Eelmisel aastal anti Eestis välja ligi 80 patenti

2013. aastal kandis Eesti patendiamet registrisse 78 patenti ja 68 kasulikku mudelit. „Kõige enam ehk 30% möödunud aastal välja antud patentidest kuulub rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi inimeste eluliste vajaduste rahuldamiseks. Nii näiteks patenteeriti meetod indiviidi energiakasutuse jälgimiseks infosüsteemi abil. Ka kasulike mudelite osas oli 26% selliseid, mis suunatud igapäevaelus toimetamiseks. Siin võib näitena tuua kokkumonteeritava kasvuhoone. See näitab, et just igapäevaelu hõlbustavaid leiutisi on võimalik edukalt patentida ning selle abil ka tulu saada,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur.  Kehtivate patentide osas on kõige suurem osakaal keemia, metallurgia valdkonnas ja kasulike mudelite puhul on neid enim inimeste eluliste vajaduste rahuldamise valdkonnas. Patendiameti peadirektor Matti Päts täpsustas, et Eesti isikutele kuulub mullu välja antud 78 patendist 47 ehk 60% ja 68 registreeritud kasulikust mudelist 58 ehk 85%. „Veel on patente välja antud USA, Saksamaa, Taani jt riikide esindajatele. Kasuliku mudeli tunnistuse on saanud Soome, Venemaa, ©veitsi jt riikide esindajad. Kokku on Eestis antud välja patente 13 ning kasuliku mudeli tunnistusi seitsme riigi elanikele,“ märkis Päts. Kõigist kehtivatest patentidest kuulub kõige suurem osa Rootsi esindajatele – 220 (18%). Järgnevad USA 192 (16%), Saksamaa 155 (13%) ja Eesti 152 (12%) patendiga. Kehtivaid kasulikke mudeleid on enim Eesti elanikel – 370 (90%). 15 ehk 4% kehtivatest kasulikest mudelitest on veel Soome ja Venemaa esindajatel. Kehtivaid patente on kokku 39 riigi esindajal ja kehtivaid kasulikke mudeleid 15 riigi esindajal. 2013. aasta lõpu seisuga on registris kehtivaid patente 1228 ja kehtivaid kasulikke mudeleid 413. Möödunud aastal kustutati registrist 126 patenti ja 99 kasulikku mudelit. Enamasti kustutatakse patent registrist, kuna patendiomanik leiab, et tal ei ole mõistlik patendi jõushoidmiseks enam riigilõivu tasuda. Samuti kustutatakse patent, kui selle kehtivusaeg on lõppenud või  kui patent on tühistatud tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse või kohtuotsuse alusel. Statistikaga on võimalik lähemalt tutvuda patendiameti kodulehel. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Eelmisel aastal vähenes nii vangide kui ka kriminaalhooldusaluste arv

Justiitsministeerium avaldas vanglate aasta ülevaate, mille kohaselt oli aastavahetusel 260 vangi ja 627 kriminaalhooldusalust vähem kui aasta varem.Kui 2013. aasta alguses oli vange 3286 ja kriminaalhooldusaluseid 6766, siis aasta lõpul olid need arvud vastavalt 3026 ja 6139. Sotsiaalprogrammides osales 961 vangi (aasta varem 902) ja 989 kriminaalhooldusalust (aasta varem 1091). Vangid osalesid enim sotsiaalprogrammides, mis käsitlevad sõltuvusainetega toimetulekut ja parandavad sotsiaalseid oskuseid ning kriminaalhooldusalused peamiselt liiklusohutus- ja sõltuvusprogrammis. Riigikeele õppe eri tasemekursuste läbinud vangide arv suurenes võrreldes 2012. aastaga 680-lt 763-le. Üldhariduskoolis õppivate vangide arv kasvas eelmise aastaga võrreldes mõnevõrra. Põhikoolis õppis 2013/14. õppeaasta algul 171 vangi (eelmise õppeaasta algul 135), gümnaasiumis 90 vangi (aasta varem 76). Kutsekoolis käis õppeaasta algul 269 vangi (aasta varem 256). Aasta jooksul ei pandud vanglates toime mõrvu ega tapmisi. Vägistamise kahtluse tõttu alustati eelmisel aastal vanglates kaks kriminaalasja, millest ühel juhul ei leidnud kuriteokahtlus tõendamist, teises asjas kriminaalmenetlus kestab. Aasta jooksul toimus vanglates kaks enesetappu (2012. aastal neid ei olnud). Haiguse tõttu suri vangistuse ajal kolm vangi (2012. aastal viis). Vanglate 2013. aasta ülevaate leiate vanglate kodulehel. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

1. jaanuaril muutub 73 seadust

Riigi Teataja andmetel muutub alates 1. jaanuarist 73 seadust ehk pea 400 kehtivast seadusest 73-l jõustub uus ajakohane tervikteksti redaktsioon.Võrdluseks saab välja tuua, et 2012. aasta alguses jõustus 65 ja 2013. aasta alguses 87 seaduse muudatust. „Justiitsministeeriumi haldusalas jõustub uue aasta algusest olulisima muudatusena vandetõlgi seadus. Sellega muutub vandetõlgi kutse sarnaselt advokaatidele vabaks elukutseks, millele ei kehti piirangud tegevusaladele, tööpiirkondadele või töötasule. Samuti antakse avalike dokumentide tõlkimise õigus vandetõlkide ainupädevusse, st et tulevikus ei pea notarid enam kinnitama tõlkija allkirja ega tõlke õigsust,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. Seni tegutsesid vandetõlgid avalik-õigusliku ameti kandjatena. Vandetõlkidega seotud muudatused jõustuvad järk-järgult perioodil 2015-2020. Justiitsministeerium juhib samuti tähelepanu sellele, et majandustegevuse üldosa seadustiku jõustumine lükkus 1. jaanuarilt edasi 1. juulile 2014. 2014. aasta jaanuarist jõustub 180 seaduse või üleriigilise määruse muudatust, neist vabariigi valitsuse määrusi 20 ja justiitsministri määrusi 22. Ministrite määrustest muutuvadki 1. jaanuaril kõige enam justiitsministri määrused. 1. jaanuarist ei muutu ühtki välisministri ega kultuuriministri määrust. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Riigi Teatajas avaldati 2013. aastal rekordarv õigusakte

Riigi Teatajas avaldati lõppeval aastal ligi 16 000 õigusakti, mis on võrreldes varasemate aastatega rekordarv.Võrdluseks tõi justiitsminister Hanno Pevkur välja, et 2012. aastal avaldati 9312  ja 2011. aastal  4092 õigusakti. „Sellise kasvu põhjuseks on eelkõige kohalike omavalitsusüksuste määruste avaldamisega alustamine alates 2013. aastast. Neid avaldati Riigi Teatajas lõppeval aastal kokku üle 10 000, aasta varem oli see arv pea poole väiksem ehk üle 5000,“ selgitas justiitsminister Hanno Pevkur.  2013. aastast on vastavalt Riigi Teataja seadusele ja kohaliku omavalituse korralduse seadusele kõikide vastuvõetud kohaliku omavalitsuse üksuste määruste ja nendega koos ajakohaste terviktekstide avaldamine Riigi Teatajas nendele õigusliku jõu andmiseks kohustuslik. Lisaks alustati 2013. aasta novembris Riigi Teatajas seaduste ingliskeelsete tõlgete avaldamisega. Kuni aasta lõpuni avaldati 375 seaduse erinevat ingliskeelse tõlke redaktsiooni. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsministeerium ootab arvamusi Euroopa Liidu algatustele autoriõiguste küsimuses

Euroopa Komisjon algatas autoriõiguste parema kaitse tagamiseks liikmesriikides avaliku konsultatsiooni. Arvamust võivad avaldada kõik, keda autoriõiguste küsimus puudutab või huvitab, tarbijatest kuni ettevõtete ja avalike organisatsioonideni. Komisjonile saabunud arvamuste abil soovitakse  kaasajastada autoriõiguste alast regulatsiooni digitaalse siseturu tingimustes ning tagada parem ligipääs autoriõigustega kaitstud ja kvaliteetsele sisule veebis. „Autoriõiguste kaitse on järjest suureneva digiseadmete kasutamise juures saanud hoopis laiema tähenduse. Seetõttu soovimegi avaliku konsultatsiooniga teada saada huvigruppide ootusi antud küsimuses ja seda, millised võiksid olla digiajastul autoriõiguse regulatsioonide piirid,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. Avalik konsultatsioon on avatud kuni 5. veebruarini 2014 ning kõigil soovijatel on võimalik esitada oma seisukohad otse Euroopa Komisjoni aadressil markt-copyright-consultation@cec.europa.eu. Täpsemalt saab algatuse kohta lugeda siit. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsministeerium ootab arvamusi ärisaladuse paremat kaitset tagava ettepaneku osas

Euroopa Liit saatis liikmesriikidele ettepaneku oskusteabe ja ärisaladuse ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise vastast kaitset puudutava direktiivi osas. Justiitsministeerium ootab ettepanekuga seoses huvigruppide seisukohti.„Ettepaneku eesmärk on tagada, et avalikustamata oskus- ja äriteabel põhinev Euroopa ettevõtjate ja teadusasutuste konkurentsivõime oleks piisavalt kaitstud. Samuti tahetakse luua paremad tingimused ja raamistik innovatsiooni arendamiseks ja kasutamiseks ning teadmiste levimiseks siseturul,“ selgitas justiitsminister Hanno Pevkur.  Ärisaladusele ja selle ebaseaduslikule omandamisele soovitakse anda seaduslik definitsioon ning kehtestada ärisaladuse kaitse tagamiseks paremad õiguslikud vahendid.  Ärisaladuse omajale tuleb need kättesaadavaks teha juhul, kui kolmas isik ärisaladuse ebaseaduslikult omandab, avalikustab või seda kasutab. Selleks, et tagada direktiivi tulemuslik kohaldamine ning taotletud eesmärkide saavutamine, on ette nähtud meetmete täitmata jätmine karistatav. Samuti kehtestatakse direktiiviga järelevalvet ja aruandlust käsitlevad sätted. Justiitsministeerium ootab huvigruppide tagasisidet ja arvamusi hiljemalt 10. jaanuariks 2014, et kujundada Eesti vabariigi seisukoht direktiivi algatuse menetlemisel. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Pevkur: lõppev aasta oli õigusloomes oluliste reformide aasta

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on 2013. aastale tagasi vaadates põhjust tõdeda suurte ja oluliste reformide tegemist õigusloome valdkonnas. „Jõustusid uus avaliku teenistuse seadus, korruptsioonivastane seadus ja korruptsioonivastane strateegia. Valmis said uute terviktekstidena väärteomenetluse seadus, korteriühistu- ja korteriomandiseadus, ehitusseadustik, planeerimisseadus. Olulised muudatused on ette valmistatud karistusõiguses, perekonnaõiguses, tsiviilkohtupidamises. Lõpusirgel on korrakaitsereform ja alguse sai kohtumenetluste kiiremaks muutmiseks kohtujuristide programm. Seda loetelu võiks veelgi pikendada näiteks ettevõtjate elu lihtsustamiseks välja arendatud ettevõtjaportaali raamatupidamismooduliga ja väga paljude teiste oluliste muudatustega - ehk kokkuvõtvalt on tehtud väga palju olulisi samme muutmaks Eesti õigusruum kindlamaks, selgemaks ja paremini läbipaistvamaks,“ ütles aastat kokku võttes justiitsminister Hanno Pevkur. „Lisaks tahaksin ära märkida, et 2013. aastal võeti riigikogus vastu eelnõu, mis karmistab karistusi laste seksuaalse väärkohtlemise eest, aitab tulemuslikumalt tõkestada laste vastu suunatud seksuaalkuritegude toimepanemist ning kriminaliseerib juurdepääsu lastepornole. Samuti tehti korda karistusregister ning muutus lihtsamaks kuritegelikul teel saadud vara konfiskeerimine,“ tõi minister veel mõned näiteid olulisematest teemadest. 2013 olulisemad märksõnad Karistusõigus Valitsus kiitis heaks karistusõiguse revisjoni, mille eesmärk on vähendada karistatavate tegude arvu, kõrvaldada ülekriminaliseerimine, suurendada haldussunni rakendusala, korrastada karistusõiguse süsteemi, kõrvaldada kattumised kuritegude ja väärtegude koosseisudes ning täpsustada karistatavate tegude koosseisude kirjeldusi. Parlamenti saadeti ka uus väärteomenetluse seadus, mis aitab kaasa väärteomenetluste kiirendamisele ja tõhustamisele, vähendab bürokraatiat ning tagab paremini inimeste, s.h alaealiste põhiõigused. Eraõigus Üheks olulisemaks tegevuseks oli palju aega ja tööd nõudnud ning kõiki korteriomanikke puudutava korteriomandiseaduse ja korteriühistuseaduse eelnõu saatmine parlamenti. Eelnõu muudab korteriühistute elu selgemaks ja paremaks. Enamus korteriomandit käsitlevaid sätteid koondatakse ühte seadusse ja tagatakse selgus korteriomandite valitsemises. Riigikokku saadeti ka perekonnaseaduse muudatused, millega tehtavad tähtsamad parandused muudavad vanematele lihtsamaks lastega ning laste varaga seotud asjaajamise. Samuti täpsustatakse ülalpidamiskohustuse ja eestkoste küsimusi ning isaduse tuvastamist. Avalik õigus Aprillis jõustus uus avaliku teenistuse seadus, millega avalik teenistus muutus läbipaistvamaks, paindlikumaks ning sarnasemaks erasektoriga. Suurimaks muudatuseks oli tuhandete inimeste üleviimine ametniku staatusest töölepingu alusel töötajateks. Samuti muutus selgemaks ja arusaadavamaks ametnike palgasüsteem.  Jõustusid korruptsioonivastane seadus ja strateegia. Uue korruptsioonivastase seadusega muutus avaliku sektori korruptsiooni ennetamine sisulisemaks. Seadus täpsustab huvide deklareerimist ning piiritleb selgemalt ametiseisundi korruptiivse kasutamise. Strateegia aga on korruptsioonivastases võitluses suunanäitajaks järgmised seitse aastat. Eesmärkideks on edendada teadlikkust korruptsioonist, suurendada otsuste ja tegevuste läbipaistvust, arendada uurimisasutuste uurimisvõimekust ning hoida ära julgeolekut ohustavat korruptsiooni. Korruptsioonivastane strateegia sai ka justiitsministeeriumi aasta projekti tiitli. Riigikogus vastu võetud ja 2014. aasta juulis jõustuv korrakaitseseadus muudab inimeste jaoks selgemaks riikliku järelevalve teostamise ja tagab paremini põhiõiguste kaitse. Korrakaitseseadusega hakkab politsei, ametite ja inspektsioonide poolt teostatav järelevalvemenetlus toimuma ühtsete põhimõtete järgi. Riigikokku saadeti ka ehitusseadustik ja planeerimisseadus, mis muudavad lihtsamaks planeerimise ja ehitamise, samal ajal aga muudavad tugevamaks ehitiste üle  teostatava järelevalve. Kohtupidamine Valmisid tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatused, mille eesmärgiks on oluliselt kiirendada kohtumenetlusega kaasnevate kulude väljamõistmist. Osana kohtureformist alustasid Harju maakohtus tööd kohtujuristid, mille eesmärgiks on kohtunike töökoormust vähendada ja seeläbi ka menetlusaegu lühendada. Reform jätkub 2014. aastal Tartu piirkonnas. Infotehnoloogia Justiitsministeerium on jõudnud lõpusirgele nn raamatupidamismooduli arendamisega, millega saavad alustavad- ja väikeettevõtjad soovi korral alates 2014. aasta kevadest ettevõtjaportaalis ise raamatupidamist teha. Programm genereerib ise aruanded, mida saab esitada maksu- ja tolliametile. Samuti sisaldab tarkvara majandusaasta aruande genereerimise võimalust. Esimesel aastal on programmi kasutamine tasuta.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsministeerium otsib programmi „Riskilapsed ja -noored“ projektitaotluste hindajaid

Justiitsministeerium kuulutab välja konkursi Euroopa Majanduspiirkonna toetustest 2009-2014 rahastatava programmi „Riskilapsed ja -noored“ väiketaotlusvooru „Jätkutugi vanglast või erikoolist vabanenud noortele“ raames esitatud projektitaotluste hindajate leidmiseks.Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist 2009–2014 rahastatud programmi „Riskilapsed ja -noored“ peamine eesmärk on laste ja kuni 26-aastaste noorte heaolu parandamine. Taotlusvoorus „Jätkutugi vanglast või erikoolist vabanenud noortele“ rahastatavad projektid peavad tagama, et kodukohta naasev noor on paremini ette valmistatud oma eluga toime tulema ning inimesed tema ümber oskaksid ja tahaksid teda selles aidata. Hindajatelt eeldame kõrgharidust ja vähemalt kaheaastast töökogemust, mis on seotud erikoolide, vanglate, kriminaalhoolduse või õigusrikkujate rehabilitatsiooniga. Taotluste hindamise erapooletuse tagamiseks ei tohi hindamiste perioodil ega ka varem olla ekspert seotud hinnatava taotluse ja teiste samas taotlusvoorus hinnatavate projektide taotlejate ega projekti partneritega. Juhul kui konkursist võtab osa rohkem eksperte, kui on plaanis värvata, järjestatakse kandidaadid pingeritta. Esimesena hinnatakse töökogemust ning seejärel haridust ja esitatud lisainfot. Värvatavate ekspertide arv selgub pärast taotlusvooru sulgemist 20 jaanuaril. Konkursil osalemiseks täitke ja saatke allolev ankeet koos CV-ga digiallkirjastatult aadressile info@just.ee. Dokumentide esitamise tähtaeg on 10. jaanuaril kell 17. Programmi „Riskilapsed ja -noored“ jätkutoe taotlusvooru materjalidega saate tutvuda veebilehel www.kuriteoennetus.ee. Lisainfo telefonil 620 8224 ning e-posti aadressil rainer.rohtla@just.ee   EKSPERDI ANKEET Euroopa Majanduspiirkonna toetustest 2009–2014 rahastatava programmi „Riskilapsed ja -noored“ projektitaotluste hindajate konkursil osalemiseks palume täita allpool olev ankeet ning saata see koos CV-ga digitaalselt allkirjastatult aadressile info@just.ee. Konkursil osalemise tähtaeg on 10. jaanuaril kell 17. Konkursi korraldaja jätab endale õiguse tähtaega pikendada. Palume täita kõik ankeedis olevad lahtrid ning vastata kõigile küsimustele. Ees- ja perekonnanimi Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Isikukood Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Postiaadress Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Telefon Teksti sisestamiseks klõpsake siin. E-mail Teksti sisestamiseks klõpsake siin.   1.  HARIDUS (õppeasutus, lõpetamise aasta, eriala, kraad, tunnistuse number) Teksti sisestamiseks klõpsake siin. 2.  PRAEGUNE TÖÖKOHT (asutus, alates kuupäev, amet, töö lühikirjeldus) Teksti sisestamiseks klõpsake siin. 3.  TÖÖKOGEMUS (asutus, periood, amet, töö kirjeldus) Teksti sisestamiseks klõpsake siin. 4.  PROJEKTIJUHTIMISE ALASED KOGEMUSED Teksti sisestamiseks klõpsake siin. 5.  TEOSTATUD MUUD SARNASED TÖÖD PROJEKTIDE HINDAMISEL Teksti sisestamiseks klõpsake siin. 6.  SEOTUS  ETTEVÕTETE JA ORGANISATSIOONIDEGA  (palume märkida siinkohal  ära oma liikmelisus, kuuluvus juhtorganistesse vm tööalane seotus erinevate asutustega). Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Nõustun sellega, et justiitsministeerium teeb teostatud tööde kohta järelepäringuid, ja kinnitan andmete õigsust.   /EES- JA PEREKONNANIMI/ (digitaalselt allkirjastatud)   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi