Pevkur: ehitamine lihtsamaks, järelevalve tugevamaks

Justiitsminister Hanno Pevkur tutvustas täna riigikogule planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku eelnõusid. Edaspidi on lihtsam detailplaneeringut koostada ning ehitusprojekti esitada ja kooskõlastada, kuid järelevalve valminud ehitise üle muutub tugevamaks.   Pevkuri sõnul vajasid ehituse ja planeerimise valdkonda puudutavad seadusaktid uuendamist, kuna valdkond on viimastel aastatel oluliselt edasi arenenud. Näiteks peab praeguste seaduste kohaselt eramurajooni uue elamu ehitamiseks koostama detailplaneeringu, millele järgneb ehitus- ja kasutusloa menetlus. Kõik see kokku tähendab suurt aja- ning ressursikulu. Samal ajal on järelevalve valminud ehitiste üle praegu liialt nõrk, lasudes peamiselt kohalikel omavalitsustel.   Uue planeerimisseaduse eelnõu kohaselt saaks olemasolevate majade vahele üksikelamu ehitada detailplaneeringuta. Edaspidi on selleks vaja ainult naabrite nõusolekut ning tuleb järgida piirkonna hoonestuslaadi ja üldplaneeringut. Olemasoleva detailplaneeringu muutmiseks luuakse aga reeglid, mille abil saab seda paindlikult täiendada. Detailplaneeringuta saaks maja ka laiendada, kui laiendus jääb alla ühe kolmandiku maja mahust. "Sellised muudatused annavad inimestele majaehitusel paindlikumad võimalused ja aitavad muu hulgas muuta maju energia- ja keskkonnasäästlikumaks, näiteks paigaldada hoonele päikesepaneele või renoveerida maja soojustamise käigus ka fassaadi," selgitas justiitsminister. Küll aga muutub ministri sõnul uue ehitusseadustikuga tugevamaks kontroll juba valminud ehitiste üle. „Edaspidi  muutub tõhusamaks tehnilise järelevalve inspektsiooni teostatav järelevalve, ametnikud saavad selgemad volitused hoone ohutuse kontrollimiseks. See tähendab, et hoonete ohutuse arvelt allahindlust ei tehta,“ märkis Pevkur. Edaspidi menetletakse dokumente elektroonilise registri kaudu ja kui vaidlusi pole, siis ei tohiks ehitusloa saamiseks minna üle 30 tööpäeva. „Tulevikus saab iga inimene jälgida, mis järgus tema menetlus on ja ei pea enam isiklikult kohalikus omavalitsuses menetluse kiirendamiseks kohal käima,“ kirjeldas Pevkur.  Tulevikus eristatakse vaba ehitustegevust ning teavitamis- ja loakohustuslikku ehitustegevust. Kõige lihtsama ehk vaba ehitustegevuse puhul tuleb lihtsalt järgida ehitusseadustiku põhimõtteid – et tegevus ei kujutaks ohtu inimestele, varale ega keskkonnale – ja muid nõudmisi ei esitata. Teavitamiskohustuslike ehitiste puhul tuleb omavalitsust ehitisregistri kaudu teavitada, et inimesel on soov ehitama asuda. Nii võib väiksemaid hooneid – kuure, abihooneid, koerakuute  – ehitada teatise alusel. Seevastu keerukate ja suurte ehitiste puhul ehk loakohustusega ehitustegevuse korral, pädevusnõudeid karmistatakse. Riigile või rahvusvaheliselt tähtsate ehitiste planeerimiseks luuakse uus menetlusliik: riigi eriplaneering. Näiteks Rail Balticu puhul tuleb praeguse seaduse järgi algatada planeering eraldi igas maakonnas ja sealt edasi omavalitsustes, uue seaduse kohaselt kasutataks sel juhul riigi eriplaneeringut, mille korraldab üks menetleja maakonnaüleselt. Uue asjana on seaduses ette nähtud merealade riigi tasandil planeerimine. Üleriigiliselt planeeritakse tulevikus territoriaalmere ja majandusvööndi kasutus. Tervikliku visiooni loomine aitab saada parema ülevaate merealade kasutusvõimalustest, näiteks võiks see hõlbustada merealade ärilist kasutuselevõttu. Kuna see õigusvaldkond puudutab praktiliselt kõiki Eesti elanikke, pöörati palju tähelepanu kaasamisele. Arvamust küsiti ligi seitsmekümnelt asutuselt, organisatsioonilt ja huvirühmalt.  Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku jõudmisega riigikokku on lõpusirgel justiitsministeeriumi poolt 2007-2013 juhitud ehitus- ja planeerimisõiguse kodifitseerimisprojekt. Kodifitseerimine toimub Euroopa Sotsiaalfondist rahastava inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ programmi „Parema õigusloome arendamine“ raames.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Pevkur: ehitamine lihtsamaks, järelevalve tugevamaks

Justiitsminister Hanno Pevkur tutvustas täna riigikogule planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku eelnõusid. Edaspidi on lihtsam detailplaneeringut koostada ning ehitusprojekti esitada ja kooskõlastada, kuid järelevalve valminud ehitise üle muutub tugevamaks.   Pevkuri sõnul vajasid ehituse ja planeerimise valdkonda puudutavad seadusaktid uuendamist, kuna valdkond on viimastel aastatel oluliselt edasi arenenud. Näiteks peab praeguste seaduste kohaselt eramurajooni uue elamu ehitamiseks koostama detailplaneeringu, millele järgneb ehitus- ja kasutusloa menetlus. Kõik see kokku tähendab suurt aja- ning ressursikulu. Samal ajal on järelevalve valminud ehitiste üle praegu liialt nõrk, lasudes peamiselt kohalikel omavalitsustel.   Uue planeerimisseaduse eelnõu kohaselt saaks olemasolevate majade vahele üksikelamu ehitada detailplaneeringuta. Edaspidi on selleks vaja ainult naabrite nõusolekut ning tuleb järgida piirkonna hoonestuslaadi ja üldplaneeringut. Olemasoleva detailplaneeringu muutmiseks luuakse aga reeglid, mille abil saab seda paindlikult täiendada. Detailplaneeringuta saaks maja ka laiendada, kui laiendus jääb alla ühe kolmandiku maja mahust. "Sellised muudatused annavad inimestele majaehitusel paindlikumad võimalused ja aitavad muu hulgas muuta maju energia- ja keskkonnasäästlikumaks, näiteks paigaldada hoonele päikesepaneele või renoveerida maja soojustamise käigus ka fassaadi," selgitas justiitsminister. Küll aga muutub ministri sõnul uue ehitusseadustikuga tugevamaks kontroll juba valminud ehitiste üle. „Edaspidi  muutub tõhusamaks tehnilise järelevalve inspektsiooni teostatav järelevalve, ametnikud saavad selgemad volitused hoone ohutuse kontrollimiseks. See tähendab, et hoonete ohutuse arvelt allahindlust ei tehta,“ märkis Pevkur. Edaspidi menetletakse dokumente elektroonilise registri kaudu ja kui vaidlusi pole, siis ei tohiks ehitusloa saamiseks minna üle 30 tööpäeva. „Tulevikus saab iga inimene jälgida, mis järgus tema menetlus on ja ei pea enam isiklikult kohalikus omavalitsuses menetluse kiirendamiseks kohal käima,“ kirjeldas Pevkur.  Tulevikus eristatakse vaba ehitustegevust ning teavitamis- ja loakohustuslikku ehitustegevust. Kõige lihtsama ehk vaba ehitustegevuse puhul tuleb lihtsalt järgida ehitusseadustiku põhimõtteid – et tegevus ei kujutaks ohtu inimestele, varale ega keskkonnale – ja muid nõudmisi ei esitata. Teavitamiskohustuslike ehitiste puhul tuleb omavalitsust ehitisregistri kaudu teavitada, et inimesel on soov ehitama asuda. Nii võib väiksemaid hooneid – kuure, abihooneid, koerakuute  – ehitada teatise alusel. Seevastu keerukate ja suurte ehitiste puhul ehk loakohustusega ehitustegevuse korral, pädevusnõudeid karmistatakse. Riigile või rahvusvaheliselt tähtsate ehitiste planeerimiseks luuakse uus menetlusliik: riigi eriplaneering. Näiteks Rail Balticu puhul tuleb praeguse seaduse järgi algatada planeering eraldi igas maakonnas ja sealt edasi omavalitsustes, uue seaduse kohaselt kasutataks sel juhul riigi eriplaneeringut, mille korraldab üks menetleja maakonnaüleselt. Uue asjana on seaduses ette nähtud merealade riigi tasandil planeerimine. Üleriigiliselt planeeritakse tulevikus territoriaalmere ja majandusvööndi kasutus. Tervikliku visiooni loomine aitab saada parema ülevaate merealade kasutusvõimalustest, näiteks võiks see hõlbustada merealade ärilist kasutuselevõttu. Kuna see õigusvaldkond puudutab praktiliselt kõiki Eesti elanikke, pöörati palju tähelepanu kaasamisele. Arvamust küsiti ligi seitsmekümnelt asutuselt, organisatsioonilt ja huvirühmalt.  Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku jõudmisega riigikokku on lõpusirgel justiitsministeeriumi poolt 2007-2013 juhitud ehitus- ja planeerimisõiguse kodifitseerimisprojekt. Kodifitseerimine toimub Euroopa Sotsiaalfondist rahastava inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ programmi „Parema õigusloome arendamine“ raames.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Et ükski laps ei oleks üksi!

Tutvustame PÖFFi raames näidatavat lapse õiguste eriprogrammi, mille filmid on välja valitud lasteombudsmani, justiitsministeeriumi, lastekaitse liidu ja festivali programmimeeskonna koostöös. Lapse õiguste eriprogramm noorte- ja lastefilmide festivalil Just Film linastub juba kolmandat korda. Lasteombudsmani, justiitsministeeriumi, lastekaitse liidu ja festivali programmimeeskonna koostöös on lapse õiguste eriprogrammi valitud seitse filmi, mille fookuses on laste ja noorte elu kulgemine koos murede, rõõmude, arusaamatuste ja õnnehetkedega. Tänavune programm on suunatud üksilduses olevatele ja tähelepanuta jäänud noortele ning sestap on filmide läbiv sõnum: ükski laps ei tohi oma murega üksi jääda! Kevadel lasteombudsmani ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse kirjutamiskonkursile laekunud tööd peegeldasid teravalt Eesti laste muret endaga hakkamasaamise pärast: kas olen piisavalt hea, tubli ja edukas, kas lõpetan kooli, kas saan uude kooli sisse, kas leian hea töö, kas suudan ise hakkama saada. Vastuste pinnalt võib öelda, et Eesti lapsed on vastutustundlikud – nad muretsevad oma edukuse ja tulevikus hakkamasaamise pärast juba praegu ning sageli ei luba mure tuleviku pärast neil täna õnnelik olla. Sarnastest probleemidest Lõuna-Korea ühiskonna ja range koolisüsteemi näitel räägib film „Pluuto“, kus gümnasistide pingereas esikümnesse pääsemiseks on kõik võtted lubatud ning halastamatusse konkurentsi kaasatakse ka lapsevanemad ja koolipersonal. Hirmudest, eelarvamustest ning nende tagajärgedest räägib film „Valentini tee“, kus on tähelepanu all laste seksuaalse sättumuse küsimus ja alanduse ning populaarsuse kaotuse hirmus toimunud traagiline tulistamine. Film tõstatab küsimuse – millised hoiakud valitsevad ühiskonnas ja kogukonnas, milline on ühiskonna teadlikkus sallivuse küsimustes. Selgub, et alati polegi kõik lihtne ning teinekord võib ka vägivallatseja ise ohver olla – veretöö on valus appikarje abikäe järele, mille järgi juba ammu on vajadus olnud. Lastevahelistest suhetest ja kiusamisest küberruumis räägib film „Sa tahad, et ma ta tapaksin?“, kus virtuaalmaailm on välise maailmaga segunenud ning lõksu langedes on keeruline eristada õigegt käitumist valest. Selle filmi valguses on hea meeles pidada, et virtuaalruumis toime pandud tegude eest kehtivad samad õigusaktid, mis päriselus ning igaüks vastutab oma tegude eest ühtviisi. Eesti lastel aitab virtuaalmaailma probleeme lahendada veebipolitseinik, infot ja tuge pakub lastekaitse liidu koordineeritav projekt „Targalt internetis“. Lapse õiguste eriprogrammi kaudu tahame üles kutsuda kõiki õpetajaid ja kaasõpilasi olema üksteise suhtes tähelepanelikumad, üksteist kuulama ja märkama üksteise muresid enne, kui neist saavad probleemid. Küsige, kuidas teid ümbritsevatel lastel igapäevaselt läheb ja pakkuge võimalust olla kuulatud. Kui mure on tõsisem, tuleks sellest rääkida ka koolipsühholoogi või –sotsiaaltöötajaga ning pöörduda ka kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja või sotsiaaltöötaja poole. Alati võib murega helistada lasteabitelefonile, mille number on 116111. Olgu lapse mure milline tahes, noore ja lapse jaoks on see tõsine asi ja igal lapsel peab olema võimalik enda muredest ja hirmudest rääkida ning abi saada. Märkamata jäänud ja oma muredega üksi olevatest lastest ja noortest räägivad ka mitu teist lapse õiguste eriprogrammis linastuvat filmi. Lapse mure raskust võiks võrrelda elevantide koormaga, kes oma õlul tervet maailma kandma peavad. Või nagu kirjutas üks laps oma essees: „Hirmud on kõige õudsemad, sest ei saa kõikidele jutustada sellest, mida sa kardad. Pole ju kõik inimesed ausad, sest mõned võivad teada saada su hirmudest ja suunata seda infot sinu vastu.“. Film „Elevantide taak“ räägib sellest, kui oluline on leida sõber ja mõttekaaslane, kes sind mõistab ja vajadusel ka elu päästab. Samas ei tohiks ühiskond eeldada, et lapsed saavad ise oma probleemide lahendamisega hakkama, isegi kui see esmapilgul nii tundub. Teismeliseea ja lapsevanema rolli ühitamise keerukusest räägib film „Lapseigatsus“, kus eeskujude puudumisel püüavad filmitegelased oma parimate oskuste ja teadmistega hakkama saada ning näitab, kui traagiliselt see lõppeda võib. See kinnitab veelkord tõde: lapsed ei tohi jääda üksi – nad vajavad täiskasvanute tuge! Paraku ei austa kõik lastega tegelevad täiskasvanud lapse õigusi, mistõttu on oluline väljastpoolt tulenev järelevalve lasteasutuste ja sealsete spetsialiste üle. Lasteasutuste keerulisest ajaloost ja internaatkoolides toimunud koledustest jutustab USA film „Me olime lapsed“. Lastel endal on väga keeruline oma õiguste eest seista ja ennast kaitsta. Eriti puudutab see laste väärkohtlemist ja lastevastast vägivald. Seetõttu on eriti oluline, et lastel oleks võimalik suhelda inimestega väljaspool asutust ning lapsed teaks, kuhu ja kelle poole vajadusel abi saamiseks pöörduda! Lasteombudsmani üks ülesanne on teostada järelevalvet erinevate lasteasutuste üle ning kui mõnele lapsele tundub, et teda koheldakse halvasti, võib ta selle murega alati pöörduda lasteombudsmani poole. Usaldusest ja lähedase usaldusisiku tähtsusest räägib film „Verevend“. Film avab ilmekalt sõpruse arenemise teekonna. Lastele on oluline, et neil oleks kindel, usaldusväärne ning omakasupüüdmatu, lähedane sõber. "Verevend“ on ilus film, mis näitab, et siira pühendumuse ja tahtejõu toel on piltlikult öeldes võimalik isegi surmasuust tagasi tulla. Ning heategevuses ei ole alati oluline jagada komme ja kinke – materiaalsest abist sageli olulisemgi on püsivus ja pühendumus. Filme tulevad linastustele vaatajatega koos arutama erinevate elualade eksperdid. Aruteludega linastuvate filmide ajakava leiad lapse õiguste eriprogrammi flaierilt ning Just Filmi, lasteombudsmani, justiitsministeeriumi või lastekaitse liidu kodulehelt. Üks tasuta eriseanss toimub ka 19. novembril õiguskantsleri kantseleis (eelregistreerimine telefonil 693 8442). Tule filme vaatama ja mõtle kaasa! Märka abi vajavat last enda kõrval, aita teda ja anna temast täiskasvanutele teada, kui ta ise seda teha ei julge. Üksi laps ei tohi murega üks olla! Lasteombudsman, justiitsministeerium, lastekaitse liit Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Norra toetab nakkushaiguste ennetust vanglates 680 000 euroga

Norra Kuningriik rahastab „Rahvatervise“ programmi raames 680 000 euroga nakkushaiguste ennetamist ja ravisüsteemi tugevdamist Eesti vanglates.Programmi raames rahastatava projekti „Nakkushaiguste ennetamise ja ravisüsteemi tugevdamine“ raames pööratakse enim tähelepanu C-hepatiidi diagnostikale ning ravile. Olulisel kohal on ennetavad tegevused, sh vanglateenistujate koolitamine nakkushaiguste teemadel. Lisaks töötatakse välja ettepanekud selle kohta, kuidas kindlustada ravi jätkumine vanglast vabanenutele. Samuti on plaanis juurde soetada seadmeid, mis aitavad nakkushaigusi paremini diagnoosida (nt ultraheliaparaate). Projekt algas 2013. aasta mais ja kestab 2015. aasta lõpuni. Programmi koordineerib sotsiaalministeerium, projekti elluviijaks on justiitsministeerium ning koolitus- ja arendustegevusse on kaasatud väliseksperdid Norrast. Projektis osalevad kõik Eesti vanglad. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsminister sõidab töövisiidile Ukrainasse

Justiitsminister Hanno Pevkur kohtub esmaspäeval, 4. novembril Ukrainas töövisiidil olles Ukraina justiitsminister Olena Luka¹iga, kellega arutatakse muuhulgas korruptsioonivastase võitluse ja Ukraina kohtusüsteemi reformi küsimusi.„Minu jaoks on Ukraina kolleegiga kohtumise juures oluline arutada Ukraina õigussüsteemi demokraatlikkuse ja seal tegutsevate Eesti ettevõtjate õiguste tagamise küsimusi. Nii ettevõtjate kui tavakodanike õigusi aitab parimal viisil tagada demokraatlikule õigusriigile omane õigus- ja kohtusüsteem. Kuna Ukraina on olnud Eesti jaoks oluline partner, oleme huvitatud Ukraina arengutest ning oleme vajadusel valmis jagama Eesti kogemusi kohtusüsteemi arendamisel,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur.  Arutatakse ka toimiva ja sõltumatu kohtusüsteemi tähtsust investeerimist soodustava majanduskliima kontekstis ning tutvustatakse Eesti e-lahendusi, kohtureformi ja samme, mida on tehtud korruptsiooniga võitlemiseks. Eesti ja Ukraina justiitsministeeriumil on koostööleping alates 1996. aastast.     Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Pevkur: notarid võiksid tulevikus tegeleda ka abielulahutustega

Justiitsminister Hanno Pevkur rääkis notariaadi 20. aastapäevale pühendatud rahvusvahelisel konverentsil, et kuigi notarid on saanud aastate jooksul üha uusi ülesandeid, on mõistlik nende pädevust veelgi laiendada. Näiteks võiks notaritele anda abielude lahutamise pädevuse pooltevaheliste vaidluste puudumisel. „Kui enamasti seostavad inimesed notarite tegevust peamiselt kinnisvaratehingute tõestamisega, siis tegelikult on nende tegevusvaldkond palju laiem. Notarid on ikka ja jälle valmis võtma uusi ülesandeid: nii klassikalise notariameti juurde kuuluvaid tegevusi kui ka näiteks abielude sõlmimist ja apostillimist,“ kõneles justiitsminister. „Samuti on notarite koda näidanud tihti üles aktiivsust ning tublisti oma valdkonda ja e-lahendusi ise arendanud. Võib julgelt väita, et notarite kojast on kujunenud üks kõige tugevamaid ja paremini organiseeritud Eesti kutseühendusi.“ Justiitsministri arvates saab notarite roll õiguskorra kindlustamisel ja kohtulike õigusvaidluste ennetamisel muutuda kaalukamaks. „See, milliseid lisatoimingud anda notarite pädevusse, et tagada õiguskindlus ja vähendada kohtuvaidluste arvu, nõuab iga kord aga eraldi arutelu ja analüüsi. Riik on aastate jooksul andnud notaritele palju ülesandeid – ja pole põhjust seda kahetseda. Kuid me oleme valmis ennast tõestanud notariaadi pädevust laiendama.“ Nii läheb 2015. aastal notarite kojale üle pärimisregister, mida seni peab Harju maakohus. 2014. aastal rakenduva majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse alusel hakkavad notarid edastama ettevõtja ning tegevuslubadega tegeleva ametiasutuste vastastikuseid teateid, taotlusi ja dokumente ning toimetama ettevõtjale kätte haldusakte. Samal ajal on oodata apostillimise vähenemist, sest seoses kodanike ja ettevõtjate vaba liikumisega Euroopas lihtsustatakse avalike dokumentide vastuvõtmist Euroopa Liidus. Samuti on arutatud notarite abielude lahutamise pädevuse võimalikku laiendamist, kui poolte vahel puuduvad vaidlused. Lahutamisasjades saaks notarid üle võtta ka täna kohtul oleva ülesande abielu lahutada, kui üks osapool elab välisriigis või on välismaalane. Lisaks saavad notarid nõustada inimesi ühisvara jagamisel või elatise kokkulepete sõlmimisel. Selle idee tulemusena võiks kohtu koormus väheneda. Eestis tegutseb 94 notarit, kes osutasid 2012. aastal ametitoiminguid ja -teenuseid üle 290 000 korra. 2013. aasta esimese kolme kvartaliga on ametitoimingute arvu kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga olnud ligi 5300 asja võrra. Tavapäraste tõendamistoimingute kõrvale on aastate jooksul lisandunud abielu sõlmimine, dokumentide apostillimine, vahekohtu- ja lepitamisteenus, koostöö riiklike registrite ja andmebaasidega jm. Justiitsminister tänas oma tervituskõnes notarite koda, kes on olnud riigile alati hea ja aktiivne partner, ning eraldi neid 21 notarit, kes on olnud ametis kõik kakskümmend aastat, mil notariaat on tegutsenud.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Eesti seaduste ingliskeelsete tõlgete otsinguvõimalused täienesid

Alates 31. oktoobrist võttis Riigi Teataja võrguväljaanne kasutusele ingliskeelse veebilehe koos Eesti seaduste tõlgete otsinguga. Lisaks on võimalik tellida tõlkeid e-posti aadressile.Riigi Teataja ingliskeelse lehe kasutuselevõtmise järgselt tehakse  kättesaadavaks üle 250 seaduse ingliskeelse ajakohases seisus tõlke. 2013. aasta lõpuks saab tõlgitud enamus Eesti seadustest ja 2014. aasta lõpuks on Riigi Teatajast leitavad pea kõik seaduste tõlked. Inglise keelde ei tõlgita välislepingute ratifitseerimise seadusi. Vandetõlgid alustasid Justiitsministeeriumi korraldusel Eesti seaduste tõlkimist inglise keelde 2011. aastal. „Tõlgete kättesaadavaks tegemise eemärk on tutvustada Eesti õiguskorda meie Euroopa Liidu partneritele ja maailmas laiemalt ning  teha välisinvestoritele Eesti õiguskord arusaadavaks,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. Ingliskeelne otsing töötab sarnaselt eestikeelsega „õiguse ajamasina“ põhimõttel. See tähendab, et otsida saab nii minevikus kehtinud kui ka tulevikus jõustuvaid tõlgete redaktsioone. Ingliskeelsel lehel saab ühe seaduse erinevaid  tõlkeredaktsioone omavahel ja ka eestikeelse autentse aktiga võrrelda. Soovi korral on võimalik tõlgete otsinguaken lisada oma veebilehele. Seaduste ingliskeelsed tõlked hoitakse küll ajakohases seisus, kuid nad ei ole õiguse rakendamisel Eesti riigisiseses asjaajamises ametlike tekstidena  kasutatavad. Eesti riigikeel on eesti keel ja õigusjõud on ainult eestikeelsetel seadustel. Riigi Teataja ingliskeelne veebileht on kättesaadav siin: www.riigiteataja.ee/en. Arendustööd tellis Justiitsministeeriumi Riigi Teataja talitus koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskusega ning need viis läbi AS Andmevara. Arendustöid teostati Euroopa Liidu struktuurivahenditest. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Euroopa Parlamenti kandideerimine mõnes teises liikmesriigis muutub lihtsamaks

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Justiitsministeeriumis ette valmistatud seaduseelnõu, mille kohaselt on edaspidi igal Euroopa Liidu kodanikul lihtsam mõnes teises liikmesriigis kandideerida Euroopa Parlamenti. Selleks võtab riik üle senise kodaniku kohustuse tõendada, et isikul on õigus olla kandidaat. Kehtiva seaduse järgi peab kandidaat ise esitama uues elukohariigis tõendi, et temalt ei ole päritoluriigis kandideerimisõigust ära võetud. Kandidaadiks pürgivatel kodanikel aga on olnud keeruline teada saada, missugune asutus on pädev sellist tõendit andma. Edaspidi on aga Vabariigi Valimiskomisjonil kohustus kontrollida, kas teisest liikmesriigist pärit Euroopa Parlamendi kandidaadil on õigus valimistel osaleda. Samuti edastab valimiskomisjon ise andmed Eesti kodanike kandideerimisõiguse kohta ning inimene ei pea enam elukohariigis kandideerimiseks ise eraldi tõendit esitama. „Kehtiv kord on inimeste jaoks, kes tahaksid Euroopa Parlamenti kandideerida mõnes teises riigis, liiga aeganõudev ja keerukas, mis seab ebamõistlikke takistusi kandideerimiseks,“ selgitas justiitsminister Hanno Pevkur. „Seetõttu ongi mõistlik, et edaspidi tõendab kandideerimisõigust riik, ehk erinevate riikide pädevad asutused suhtlevad omavahel. Inimene peab lihtsalt avaldusega kinnitama, et tal on kandideerimisõigus, kuid ta ei pea esitama eraldi tõendeid, kas tal on kandideerimist välistavaid asjaolusid nagu näiteks teovõimetus, vanglakaristuse kandmine või ta on tegevväelane,“ täpsustas Pevkur. Tulevikus kontrollib elukohaliikmesriik päritoluriigilt, kas seal ei ole liidu kodanikult kandideerimisõigust ära võetud. Seejuures peab päritoluriik andma infot piisavalt vara, et elukohariik saaks hinnata kandideerimistaotluse vastuvõetavust. Samas ei teki ohtu ka teabe hilinenud esitamisel, kuna kandideerimisõiguse puudumisel tuleb isik kandidaatide nimekirjast eemaldada ning ka valituks osutumisel lõppevad Euroopa Parlamendi liikme volitused sellisel juhul ennetähtaegselt. Eelnõuga viiakse Euroopa Parlamendi valimise seadus kooskõlla möödunud aastal vastu võetud ELi direktiiviga. See sätestab, mis tingimustel saavad teisest liikmesriigist pärit ELi kodanikud kandideerida oma uues elukohariigis Euroopa Parlamendi valimistel.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi