Pevkur: põhiõiguste ja -vabaduste tagamine on eduka riigi vältimatuks eelduseks

Tänasel kodanikupäeval Tallinna Saksa Gümnaasiumis ühiskonnaõpetuse tundi andes rõhutas justiitsminister Hanno Pevkur riigi vastutust isikute põhiõiguste ja vabaduste tagamisel, sest just isikute vabadusel ja eneseotsustamisõigusel püsib edukas riik.Minister Pevkur ütles üheksanda klassi õpilastega kohtumisel, et Eesti on pärast taasisesisvumist valinud riigi ülesehitamisel isikute põhivabadusel põhineva demokraatliku riigi tee. "Siinjuures on oluline liberaalsel maailmavaatel põhineva poliitika mõju Eesti arengule. Ettevõtlusvabadus, isiku õigus ja vabadus endaga seonduva otsustamisel ning riigi vähene sekkumine on taganud Eesti edu ja ma väga loodan, et neil väärtustel püsiv riik on ka edaspidi Eesti arengu aluseks," ütles Pevkur koolinoortele. „Õpilased said hea ülevaate parem-vasak ideoloogiate erinevustest Eesti näitel, illustreerituna skeemidega ja juhtumitega elust. Minister vastas toredasti ja asjalikult ka õpilaste kohati teravatele küsimustele Eesti majandusarengust, piirilepingust ja inimese au- ning väärikuse solvamisest viimase valimiskampaania ajal. Kindlasti ärgitab ministri peetud tund õpilasi end riigi poliitikaga kursis hoidma, edasi lugema ja teadliku kodanikuna käituma,“ lisas Tallinna Saksa gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Tuulika Sooväli-Rosin. Minister rääkis õpilastele veel riigikorraldusest, Riigikogu ja valitsuse tööst ning vastas noorte küsimustele. Kodanikupäeva raames on Pevkur juba mitmeid aastaid külastanud erinevaid koole ja andnud ühiskonnaõpetuse tunde. Näiteks on Pevkur varasematel aastatel tunde andnud Nõmme Gümnaasiumis, Gustav Adolfi Gümnaasiumis ning mitmes Mustamäe ja Lasnamäe gümnaasiumis. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsministeeriumi aasta projekti tiitli pälvis korruptsioonivastane strateegia

Justiitsministeeriumi 95. aastapäeva tähistamise raames kuulutati eile õhtul välja ka aasta projekt, milleks valiti korruptsioonivastane strateegia aastaiks 2013–2020, mis seab eesmärgiks Eesti jõudmise kõige vähem korrumpeerunud riikide sekka.„Korruptsioonivastane strateegia koostamine oli ja elluviimine saab olema väga ambitsioonikas projekt. Kui 2012. aastal oli Transparency Internationali korruptsiooni tajumise indeksi kohasel Eesti tabelikoht maailmas 32, siis uues strateegias toodud tegevuste abil tahame jõuda kõige vähem korrumpeerunud riikide rühma, kus täna on näiteks põhjamaad,“ iseloomustas justiitsminister Hanno Pevkur strateegia sihte. Strateegia tugineb peamiselt korruptsiooniuuringule, mille alusel seati eesmärgiks suurendada korruptsiooniteadlikkust, muuta riigi ja omavalitsuste tegevused läbipaistvamaks ning edendada korruptsioonikuritegude uurimist. Selle väljatöötamise peamised eestvedajad olid justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt ja sama talituse nõunik Urvo Klopets. Strateegiat aitas kokku panna 119 osalist avalikust sektorist ja vabaühendustest. Pevkuri sõnul tehti strateegia väljatöötamisel märkimisväärselt laialdast koostööd ministeeriumide ja vabaühendustega ning silmapaistev oli ka strateegia kokkupanemisele eelnenud analüütiline töö, millest võivad eeskuju võtta kõik strateegiate koostajad. „Aga esmatähtis on muidugi strateegias toodud tegevuste elluviimine ja nende mõju ühiskonnale. Samuti väärib märkimist, et nähes enesekriitiliselt oma tegevuses veel tublisti arenguruumi, tuuakse Eestit rahvusvahelises plaanis sageli inspireerivaks eeskujuks,“ rääkis Pevkur aastaprojekti väljakuulutamisel. Korruptsioonivastast poliitikat juhib ja strateegia elluviimist koordineerib justiitsministeerium, tegevusi viivad ellu kõik ministeeriumid ja valitsusasutused. Tähtis roll on valdkondlikel korruptsioonivastastel võrgustikel (nt tervishoiuasutuste võrgustik, õiguskaitseasutuste ja omavalitsuste võrgustik jne), kelle esindajad kohtuvad justiitsministeeriumi eestvedamisel paar korda aastas, et arutada valdkonnas toimuvat ja lahendust nõudvaid teemasid. Justiitsministeeriumi aasta projekti tiitli lõppvooru nominentideks olid veel kogu haldusala kattev dokumendihaldussüsteem, vanglateenistuse kolimine Ida-Virumaale ning karistusregistri Siseministeeriumi haldusalast ületoomine ja korrastamine.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Pevkur: lapse esindamine ja isaduse tuvastamine muutub lihtsamaks

Vabariigi Valitsus kiitis heaks ja saatis riigikokku justiitsministeeriumis ette valmistatud perekonnaseaduse muudatused, millega tehtavad tähtsamad parandused muudavad vanematele lihtsamaks lastega ning laste varaga seotud asjaajamise.  Samuti täpsustatakse ülalpidamiskohustuse ja eestkoste küsimusi ning isaduse tuvastamist.Justiitsminister Hanno Pevkur ütles seaduseelnõud kommenteerides, et hetkel kehtiv kord lapse esindamisel või lapse varaga tehingute tegemisel vajas ülevaatamist, kuna praktikas esines mitmeti mõistetavust lapse esindamisel lapse esindamisel või lapsega seotud tehingutes „Kuigi vanemad peavad ka edaspidi üldreeglina ühise hooldusõiguse korral last ühiselt esindama, võivad nad muudatuse järel last igapäevaelu asjades siiski ka üksi esindada,“ selgitas minister. Samuti leevendab seadusemuudatus piirangut, mis ei luba näiteks vanemal, kes on lapse nimel, kuid oma raha eest aktsiaid ostnud, neid aktsiaturu langedes ilma kohtu nõusolekuta müüa. „Kui vanem näiteks kingib lapsele väärtpaberid, saab ta nendega ka edaspidi  tehinguid teha, tingimusel, et tulu jääb lapsele,“ kirjeldas minister muudatusi. Samuti muutub isaduse tuvastamine lihtsamaks. Kehtivas seaduses on sätestatud põhimõte, et lapse isaks on eelduslikult lapse ema seaduslik abikaasa. Päriselus on see tekitanud aga korduvalt probleeme. Näiteks saab tuua juhud, kui mees on teadmata kadunuks jäänud juba aastaid või muul põhjusel abielu faktiliselt lõppenud, aga ei ole veel jõutud abielu ära lahutada. Nii mainitud juhtudel kui olukorras, kus lapse emaga seaduslikus abielus olev mees ei ole last eostanud, kuid keeldub põlvnemise välistamiseks avaldust tegemast, on vaja esmalt abikaasa isadus vaidlustada, et lapse eostanud mehel oleks võimalik isadus omaks võtta. „Selline korraldus ei ole aga ilmselgelt mõistlik, mistõttu pakume välja muudatuse, mille kohaselt tulevikus ei ole lapse emal enam vaja abikaasa nõusolekut selleks, et lapse tegelikult eostanud mees saaks oma isaduse omaks võtta. Ehk veelgi lihtsamalt öeldes – kui kaks inimest kinnitavad, et on lapse vanemad, on võimalik ema ja isa nende endi ütluste kohaselt sünnitunnistusele ka kanda," selgitas Pevkur. Edaspidi muutub selgemaks, kes ja millises järjekorras on kohustatud last ja muid ülalpidamist saama õigustatud inimesi ülal pidama juhul, kui esimesena ülalpidamist maksma kohustatud isik ei suuda või ei saa oma kohustust täita. Eelnõuga täpsustatakse võimalust panna alaealise lapse ülalpidamise kohustus näiteks võlglase lähisugulastele. Seda on eelkõige vaja olukorras, kus on tegemist on järjepideva kohustusest kõrvalehoidmisega.  Edaspidi ei sõltu abiellumisel ühisvara valinud inimeste puhul perekonna eluaseme kaitse sellest, kas vara kuulub abikaasade ühisvara või ühe abikaasa lahusvara hulka. Kui perekond elab ühe abikaasa lahusvara hulka kuuluvas korteris, siis on lahusvara müümiseks vaja üldjuhul ka teise abikaasa nõusolekut. Abikaasadele jääb lahusvara osas siiski võimalus teisiti kokku leppida, samuti ei puuduta muudatus testamendi või pärimislepinguga tehtavaid korraldusi.  Veel üks seadusemuudatuse eesmärk on tagada paindlikkus eestkostja määramisel ning vältida olukordi, kus valla- või linnavalitsus peab üksnes rahvastikuregistri kande tõttu olema eestkostja isikule, kellel selle omavalitsusega side täielikult puudub. Eelnõu järgi saab eestkostja määramisel formaalse registrikande kõrval lähtuda elulisest asjaoludest ehk näiteks sellest, kus isik peamiselt elab, kust ta pärit on või kus elavad tema lähedased. Lisaks muudetakse eelnõuga seonduvalt mõnd perekonnaseisutoimingute seaduse ja pärimisseaduses paragrahvi. Seadusemuudatustele eelnes analüüs, millega uuriti 2010. aasta juulis kehtima hakanud perekonnaseaduse praktilisi kitsaskohti. Uus eelnõu pakub üleskerkinud probleemidele lahenduse. Sõnastuse selgemaks muutmise kõrval puudutavad peamised muudatused eelkõige abikaasade omavahelisi suhteid, vanema suhteid lapsega ning eestkostet.     Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Algas konkurss üheksa kohtunikukoha täitmiseks

Justiitsminister Hanno Pevkur kuulutas välja konkursi kolme Tallinna ringkonnakohtu, kolme Harju maakohtu, kahe Viru maakohtu ja ühe Tartu maakohtu (Tartu kohtumaja) kohtuniku ametikoha täitmiseks.Minister Pevkur ütles, et ta on konkurssi välja kuulutades lootusrikas, sest suvel toimunud palgatõus peaks suurendama huvi kohtunikuameti vastu. „Loodetavasti on mõnedki head juristid hakanud mõtlema kohtunikuametile, nii et saame täita need kohad väärikate inimestega,“ sõnas Pevkur. Üldjuhul nimetatakse kohtunikuks inimene, kes on läbinud kohtuniku ettevalmistusteenistuse või on sellest vabastatud ja sooritanud kohtunikueksami. Ettevalmistusteenistust ei pea läbima inimene, kes on vahetult enne eksami sooritamist töötanud kaks aastat vandeadvokaadi või prokurörina, samuti endine kohtunik, kui tema ametist vabastamisest ei ole möödunud üle kümne aasta. Alates 1. juulist 2013 on esimese astme kohtuniku ametipalk 3380 ja teise astme kohtuniku ametipalk 3900 eurot kuus. Detailsemad kohtunikule esitatavad nõuded ja ametisse asumise kirjeldus on kirjas kohtute seaduse paragrahvides 47–56. Avaldus kohtuniku konkursil osalemiseks, kohtunikuks kandideerija isikuandmete ankeet (saadaval riigikohtu kodulehel aadressil www.riigikohus.ee), Eesti kodakondsust tõendava dokumendi koopia, haridust tõendava dokumendi ja akadeemilise õiendi (hinnetelehe) koopia tuleb esitada riigikohtu esimehele ühe kuu jooksul pärast konkursiteate avaldamist väljaandes Ametlikud Teadaanded (Kohtute seaduse § 47, § 53 lg 3). Kohtunikukonkursil osalemise dokumendid tuleb esitada riigikohtu aadressil Lossi 17, 50093 Tartu või elektrooniliselt aadressil kantselei@riigikohus.ee (märgusõna “Kohtuniku konkurss”).   Lisainfot konkursi ja kandideerimisdokumentide kohta saab riigikohtu telefonil 730 9035. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Tarbija õigused interneti- ja telefonikaubanduses tugevnevad

Justiitsminister tutvustas täna riigikogule võlaõigusseaduse muudatust ja ELi tarbija õiguste direktiivi, millega kaitstakse tarbijate õigusi väljaspool äriruume või sidevahendi abil sõlmitud lepingu korral.Peamine muudatus seisneb selles, et ettevõtja peab andma tarbijale enne lepingu sõlmimist kauba või teenuse kohta senisest märksa rohkem teavet. Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul kaubeldakse üha rohkem nii, et müüa ja ostja vahetult ei kohtu, ja seetõttu pole ka võimalik kaupa enne ostu oma silmaga näha. „Tavalises poes võime müüjalt piisavalt infot küsida ja soovi korral ostust lihtsalt loobuda, internetis või telefonitsi ostes on see aga palju keerulisem. Seadusemuudatused annavadki ostjale võimaluse saada enne ostu küllalt infot ja tagastada toode juhul, kui see ikkagi ei vasta ootusele või kokkulepitule,“ lausus justiitsminister. „Müüja peab kindlustama, et klient teaks kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada toote ostmist, kuid mis pole üldteada. Ta ei pea hakkama selgitama näiteks tavaliste toiduainete hoiutingimusi, küll aga nutitelefoni omadusi, sest inimene ei pruugi nende kõigiga kursis olla. Nii on oluline selgitada, et uut telefoni sisse lülitades ühendub see automaatselt internetiga ja kui inimesel internetipaketti ei ole, võib see talle üsna kalliks maksma minna,“ tõi minister näite. Muudatuste teine pool hõlmab tarbija õigust tagastada väljaspool äriruume või sidevahendi abil sõlmitud lepingu alusel ostetud kaup või loobuda sõlmitud lepingust. „Taganemise tähtaeg ei muutu, kuid lihtsustatakse nii tarbija kui ka ettevõtja olukorda selle õiguse kasutamisel. Kehtestatakse kauba tagastamise avalduse tüüpvorm ja näidisjuhend. Sel moel saab ettevõtja lisada lepingule hõlpsalt kogu vajaliku info, ilma et ta peaks sõnastuse kallal vaeva nägema, klient aga saab kogu teabe ja tagastamistaotluse vormi kohe enda kätte,“ lausus Pevkur. Peale selle ühtlustatakse lepingust taganemisel tekkivaid kohustusi. Näiteks kui tarbija tahab tehingust taganeda, peab ta maksimaalselt neljateistkümne päeva jooksul kauba tagasi saatma ja ettevõtja peab sama aja jooksul raha tagastama. Samuti pannakse paika, kes ja mis ulatuses peab kandma taganemisest tekkinud kulud ja kahju. Selgemaks muutub ka väljaspool äriruume kaupleva ettevõtja olukord, sest tarbija taganemisvõimaluste ring saab selgemad piirid. „Tagastamise juures tuleb arvesse võtta tervisekaitse- , hügieeni- ja muid norme. Näiteks ei ole võimalik tagastada juba avatud vitamiini- või näokreemipurki ega kiiresti riknevaid toiduaineid,“ täpsustas minister. Seadusega luuakse tarbijate kaitseks hulk uusi reeglid. Nii ei tohi ettevõtjad enam teenida selle arvel, et tarbija võtab temaga ostetud toote või lepingu asjus ühendust (nt tasuline kaebuseliin). Telefoni teel sõlmitud leping muutub kehtivaks alles siis, kui tarbija on oma ostusoovi püsival andmekandjal eraldi kinnitanud. Kui ettevõtja nõuab maksekaardi, sularaha vms kasutamise eest tasu, siis ei tohi see tasu ületada kulu, mida ettevõtja kannab ise sellise maksevahendi kasutamise tõttu. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

EKEI-l ilmub mahukas kriminalistikaekspertiise tutvustav õpik

Kolmapäeval kell 17.15 esitletakse Swissoteli konverentsikeskuses Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) 75. aastapäevaks koostatud mahukat teost „Kriminalistikaekspertiisid“, mis annab põhjaliku ülevaate EKEI-s tehtavast 19 kriminalistika ekspertiisiliigist.„Raamat on esimene taasiseseisvumise järgselt ilmavalgust nägev eestikeelne kogumik, mille ligi 450 leheküljel leiab näpunäiteid selle kohta, kuidas ja milliseid asitõendeid ekspertiisiks koguda, pakkida ja saata ning millistele küsimustele ekspert vastata saab. Lisaks räägib raamat sellest, milliseid tulemusi ekspertiisilt oodatakse,“ ütles raamatu toimetaja, EKEI asedirektor ja kohtuarst Marika Väli. Varasemalt on Eesti Raamatu poolt 1976. aastal välja antud vähendatud kujul teos „Kriminalistikatehnika“, mille toonane autor  ja Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Herbert Lindmäe on kirjutanud peatüki ballistikast ka nüüdsesse väljaandesse. Lisaks temale osalesid materjalide väljatöötamises 22 endist ja praegust EKEI eksperti. “Kriminalistikaekspertiisid” on mõeldud kasutamiseks nii Sisekaitseakadeemia üliõpilastele kui ka töötavatele advokaatidele, juristidele ja menetlejatele, kes ekspertiisidega kokku puutuvad. „Raamatut tasub lugeda ka inimestel, kes seda otseselt oma töös ei vaja, kuid kellel on ekspertiisi valdkonna vastu üldisem huvi. Mitme ekspertiisiliigi juures, näiteks käekirja-, sõrmejälje- ja narkoekspertiisid, on välja toodud ka nende ajalooline taust. Raamat pakub lisaks huvitavat pildimaterjali,“ lisas Väli. Raamatut esitlevad EKEI direktor Üllar Lanno ja raamatu kirjastanud Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Kodanikujulguse aumärgi pälvisid sel aastal seitse julget meest

Täna andis justiitsminister Hanno Pevkur üle kodanikujulguse aumärgid, millega tunnustatakse inimesi, kes on kurjategija tabanud, aidanud sellele oma julge tegutsemisega kaasa või hoidnud ära kuriteo.2013. aastal tunnustati kodanikujulguse aumärgiga järgmisi inimesi: Boriss Blinov, Raigo Sooär, Riho Muhuste, Maiko Arras, Arti Mustkivi ning Kaupo Kurberg ja Reimo Harma. „Tänaseid tunnustatuid iseloomustab julgus sekkuda kiiresti ja otsustavalt kuriteo toimepanemisse ning selle avastamisele kaasaaitamine. Hädasolijale appiminemine ei ole just väga igapäevane ja seetõttu väärivad need julged mehed erilist tunnustust,“ ütles minister Pevkur märke üle andes. „Sellega on nad teeninud ära meie siira tänu. Nad ei ole kauged kangelased, vaid inimesed meie keskelt, kes on oma käitumisega eeskujuks. Tahan rõhutada, et turvalisus saab alguse meist igaühest ja tänaste aumärgi saajate teod on selle kohta parimad näited.“ Kodanikujulguse aumärke, millega riik väärtustab kodanike julgust kuritegude ärahoidmisel ja kuriteoohvrite abistamisel, annab justiitsminister välja 2004. aastast. Aumärkide komisjoni juhib kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri, sinna kuuluvad peaprokurör Norman Aas, politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ning kuriteoennetuse nõukogu liikmed, Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja kriminoloogiaprofessor Jüri Saar. Lühidalt tunnustuse pälvinud tegudest. Boriss Blinov Möödunud aasta 2. oktoobri pärastlõunal tungiti akna kaudu Tartus, Kalda teel asuvasse korterisse. Kahtlast tegevust märkas kõrvaltrepikojas elav Boriss, kes ei jäänud toimuvat kõrvalt vaatama. Kui kurjategijad olid korterisse sisenenud, läks Boriss rõdu alla neid ootama, paludes samal ajal oma emal esmalt politseisse helistada ja anda seejärel korteri uksekella. Nagu Borissi oli arvanud, otsustasid ehmunud vargad rõdu kaudu pageda. Seal aga tabas nad Boriss, kes hoidis neid politsei saabumiseni kinni. Raigo Sooär Tänavu 28. jaanuari hilisõhtul sõitis Raigo autoga Kuressaare kesklinnas, kui märkas ühes parklas kaklust. Raigo lahutas selle ja aitas kannatanutel lahkuda. Peagi aga märkas ta, et ründajad on asunud kannatanuid jälitama. Raigo järgnes neile uude peksmiskohta, kuhu oli kogunenud juba ka umbes kakskümmend pealtvaatajat. Ta sõitis autoga rahvahulga keskele ja lõpetas taas peksmise. Kuna oli karta, et kannatanud võivad jälle ohvriks langeda, võttis ta nad oma autosse ja blokeeris peksjate auto, et need ei saaks enne politseid lahkuda. Politsei saabudes näitas Raigo neile peksjad kätte, ise aga viis kannatanud haiglasse. Riho Muhuste Mullu 16. detsembri öösel märkas autoroolis olnud Riho Pärnus kõnniteel kaht kahtlaselt käituvat meesterahvast, kes Rihot nähes eemaldusid tänaval lamava inimese juurest. Riho peatas auto ja läks asja uurima. Saanud aru, et tegu võib olla kuriteoga, sest lamaja oli verine ja kontaktivõimetu, teatas ta juhtunust politseisse ja kiirabisse, ning asus sündmuskohalt lahkuvaid mehi autoga jälitama. Kui röövlitel õnnestus Riho eest põgeneda, pöördus ta tagasi aitama kannatanut, kes lamas detsembriööl ilma jalanõudeta tänaval. Ta näitas kohalejõudnud politseipatrullile sündmuskoha lähedale naasnud kahtlustatavaid ja aitas nad kinni võtta: kui üks röövel põgenes politseiautost, järgnes Riho talle ja hoidis teda politsei tulekuni kinni. Samuti leidis ta röövlite liikumisteelt üles kannatanu rahakoti ja jalanõud. Tänu Riho sekkumisele ja abile õnnestus kinni pidada kaks mitu korda kriminaalkorras karistatud meest, kes mõisteti tänavu suvel röövimises süüdi. Maiko Arras ja Arti Mustkivi Selle aasta 5. septembril märkasid Maiko ja Arti Tallinnas Aia tänaval kahe mehe tüli. Mõne hetke pärast üks mees lahkus, teine paistis olevat viga saanud ja palus abi möödujalt, kes aga ei vaevunud räsitud välimusega inimest aitama. Vigastatu juurde minnes nägid mehed, et teda on noaga löödud. Mehed helistasid politseisse, asusid kurjategijat jälitama, said ta kätte ning hoidsid teda politsei saabumiseni kinni. Kannatanu vigastus oli eluohtlik. Kaupo Kurberg ja Reimo Harma Tänavu 14. septembri varahommikul sattusid Kaupo ja Reimo Pärnus peale kaklusele, mille ohver oli saanud näkku lõikehaava, ründaja aga kiirustas sündmuskohalt lahkuma. Mehele järgnedes nägid nad, kuidas ta viskas jooksu pealt midagi rohu sisse. Nad pidasid mehe kinni ja andsid ta üle politseipatrullile. Selgus, et mees oli noaga rünnanud ja vigastanud kaht kodanikku. Kaupo ja Reimo näitasid patrullile kätte ka koha, kuhu kurjategija oli noa visanud, aidates nii leida kaaluka asitõendi. Tänu kahe noore mehe otsustavale tegutsemisele tabati kuriteos kahtlustatav kohe pärast tegu. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsministeerium kutsub toetama erikoolist ja vanglast vabanenud noori

Alates 18. novembrist saavad mittetulundusühingud, erikoolid, vanglad ning riigi- ja omavalitsusasutused taotleda raha programmist „Riskilapsed ja -noored“, et ennetada vanglast ja erikoolist naasvate noorte uusi kuritegusid.Norra riigi ja EMP finantsmehhanismide toetuse abil ellu viidava programmi üks eesmärk on luua noortele keskkond, mis aitab neil elada kuritegevusest vaba elu. Taotlusvoorus „Jätkutugi vanglast või erikoolist vabanenud noortele“ rahastatavad projektid peavad tagama, et kodukohta naasev noor on paremini ette valmistatud oma eluga toime tulema ning et inimesed noore ümber oskaksid ja tahaksid teda selles aidata. Sihtrühma kuuluvad erikoolist ja vanglast vabanenud noorte kõrval ka nende pereliikmed ning erikoolide, vanglate ja muude noort naasmisel toetavate asutuste töötajad. Eelkõige oodatakse projekte, mis aitavad vähendada kuritegude toimepanemist laste ja noorte poolt. Taotlusvooru kaudu toetatakse rehabilitatsiooniprogramme ja –teenuseid, mis on suunatud nii konkreetsete riskide maandamiseks ning vajadustele vastamiseks, kui ka meetmeid, mis parandavad noorte sotsiaalset toimetulekut tervikuna. Samuti võib projektide raames ellu viia tegevusi, millega hangitakse uusi teadmisi, pakutakse koolitusi, tõstetakse pädevusi ning aidatakse luua koostöövõrgustikke. Eelistatakse projekte, mida viib ellu mitu koostööpartnerit. „Eesti vanglatest ja erikoolidest väljub palju noori, kes vajavad täiendavat tuge, kuna tihtipeale tundub, et nii erikoolidel kui ka vanglatel on pöörduksed, mille kaudu paljud nendesse asutustesse sattunud noored jäävad sinna aastateks sisse ja välja käima. Umbes pooled neist panevad pärast vabanemist toime uue kuriteo. Põhjuseid on sellel kindlasti mitmeid, kuid antud programmiga püüame leevendada neid probleeme, mis tulenevad järsust elumuutusest, mis kaasneb vabadusse naasmisega,“ selgitas justiitsminister Hanno Pevkur programmi tagamaid. „Mõistame, et ilma välise abi ja toetuseta on nende noorte jaoks vabaduses hakkamasaamine väga raske. Samas ühiskonnale on oluline, et need noored saaks kuritegevuse nõiaringist välja aidata. Selleks me otsimegi inimesi ja organisatsioone, kes pakuvad noortele abi, mida nad vajavad,“ tutvustas Pevkur taotlusvooru eesmärki. „Eeskätt tähendab see, et noore oskused enda eluga hakkama saada oleks paremad, et tal oleks koht, kus elada, et ta leiaks töö või jätkaks õpinguid, et ta pere oskaks talle toeks olla ning et ametnikud, kes temaga kokku puutuvad, oskaks pakkuda reaalset abi.“ Norra Kuningriigi ja EMP finantsmehhanismide toel eraldatakse taotlusvoorus „Jätkutugi vanglast või erikoolist vabanenud noortele“ 474 650 eurot (vähim projektisumma on 5000 ja suurim 150 000 eurot). Täpsemat infot saab justiitsministeeriumi väikeprojektide koordinaatorilt Rainer Rohtlalt (Rainer.Rohtla@just.ee, tel 620 8224) ja aadressil http://www.entk.ee/riskilapsedjanoored/jatkutugi-erikoolist-ja-vanglast-vabanenud-noortele/. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi