Kohtureform jätkub sellel aastal Tartu kohtutes

Justiitsministeerium ja Tartu kohtud allkirjastasid koostöökokkuleppe, mille järgi alustavad kohtujuristid sellest aastast lisaks Harju maakohtule tööd ka Tartu maakohtu, halduskohtu ja ringkonnakohtu juures. „Kohtute töö reformimise laiemaks eesmärgiks on muuta õigusemõistmine kodanikele kiiremaks ja kvaliteetsemaks. Selleks asuvad kohtute töö paremaks korraldamiseks kohtunikke abistama kohtujuristid, kellele on seatud kõrgemad haridus- ja kutsenõuded. Kohtujuristide lisamine kohtute koosseisu võimaldab kohtunikel senisest enam keskenduda sisulisele õigusemõistmisele ja seeläbi lühenevad eeldatavalt ka menetlusajad,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. Vastavalt koostöökokkuleppele luuakse Tartu maakohtu juurde 14, Tartu halduskohtu juurde kaks ja Tartu ringkonnakohtu juurde kuus uut kohtujuristi ametikohta, kelle leidmiseks kuulutati välja avalik konkurss. Hiljemalt 2015. aasta lõpuks on kavas viia Põlva ja Võru kohtumajad ühtse juhtimise alla ehk valida kahele kohtumajale ühine juht. „Sõlmitud kokkuleppe  eesmärgina tuuakse tavapäraselt välja menetluse kiirust. See on mõõde, mis olulisel määral sõltub lisaks kohtu töökorraldusele ka kohtuskäijatest endist. Samas huvitab ilmselt iga kohtusse pöördujat, et lisaks võimalikult kiirele lahendusele oleks tulemus ka kvaliteetne. Ja seda juba esimeses kohtuastmes,“ ütles Tartu maakohtu esimees Liivi Loide. „Kohtupidamine on meeskonnatöö – ilma heade teadmiste ja oma ülesandeid vastutustundlikult  täitvate ametniketa on kohtunikul väga keeruline, kui mitte võimatu teha  tööd vastavalt meile pandud  ootustele. Kõnealune koostöölepe võimaldab  üle vaadata ka seniste ametnike töökorralduse ja nende poolt tehtavat väärtustada. Sellele lisaks peaks olulisel hulgal täiendavate kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialistide tööle võtmine võimaldama kohtutelt oodatavate arengute saavutamist,“ lisas Loide. Eelmisel aastal Harju Maakohtus alguse saanud muudatused näitavad, et kohtujuristide lisandumine aitab kohtunikel kiiremini kvaliteetse kohtuotsuseni jõuda. Kohtu jõudlus on 11 kuuga kasvanud ning kuigi kohtusse tuleb sisse rohkem kohtuasju, siis vähenenud on ka kohtuasjade jääk, see tähendab, et kohus lahendab rohkem asju, kui kohtusse saabub. 2013. aasta 11 kuu statistika kinnitab, et pärast kohtureformi algust Harju maakohtus on sealsed menetlusajad võrreldes 2012. aastaga lühenenud kriminaalasjades ca 20%, tsiviilasjades 18% ja väärteomenetluse asjades 7%. Kohtumenetluskulude kindlaksmääramise asjades on menetlusaeg lühenenud aga lausa ligi 56%. Justiitsministeerium eraldab alates 2014. eelarveaastast Tartu kohtutele käesoleva kokkuleppega kokku lepitud arengueesmärkide kuludeks kuni 1 037 353 eurot. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Pevkur: uus väärteomenetlus on kiirem ja arusaadavam

Justiitsminister Hanno Pevkur tutvustas riigikogule täna uut väärteomenetluse seadustiku eelnõu, mis aitab kaasa väärteomenetluste kiirendamisele ja tõhustamisele, on arusaadavam nii inimesele kui menetlejale ning tagab paremini isikute põhiõigused. "Kiirema ja efektiivsema menetluse eesmärk on, et karistus järgneks võimalikult kiiresti teole ja karistada saanud inimene tajuks seost valesti käitumise ja sellele järgneva karistuse vahel. Nii pakub uus seadus kiiremat menetlust näiteks alaealiste suhtes, kuna lubab edaspidi alkoholi tarbimiselt või suitsetamiselt tabatud noorele vormistada karistuse kiirmenetlusena kohapeal," ütles justiitsminister Hanno Pevkur. Alaealise kaitse eesmärgil tuuakse sisse tema seadusliku esindaja võimalus osaleda menetluses, kelle mitte ilmumine samas ei takista menetlustoimingu läbiviimist. Sellega välditakse võimalikku menetluse venitamist ja alaealise allutamist menetlustoimingule vajalikust pikemalt. Oluline on, et alaealise seaduslik esindaja oleks informeeritud alaealisele väärteomenetluse kohaldamisest, mistõttu on menetleja kohustus alaealise seadusliku esindaja teavitamine esimesel võimalusel.   Ühe olulisima muudatusena antakse vähetähtsa väärteo puhul menetlejale õigus kaaluda menetluse alustamata jätmist ja piirduda suulise hoiatamisega. "Näiteks saaks autojuhile, kelle auto numbrimärk must on, paluda tal see puhtaks teha, mitte asuda väärteotrahvi vormistama. Paljude väiksemate rikkumiste puhul on väärteo toime pannud isiku väljaselgitamisele kuluv ressurss ja bürokraatia ka ebaproportsionaalselt suur, arvestades menetlusest saadavat kasu," selgitas minister. Seadusemuudatusega pikendatakse ka karistusena mõistetud rahatrahvi vabatahtliku tasumise aegu. Vabatahtliku tasumise aeg seatakse vastavusse mõistetud rahatrahvi summaga, st suuremat trahvisummat on võimalik tasuda pikema aja jooksul ehk senise 15 päeva asemel kuni 90 päeva jooksul. Selle muudatuse eesmärk on vähendada täitemenetlusega isikule kaasnevaid kulusid. Muudatused puudutavad veel kiirmenetluse kasutamist raskemate rikkumiste korral, samuti vara arestimist konfiskeerimise tagamiseks väärteomenetluses. Lisaks muudavad mitmed täiendused kohtumenetlust kiiremaks, võimaldades lühemaid menetlustähtaegu, elektrooniliste kanalite kaudu valminud lahendist teavitamist või ka kohtukutse kättetoimetamise kiirendamist. Väärteomenetluse seadustiku kodifitseerimine toimub Euroopa Sotsiaalfondist rahastava inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ programmi „Parema õigusloome arendamine“ raames. Eelnõu väljatöötamise kodifitseerimiskomisjoni kuulusid justiitsministeeriumi, siseministeeriumi, Tallinna ringkonnakohtu ja Riigikohtu esindaja. Kodifitseerimiskomisjoni töösse olid kaasatud ka Põhja Prefektuurist väärteomenetlusega kokkupuutuvaid politseiametnikud ja Sisekaitseakadeemia õppejõud, eesmärgiga pöörata enam tähelepanu praktikas tõusetunud lahendamist vajavatele probleemidele ja võtta arvesse paremat praktikat. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Inimeste mure kuritegevuse pärast püsib jätkuvalt madalal tasemel

Kui viimase eurobaromeetri küsitluse andmetel peavad Eesti elanikud riigi ees seisvateks peamisteks muredeks hinnatõusu, majandust ja töötust, siis kuritegevust peab Eesti peamiseks mureks 7% inimestest.  Euroopa Liidus keskmisena peab kuritegevust peamiseks mureks 11% elanikest. Kuritegevusest olulisemateks riigi ees seisvateks muredeks peavad eestlased järgmisi teemasid: hinnatõus (50%), majandus (33%), töötus (31%) , tervishoid ja sotsiaalkindlustus (25%), pensionid (13%), maksud (10%) ja haridus (10%). Kuritegevusest vähemoluliseks peeti näiteks energeetika- ja keskkonnaküsimusi (2%) ja immigratsiooni (2%). „Jätkuvalt madalal tasemel püsiv mure kuritegevuse pärast ning ka kuritegude üldarvu langemine näitab, et inimesed ei puutu oma igapäevaelus kuritegevusega nii palju kokku kui näiteks aastatel 2004-2007, mil kuritegevust peeti Eesti peamiseks probleemiks,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur eurobaromeetri tulemusi kommenteerides. Alates 2010. aasta sügisest on mure kuritegevuse pärast olnud stabiilselt madal. 2013. aasta sügisel kogutud andmetest selgub, et kuritegevus on 7% Eesti elanike hinnangul riigi ees seisvaks põhiliseks probleemiks, olles langenud üldises probleemide järjestuses madalale, kaheksandale kohale. Eurobaromeetri küsitlustes on vastajatel võimalik teha kaks valikut järgnevast loetelust: hinnatõus, majanduslik olukord, kuritegevus, tervishoiusüsteem, energia- ja keskkonnakaitsega seotud teemad, tööpuudus, maksud, pensionid, haridussüsteem, elamumajandus, kaitse- ja välispoliitika, sisseränne, terrorism, valitusvõlg, muu, ei oska öelda. Uuringu tulemustega saab tutvuda siin. Eurobaromeetri kodulehega saab tutvuda siin. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Eelmisel aastal registreeriti üle 19 000 uue ettevõtte

2013. aastal registreeriti äriregistris 19 166 uut ettevõtet, mis on 577 võrra rohkem kui eelneval aastal. Registreeritud ettevõtetest 14 220 on osaühingud, 21 aktsiaseltsid ja 2200 füüsilisest isikust ettevõtjad. „Mul on hea meel, et valdav enamus uutest äridest asutati läbi ettevõtjaportaali, mis näitab, kui lihtne on Eestis on ettevõtlusega alustamine. Kui on ideed ja julgust, siis piisab ID-kaardi olemasolust, et ühe päevaga kõik ettevõtluseks vajalik korda saada. Ettevõtjaportaali kaudu saab esitada äriregistrile dokumente ja majandusaasta aruandeid elektrooniliselt, registreerida uue ettevõtte, muuta andmeid ja ettevõtte ka registrist kustutada või likvideerida,“ kommenteeris justiitsminister Hanno Pevkur eelmise aasta kokkuvõtet. Ilma kohese osakapitali sissemakseta asutati 9927 osaühingut ehk ca 70% kõigist osaühingutest. See võimalus sobib eriti hästi pisiettevõtlusega alustamisel, näiteks hobist alguse saanud ettevõtte puhul. Aasta kõige aktiivsem kuu ettevõtlusega alustamiseks oli aprill, kui asutati 2030 uut ettevõtet, neist 1377 osaühingut, 3 aktsiaseltsi ja 247 füüsilisest isikust ettevõtjat. Andmed põhinevad e-äriregistri teabesüsteemil, mis on kohtute registriosakondade andmebaasile tuginev teenus, koosnedes äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri digitaalsetest andmetest. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsministeerium kutsub ennetama noorte kuritegevust

Alates 13. jaanuarist saavad kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, vabaühendused, riigiasutused ja maavalitsused taotleda rahastust programmist “Riskilapsed ja –noored”, et ennetada laste ja noorte kuritegevust. Kuriteoennetuse taotlusvoorus rahastatavate projektide tulemusena loodetakse algatada mitu kogukondlikku kuriteoennetuse programmi. Sihtrühma kuuluvad laste ja noorte kõrval ka nende pereliikmed ning laste ja noortega tegelevad inimesed. Taotlusvooru kaudu toetatakse kuriteoennetusele suunatud võrgustike loomist, uuringute läbiviimist, kogemuste vahetamist ja uute teadmiste hankimist. Toetatakse ka programme, mille puhul on juba teada, et sellised ennetustegevused on juba varasemalt toiminud. Samuti võib projektide raames ellu viia tegevusi, millega pakutakse koolitusi, tõstetakse pädevusi ning aidatakse luua koostöövõrgustikke. Eelistatakse projekte, mida viib ellu mitu koostööpartnerit. “Kuritegude ennetamine kannab enim vilja just laste ja noorte hulgas, kes pole veel jõudnud kuritegelikule teele astuda. Samuti on oluline tegeleda kuriteoennetusega kohalikul tasandil, kuna väikses kogukonnas elavad inimesed teavad oma kodukoha probleeme kõige paremini,” ütles justiitsminister Hanno Pevkur. Norra Kuningriigi ja EMP finantsmehhanismide toel eraldatakse taotlusvoorus „Kogukondlikud kuriteoennetuslikud algatused“ 295 146 eurot (minimaalne projekti toetussumma on 5000 ja suurim 60 000 eurot). Täpsemat infot saab justiitsministeeriumi väikeprojektide koordinaatorilt Rainer Rohtlalt ( Rainer.Rohtla@just.ee, tel 620 8224) ja “Riskilaste ja noorte” programmi kodulehelt. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Parim Valvur 2013 on Risto Ilves

Vanglateenistus andis eile õhtul Tartus välja Parima Valvuri auhinna, mille sai sellel aastal Tallinna vangla vanemvalvur Risto Ilves.  „Parimate valvurite tunnustamisest on saanud vanglateenistusele traditsioon, mida viiakse läbi juba neljandat aastat. Parim valvur on parimate tööoskustega ametnik,  kes on ühtlasi töökaaslastele asjalik kolleeg,“ ütles justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Priit Kama. 2013. aasta Parima Valvuri tiitli pälvis sellel aastal Tallinna vangla neljanda üksuse vanemvalvur Risto Ilves. „Risto Ilves on kohusetundlik, vastutusvõimeline ning usaldusväärne ametnik. Ta on andnud suure panuse üksusesisese positiivse õhkkonna loomisele ja ülevalhoidmisele. Lisaks on ta aktiivne töökorralduslike muudatuste elluviija ja kolleegide abistaja. Ta on ka uute valvurite ja vanglaametniku kutseõppe praktikantide juhendajaks. Risto Ilvese kiire reageerimine aitas eelmise aasta aprillis lahendada olukorra, kus kinnipeetav ründas vangla sotsiaalosakonna töötajat isetehtud lõikeriistaga,“ rääkis Kama. „Tänan ka omalt poolt valvureid, kes vaatamata suurele koormusele teevad tööd pühendumuse ja innuga. Valvuri töö nõuab nii füüsilist kui vaimset pingutust. Vangide arvu vähendamise suunal liikuv kriminaalpoliitika teeb loodetavasti ka valvurite rutiinse igapäevatöö lihtsamaks,“ märkis auhinna üleandmise üritusel peetud kõnes justiitsminister Hanno Pevkur. Autasud antakse välja seitsmes kategoorias. Lisaks aasta parima valvuri tiitlile said auhinna veel järgmised valvurid: Kõige sportlikuma valvuri tiitli pälvib enim spordis silmapaistvaid tulemusi saavutanud valvur, kelleks sai Tartu vangla saatmisosakonna vanemvalvur Maanus Jõevee. Kõige paremini sündmusi lahendav valvur on ametnik, kes reageerib ohtlikus olukorras kiiresti ning on saavutanud häid tulemusi läbiotsimistel ja muul viisil rikkumiste kõrvaldamisel. Selles kategoorias  sai auhinna Viru vangla järelevalveosakonna vanemvalvur Sander Roberts. Kõige abivalmima valvuri kategoorias tunnustatakse valvurit, kes on avatud suhtleja, viisakas, abivalmis ja abistab alati kolleege, juhendab uusi töötajaid ja praktikante. Selles kategoorias sai auhinna Harku ja Murru vangla Harku vangistusosakonna vanemvalvur Elli Elva. Kõige innovaatilisem valvur on aktiivne ja uuendusmeelne ning on esitanud asjalikke töökorralduslikke ettepanekuid, mis on ka ellu viidud. Kõige innovaatilisema valvuri tiitli sai Tartu vangla esimese üksuse vanemvalvur Endel Rebane.  Kõige paremini relvi kasutava valvuri kategoorias tunnustatakse väga heade laskmistulemuste ja erivahendite kasutamise oskusega valvurit, kelleks sai Tartu vangla järelevalveosakonna vanemvalvur Priit Viin. Parima noor valvur on ametnik, kes on valvurina töötanud kuni kaks aastat, kuid juba näidanud üles tööks vajalikke väga häid oskusi ja omadusi. Parimaks nooreks valvuriks sai Tartu vangla kolmanda üksuse valvur vanemvalvuri ülesannetes Ervin Toots.  Vanglateenistus on parimaid valvureid tunnustanud alates 2011. aastast. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Ettevõtluskeskkond muutub lihtsamaks ja selgemaks

Valitsus otsustas täna saata Riigikogule arutamiseks seaduseelnõu, mille eesmärk on muuta ettevõtluskeskkond selgemaks ja vähem bürokraatlikuks nii ettevõtjatele, kodanikele kui ka järelevalveasutustele. Eelnõu järgi on üks olulisemaid muudatusi ettevõtjatele näiteks tegevuslubade andmise reeglite muutmine. Osadel tegevusaladel lisatakse teavitamiskohustus ja osadel loobutakse sellest. Näiteks lisandub teavitamiskohustus biotsiidi ja hambavalgendustoodete hulgimüügile. Teavitamiskohustusest loobutakse eelnõu järgi seni registreeringukohustusega olnud tegevusaladel elektriohutusseaduses, kaubandustegevuse (alkoholi- ja tubakatoodete müügile jääb teatamiskohustus alles) ja masina ohutuse seadustes. See tähendab, et edaspidi reguleerivad nimetatud valdkondi praegugi kehtivad kvalifikatsioonipõhised nõuded ehk ohutuse arvelt järeleandmisi ei tehta. Samuti on loobutud teatamiskohustusest näiteks majutusasutusena tegutsemise teenuse juures. Eelnõus lisanduvad mõningatele tegevusaladele tegevusloa kohustus, näiteks finantseerimisasutusena tegutsemisel ning vedelkütuse müügi, ekspordi-impordi ja hoiustamise korral. Kui täna tuleb ettevõtjal sõltuvalt valdkonnast taotleda tegevusluba või registreeringut majandustegevuse registris, siis pärast uue seaduse kehtimahakkamist on valdkondi, kus tegutsemiseks peab olema loakohustus, senisest vähem. Paljud valdkonnad, kus seni oli vajalik luba või registreering, lähevad nö vaba majandustegevuse alla. Üldosa jõustumisega rakendub uus süsteem, tagades kogu tegevuslubade ja teavitamiste elektroonilise menetluse võimaluse läbi ühtse kontaktpunkti, milleks on eesti.ee teabevärav. Üldosa seadus jõustub tervikuna 1.07.2014. Majandushaldusõiguse üldosaga ühtlustatakse ligi 100 erinevat majandustegevust reguleerivat õigusakti. Valdkondade erisusi jäävad reguleerima eriseadused, mis lähtuvad üldisest regulatsioonist. Üldosa eesmärk on suurendada õigusselgust, kaotada põhjendamatud piirangud ettevõtlusvabadusele ja teha ettevõtjatele tegutsemine lihtsamaks. Majandushaldusõiguse kodifitseerimisprojekti ettevalmistamine algas 2007. aasta kevadel ning majandustegevuse seadustiku üldosa seadus võeti vastu 2011. aasta kevadel. Nimetatud seaduse loomise põhjuseks on probleem, et tänases õiguses on ettevõtluspiirangud väheohtliku iseloomuga tegevuste puhul kohati ebaproportsionaalselt koormavad, eelkõige näiteks kaubandustegevuse valdkonnas. Samas aga on riigil vahel võimatu näiteks tarbijatele või keskkonnale ohtlikke ettevõtjaid tõhusalt kontrollida ning vajadusel nende majandustegevust keelata. Majandushaldusõiguse üldosaga soovitakse süstematiseerida kõikvõimalike ametlikke teatamiskohustusi, registreeringuid, tegevuslubasid, litsentse, tunnustamisotsuseid, kooskõlastusi ja muid sääraseid kohustuslikke autorseerimisskeeme. Majandushaldusõiguse kodifitseerimine toimub Euroopa Sotsiaalfondist rahastava inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ programmi „Parema õigusloome arendamine“ raames.     Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Digitaalsed lahendused võimaldavad kohtulike registrite tööd edaspidi korraldada ühtselt üle Eesti

Valitsus kiitis heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud kohtute seaduse eelnõu, millega reformitakse kohtulike registrite pidamist ja muudetakse kohtunikuabi ametisseastumist.Eelnõu järgi töötavad kohtunikuabid tulevikus ainult kohtulike registrite pidamise juures ja maksekäsuosakonnas ning neile ei või anda lahendamiseks õigusemõistmisega seotud laiemaid ülesandeid, näiteks menetluskulude kindlaksmääramist. Õigusemõistmist kohtutes toetavad  kohtujuristid. Eelnõuga korrastatakse ka registrite juhtimis- ja halduskorraldust ning vabastatakse maakohtute direktorid alates seaduse jõustumisest registrite haldamisega tegelemisest. Kuna kohtulikud registrid on viimastel aastatel üle läinud väga suures mahus digitaalsetele lahendustele, on mõistlik erinevate kohtute juures asuvate kinnistusosakondade ja registriosakondade juhtimine viia ühe kohtu, täpsemalt Tartu Maakohtu juurde. Muudatus võimaldab üle Eesti kõikides piirkondlikes talitustes tagada ühtse töökorralduse. Lihtsamaks muutub ka kohtunikuabi ametisse astumise kord, kuigi kvalifikatsiooninõudeid ei leevendata. Tulevikus asendatakse kohtunikuabi aeganõudev ettevalmistusteenistus ettevalmistuskava täitmisega, mis võimaldab kiiremini täita vaba kohtunikuabi ametikoha ja annab kohtunikuabi konkursil osaleda soovijale kindluse jätkata oma senisel töökohal kuni uude ametisse nimetamiseni. Teisest küljest toob ettevalmistuskava täitmise võimaldamine kohtunikuabi konkursile rohkem kandidaate, kelle hulgast on võimalik välja valida parimad.       Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi