Just Filmi lapse õiguste eriprogrammi fookuses on sel aastal tähelepanuta jäänud noored

15.-24. novembrini toimub kolmeteistkümnes laste- ja noortefilmide festival Just Film, mille raames linastub kolmandat aastat järjest lapse õiguste eriprogramm, mis koosneb hoolikalt valitud seitsmest omanäolisest filmist. Filmide fookuses on laste ja noorte elu läbivad erinevad probleemid ja mured, aga ka helged hetked, mida igaüks ju nii väga vajab.Lapse õiguste eriprogrammi filmide valimisel osalesid lisaks Just Filmi programmimeeskonnale ka lasteombudsman, justiitsministeerium ja MTÜ Lastekaitse Liit. Programmi filmivalik kõnetab nii lapsi kui täiskasvanuid ja on oma teemavalikus väga mitmekesine – filme on nii Koreast, Uus-Meremaalt, Poolast kui USA-st, neis käsitletakse nii koolipingeid, AIDSi põdevate laste elu kui ka näiteks  koolitulistamisele järgnevat elu ühes koolis ja kogukonnas. Läbivad teemad on tänavustes filmides üksildus ja tähelepanuta jäänud noored ning lahenduste otsimine nende teemadega seotud küsimustele. Filme saab vaadata Coca-Cola Plazas ja Solaris Kinos ning lisaks toimub ka üks tasuta eriseanss Õiguskantsleri Kantseleis. Eriseansile ja sellele järgnevale arutelule pääseb 90 esimest külalist ning osalemissoovist palume eelnevalt teada anda telefonil 693 8442. Lapse õiguste eriprogrammis linastuvate filmide juurde kuulub ka arutelu kinosaalis, mida juhivad erinevad lastekaitse ja lastega seotud eksperdid. Aruteludega linastuste ajad leiab eriprogrammi ajakavast, mille kohta saab rohkem infot Just Filmi kodulehelt www.justfilm.ee  ning festivali ajal kinode infopunktidest, lasteombudsmani, justiitsministeeriumi ja Lastekaitse Liidu kodulehtedelt. Lisainfo:Mikk GranströmJust Filmi tegevjuhtPimedata Ööde Filmifestival MTÜmikk@poff.ee Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Pevkur: riigivalitsemist saab muuta efektiivsemaks

Justiitsminister Hanno Pevkur ütles eile Tartus peetud rahvusvahelisel riigihalduse ja haldusõiguse konverentsil, et meie riigivalitsemist saab muuta lihtsamaks ja efektiivsemaks, kuid üheks vaieldamatuks eelduseks on üldsuse suurem usaldus riigivõimu kui terviku vastu.Tartus peetud konverentsil „Modernse riigihalduse lätetel – allikad, arengud ja perspektiivid Eestis ja Saksamaal“ arutati tänapäevase riigihalduse väljavaateid ning varjukülgi. Probleemide määratlemisel ja lahendusteede otsimisel tugineti peamiselt OECD aruandele, mille järgi on Eesti riigihaldus kohati liiga killustunud ja seetõttu kulukas. Konverentsi aruteluringis osalenud justiitsminister rääkis, et OECD aruandes tõstatatud probleemide lahendamiseks tuleb mõista probleemide ulatust riigiõiguslikus mõõtmes. „Eelkõige vajame arutelu mõistmaks, kui küps on Eesti riik oma riiklikus arengus ehk milline on eri võimuharude ülesanne. Näiteks Riigikogule kui seadusandjale ja rahva esindajale peab olema tagatud võimalus tegeleda eelkõige kaalukate teemadega,“ ütles Pevkur. „Mõistame, et Riigikogu ülesanne on anda valitsusele ette raamid, kuid parlamenti ei tohiks koormata täitevvõimu üksikasjaliku reguleerimisega. Tasub mõelda, kas Riigikogu ikka peaks arutama 160 seaduse muutmist, kui valitsus otsustab, et piirivalve ja politsei tegutsevad üheskoos tõhusamalt kui eraldi asutustena.“ OECD aruanne soovitab Eestil liikuda ühtsema riigivalitsemise suunas. Esmajoones tähendab see keskvalitsuse suuremat paindlikkust ja mitme ministeeriumi vastutusalasse jäävate küsimuste ühist lahendamist. Sel moel saaks senisest enam keskenduda valitsuse kui terviku eesmärkide elluviimisele ja prioriteetide seadmisele. Justiitsministri hinnangul on nende sihtide saavutamisel ja halduskorralduse ajakohastamisel suur roll haldusõiguse juristidel: „Kas ministeeriume on neli või neliteist; kui palju on meil ameteid – need ja paljud muud pealtnäha ehk lihtsadki küsimused ei kuulu üksnes halduskorralduse valdkonda, vaid iga sellise küsimuse taga on ka tõsist kaalumist vajavad õigusteemad.“ Samal ajal ei piisa ministri sõnul üksnes seadustega paika pandud raamidest, vaid uuenema peavad ka ametnikkonna arusaamad riigivalitsemisest. „Juristid võivad ju kokku kirjutada ideaalse valitsemissüsteemi, kus parlament annab ette riigivalitsemise avara vaate ning valitsus juhib selle alusel riiki paindlikult ja tõhusalt,“ märkis Pevkur. „Aga kui inimesed tegutsevad vanade mõttemallide järgi ja asutused ei tee sisulist koostööd, siis ei ole ka parimast seadusest suuremat kasu.“ Konverentsi korraldas Academica programmi toel Tartu ülikooli õigusteaduskonna õiguse ajaloo õppetool. Konverentsil käsitletakse nüüdseks kakskümmend aastat toiminud Eesti halduskohtupidamist ning Eesti ja Saksa riigihalduse aktuaalseid ja ajaloolisi probleeme. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Pevkur tegi ettepaneku nõukogudeaegne tsiviilkoodeks lõplikult kehtetuks tunnistada

Vabariigi Valitsus kiitis heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud õigusaktide revisjoni eelnõu, millega muudetakse või tunnistatakse kehtetuks üle viiekümne seaduse. Muu hulgas teeb justiitsministeerium ettepaneku tunnistada lõplikult kehtetuks sovetiaegne tsiviilkoodeks.„Peamiseks põhjuseks suure revisjoni läbiviimiseks oli lõpetada olukord, kus jätkuvalt kehtib Eesti Vabariigis mõni eelmise riigivõimu seadus. Teiseks saadi selge ja kõikehõlmav ülevaade, millised õigusaktid praegu kehtivad ja millised vajavad kehtetuks tunnistamist ning loomulikult oli eesmärgiks ka see, et Riigi Teatajas oleksid üleval vaid ajakohased õigusaktid,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. „Näiteks kehtetuks tunnistatavas ENSV tsiviilkoodeksis kehtib veel neli paragrahvi, mille järgi maksab riik likvideeritud tööandja asemel inimestele tervisekahjustamise põhjustamisest tekitatud kahju hüvitist.  Eelnõuga nähakse ette üleminekusätted hüvitise maksmise jätkamiseks neile, kes hüvitist juba saavad ning isikutele, kes on asunud riigilt hüvitist taotlema. Tsiviilkoodeksis toodud põhimõte oli välja töötatud ajal, kui eraettevõtlus puudus ning riik oligi ainus tööandja. Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel loodud õiguses on kahju hüvitamine sätestatud võlaõigusseaduses, nõuete aegumine ja õigusjärglus tsiviilseadustiku üldosa seaduses,“ selgitas Pevkur. Seaduseelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks ka hulk välislepingute ratifitseerimise seadusi, mis käsitlevad Eesti riigile võetud rahalisi kohustusi. Nende seadustega kiideti kunagi heaks laenuvõtmine või rahvusvahelistele pankadele ja organisatsioonidele garantiide andmine, kuid võetud kohustused on nüüdseks täidetud ja laenud tagasi makstud. Eelnõuga muudetakse kokku viite seadust ja tunnistatakse kehtetuks viiskümmend üks seadust. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Üheksa kuuga on kuritegude arv nelja protsendi võrra vähenenud

Justiitsministeeriumi koostatava kuritegevuse baromeetri andmeil on tänavu üheksa kuuga pandud toime neli protsenti vähem kuritegusid kui eelmisel aastal sama ajaga. Jaanuarist septembrini registreeriti 29 724 kuritegu, mida on aastatagusest 1284 võrra vähem.Kõige levinum ehk varavastane kuritegevus on võrreldes 2012. aastaga vähenenud 9%. Varguste arv kahanes 12% (1784 vargust vähem). Vähem on varastatud nii kaubandusettevõtetest (­­18%) kui ka eluruumidest (­14%) ja sõidukitest (6%). Varguste arv on vähenenud kogu Eestis, kusjuures kõikjal peale Harjumaa ja Lääne-Virumaa on kahanemine üle 10%. Harjumaal on olnud 4% ja Lääne-Virumaal 7% vähem vargusi. Seevastu röövimiste arv kasvas 6%. Enim kasvas sarnaselt eelmiste kuudega kelmuste arv. Üheksa kuuga registreeriti 1250 kelmust ehk 34% võrra rohkem kui 2012. aasta samal perioodil (793). Nende kuritegude registreerimine vähenes järsult 2011. aastal ning on ka praegu madalam kui 2009. ja 2010. aastal. „Samas tuleb praegu tõusutrendis oleva kelmuste arvu juures inimestele uuesti soovitada, et veebi kaudu kaupade ostmisel peaks olema ettevaatlik ning müüja tausta võimalusel kontrollima. Seda põhjusel, et väga suure osa kelmustest moodustavad just juhtumid, kus interneti kaudu ostetud kaupa pole ostjale kätte toimetatud,“ märkis justiitsminister Hanno Pevkur. Liikluskuritegusid oli 2% võrra vähem, neist enamiku moodustas joobes juhtimine. Isikuvastaste kuritegude arv kasvas ligi 7%. See tuleneb eelkõige kehalise väärkohtlemise registreerimise sagenemisest Harjumaal ja Tallinnas, kus nende kuritegude registreerimine on kasvanud 12%. „Suuresti on kasvu taga tõsiasi , et politsei on hakanud neile kuritegudele rohkem tähelepanu pöörama,“ ütles justiitsminister. Tapmisi ja mõrvu registreeriti üheksa kuuga 43 ehk 16 võrra vähem kui möödunud aasta samal perioodil. Kuritegevuse baromeetriga saab tutvuda aadressil http://www.just.ee/baromeeter.     Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

GRECO tunnustab Eesti korruptsioonivastast võitlust

Euroopa Nõukogu juures asuv korruptsioonivastane riikide ühendus GRECO avalikustas aruande, milles hindas Eestile tehtud soovituste täitmist.Tegu oli GRECO kolmanda hindamisvooru viimase aruandega, milles kontrolliti 2008. aastal antud soovituste täitmist. Kolmas hindamisvoor keskendus kriminaalkaristuste piisavusele ja erakondade rahastamise läbipaistvuse teemadele. Eesti on täitnud neliteist soovitust seitsmeteistkümnest. GRECO tõi aruandes Eestit esile, kuna Eestis tehtud seadusemuudatused korruptsiooniga võitlemiseks vastavad GRECO soovitustele, sealhulgas parlamendiliikmete ning erasektori korruptsiooniga seoses. „Samas tuleb näiteks veel üle vaadata mõjuvõimuga kauplemist käsitlevad karistusseadustiku sätted, aga see on kirjas uues korruptsioonivastases strateegias ja töö juba käib,“ selgitas justiitsminister Hanno Pevkur. GRECO tunnustab ka erakonnaseaduse parandusi, mis vastavad peaaegu kõigile hindamisaruande soovitustele: erakondade ja valimiskampaaniate rahastamine on saanud kindlama ja läbipaistva raamistiku ning reeglite rikkumise eest on kehtestatud sanktsioonid. „Ainus soovitus, mida ei ole veel rakendatud, seondub üksikkandidaatide annetuste avaldamisega, aga seegi teema on juba töös,“ lisas Pevkur.  GRECO (Group of States Against Corruption) on Euroopa Nõukogu juures asuv korruptsioonivastane riikide ühendus, millel on 49 liikmesriiki. Eesti liitus GRECOga 1999. aastal ja meie riiki esindab seal justiitsministeerium. GRECO eesmärk on anda hindamisprotseduuri abil riikidele korruptsioonivastaseid soovitusi ja hinnata liikmesriikide valmidust võidelda korruptsiooniga. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Üheksa kuuga on asutatud 14 620 uut ettevõtet ja füüsilisest isikust ettevõtjat

Üheksa kuuga registreeriti äriregistris 14 620 uut ettevõtet, mida on 461 võrra rohkem kui aasta varem. Registreeritud ettevõtetest 10 776 on osaühingud, 19 aktsiaseltsid ja 1691 füüsilisest isikust ettevõtjad. Sissemakseta osaühinguid on loodud 7451. „461 ettevõtet rohkem kui eelmisel aastal on loodetavasti märk ettevõtlike inimeste usaldusest üldise majandusolukorra vastu, ehk üha enam inimesi leiab endas ettevõtlusjulgust, mis on omakorda uute töökohtade loomise võtmetegureid. Hea meel on ka selle üle, et enamasti kasutatakse uue äri alustamiseks ettevõtjaportaali, mis kinnitab teadmist, et Eestis on ettevõtlusega alustamine väga lihtne. Kui on ideed ja julgust, siis piisab ID-kaardi olemasolust, et ühe päevaga kõik ettevõtluseks vajalik korda saada,“ kommenteeris justiitsminister Hanno Pevkur esimese üheksa kuu kokkuvõtet. Ilma kohese osakapitali sissemakseta asutati 7451 osaühingut ehk 69% kõigist osaühingutest. See võimalus sobib eriti hästi pisiettevõtlusega alustamisel, näiteks hobist alguse saanud ettevõtte puhul. Üha enam kasutatakse ettevõtte asutamiseks e-äriregistri ettevõtjaportaali, mille kaudu saab esitada äriregistrile dokumente ja majandusaasta aruandeid elektrooniliselt. Ettevõtjaportaali kaudu saab registreerida uue ettevõtte, muuta andmeid ja ettevõtte ka registrist kustutada või likvideerida.  Aasta kõige aktiivsem kuu ettevõtlusega alustamiseks on olnud aprill, kui asutati 1627 uut ettevõtet, neist 1377 osaühingut, 3 aktsiaseltsi ja 247 füüsilisest isikust ettevõtjat. Andmed põhinevad e-äriregistri teabesüsteemil, mis on kohtute registriosakondade andmebaasile tuginev teenus, koosnedes äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri digitaalsetest andmetest. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsministeerium hakkab uurima inimeste õigusteadlikkust

Justiitsminister Hanno Pevkur esitas Riigikogule ülevaate õiguspoliitika arengusuundade elluviimisest ja märkis, et järgmisel aastal on plaanis uurida ka inimeste õigusteadlikkust. Justiitsminister rääkis Riigikogule esitatavat õiguspoliitika arengusuundade ülevaadet tutvustades, et 2012. ja 2013. aasta on tähendanud valitsusele hea õigusloome põhimõtete rakendamise üleminekuaastaid. „Kehtestatud on hea õigusloome ja normitehnika eeskiri, uuendatud on kaasamise head tava ja valitsus on heaks kiitnud mõjude hindamise metoodika. Oleme neid nõudeid plaani kohaselt rakendanud ja tõsisemaid järeldusi nende täitmise osas saame teha järgmisel aastal,“ ütles Pevkur Riigikogus. Uutest plaanidest tutvustas minister Riigikogule soovi uurida laiemalt Eesti inimeste õigusteadlikust. Selleks viiakse järgmisel aastal läbi Eesti elanike õigusvajaduse uuring, et selgitada laiapõhjalise küsitlusega välja, millised õigusprobleemid inimestel tekivad ja milliseid teadmisi nad murede lahendamiseks vajavad. Seni on hinnatud peamiselt kehtiva õiguse tundmist. „Seesugune teadmiste kontroll aga ei lase aru saada, kas inimestel on selliseid õigusteadmisi üldse vaja,“ rääkis justiitsminister. „Uue metoodikaga uuring annab eeldatavalt parema tervikpildi inimeste õigusvajadusest, mille abil saab kujundada juba konkreetsed tegevused, kuidas inimesi õigusküsimustes paremini aidata.“ Mis puudutab kaasamist, siis tõdes minister, et seni on kaasatud peamiselt passiivselt ehk materjalid on tehtud lihtsalt avalikult kättesaadavaks, edaspidi aga hakatakse üha enam pöörduma otse sihtrühma poole. Eesmärk ongi kaasata huvirühmi juba enne eelnõu valmimist, et neil oleks rohkem aega oma mõtteid koguda, ja selgitada seaduseelnõu autorite seisukohti huvirühmadele põhjalikumalt. Seaduseelnõude mõjude hindamist vaadates, on näha, et üldine õigusloome maht veidi väheneb, mis kinnitab mõned aastad tagasi prognoositut, et tehakse mõnevõrra vähem, aga rohkem läbimõeldult ja kvaliteetsemalt. Aastaid on õigusloomes tuntud puudust ka ühtlustatud käsiraamatust. Need ootused täidab uus normitehnika nõuete käsiraamat, mis tugineb põhiseaduse kommenteeritud väljaandele, seadustele, riigikohtu lahenditele ja Eesti õigusloome traditsioonidele. Käsiraamat on koostatud riigikogu kantselei, justiitsministeeriumi ja riigikantselei koostöös ning see aitab kujundada sarnasemat ja kvaliteetsemat praktikat. „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“ on 2011. aastal riigikogus heaks kiidetud dokument, milles on määratud õiguspoliitika ühtsed põhimõtted ja pikaajalised eesmärgid, mida valitsus peab arvestama oma tegevuse kavandamisel. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Riigikogus läbis esimese lugemise ligi miljonit inimest puudutav uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Justiitsminister Hanno Pevkur tutvustas Riigikogule seaduseelnõu, millega koondatakse enamus korteriomandit käsitlevaid sätteid ühte seadusse ja tagatakse selgus korteriomandite valitsemises. Justiitsministeeriumis välja töötatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu hõlmab nii praegu mitmes seaduses vastuoluliselt reguleeritud küsimusi kui ka kohtupraktikas kujunenud seisukohti.Justiitsminister Pevkur tõi erinevate muudatuste kirjeldamisel välja muuhulgas vastutusega seotud küsimuste lahendamise kortermajast tuleneva ohu või õnnetuse korral. „Praegu on olukord selline, et kaasomanik vastutab ehitisest lähtuva ohu eest teistega solidaarselt. Lühidalt selgitades tähendab see seda, et kui ma lähen näiteks külla mõnele sõbrale, kes elab kortermajas  ja minu autole kukub seal katuselt jääpurikas, saan ise valida, kelle vastu ma kahjunõude pööran. Selleks võin ma valida ükskõik millise korteriomaniku, kes peab hiljem nõudma teistelt omanikelt, et need hüvitaksid talle oma osa. See aega ja närve sööv protsess on ilmselgelt ebaõiglane. Eelnõu kohaselt tuleb edaspidi selline nõue esitada ühistu vastu,“ selgitas Pevkur. Samuti muudab uus seadus korteriühistu tegevuse korteriomanikule arusaadavamaks. Eelnõus on senisest selgemalt välja toodud iga korteriomaniku õigus saada juhatuselt ühistu kohta teavet ja tutvuda ühistu dokumentidega. Samuti on selgemini paika pandud reeglid laenu võtmise ja hoone renoveerimise kohta ning näiteks korteriomaniku kohustus oma korterit kütta. Ühistul aga tekib võimalus nõuda võlglasest omanikule kuuluva ja väga suure hüpoteegiga korteri mahamüümist, et saada kätte tasumata vee- või küttearved. See suurendab korteriomanike vastutustunnet naabrite ees. Suurt muutust kujutab endast seniste korteriomanike ühisuste ümberkujundamine korteriühistuteks. Sellega lõppeb palju probleeme, mis on tekkinud korteriomanike ühisuse haldamisega. Majades, kus seaduse jõustumise ajaks korteriühistut ei ole, loob selle riik. See tähendab, et korteriomanikud ei pea korteriühistu loomise eest maksma juristidele konsultatsioonitasu, kandeavalduse eest notaritasu ja kande tegemise eest riigilõivu. Edaspidi saab raskustesse sattunud ühistu majandusvõimekuse taastada pankrotihalduri ja kohtuniku kaasabil ja juhtimisel. See tähendab ühistule uut majandamiskava, kus kajastuvad kõik senised võlad firmade ees ja nõuded korteriomanike vastu ning tehakse võlgade tasumise graafik. Nii saavad korteriomanikud selge ettekujutuse oma kohustustest ja lepingupartnerid tagasi vähemalt osa raha. Kuivõrd eelnõu vajab enne jõustumist laiapõhjalist selgitust ja näiteks olulisi ümberkorraldusi registrites, on eelnõu esialgne jõustumisaeg planeeritud 1. jaanuarile 2018. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi