Justiitsministeerium otsib tasuta õigusabi pakkujaid

Justiitsminister Hanno Pevkur kuulutas välja konkursi, millega otsitakse järgnevaks kaheks aastaks tasuta õigusnõu pakkujaid ja õigusnõustamise veebilehe Jurist Aitab haldajat.Justiitsministri sõnul on tasuta õigusnõustamise tagamine väga tähtis, sest selle abil pakutakse õiguskaitset neile, kes ei saa endale juristi palgata. „Uuel aastal tasuta õigusabiks eraldatav summa suureneb ja seeläbi eeldatavalt saab ka rohkem inimesi tasuta õigusnõu. Uuendusena tahame järgmisel aastal kindlustada õigusabi osutamise ka laste ja lastega perede õigusküsimustes,“ lausus Pevkur. Konkursiga otsitakse õigusabi pakkujaid, kes osutaksid teenust kolmes valdkonnas: erivajadustega või töökeskkonna tõttu püsiva tervisekahjustuse saanud inimesed (toetussumma 80 000 eurot); laste ja lastega perede õigusküsimused (20 000 eurot); üldine õigusabi osutamine ja õigusteenuse kättesaadavuse parandamine (160 000 eurot). „Üldise õigusabi osutamiseks sobilikud õigusnõustajad peavad pakkuma silmast silma nõustamist eri sihtrühmadele ning võtma hallata veebilehe Jurist Aitab, vastama seal küsimustele ning hoidma juhendid ja muud materjalid ajakohasena," täpsustas minister. Osalema oodatakse mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, kes on keskendunud õigusnõustamisele ja suudavad tagada kvaliteetse teenuse. Konkursitaotlusele tuleb lisada üksikasjalik projekt toetuse kasutamise kohta. Konkursi tingimuste kehtestamise aluseks oleva määrusega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel ja konkursitingimuste käskkirjaga justiitsministeeriumi võrgukodus. Vt ka toetuse kasutamise lepingu üldtingimusi.  Taotlus tuleb esitada meiliaadressile info@just.ee või postiaadressile Tõnismägi 5a, 15191, Tallinn hiljemalt 23. detsembril 2013 kell 10:00.     Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Pevkur: karistusõiguses tehtavad muudatused on viimase kümne aasta suurimad

Valitsus saatis riigikokku karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu, millega korrastatakse karistusõigust, kõrvaldatakse kuritegude ja väärtegude kattumised ning täpsustatakse karistatavaid tegusid. Praegu on Eestis 148 seaduses ligi 1300 kuri- või väärteokoosseisu. „Need on kahtlemata ebamõistlikult suured arvud ja paljuski just karistuste rohkuse tõttu on meil karistusõiguses üksjagu segadust. Et pilti klaarida, alustas 2011. aastal Tartu Ülikooli professori Jaan Sootaki juhtimisel tööd karistusõiguse revisjoni töörühm. Kuna Eesti karistusõigust iseloomustab ülekriminaliseerimine, oli eesmärk kehtivad seadused läbi analüüsida ja kaotada kuritegude ning väärtegude kattumised, samuti täpsustada karistatavate tegude kirjeldusi,“ tutvustas justiitsminister töörühma pandud ülesannet. „Neist mainitud 1300 süüteost 400 paikneb karistusseadustikus ja 900 on laiali teistes seadustes. Kõik kuriteokoosseisud on kirjeldatud ühes seaduses ehk karistusseadustikus, kuid selle kõrval on meil koguni 147 seadust, milles nähakse ette vastutus väärtegude eest. Ja seejuures on tähelepanuväärne, et neist 147 seadusest ei ole umbes poolte alusel kunagi karistust määratud,“ ütles Pevkur. „Karistusregistris on kokku üle 660 000 isiku andmed, kuhu hulka on arvestatud ka kustunud karistused. Tööealisest elanikkonnast ehk isikutest vanuses 15-74 eluaastat on seega karistusregistrist läbi käinud üle 60 %,“ täpsustas minister.  Töörühm uuris muu hulgas, kas konkreetset kuriteokoosseisu on üldse vaja (kui ei, siis kas see kaotada või muuta väärteoks), kas kuriteokoosseisu on vaja kitsendada ja kas karistusmäära tuleks muuta. „Praegu saaks isale, kes läheb naabri aeda lapse löödud pallile järele, määrata selle eest rahalise karistuse või lausa aastase vangistuse. Samamoodi saaks kehtiva seaduse alusel teoreetiliselt kriminaalkorras vastutusele võtta fooriposti maha sõitnud inimese või vanema, kes läheb 15-aastasega lapsega kinno Bondi filmi vaatama. Selliseid jaburaid näiteid on aga palju. Isikute põhiõiguste kaitseks peavad karistused olema proportsionaalsed, mistõttu karistusõiguse põhjalik ülevaatamine oli möödapääsmatu,“ selgitas minister muutmisvajadusi. Eelnõuga muudetakse karistusseadustikus rohkemal või vähemal määral üle 200 kuriteo- või väärteokoosseisu, kehtetuks tunnistatakse 48 koosseisu ja juurde lisatakse 17 koosseisu. Väärteokoosseise tühistatakse üle 200, kokku tehakse muudatused 126 haruseaduses. Täpsemalt saab karistusseadustiku olulisemate muudatustega tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel. Karistusõiguse revisjoni rahastati Euroopa Liidu sotsiaalfondi vahenditest.     Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Uue ehitusseadusega muutub ehitamine lihtsamaks, aga järelevalve tugevamaks

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud uue ehitusseadustiku eelnõu. Uus kogu ehitusvaldkonda reguleeriv seadus muudab järelevalve ehitustegevuse üle senisest tugevamaks, ent samas vähendatakse näiteks ehitusprojekti esitamise ja kooskõlastamisega seotud bürokraatiat.Ehituse valdkond on viimasel kümmekonnal aastal kiiresti muutunud, kuid seda reguleerivad õigusaktid on ajale jalgu jäänud. Nii peab näiteks praegu olemasolevasse eramurajooni uue elamu ehitamiseks koostama ka täiesti uue detailplaneeringu, mis võib võtta aasta või isegi rohkem aega ja kindlasti suure hulga raha. Sellele järgneb ehitus- ja kasutusloa menetlus, mis omakorda toob kaasa suure aja- ning ressursikulu. Samal ajal vajab tugevdamist just järelevalve pool, kuna praegu lasub järelevalve valminud ehitiste üle peamiselt kohalikel omavalitsustel, mis aga teatud juhtudel ei ole piisav. Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul muutub järelevalve tõhustamiseks ühe olulisema muudatusena tugevamaks kontroll juba valminud ehitiste üle. „Konkreetsemalt öeldes saab tehnilise järelevalve amet juurde pädevused ja selgemad volitused hoonete ohutuse kontrollimiseks,“ märkis Pevkur. Eelnõu järgi menetletakse ehitamisega seotud dokumente edaspidi elektroonilise registri kaudu ja kui vaidlusi pole, siis ei tohiks ehitusloa saamiseks minna üle 30 tööpäeva. „Praegu käib arhitekt või inimene ise omavalitsuses ehitusprojektile kooskõlastusi küsimas, et asjaga ühele poole saada. Nüüd aga pannakse kogu protsess selgesse raami ning iga inimene peab saama jälgida, mis järgus tema menetlus on,“ kirjeldas Pevkur. „Avalik asjaajamine on parim vahend hämarate tehingute vastu.“ Tulevikus eristatakse vaba ehitustegevust ning teavitamis- ja loakohustuslikku ehitustegevust. Kõige lihtsama ehk vaba ehitustegevuse puhul tuleb lihtsalt järgida ehitusseadustiku põhimõtteid – et tegevus ei kujutaks ohtu inimesele, varale ega keskkonnale – ja muid nõudmisi ei esitata. Teavitamiskohustuslike ehitiste puhul tuleb omavalitsust ehitisregistri kaudu teavitada, et inimesel on soov ehitama asuda. Nii võib väiksemaid hooneid – kuure, abihooneid, koerakuute jms – ehitada teatise alusel. Seevastu keerukate ja suurte ehitiste puhul, st loakohustusega ehitustegevuse korral, pädevusnõudeid karmistatakse. Kuna see õigusvaldkond puudutab praktiliselt kõiki Eesti elanikke, pöörati palju tähelepanu kaasamisele. Arvamust küsiti kuuekümnelt asutuselt, organisatsioonilt ja huvirühmalt. Justiitsminister moodustas ehitus- ja planeerimisõiguse korrastamiseks kodifitseerimiskomisjoni, kuhu kuulusid justiitsministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning siseministeeriumi esindajad. Vahendid nii mahuka kodifitseerimisprojekti elluviimiseks eraldas suures mahus Euroopa Liidu Sotsiaalfond. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Patendivoliniku kutsekomisjoni otsus

Patendivoliniku kutsekomisjon otsustas 5.12.2013 anda patendivoliniku kutse leiutise ja mikrolülituse topoloogia valdkonnas patendivoliniku kutseeksami sooritanud Kaie Puurile. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Pevkur: pole mõtet kirjutada seadust, millest keegi aru ei saa

Tänasel õiguskeelepäeval „Vanad mõisted uues kuues“ rääkis justiitsminister Hanno Pevkur põhjustest, miks tuleb õigusakte aeg-ajalt suures mahus korrastada, ja täpse keelekasutuse rollist selles.Kahekümne esimest korda peetud õiguskeele päeval kirjeldas justiitsminister kodifitseerimise ehk õigusaktide süstematiseerimise olulisust õiguskeele kujunemises. „Kodifitseerimise ja muu õigusloome käigus peavad juristid mõistma, et seaduse tekst peab olema mõistetav mitte ainult juristidele vaid eelkõige arusaadav igale lugejale,“ selgitas Pevkur. „Kodifitseerimine on üks võimalus, mille abil saab kehtivat õigust inimestele arusaadavamaks teha, kuna erinevates seadustes olnud regulatsioonid koondatakse ühte seadustikku, kust igaüks vajamineva senisest lihtsamini üles leiab. Küll on kodifitseerimisel ülioluline just kasutatav õiguskeel. Pole mõtet kirjutada seadust, millest keegi aru ei saa," täiendas justiitsminister. Seesuguseid kodifitseerimisprojekte on viimastel aastatel Euroopa Sotsiaalfondi toel ette võetud seitsmes valdkonnas: ehitus-planeerimisõigus, intellektuaalse omandi õigus, karistusõigus, keskkonnaõigus, majandushaldusõigus, sotsiaalõigus ja väärteomenetlus. Minister rõhutas, et iga sellise korrastamise lahutamatu osa on ka töö seadustes kasutatavate terminitega. „Korrastamise käigus vaadatakse üle senistes seadustes kasutatavad terminid ja hinnatakse, kas nende väljendatavate mõistete maht on muutunud. Kui viime terminite sisu tegelikkusega kooskõlla, siis täidame ka hea õigusloome nõuet, et termin peab väljendama tähistatavat mõistet täpselt ja täielikult ning tagama, et ettekirjutust mõistetakse just nii, nagu selle sõnastamisel silmas peeti.“ Õiguskeelepäev sai alguse 26. oktoobril 1995. aastal ning toimus algul kaks korda aastas. Esimesel õiguskeelepäeval kiitsid osalenud heaks soovitused, milles rõhutati vajadust taotleda seadustekstide täpsust ja üldarusaadavust ning tehti ettepanekuid selle saavutamiseks. Paljud toonased ettepanekud on edukalt rakendunud. Näiteks soovitati valitsusel teha kõigile soovijaile kättesaadavaks bülletään Õiguskeel ehk nüüdne ajakiri Õiguskeel, mille huviline leiab justiitsministeeriumi võrgukodus aadressil www.just.ee/23345. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Selgusid parimad kriminoloogiaalased üliõpilastööd

Justiitsministeeriumi iga-aastase kriminoloogiaalaste üliõpilastööde konkursi parimad tööd käsitlesid seekord vanglateemat: esimese koha ja 2000 eurot võitis Liine Karafini magistritöö vanglakiusamisest, teise koha ja 1200 eurot sai Helen Palginõmm, kes uuris naisvangide elutingimusi.Justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõuniku Laidi Surva sõnul edendatakse üliõpilastööde võistlusega kriminoloogia- ja karistusõigusalast teadus- ja arendustegevust. „Võrreldes eelmiste aastatega võib selle aasta tööde puhul välja tuua kriminaalpoliitikast kaugemate valdkondade töid, millest üks ka eriliselt ära märgitud sai. Lisaks väärib erilist tähelepanu vanglateemaliste tööde tugevus, kuid oli ka aktuaalset kohtupraktika analüüsi ja näiteks inimeste õiglustunde uurimist,“ ütles Surva. Liine Karafini võidutöö „Kiusamise olemus ja ulatus ühe vangla näitel “ kirjeldab vanglakiusamist ühe kinnise kambervangla näitel. Uurimustöös anti ülevaade kiusamisest vanglas ja selle erinevatest aspektidest kinnipeetavate hinnangute ja arvamuste põhjal, sh kiusamise olemus ja ulatus, kiusamiskäitumise osalised, sekkumisvõimalused jms. Hindamiskomisjon tõstis esile selle töö kõrget akadeemilist taset, erakordselt mahuka uurimismaterjali läbitöötamist, tugevat metoodikat ja uurimisvaldkonna aktuaalsust, mistõttu väärib töö ka laiemat tutvustamist. Teise koha pälvinud Helen Palginõmm hindas oma magistritöös „Naiskinnipeetavate elutingimused Harku ja Murru vangla Harku vangistusosakonna näitel“ naisvangide elukvaliteeti ning võrdles Harku ja ühe ©otimaa vangla naisvangide olukorda. Teooriaosas käsitles autor ka naisvangide subkultuuri, nende seksuaalset haavatavust, hügieeni ja tervishoidu ning emadust. Eraldi märgiti ära kolm tööd. Parim bakalaureusetöö oli Marion Marsi „Õigluse tajumine kriminaalmenetluse tulemusena. Juhtumianalüüs“, mille hästi seotud teoreetiline mudel ja empiirilised andmed loovad arusaama, millised tegurid võivad mõjutada inimeste hinnanguid kriminaalmenetluse õigluse kohta. Mari Rassi magistritöö „Tallinna vangla muutuvas maailmas“ pälvis parima eri valdkondi ühendava töö tunnustuse. Hindajad märkisid ära selle vanglaarhitektuuri ja retsidiivsuse seoseid käsitleva töö põnevust ja aktuaalsust ning head ajalooülevaadet vangla kui institutsiooni kujunemisest. Parimaks kohtupraktikat analüüsivaks tööks hinnati Marje Allikmetsa magistritöö „Loovutatava isiku õigused loovutamismenetluses – kohtupraktika analüüs“, mis pälvis tähelepanu oma kaaluka teemapüstitusega: mil määral kasutab Eesti Vabariik oma suveräänseid õigusi ja kohustusi põhiõiguste tagamisel Euroopa Liidu liikmena. Kriminoloogiaalaste üliõpilastööde võistlusele, mida justiitsministeerium korraldab alates 2006. aastast, laekus tänavu 24 tööd, millest statuudile vastas 19. Hindamiskomisjoni kuulusid valitsusasutuste, põhiseaduslike institutsioonide ning haridus- ja teadusasutuste esindajad. Justiitsministeerium tänab kõiki konkursil osalejaid. Parimad üliõpilastööd on autorite nõusolekul avaldatud ministeeriumi võrgukodus. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Uus ühinemismenetlus võimaldab äriühingu kiiremat lõpetamist

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud seaduseelnõu, millega luuakse likvideerimismenetluse kõrvale võimalus lõpetada äriühingu tegevus kiirema ühinemismenetluse kaudu. Eelnõuga pakutakse ettevõtjale likvideerimismenetlusest lihtsamat ja kiiremat lahendust, milles osaühingu või aktsiaseltsi õigused ja kohustused lähevad üle füüsilisest isikust ainuosanikule või ­-aktsionärile.Ühineda saab juhul, kui osalus kuulub ainult ühele füüsilisele isikule või abikaasade ühisvara hulka. „Olles korduvalt kuulnud ettevõtjatelt, et ühe omanikuga ettevõtte tegevuse lõpetamine on Eestis liiga keeruline, oli viimane aeg midagi muuta. Seetõttu ka ettepanek selline lihtsustatud ettevõtte lõpetamismenetluse loomiseks. Kuigi eelkõige sobib selline ühinemismenetlus ainuomanikust ettevõtjale, kes soovib ettevõtte lõpetada, võib ka mitme osaniku või aktsionäri olemasolul koondada näiteks osalused eelnevalt ühe isiku kätte, misjärel on võimalik kiiret lõpetamismenetlust kasutada ka rohkemate omanike puhul,“ selgitas justiitsminister Hanno Pevkur. Uue kiire lõpetamismenetluse korral on eesmärgiks, et ühinemise kaudu saab omandada kogu ühingu vara üldõigusjärgluse korras ja eeldatavalt võtab ühingu sellisel moel lõpetamine tulevikus aega umbes kaks kuud. Võrdlusena võtab likvideerimise korral lõpetamine reeglina aega vähemalt 6–8 kuud. Eelnõu kohaselt on ühinemise teel ainuosanikul või -aktsionäril mugav ühingu vara omandada, kuna õigusi ja kohustusi ei tule ükshaaval üle anda, vaid need lähevad füüsilisele isikule üle ühinemise jõustumisega. Kuna ühinemine tähendab seda, et füüsiline isik võtab piiramatu vastutuse ühingu kõigi  kohustuste eest, siis peaks tal olema täpne ülevaade, millised õigused ja kohustused ta üle võtab. Selleks võib ühingus teha ka audiitorkontrolli jms. Kui inimene ei soovi isiklikku vastutust, on endiselt võimalik läbida tavapärane likvideerimismenetlus. Uut ühinemismenetlust on pidanud vajalikuks ka kaubandus-tööstuskoda, kelle arvates lahendab eelnõu osa vabatahtliku likvideerimismenetluse kitsaskohti.   Kava kohaselt saaks uut menetlusliiki rakendama hakata 2015. aasta alguses. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Tallinna uue kohtuhoone rajamise koostöökokkulepe sai allkirjad

Justiitsminister Hanno Pevkur ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juht Jaak Saarniit allkirjastasid täna koostöökokkuleppe Lubja tänavale uue kohtuhoone rajamiseks. Lubja tänavale rajatavasse kohtumajja kolib seni kokku kolmes hoones asunud Harju maakohus, millele lisanduvad Põhja ringkonnaprokuratuur ning Registrite ja infosüsteemide keskus."Kuna Harju maakohus ja Põhja ringkonnaprokuratuur asuvad täna kokku neljas erinevas hoones, on kodanikule uue maja peamiseks eeliseks lisaks kaasaegsetele ruumidele väga hea asukoht. Lubja tn 4 asukoht on nii autot, rongi, bussi või trammi kasutava inimese jaoks väga hästi ligipääsetav ja lihtsalt leitav,“ märkis minister Pevkur koostööleppe allkirjastamisel. „Samuti on minu jaoks oluline, et Eesti suurima koormusega kohtumaja oleks kohtupidamiseks väärikates tingimustes ning maja valmiks hiljemalt Eesti riigi 100. sünnipäevaks. Rääkimata uue hoonega kaasnevatest normaalsetest töötingimustest nii kohtunikele, kohtu personalile kui näiteks advokatuurile, kellele peaks uues majas olema kõikide advokaatide käsutusse antav kohtuistungiks ettevalmistusruum,“ täiendas Pevkur oma ootusi seoses uue majaga.   Kohtuhoone rajamiseks on Riigi Kinnisvara AS-il plaanis kuulutada tuleval aastal välja rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, misjärel alustatakse projekteerimistöödega. Valmivasse hoonesse on planeeritud umbes 14 200 ruutmeetrit üüritavat pinda, mis on ligi 2500 ruutmeetrit vähem kui praegu erinevate asutuste kasutuses olev pind. 2010. aastal kehtestati Lubja 4 detailplaneering, mis võimaldab sinna rajada kuni kaheksakorruselise hoone.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi