Tulevikus võib uue maja ehitusõiguse saada ka detailplaneeringut koostamata

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud planeerimisseaduse uue tervikteksti, mis muudab detailplaneeringute koostamise lihtsamaks ja seab planeeringu kooskõlastajatele selged ajaraamid. Koos planeerimisseadusega saadeti Riigikogule arutamiseks ka ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse eelnõu. Ehituse ja planeerimise valdkond on viimasel kümmekonnal aastal oluliselt muutunud ja seda reguleerivad õigusaktid on ajale jalgu jäänud. Nii peab näiteks kehtiva õiguse kohaselt eramurajoonis uue elamu ehitamiseks koostama detailplaneeringu, mis enamikel juhtudel ei ole aga vajalik ja on ebaotstarbekas raha kulutamine. Justiitsminister Hanno Pevkur hinnangul on mõistlik, kui olemasolevate majade vahele saab üksikelamu ehitada ka detailplaneeringuta. „Seetõttu pakume välja, et tulevikus saab kohalik omavalitsus detailplaneeringu menetlusest loobuda ja asendada see vähem aja- ning rahalist ressurssi nõudvate projekteerimistingimustega. Samas tuleb muidugi järgida piirkonna hoonestuslaadi ja üldplaneeringut,“ täpsustas Pevkur ja lisas, et võrreldes tänase piiramatu menetlusajaga sätestatakse tulevikuks nõue, et ühegi detailplaneeringu menetlemise tähtaeg ei tohi ületada 3 aastat. Eelnõu kohaselt saab iga inimene nõuda enda kaasamist planeerimismenetlusse. Selleks tuleb anda oma elektroonilised kontaktandmed omavalitsusele, kes peab infot edastama. See on kasulik näiteks olukorras, kus inimese suvila lähedusse kavandatakse motoringrada. Kuna suvilaomanik ei ela seal aasta ringi ega jälgi kohalikku ajakirjandust, siis saab ta ennast sel moel toimuvaga kursis hoida. Riigile või rahvusvaheliselt tähtsate ehitiste planeerimiseks luuakse uus menetlusliik: riigi eriplaneering. Näiteks Rail Balticu puhul tuleb praeguse seaduse järgi algatada planeering eraldi igas maakonnas ja sealt edasi omavalitsustes, uue seaduse kohaselt kasutataks sel juhul riigi eriplaneeringut, mille korraldab üks menetleja maakonnaüleselt. Uue asjana on seaduses ette nähtud merealade riigi tasandil planeerimine. Üleriigiliselt planeeritakse tulevikus territoriaalmere ja majandusvööndi kasutus. Tervikliku visiooni loomine aitab saada parema ülevaate merealade kasutusvõimalustest, näiteks võiks see hõlbustada merealade ärilist kasutuselevõttu. Rakendusseadusega nähakse ette üleminekunormid ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse jõustamiseks. Näiteks sisaldab see reegleid pooleliolevate menetluste lõpetamise kohta. Lähtutud on põhimõttest, et kui ehitusluba enam vaja ei ole, siis peab ehitusloa andja menetluse lõpetama. Kehtestatakse ka selgemad normid ebaseaduslike ehitiste seadustamiseks. Kuna see õigusvaldkond puudutab praktiliselt kõiki Eesti elanikke, pöörati palju tähelepanu kaasamisele. Arvamust küsiti kuuekümnelt asutuselt, organisatsioonilt ja huvirühmalt. Justiitsminister moodustas ehitus- ja planeerimisõiguse korrastamiseks 2008. aastal kodifitseerimiskomisjoni, kuhu kuulusid justiitsministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning siseministeeriumi esindajad. Planeerimisseaduse jõudmisega riigikokku on lõpusirgel Justiitsministeeriumi poolt 2007-2013 juhitud ehitus- ja planeerimisõiguse kodifitseerimisprojekt. Kodifitseerimine toimub Euroopa Sotsiaalfondist rahastava inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ programmi „Parema õigusloome arendamine“ raames. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Nõukogudeaegse tsiviilkoodeksi kehtetuks tunnistav eelnõu läbis esimese lugemise

Justiitsminister Hanno Pevkur tutvustas riigikogule õigusaktide revisjoni eelnõu, millega muudetakse või tunnistatakse kehtetuks üle viiekümne seaduse. Muu hulgas teeb justiitsministeerium ettepaneku tunnistada lõplikult kehtetuks nõukogudeaegne tsiviilkoodeks.Revisjoni läbiviimise peamiseks eesmärgiks oli lõpetada olukord, kus jätkuvalt kehtib Eesti Vabariigis mõni eelmise riigivõimu seadus. Teiseks saadi revisjoniga selge ja kõikehõlmav ülevaade, millised õigusaktid praegu kehtivad ja millised vajavad kehtetuks tunnistamist. Eesmärgiks oli ka see, et Riigi Teatajas oleksid üleval vaid ajakohased õigusaktid. „Üheks kehtetuks tunnistatava seaduse näiteks on nõukogudeaegne tsiviilkoodeks, milles jätkuvalt kehtib neli kahju hüvitamisega seotud paragrahvi. Arvestades, et Eestis on hulk isikuid, kellele juba on määratud nende sätete alusel hüvitis, nähakse eelnõuga ette üleminekusätted hüvitise maksmise jätkamiseks. Samuti on ette nähtud, et kui kellelgi on siiski põhjendatud vajadus nõukogude ajal tekkinud tööga seotud tervisekahju tuvastamiseks, siis on sellise avalduse esitamiseks aega kuni 1. juunini 2014. Tasub meelde tuletada, et tsiviilkoodeksis toodud riigi poolt tööga seotud tervisekahjude hüvitamise põhimõte oli välja töötatud ajal, kui eraettevõtlus puudus ning riik oligi tööandja. Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel loodud õiguses on aga kahju hüvitamine sätestatud võlaõigusseaduses, nõuete aegumine ja õigusjärglus tsiviilseadustiku üldosa seaduses,“ selgitas justiitsminister Hanno Pevkur. Seaduseelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks ka hulk välislepingute ratifitseerimise seadusi, mis käsitlevad Eesti riigile võetud rahalisi kohustusi. Nende seadustega kiideti kunagi heaks laenuvõtmine või rahvusvahelistele pankadele ja organisatsioonidele garantiide andmine, kuid võetud kohustused on nüüdseks täidetud ja laenud tagasi makstud. Eelnõuga muudetakse kokku viite seadust ja tunnistatakse kehtetuks viiskümmend üks seadust. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Kuritegude arv on aastaga vähenenud viie protsendi võrra

Justiitsministeeriumi koostatava kuritegevuse baromeetri andmetel registreeriti 2013. aasta üheteistkümne kuuga 36 219 kuritegu, mida on 1822 ehk 5% võrra vähem kui aasta varem samal ajal. „Praeguseks saab juba hakata tegema 2013. aastast kokkuvõtteid ning võib öelda, et aasta kokkuvõttes on registreeritud kuritegevus võrreldes 2012. aastaga vähenemas umbes 5% võrra.  Kui aasta esimesel kahel kuul püsis kuritegevus samal tasemel 2012. aastaga, siis edaspidi on kuritegevuse langustrend jäänud vahemikku 3-5%,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. Kõige levinum ehk varavastane kuritegevus on vähenenud 9%, sealhulgas varguste arv 12%. Kelmusi on registreeritud 28% võrra rohkem, kusjuures kasvu taga on eelkõige telefonide väljapetmised ja internetipettused (nt jäetakse ostjale kaup kätte toimetamata). Nende kuritegude registreerimine vähenes järsult 2011. aastal ning neid on ka praegu vähem kui 2009. ja 2010. aastal. Isikuvastaste kuritegude arv on suurenenud 3% võrra ning seda eelkõige kergemate vägivallakuritegude arvelt. Kehalise väärkohtlemise juhtumite registreerimine on kasvanud 4% ning ähvardamiste registreerimine 2%  Raskeid isikuvastaseid kuritegusid registreeriti 11 kuuga 55 (45 tapmist ja 10 mõrva) ehk 19 võrra vähem kui eelmisel aastal sama ajaga. Tapmiste tase Eestis on taasiseseisvumisaja madalaimal tasemel. Suurima kasvuga kuriteoliikide hulka kuulub narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, mida on mullusest 93 juhtumi ehk 14% rohkem. Kõige jõudsamalt vähenenud kuriteoliikidest võib mainida omavolilist sissetungi (264 juhtumit ehk 15% vähem) ja avaliku korra rasket rikkumist (83 juhtumit ehk 33% vähem). 2013. aasta registreeritud kuritegevuse ülevaatega saab tutvuda aadressil http://www.just.ee/baromeeter. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Ametlike tõlgete tegemise õigus jääb edaspidi vaid vandetõlkidele

Järgmise aasta alguses jõustub uus vandetõlgi seadus, millega antakse avalike dokumentide tõlkimise õigus vandetõlkide ainupädevusse, st et tulevikus ei kinnita notarid enam tõlkija allkirja ega tõlke õigsust.Uue vandetõlgi seadusega muudetakse vandetõlgid sarnaselt advokaatidele  täiesti vabaks elukutseks, millele ei kehti piirangud tegevusaladele, tööpiirkondadele või töötasule. Seni tegutsesid nad avalik-õigusliku ameti kandjatena. Samuti muutuvad vandetõlkide tasu ja vastutuse põhimõtted ehk näiteks senine kindel tasu tõlke õigsuse kinnitamise eest asendatakse kokkuleppelise tasuga. Kuna tasu hakatakse maksma teenuse eest, siis saab vandetõlk edaspidi valida teenuse osutamiseks sobivaima tegutsemisvormi, sarnaselt teiste ettevõtjatega. Kui täna kinnitavad notarid ametliku dokumendi tõlget või tõlkija allkirja õigsust, siis eelnõu kohaselt hakkavad ametlike dokumentide tõlkeid tulevikus teostama vaid vandetõlgid. Muudatused jõustuvad järk-järgult perioodil 2015 - 2020. Muudatus puudutab nii pereelus kui äritegevuses vajaminevate ametlike dokumentide tõlkeid, näiteks sünnitunnistused, äriregistri kanded jms. Alates 1. jaanuarist 2011. aastast on vandetõlkidele ainupädevuses vastutusrikas roll Eesti seaduste tõlkimisel inglise keelde, mis avaldatakse Riigi Teataja ingliskeelsel veebilehel. Vandetõlkide institutsioon loodi Eestis esimese vabariigi ajal 1938. aastal. Pärast iseseisvuse taastamist taasloodi vandetõlkide amet 2002. aastal, kui jõustus vandetõlkide seadus. Sellest ajast saadik on vandetõlgi kutset järk-järgult liberaliseeritud ning tasapisi on kaotatud analoogia notari ja vandetõlgi kutse vahel. Täna on pakuvad vandetõlgi teenust Eestis 29 vandetõlki, kellest esimesed nimetas justiitsminister ametisse 23. jaanuaril 2003. aastal. 11. detsembril 2013 toimub vandetõlkide aastapäevale pühendatud konverents Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses, kuhu on oodatud kõik asjaosalised ja muud huvilised. Konverentsil osalemine on tasuta ning ürituse info on leitav aadressilt: http://www.vandetolgid.ee/#KONVERENTS. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Pevkur: parim viis võidelda küberkuritegevuse vastu on ennetus ja koostöö

Justiitsminister Hanno Pevkur rääkis täna Indias New Delhis infotehnoloogiat ja küberturvalisust käsitleval konverentsil, et üha enam e-lahendustesse panustav riik peab aina rohkem tähelepanu pöörama ka selle valdkonna turvalisusele, keskendudes esmajoones ennetamisele ja koostööle.Pevkur rääkis, et e-lahendused aitavad nii era- kui ka avalikus sektoris tublisti aega ja raha kokku hoida. Seda iseloomustab kasvõi tõik, et ligikaudu 99 protsenti Eesti pangatehingutest tehakse elektrooniliselt ja 97 protsenti tuludeklaratsioonidest esitatakse e-maksuametis. Samal ajal nõuab selline areng märkimisväärset ressurssi, et tähtsad e-teenused ei satuks ohtu. „Küberruum ei ole meie argikeskkonnast turvalisem ja kogeme seal iga päev uusi ohte. IT-kuritegevus kasvab peaaegu kogu maailmas. Kui algul oli tegu eeskätt finantskuritegudega, siis nüüdseks on levinud ka poliitilised, niinimetatud häktivistlikud ja terroristlikud ajendid,“ kõneles minister. „See aga tähendab, et küberrünnaku ohvriks võib sattuda igaüks. Kui rünnatakse riigiasutusi või näiteks energia-, rahandus-, meditsiini- või transpordisektorit, siis kujutab küberrünnak endast otsest ohtu riiklikule julgeolekule.“ Seetõttu on riikidel vaja niisuguste ohtude vastu terviklikke lahendusi. Nagu kogu kuritegevusega, nii on ka küberkuritegevuse vastu kõige tõhusam võidelda ennetades. Eestigi on asunud koostama küberturvalisuse strateegiat ja välja töötama meetmeid, mille abil riske maandada. Justiitsministri sõnul on põhiküsimus siiski koostöö, kus tähtis roll on nii seadusloojatel ja õiguskaitseasutustel kui ka vabatahtlikul algatusel. „Eestis on olemas suurepärane näide: küberkaitseliit, mis asutati pärast 2007. aasta küberrünnakuid ja tegutseb vabatahtlikkuse alusel,“ rääkis Pevkur. „Küberkaitseliit näitab, et era- ja avalik sektor võivad teineteist usaldades teha väga head koostööd. Ainult koostööpartnerite usalduse korral saab tõhusalt infot vahetada ja hoiatada küberohtude eest.“  Samas rõhutas minister, et kaugeltki alati ei piisa riigisisesest koostööst, sest enamik küberründeid ja arvutikuritegusid on rahvusvahelist laadi. See eeldab riikide tihedat koostööd, aga ka kuulumist selle valdkonna rahvusvahelistesse võrgustikesse. „Meil on küll olemas Budapesti konventsioon, mis pakub võimalust võidelda küberkuritegevuse vastu ja teha selles vallas rahvusvahelist koostööd, kuid kahjuks ei ole seni rahvusvahelist Interpoli-sarnast organisatsiooni, mis tegeleks küberkuritegevusega,“ kõneles Pevkur. 9.-10. detsembril Indias New Delhis toimuval WITACS tippkohtumisel käsitletakse infotehnoloogia ja küberturvalisuse küsimusi ning era- ja avaliku sektori koostööd nende probleemide lahendamisel.     Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsministeerium moodustab neli uut vanglakomisjoni

Justiitsministeerium moodustab uued vanglakomisjonid, mis esindavad avalikkust vanglate tegevuse kontrollimisel ja aitavad vanglatel oma tööd korraldada. 2014. aasta alguses moodustatakse neli vanglakomisjoni Tallinna vangla, Harku ja Murru vangla, Tartu vangla ja Viru vangla tegevuse kontrollimiseks. Ministeerium otsib vanglakomisjonidesse missioonitundega inimesi, kes tahavad üldsuse esindajaina kontrollida vanglate tööd ja pakkuda vangla juhtkonnale igapäevatöös abi. Vanglakomisjon sõltumatu institutsioonina aitab vangla juhtkonnal korraldada vangla tööd, sealhulgas abistada vangla juhtkonda vangide paigutamise, õppimise, töötamise, toitlustamise, ravimise, järelevalve ja teiste küsimuste lahendamisel. Vanglakomisjon töötab koosolekute vormis, need toimuvad vähemalt üks kord kuus. Komisjonil on õigus teha vangla juhtkonnale ja justiitsministeeriumile soovitusi. Komisjoni liikmed võivad oma ülesandeid täites siseneda igal ajal vangla territooriumile, nõuda juhtkonnalt ja vanglateenistujatelt dokumente vangla töö kohta ning kohtuda vangidega. Inimestel, kes tunnevad selle töö vastu huvi, palume hiljemalt 23. detsembriks saata avaldus justiitsministeeriumi vanglate osakonna aadressil Jõhvi, Jaama 7 või e-posti aadressil info@just.ee. Valiku teeb erapooletu ja sõltumatu kogu. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Pevkur: India ettevõtjad võiksid rohkem Eestisse investeerida

Justiitsminister Hanno Pevkur ütles täna Indias toimunud India kaubandus- ja tööstuskodade ümarlaual, et investeeringuid Eestisse võiks suurendada.Pevkur rääkis kohtumisel ettevõtjatega Eesti e-lahendustest ning tõi välja meie maksusüsteemi hea ettevõtluskliima soodustamisel. „Eesti majanduskeskkonna avatust ja läbipaistvust iseloomustab ühetaoline maksukeskkond ning fakt, et kui osa teenitud kasumist re-investeerida, siis ei pea tulumaksu maksma,“ lisas minister. "Seetõttu võiks Eesti olla India investoritele atraktiivne riik." Lisaks tutvustas minister India ettevõtjatele, kui lihtne on Eestis läbi e-äriregistri ettevõtjaportaali uue äriühingu alustamine. „Praktiliselt on meil võimalik ID-kaartiga 20 minutiga ettevõte asutada. Lisaks saab ettevõtjaportaali kaudu esitada äriregistrile dokumente ja majandusaasta aruandeid elektrooniliselt. Kahjuks ei saa India ettevõtjad praegu seda lahendust kasutada, kuid töötame selles suunas, et ka väljastpoolt Euroopat tulevatel investoritel oleks tulevikus järjest lihtsam meil ettevõtet alustada," ütles Pevkur. Justiitsminister viibib Indias visiidil 9.-11. detsembrini. Täna osales minister India kaubandus- ja tööstuskodade liidu (FICCIs) ümarlaual teemal „E-governance and transparency – Experience Sharing”. Homme kohtub ta India justiits- ja infotehnoloogiaminister  Kapil Sibal’iga ning ettevõtlusminister Sachin Pilot’iga. Lisaks osaleb Pevkur IT- ja küberturvalisust käsitleval WITACS tippkohtumise raames toimuval paneeldiskussioonil teemal „Public-Private Partnership for Cyber Security in Financial Services Sector“, kus räägib Eesti era- ja avaliku sektori koostööst küberturvalisuse teemadel finantsvaldkonnas. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsminister sõidab töövisiidile Indiasse

Justiitsminister Hanno Pevkur viibib 9.-11. detsembril töövisiidil Indias New Delhis, kus kohtub India justiits- ja infotehnoloogiaminister Kapil Sibal’iga ja ettevõtlusminister Sachin Pilot’iga ning teeb ettekande  IT- ja küberturvalisust käsitleval WITACS tippkohtumisel.9. detsembril osaleb minister India kaubandus- ja tööstuskodade liidu (FICCIs) ümarlaual teemal „E-governance and transparency – Experience Sharing”, kus räägib Eesti ettevõtluskeskkonna avatusest ja kutsub India ettevõtjaid Eestisse investeerima. 10. detsembril kohtub Pevkur India justiits- ja infotehnoloogiaminister Sibal'iga, kellega räägitakse korruptsioonivastasest võitlusest ja e-lahendustest ning arutatakse võimalust teha India valitsusasutustega sellealast koostööd. Samuti on Pevkuril plaanis tõstatada küsimus Indias vahistatud Eesti piraadiküttide olukorrast.  Kohtumisel ettevõtlusminister Pilot'iga räägib Pevkur e-lahenduste rollist ärikeskkonna efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamisel ning India ja Eesti suhete arengust viimastel aastatel. Lisaks teeb justiitsminister samal päeval toimuva tippkohtumise raames paneeldiskussioonil „Public-Private Partnership for Cyber Security in Financial Services Sector“ ettekande Eesti era- ja avaliku sektori koostööst küberturvalisuse teemadel.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi