitseks peavad karistused olema proportsionaalsed. Kehtiva seaduse järgi saaks kriminaalkorras vastutusele võtta vanema, kes läheb 15-aastasega lapsega kinno Bondi filmi vaatama. See on vaid üks näide paljudest ebamõistlikest seaduseparagrahvidest, mis näevad ette liiga karmi karistuse. Teisalt on teatud raskemate kuritegude puhul karistused liiga leebed või pole praeguse seaduse järgi mõned koosseisud üldse eraldi välja toodud. Näiteks võimaldavad muudatused pöörata suuremat tähelepanu perevägivallale ja selle eest ka karmimalt karistada,“ rääkis minister. Eelnõuga muudetakse karistusseadustikus rohkemal või vähemal määral üle 200 kuriteo- või väärteokoosseisu, kehtetuks tunnistatakse 48 koosseisu ja juurde lisatakse 17 koosseisu. Väärteokoosseise tühistatakse üle 200, kokku tehakse muudatused 126 haruseaduses. Täpsemalt saab karistusseadustiku olulisemate muudatustega tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel. Karistusõiguse revisjoni rahastati Euroopa Liidu sotsiaalfondi vahenditest.   LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Pevkur: edaspidi on selgem, kes on kohustatud last ülal pidama

Justiitsminister Hanno Pevkur tutvustas täna riigikogule perekonnaseaduse muudatusi, millega täpsustatakse ülalpidamiskohustuse ja eestkoste küsimusi ning muudetakse selgemaks lapse esindamine igapäevaelu asjades. „Tulevikus on selgem, kes ja millises järjekorras on kohustatud last või abivajavat perekonnaliiget ülal pidama juhul, kui esimesena ülalpidamist andma kohustatud isikul ei ole vara või kui ta hoiab maksmisest kõrvale. Loomulikult hindab kohus iga juhtumit eraldi, kuid muudatusi on eelkõige vaja olukordades, kus on tegemist järjepideva kohustusest kõrvalehoidmisega,“ rääkis justiitsminister Hanno Pevkur. Justiitsminister ütles eelnõud tutvustades, et ülevaatamist vajas ka see, kuidas vanemad saavad lapse nimel lepinguid sõlmida. "Kehtiv seadus ei taga kahjuks lõpuni mõlema vanema võrdset võimalust osaleda lapse kasvatamises, eriti juhul, kui vanemad elavad lahus. Muudatuse järel saab vanem last igapäevaelu asjades ka üksi esindada, samas kui olulistes küsimustes peavad vanemad last esindama koos,“ selgitas minister. Abiellumisel ühisvara valinud inimeste puhul ei sõltu perekonna eluaseme kaitse edaspidi sellest, kas vara kuulub abikaasade ühisvara või ühe abikaasa lahusvara hulka. Kui perekond elab ühe abikaasa lahusvara hulka kuuluvas korteris, siis on lahusvara müümiseks vaja üldjuhul ka teise abikaasa nõusolekut. Abikaasade kaitseks ei puuduta muudatus testamendi või pärimislepinguga tehtavaid korraldusi samuti jääb neile võimalus lahusvara osas teisiti kokku leppida. Veel üks seadusemuudatuse eesmärk on tagada paindlikkus eestkostja määramisel. See tähendab, et  valla- või linnavalitsus ei pea edaspidi olema üksnes rahvastikuregistri kande tõttu eestkostja isikule, kellel selle omavalitsusega mingit tegelikku sidet ei ole. Eelnõu järgi saab eestkostja määramisel registrikande kõrval arvestada eluliste asjaoludega ehk näiteks sellega, kus isik peamiselt elab, kust ta pärit on või kus elavad tema lähedased. Lisaks muudetakse eelnõuga seonduvalt mõnd perekonnaseisutoimingute seaduse ja pärimisseaduses paragrahvi. Seadusemuudatustele eelnes analüüs, millega uuriti 2010. aasta juulis kehtima hakanud perekonnaseaduse praktilisi kitsaskohti ja millele nüüd Riigikogus arutatav eelnõu lahendused pakub. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Hanno Pevkur: Rooside sõda – kaotajaks jääb laps

Justiitsminister Hanno Pevkur kirjutab elatiste teemal sellest, et oma lapse toetamine peaks olema igale vanemale enesestmõistetav. Põhiseaduse paragrahvis 27 on kirjas, et vanematel on õigus ja ka kohustus oma lapsi kasvatada ning nende eest hoolitseda. Oma lapse toetamine, eelkõige kasvuperioodil, peaks olema igale vanemale enesestmõistetav ja auasi. Seetõttu on minu jaoks mõistetamatud vanemad, kes oma lapse ülalpidamise vastutusest kõrvale hoiavad.Möönan, et alati pole see tahtlik. Võib jääda ilma tööst, võib olla ajutiselt raske, võib olla muid põhjuseid, kus ka teine pool ei võimalda näiteks lapsega normaalselt suhelda vms, aga lõppude lõpuks räägime me kahest täiskasvanust, kes ei suuda omavahel täiskasvanute kombel kokku leppida lapse kasvatamises pärast kooselu lõppemist. Kusjuures kõige mõtlemapanevam on näidete hulk, kus üks vanem keeldub lapsele elatise maksmist seetõttu, et teine vanem ei luba lapsega kohtuda. Seega üks vanem mõjutab teist majanduslikult ja teine teist emotsionaalselt, keelates kontakti lapsega. See on nõiaring. Ja ometi on kannatajaks mõlemal puhul laps, keda vanemad omavaheliste suhete klaarimisel lihtsalt ära kasutavad. Vihas ununeb, et vanematel ei ole mitte ainult kohustus oma lapsi kasvatada ja nende eest hoolitseda, vaid neil on selleks ka õigus.Jättes korraks kõrvale sassis suhted ja vaadates elatisvõlgnike majanduslikku olukorda, võib nad laias laastus jagada kahte gruppi.Esiteks need, kellel puuduvad majanduslikud võimalused elatise maksmiseks. Teemaga igapäevaselt tegelevate vabaühenduste hinnangul ei ole aga selliseid ülalpidamiskohustuse rikkujaid palju.Teise grupi moodustavad aga võlgnikud, kellel tegelikult on vahendeid elatise maksmiseks, kuid neil õnnestub oma vara kohtutäituri eest varjata. Need võlgnikud teenivad oma sissetuleku töötades näiteks ümbrikupalga eest või teevad kulutusi firma või sõprade kaudu või siis tegelevad ise mingit sorti registreerimata ettevõtlusega. Nende puhul kahjuks ei anna tulemust klassikalised ja lihtsad täitemenetluse võimalused nagu pangakonto või töötasu arest.Täitemenetluses olevaid elatisnõudeid on Eestis üle 12 000. Seda on ilmselgelt liiga palju ja arvestades, et elatisnõue püsib kuni lapse täisealiseks saamiseni, ei ole selles numbris ka kiiret langust oodata, pigem tõusu. Kui lapsevanem oma lapse ülalpidamiskohustust ei täida, siis on küsimus, mida saab riik nende laste heaks ära teha.Soome näitel on pakutud ka Eestis üheks lahenduseks elatisraha fondi loomist, mille kaudu hakkaks riik võlgnike asemel lastele elatist maksma ja tagantjärele raha võlgnikult sisse nõudma. See aga tähendaks, et lapsevanemad, kellel omal lapsed ülal pidada ja kes teevad seda täie vastutustundega, peavad hakkama kinni maksma väheste vastutustundetute vanemate võlgu. Sellise süsteemi puhul on täiendav oht, et elatise maksmisest hakkavad kõrvale hiilima ka need, kes praegu pingutavad elatise maksmise nimel, sest neil tegelikult oma lapse pärast siiski süda valutab. Kui aga keegi teine (loe kõik ülejäänud Eesti maksumaksjad) hakkaks tasuma lapse elatist võlgniku eest, tekib paratamatult tunne, et pole probleemi kui ma ise elatist ei maksa. Pean siinkohal nõustuma vandeadvokaat Glikmani Päevalehes öeldud seisukohtadega, et ilmselt hakataks elatisraha fondi kui sotsialistlikku ilmutist ära kasutama tublide inimeste arvel ja laisklejate huvides. Kui inimene oma lapsest ei hooli ja vilistab ka seaduse peale, siis peab riik paratamatult sekkuma läbi kohtu- ja täitemenetluse. Oleme viimasel ajal tõusnud debati käigus pakkunud lisaks olemasolevatele täitemenetluse meetmetele täiendavalt välja võimaluse minna ka võlgniku enda mugavuste kallale.Näiteks käisime välja idee elatisvõlgnike teatud õiguste piiramist - sõiduki juhtimisõiguse, relvaloa, jahitunnistuse või kalapüügiloa peatamist. Hirm, et juhiluba võetakse ära maksega pisut hilinejal või elukutselisel autojuhil, on alusetu. Ettepaneku järgi peatataks võlgniku juhtimisõigus siis, kui lapsele pole elatist tasutud pikema perioodi, näiteks kuue kuu jooksul, samuti ei saa võtta elatise sissenõudmiseks ära juhtimisõigust siis, kui see on elatise teenimise vahend. Kuid eesmärk on, et juhtimisõiguse peatamine motiveeriks võlgnikku ise kohtutäituriga ühendust võtma, selgitama elatise mittemaksmise põhjuseid ja sõlmima kokkuleppe raha maksmiseks kas või maksegraafiku alusel.Teiseks, nagu peaministergi välja tõi, on justiitsministeerium kaalunud mõtet, et elatise maksmiseks kasutatakse võlgniku kohustuslikku kogumispensioni vahendeid, ehk nö II pensionisambasse kogunenud võlgniku raha. Näiteks võiks lapse ülalpidamise jaoks teha väljamakseid kogumispensionist kuni kolmandiku ulatuses, mis säilitaks ka võlgnikule pensionipõlveks vajaliku vara. Kolmandaks vajab edasist arutelu ka Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni idee luua varatute register. Elatisvõlgnike avalik nimekiri on olemas ka täna. See on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja lehel üleval ja mõningate täiendustega saaks seda vast paremini ära kasutada. Näiteks võiks nimekirjas olla märgitud, millistel võlgnikel puudub ametlik sissetulek või sissenõudja nõusolekul võiks elatisvõlgniku nime juurde avalikus nimekirjas lisada ka tema foto. Foto eesmärk oleks lihtsam avalikkuse kaasamine sissetulekuid varjavate elatisvõlgnike tabamiseks. Samas tuleks väga tõsiselt kaaluda nii varatute registri kui elatisvõlgnike nimekirja täiendamise ohte, näiteks seda, et võlanimekirjas olevate isikute stigmatiseeriv mõju võib edasi kanduda ka nende lastele.Eelmisel nädalal väga jõuliselt alanud debatist on kohati jäänud mulje, justkui kõik ettepanekud oleksid valed. Valesti on siis, kui midagi tehakse ja valesti on ka siis, kui midagi ei tehta. On mõistetav, et lastega seotud teemad on väga emotsionaalsed. See ei ole sugugi paha. Kuigi edasi viivad meid lõpuks ratsionaalsed, kaalutud otsused, siis emotsioon aitab teemat erinevatest külgedest lahata. Sest me ei tohi ära unustada, et kõige tähtsam on siiski laps. Elatise mittemaksmisega ei karistata ju mitte oma endist elukaaslast, vaid ikka omaenda last. Lapse ülalpidamisest kõrvalehiilimine ei tohiks olla ühiskonnas kuidagi aktsepteeritav. Seda ei tohiks lubada ei maksmisest kõrvalehoidva vanema sõbrad, tööandja, uus perekond ega keegi muu. Sest mida me arvame oma last petvast vanemast? Mõistame ju kõik, et laps ei ole vanemate tülis süüdi!   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Hanno Pevkur: Kaosest kaasamiseni või vastupidi

Justiitsminister Hanno Pevkur kirjutab 2013. aasta parima ja halvima seaduse projekti raames hea õigusloome tavast."Mida avatum on võimusüsteem, seda kergemini pääsevad sinna sisse rahahuvid, lobistid ja fanaatikud." Nii kirjeldab India päritolu Ameerika ajakirjanik Fareed Zakaria kaasamist oma raamatus „Vabaduse tulevik“ ja jätkab samas: „Washingtonis toimunud muutused ei seisne mitte selles, et poliitikud on ennast isoleerinud Ameerika rahvast ja ei taha kuulda rahva soove ning arvamusi. Muutunud on hoopis see, et nad enam ei tegelegi suurt millegi muuga kui Ameerika rahva kuulamisega.“ Sellise äärmuseni ei ole meie siin Eestis kindlasti jõudnud, aga pärast päevatoimetuste virr-varri on vahel hea toolileenile nõjatuda ja mõtiskleda, kui kaugele meie soovid võiksid ulatuda ning kus tuleb ette piir. Kes on need olulised huvigrupid, keda seaduseelnõude väljatöötamisel kaasata? Kas kõige kõlavama häälega huvigrupp on see, kelle soove tuleks enim arvesse võtta? Kas kõik puudutatud huvigrupid on ikka kaasatud ja võib öelda, et valmimas on hea seadus? Vaieldamatult annab oma väärika panuse nendele küsimustele vastuse leidmisel Teenusmajanduse koja ja Postimehe korraldatav parima ja halvima seaduse konkurss. On ju paljudes valdkondades oma põnevust tekitav ja head konkurentsi toetav autasustamisprojekt. Valitakse aasta parim sportlane, parim film, parim raamat, parim toiduaine... Nimekiri on pikk. Seetõttu võtan siinkohal kiita Teenusmajanduse koda ja Postimeest.  Võimalus olla esiletõstetud aitab kindlasti kaasa eluterve konkurentsi tekkeks ja hea õigusloome tava pingsamaks järgimiseks. Lisaks ei taha ju keegi olla õigusloome nö Kuldse Vaarika nominent, liiatigi laureaat. Samuti on sellel projektil tänuväärne roll õigusloome "standardite" tutvustamisel avalikkusele. Parima ja halvima esiletoomine õpetab oma lihtsas vormis inimesi jälgima seadusloomeprotsessi kogu selle pikkuses, õpetab kaasa rääkima ning kasutama oma võimu ja järelevalveõigust. Samas tasub alati meeles pidada, et ajakirjanduse veergudel tõstetakse esile ehk kümmekond seadust, mis probleemide emotsionaalse tooni või kõlava häälega huvigruppide toel enim tähelepanu pälvivad. Tegelikult esitatakse justiitsministeeriumile aastas 170-180 seaduseelnõu, milles kõigis peab kaasamisprotsess olema juba eelnevalt läbi viidud.  Kaasamine ja selle õige rakendamine on aga kindlasti miskit, mida me Eestis alles õpime. Õpime kaasama ja õpime kaasatud olema, et ei juhtuks see, mida kirjeldab Zakaria, ehk kaasamisega üle vindi ei keerataks ja kaasamine farsiks ei muutuks. Loomulikult aitab igasugusele kaasarääkimisele kaasa kodanikuühiskonna areng ja kodanike hääle jõulisem esiletulek. Me oleme teel, kuid tuleb tõdeda, et täit selgust meil kaasamise perfektses olemuses veel ei ole ja kohati tegutseme jätkuvalt katse-eksituse meetodil. Samuti on elu alati kirevam ja liikuvam, kui ükski seadus suudab sätestada või ükski õigusmeister lõpuni ette näha. Igal juhul võib öelda, et kaasamise ideaaleesmärgini on meil veel minna ja hea õigusloome tava eestseisjana rõhutan jätkuvalt ja jätkuvalt selle olulisust. Siiski kerkib küsimus, et kus see ideaaleesmärk siis asub või õigemini, kus on tasakaalupunkt ja kas selle ideaaleesmärgi täitmisel saame ka ideaalse või hea seaduse?  Milline aga üldse on hea seadus? Lihtsalt vastates on hea seadus selge, arusaadav ja põhjendatud ning selle mõju on prognoositav. Natuke pikemalt vastates on hea õigusloome tava järgi hea see seadus, mille väljatöötamine algab põhjalikust eelanalüüsist selle kohta, kas probleemi lahendamiseks on kindlasti vaja uut seadust või saab selle lahendada muul moel. Seejärel tuleb selgitada, millised mõjud võivad uue seadusega kaasneda Eestis ja ka rahvusvahelisel tasandil, samuti tuleb mõjusid hinnata ka pärast õigusakti jõustumist. Olulisim on, et kõige selle juures oleks arvestatud huvirühmade soovide ja vajadustega ning muudatused oleksid ühiskonnale vajalikud ja arusaadavad. Samas peame mõistma, et kuigi seadusandja ja valitsuse ülesanne on ära kuulata ja kaasata kõik vajalikud huvigrupid, ei saa kaasatud eeldada, et kõik nende ettepanekud seadusesse ka jõuavad, kuna vaatamata korduvatele huvigruppidega aruteludele jäävad erinevad huvigrupid diametraalselt erinevatele seisukohtadele ja kõiki rahuldavat tulemust ei sünni.  Milline on aga halb seadus? Kui hea seaduse retsept on pikk ja tähtis on iga osa, siis halva seaduse puhul piisab ühest tõrvatilgast. Tavaliselt kaasatakse huvirühmi liiga vähe või hinnatakse mõjusid valesti. Ehk jälle jõuame tagasi kaasamise teema juurde. Hea õigusloome nõuab põhjalikku eelanalüüsi, mõjude analüüsi, kaasamist, kaasamist ja veelkord kaasamist ning hiljem mõjude järelhindamist. See tähendab palju aega ja tööd, kuid põhjendatud, arusaadavat ja vajalikku ühiskondlikku muutust ei olegi võimalik saavutada ilma korraliku eeltööta.  Kindlasti võivad kõik ministrid tuua arvukaid näiteid, kus kaasamist viidi läbi väga laialdaselt. Märgiksin siinkohal justiitsministeeriumi tööpõllult eelmise aasta eredaima näitena korruptsioonivastase strateegia ja varasemast kogemusest lastekaitseseaduse ettevalmistamise, kus kaasatute arvud küündisid kolmekohaliste numbriteni. Justiitsministeeriumi aasta projektiks 2013 valitud korruptsioonivastane strateegia ei ole küll seaduseelnõu, kuid meie õigusruumi oluliselt kujundava projektina on see näide hea õigusloome tava rakendamisest. Möönan, et arusaamad seadusloomest ja seaduste ettevalmistamisest ei pruugi kattuda, kuid üldisemalt peame mõistma, et seadused on vaid abivahendid elu korraldamiseks ja peamiseks jääb siiski inimeste vaba tahe ning terve mõistus. Kui on aga vaja leida piiri selleks, kui detailselt mõnda eluvaldkonda seadusega korraldada tulebki vaadata neid koostisosi, mis teevad seadusest hea seaduse - analüüsimine, arutlemine, mõjude hindamine, selgitamine ja teema selgeks vaidlemine kaasamise käigus. Mida rohkem me hea õigusloome põhimõtteid järgime, seda kindlamad võime olla, et aina rohkem sünnib Oscari-väärilisi seadusi. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut tegi aastaga üle 20 000 ekspertiisi ja uuringu

2013. aastal tõusis Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) ekspertiiside ja uuringute maht ligikaudu 3300 ühiku võrra ja ekspertiiside, uuringute koguarv ületas 20 000. Kõige rohkem kasvasid joobe tuvastamiseks tehtud uuringute arv ning toimingud andmebaasidega. Aastaga tehti 4812 kriminalistika, 1553 kohtupsühhiaatria,  2208 kohtuarstlikku ja 546 kohtutoksikoloogia ekspertiisi ning üle 11 500 uuringu, millest pisut üle kolmandiku moodustasid narkojoobes juhtimisel tabatud inimesed. "Mul on väga hea meel, et justiitsministeerium aitas soetada instituudile möödunud aastal uue, tundlikuma ja võimsama DNA analüsaatori, mis on loogiline jätk varasemale otsusele  suurendada märgatavalt DNA ekspertiiside rahastust. Kui paljud euroopa arenenud riigid vaevlevad pikkade DNA järjekordade küüsis, siis viimase nelja aastaga on Eestis järjekord likvideeritud ning  DNA vastuste saamine on langenud toonaselt 140 päevalt keskmiselt 58 päevani. Märgatavalt kiirenenud päringutele vastamine on just see, mis annab võimaluse varasemast kiiremalt kuritegusid lahendada,“ märkis EKEI direktor Üllar Lanno. Lanno sõnul ongi just õigusmõistmise ja -kaitse tunnetamiseks väga oluline ekspertiiside valmimise kiirus ja kvaliteet. "Tunnustan kõrgelt kõigi instituudi töötajate panust kasvanud töömahuga toimetulemisel, eriti just toksikoloogia- ning kriminalistikaekspertiiside osas, kus töö hulk kasvas vastavalt 33% ja 4%," ütles Lanno. Eelmiste aastate kõrgendatud tähelepanu narkoainete ning narkojoobe osas jätkus ka möödunud aastal. Narkootilisi aineid saadeti instituudile ekspertiisi tegemiseks möödunud aastaga võrreldes 11% enam (kokku 1581 ekspertiisi) ning narkojoobes juhtide analüüside ekspertiisi saatmine tõusis  eelmise perioodiga võrreldes 11% (~350 ekspertiisi). Lisaks eelnevatele tehti 70 arstliku toksikoloogia ekspertiisi ja uuringut. Teise tõusva trendina edastati instituudile käekirjaekspertiisi tegemiseks rohkelt erinevaid pooltevahelisi lepinguid ja muid dokumente. Eelmise aasta 25% tõus on paljuski sarnane viimase majanduslanguse aegse tähelepanu tõusuga isikute varaasjades. Tehnoloogilise arengu osas uuendas EKEI oma võimekust sõidukite tuvastamise ning avariipõhjuste väljaselgitamise osas. Märkimisväärne oli möödunud aasta ka „Kriminalistikaekspertiiside“ õpiku väljaandmise osas. Neljas emakeelne raamat viimase viie aasta jooksul on panus, mis jääb eluala arengut toetama veel järgmiseks paarikümneks aastaks. Eelmise aasta mais kogunesid Haapsalus terve Euroopa juuste- ja kiudude eksperdid, kes keskendusid muuhulgas uutele materjalidele ja ühistele uurimussuundadele DNA ja keemiaekspertiisi vallas. Lisaks valiti kauaaegne EKEI kvaliteedijuht ekspertiisivaldkonna Euroopa katusorganisatsiooni kvaliteedi ja kompetentsikomitee juhtrühma liikmeks. 4. aprillil tähistab instituut  traditsiooniliselt kohtuekspertiisipäeva - EKEI 76. sünnipäeva - rahvusvahelise konverentsiga. Selle aasta teemaks on nagu ka 2008. aastal - „Laps – vägivalla ohver“. LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Pevkur: 2014. aasta on karistusõiguse korrastamise aasta

Justiitsminister Hanno Pevkur andis Riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaate justiitsministeeriumi 2014. aasta eesmärkidest ning tõi olulisena välja inimeste põhiõiguste paremaks kaitseks tehtavad muudatused karistusõiguses ja kriminaalmenetluses.„Eelmine aasta oli justiitsministeeriumi jaoks suurte reformide ettevalmistamise aasta. Laiapinnaliste läbirääkimiste ja kooskõlastuste tulemusena said valmis mitmed Eesti karistusõigust puudutavad eelnõud, näiteks said valitsuse heakskiidu karistusõiguse revisjon ja väärteomenetluse seaduse eelnõu. Nüüd on need eelnõud Riigikogu töölaual,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. Minister lisas, et lisaks juba parlamenti jõudnud seadusemuudatustele on 2014. aasta üheks olulisimaks eesmärgiks korrastada kriminaalmenetluse regulatsioonid. "Plaanis on üle vaadata eelkõige läbiotsimise, vahistamise, eeluurimise ja kaitse õigusega seonduv, et paremini tagada isikute põhiõigused kriminaalmenetluses," täpsustas Pevkur.KaristusõigusKäesoleval aastal Riigikogus eesseisvatest aruteludest tõigi justiitsminister ühena peamistest välja karistusõiguse revisjoni, mis on planeeritud jõustuma 1. jaanuarist 2015. Karistusõiguse revisjoni eesmärk on ülekriminaliseerimise vähendamine ja karistuste süsteemi korrastamine. Revisjoni käigus vähendati kriminaalkorras karistatavate kuritegude arvu ja laiendati haldussunni kasutamist, samuti tehti  elulistest näidetest tulnud täpsustusi karistatavate tegude koosseisudes. „Kui Riigikogus on karistusõiguse muudatused vastu võetud, siis seisavad justiitsministeeriumil ees mahukad koolitused seaduse rakendajatele – eelkõige uurimisasutustele ja prokuratuurile,“ lisas Pevkur.VäärteomenetlusParalleelselt karistusseadustiku muudatustega on Riigikogu menetluses ka väärteomenetluse seadus, mille eesmärk on väärteomenetlust kiirendada ja tagada menetluse parem kvaliteet. „Kui karistusõiguse reformiga suureneb väärteomenetluste roll, siis on oluline samal ajal läbi viia ka muudatused, mis aitavad vähendada väärteomenetlustega seotud bürokraatiat ning ajakulu nii menetlejale kui väärteoga seotud isikutele,“ selgitas Hanno Pevkur. KriminaalmenetlusKa kolmas 2014. aasta oluline eesmärk, mille justiitsminister Riigikogu põhiseaduskomisjonile välja tõi, on seotud karistusõigusega. Justiitsministeeriumis valmistatakse ette kriminaalmenetluse seadustiku muudatusi eesmärgiga tagada parem isikute põhiõiguste kaitse kriminaalmenetluses. "Eelmise aasta lõpus valmis Tartu Ülikooli juhtimisel analüüs, mis  käsitleb isikute põhiõiguste tagamist läbiotsimisel ja vahistamisel, analüüsib eeluurimise pikkust ning kahtlustatavate, süüdistatavate ja kannatanute õiguste tagamist. Selle töö ja vastava ekspertkomisjoni ettepanekute alusel soovime veel enne suurt suve jõuda Riigikokku vajalike muudatustega," täpsustas minister kriminaalmenetlusega seonduvat.Korruptsioonivastane strateegiaPõhiseaduskosjon sai ülevaate ka ministeeriumi eesmärkidest seoses korruptsioonivastase strateegia rakendamisega aastatel 2013-2020. Strateegia peamisteks eesmärkideks kinnitati eelmisel aastal suurem teadlikkus korruptsioonist, läbipaistvamad riigi ja omavalitsuste tegevused ning efektiivne korruptsioonikuritegude uurimine. EraõigusEraõiguse valdkonnas on Riigikogu menetluses pikka ja põhjalikku ettevalmistustööd nõudnud korteriomandiseaduse ja korteriühistuseaduse eelnõu, millega koondatakse kokku ligikaudu miljonit Eesti inimest puudutav regulatsioon korteriomandite ja korteriühistute kohta ning millega muudetakse korteriomandite valitsemine selgemaks. Samuti on Riigikogus menetluses perekonnaseaduse muudatused. „Lisaks on selle aasta eraõiguse märksõnadeks ühinguõiguse ja maksejõuetusõiguse muudatuste ettevalmistamine. Samuti oleme juba aktiivselt tegelemas elatiste temaatikaga, et leida lahendusi elatisvõlgnikelt võlgade sissenõudmise parandamiseks,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur.Avalik õigusAvaliku õiguse valdkonnas on justiitsministeeriumi 2014. aasta olulisemad teemad julgeolekuasutuste tegevuse õigusliku regulatsiooni korrastamine, haldusmenetluse muutmise vajaduse analüüs ning Euroopa Liidu andmekaitse reform. Käesoleval aastal on planeeritud jõustuma nii korrakaitse seadus kui majandustegevuse üldosa seadus ja nende mõlema seaduse jõustumisele peab eelnema põhjalik koolitusprogramm kõigile asjaosalistele. KohtudÕigusemõistmise tõhustamise projekt jätkub laienemisega Tartu maakohtu, halduskohtu ja ringkonnakohtu piirkonda. Lisaks seisab sel aastal ees uue kohtute infosüsteemi rakendamine, kriminaaltoimikute massdigitaliseerimise lõpuleviimine ning töö digitaalse kohtutoimiku arendusprojektiga.LugupidamisegaKatrin LuntAvalike suhete juhtJustiitsministeeriumTel 620 8118; 527 6806katrin.lunt@just.ee   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Eelmisel aastal vähenes registreeritud kuritegude arv 3%

2013. aasta kriminaalstatistika näitab, et võrreldes 2012. aastaga on kuritegude arv langenud 3% ning võrreldes kümne aasta taguse ajaga 31%. Taasiseseisvumisaja madalaimal tasemel on tapmiste ja mõrvade arv, samuti vangide arv. Suurenenud on aga vägivallakuritegude arv.2013. aastal registreeriti 39 631 kuritegu, mis on 3% vähem kui 2012. aastal, kui registreeriti 40 816 kuritegu. Võrreldes 2003. aastaga on registreeritud kuritegude arv langenud 31%, siis registreeriti 57 417 kuritegu.„Hea sõnum on see, et lisaks registreeritud kuritegude arvu langusele on jätkuvalt madalal ka inimeste mure kuritegevuse pärast. Vaid  7% inimestest tunnevad, et peamine riigi ees seisev mure on kuritegevus,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. „Kuritegevuse struktuuris suuri muudatusi ei olnud, kuid jätkuvalt tekitab muret vägivallakuritegude suur arv Eestis.“ Registreeritud kuritegude üldarv kasvas viies maakonnas ning langes kaheksas maakonnas. Maakondade võrdluses langes kuritegevus kõige rohkem Saaremaal (28%), Järvamaal (24%) ning Lääne-Virumaal (11%). Võrreldes 2012. aastaga registreeriti rohkem kuritegusid aga Läänemaal (38%), Põlvamaal (19%) ja Hiiumaal (8%), vastavalt 182, 142 ja 8 kuritegu rohkem kui 2012. aastal.„Suured muutused Läänemaal ja Põlvamaal on selgitatavad mõne kriminaalasjaga, kohalikud elanikud liigselt turvalisuse pärast seda statistikat vaadates muretsema ei pea,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Jako Salla. „Jätkuvalt oli suurim kuritegude arv Tallinna linnas ja Ida-Viru maakonnas, samas on tähelepanuväärne, et Harju maakonnas ja Ida-Virumaa linnades nagu Kohtla-Järve ja Jõhvi, oli kuritegevus madalam,“ lisas Salla.Registreeritud vägivallakuritegude arv kasvas keskmiselt 2%, 2013. aastal oli vägivallaga seotud iga viies registreeritud kuritegu. Justiitsminister Hanno Pevkur lisas, et kolmandik vägivallakuritegudest on seotud perevägivallaga. „Perevägivalla juhtmeid on registreeritud 2012. aastast 22% võrra rohkem ning tõenäoliselt on see seotud asjaoluga, et justiitsministri ja siseministri kriminaalvaldkonna prioriteetide seadmisel toodi perevägivallaga tegelemine eelmise aasta alguses eraldi välja ja perevägivalla juhtumitest antakse nüüd enam teada ning ka politsei teeb omalt poolt rohkem selleks, et nendele juhtumitele tähelepanu pöörata,“ selgitas Hanno Pevkur. Tapmis- või mõrvajuhtumeid on 2013. aastal registreeritud 62, millest 50 on tapmised ja 12 mõrvad. Antud numbrid sisaldavad ka katseid. „Kuigi tapmiste ja mõrvade arv on Eesti taasiseseisvumisaja madalaimal tasemel, siis minu hinnangul on see number jätkuvalt liiga kõrge ja oleme jätkuvalt võrreldavad pigem teiste Balti riikide kui Põhjamaadega,“ ütles justiitsminister. Varavastased kuriteod moodustavad 54% kõigist kuriteoliikidest, neid registreeriti aasta jooksul 21321. Varguste arv vähenes võrreldes 2012. aastaga 12%. „Vähenenud on nii vargused eluruumist, sõidukist kui kaubandusettevõttest. Välja võib tuua, et kõige sagedamini varastati telefone,“ täpsustas justiitsministeerium kriminaalpoliitika osakonna nõunik Jako Salla.2014. aasta alguse seisuga on Eestis 3123 vangi, see teeb 238 vangi 100 000 elaniku kohta. „Kuigi vangide arv on eelmise perioodiga võrreldes vähenenud 4%, siis sellegipoolest on vange Eestis elanikkonna suhtarvus jätkuvalt liiga palju. Muret teeb ka korduvkuritegevuse määr – 2012. aastal vanglast vabanenutest 38% pani aasta jooksul toime uue kuriteo. Kuritegevust ei saa vähendada inimesi võimalikult kaua trellide taga hoides ning seejärel neid ilma igasuguse abi ja järelevalveta vabadusse lastes. Andmed näitavad selgelt, et ennetähtaegne vabastamine, millega kaasneb kriminaalhooldus annab ühiskonnale kuritegevuse vähendamise mõttes palju paremaid tulemusi,“ ütles Hanno Pevkur.Riigi peaprokurör Norman Aas ütles, et kuigi kuritegevuse üldarv on languses, siis prokuratuur peab piiratud ressursside tingimustes keskenduma jätkuvalt prioriteetidele. „2013. aastast võib esile tuua süüdistuse esitamine 43 raskemas või organiseeritud narkokuriteos ning rohkem kui kunagi varem on kohtusse saadetud süüdistusi seoses kuritegelikku ühendusse kuulumisega. Kuritegelikku ühendusse kuulumise süüdistus on esitatud 14 grupile, kuhu kuulusid kokku üle 150 inimese,“ lisas Norman Aas.Registreeritud kuritegude üldstatistika, samuti kõikide kohalike omavalitsuste kohta, on kättesaadav siin: http://www.just.ee/59292  LugupidamisegaKatrin LuntAvalike suhete juhtJustiitsministeeriumTel 620 8118; 527 6806katrin.lunt@just.ee Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Edaspidi jäävad kurjategijad ilma ka välismaale kanditud varast

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mis tagavad kurjategijate välismaise vara efektiivsema konfiskeerimise, samuti ühtlustavad kodanike õiguste kaitse Euroopa Liidu liikmesriikides.Seaduseelnõu eesmärk on muuta rahvusvaheline koostöö kriminaalmenetluste läbiviimisel paremaks ja teiste liikmesriikide otsuste tunnustamine efektiivsemaks. Näiteks selleks, et inimesed ei saaks enda vara konfiskeerimise vältimiseks mõnda välisriiki peita, võib tulevikus ka teine ELi liikmesriik selle konfiskeerida. Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul tähendab see seda, et kurjategijatelt konfiskeeritakse näiteks ka Hispaanias olev luksusauto või muu ebaseaduslike vahendite arvelt soetatud vara. Samuti on üks oluline muudatus lähenemiskeelu rahvusvaheline tunnustamine. „Lahtiseletatult tähendab see inimese jaoks seda, et kui näiteks teda rünnanud isiku suhtes on kohaldatud Eestis lähenemiskeeldu, siis saab seda taotleda ka mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis. Kui kannatanu otsustab Eestist ära kolida ja lähenemiskeelu saanud isik talle järgneb, siis peab elukohaks olev liikmesriik tagama ohustatud isiku kaitse ka oma riigis,“ selgitas justiitsminister. Muudatuste kohaselt on edaspidi Eestil kohustus teise ELi riigi taotlusel võtta karistuse kandmiseks vastu Eesti kodanikke, kelle alaline elukoht on Eestis. Teises riigis vanglakaristust kandva isiku nõusolek ei ole seejuures selleks vajalik. Sama kehtib ka vastupidisel juhul ehk teised liikmesriigid on kohustatud võtma siin kuriteod toime pannud ja kohtuotsuse saanud isikud karistust kandma enda elukohariiki. Samuti tunnustatakse uue seaduse järgi vastastikku nii vangistuse mõistmist kui tingimisi vangistusest vabastamise otsust. „Selline muudatus lahendab praktikas esinenud probleeme, kus välismaalastele ei saanud mõista tingimisi karistust, kuna nende elukohariik ei olnud kohustatud jälgima, kas inimene tingimisi vabastamise reegleid ka järgib või mitte. Seaduse jõustumisel võib Eestis tingimisi karistatud isik reeglite rikkumise eest kodukohariigis minna seal vangi,“ märkis minister. Teatud tingimustel on tulevikus võimalik tunnustada teises Euroopa riigis tehtud tagaseljaotsuseid juhul, kui isik oli teadlik kohtumenetlusest, kuid ei ole selles osalenud ega tehtud otsust vaidlustanud. Lisaks juba kehtivas seaduses kahtlustataval ja süüdistataval olevatele õigustele näeb seadusemuudatus ette tingimused, millal isikule tuleb anda teavet tema vastu esitatud kahtlustuse või süüdistuse sisu kohta, samuti millal ja kui suures ulatuses on tal õigus tutvuda kriminaaltoimikus sisalduvate materjalidega. Ühtlasi tuleb edaspidi anda kahtlustatavatele ja süüdistatavatele, kellelt on vabadus võetud, õiguste deklaratsioon. Õiguste deklaratsiooni puhul on tegemist infomaterjaliga, mille eesmärk on lihtsas ja arusaadavas keeles selgitada isikule tema õigusi, kohtu loata kinnipidamise maksimaalset tähtaega ning seda, kuidas enda õigusi paremini kaitsta. Kohtulahendis asendatakse edaspidi süüdimõistetu nimi initsiaalidega. Initsiaalidega ei asendata raskemate kuritegude nagu mõrva, inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastase, inimkaubanduse, seksuaal-, narko-, riigivastase ja ametialase kuriteo eest süüdimõistetud isiku nime.Eelnõu on planeeritud seadusena jõustuma kahes etapis. Rahvusvahelist koostööd puudutav osa jõustub 1. jaanuaril 2015. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi