Ettevõtjate kaitseks loodud 30-päevasest arvete maksetähtajast peavad kinni vaid Eesti ja Soome

Euroopa Kodade Assotsiatsioon (Eurochambres) tõi hiljuti välja, et ainukesed Euroopa Liidu riigid, kes täidavad ettevõtjaid kaitsva hiliste maksetega võitlemise direktiivi tähtaegu, on Eesti ja Soome. Euroopa Kodade Assotsiatsioon, mis ühendab üle 20 miljoni ettevõtte 45 Euroopa riigis, avaldas Euroopa Liidu eesistujale, Leedule, saadetud kirjas rahulolematust, et pärast kuue kuu möödumist direktiivi ülevõtmisest ei tee enamus Euroopa Liidu riigiasutusi jätkuvalt ettevõtjatele ülekandeid õigeaegselt. "Eesti ja Soome väärisid aga äramärkimist kui ainukesed riigid Euroopa Liidus, kes 30-päevasest tähtajast kinni peavad,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur Eurochambersi teadet kommenteerides.   Justiitsministri sõnul on väga oluline, et just avalik sektor oleks maksekäitumise parandamisel eeskujuks. „Eesti on maksetähtaegasid reguleerivat Euroopa direktiivi alati tuliselt toetanud, kuna see kaitseb just neid Eesti ettevõtjaid, kelle kauba ostjad asuvad teistes Euroopa Liidu riikides," märkis minister.   Käesoleva aasta märtsis Eestis ülevõetud direktiivi eesmärk oli vähendada hilinenud maksete ja ebamõistlikult pikkade maksetähtaegade probleemi ettevõtjate, samuti ettevõtjate ja riigi vaheliste tehingute puhul. Direktiivi järgi on tehingutes, mille üheks pooleks on avaliku sektori esindaja, üldiseks maksetähtajaks 30 päeva. Piiratud juhtudel on lubatud maksetähtaega pikendada 60 päevani.   Euroopa Kodade Assotsiatsiooni pressiteatega saab tutvuda organisatsiooni kodulehel http://www.eurochambres.eu/Content/Default.asp?PageID=1&DocID=5613   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Kohtute haldamise nõukoda toetab kohtumenetluskulude kiiremat määramist

Täna kogunenud kohtute haldamise nõukoda kiitis heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud seaduseelnõu, mille eesmärgiks on muuta kiiremaks tsiviilvaidlustega seotud kohtukulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist. Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul määratakse praegu menetluskulud kindlaks eraldi menetluses alles siis, kui lõpplahend on jõustunud. See tähendab tihti aastatepikkuseks venivaid protsesse menetluskulude kindlaksmääramiseks. „Meie ettepanek on võimaldada kohtul edaspidi määrata kulud kindlaks selle sama kohtuasja arutamise lõpuks, milles kulud tekkisid. Ühtlasi kiireneb ka kohtumenetlus tervikuna, sest ühe asjaga seotud teemad – see tähendab asja sisuline vaidlus ja menetluskulud – lahendatakse korraga,“ ütles Pevkur. „Kui aga kulusid on väga keeruline kindlaks määrata ja kohtuniku arvates hakkab see näiteks venitama põhiasjas otsuse tegemist, siis määrab kohus kulud kindlaks pärast lõpplahendi jõustumist,“ lisas minister. Muudatus aitab hoida kokku aega, mis kulub praegu dokumentide kättetoimetamisele. Eelnõu kohaselt tuleb  kulude nimekiri esitada kohtule viimasel istungil enne kohtuvaidlusi, kirjaliku menetluse korral kohtu määratud tähtajaks.  Minister tunnustas advokatuuri ja kohtunikkonna panust eelnõu sündi. „Advokaadid ja kohtunikud näevad kohtumenetluse kitsaskohti kõige paremini. Seetõttu tahan tänada advokatuuri juhatust ning kohtunikke, et nad menetluskulude määramise teema tõstatasid.“ Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Tarbijate õigused on tulevikus veelgi enam kaitstud

Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmise, millega soovitakse tulevikus tarbijate õigusi veelgi rohkem kaitsta.Direktiivi ülevõtmine toob kaasa mitmeid muudatusi, millest olulisimaks võib pidada seda, et ettevõtjatel on tulevikus oluliselt suurem kohustus anda tarbijale enne lepingu sõlmimist kauba või teenuse kohta teavet. „Eelkõige peetakse siinkohal silmas väljaspool äriruume ja sidevahendi abil sõlmitavaid lepinguid. Seega peaks direktiivi ülevõtmise tagajärjel oluliselt tõusma tarbijate teadlikkus sellest, mis lepingu nad sõlmivad,“ selgitas justiitsminister Hanno Pevkur. Ministri sõnul puudutab teine olulisem muudatus tarbija õigust väljaspool äriruume või sidevahendi abil sõlmitud lepingu alusel ostetud kaup tagastada või sõlmitud lepingust loobuda. „Kuigi tarbija taganemisõiguse kasutamise tähtaeg ning sisu jääb samaks, lihtsustatakse nii tarbija kui ettevõtja olukorda selle õiguse kasutamisel. Peamiseks muudatuseks on taganemisavalduse tüüpvormi kehtestamine ning taganemise näidisjuhend. Need muudavad ettevõtja teavitamiskohustuse hõlpsamini täidetavaks, sest ettevõtja ei pea ise sõnastusele tähelepanu pöörama. Samal ajal tagavad need tarbijale ka selle, et ettevõtjalt saadud teave on kvaliteetne ja vastab nõuetele,“ selgitas Pevkur. Lisaks on direktiivi eesmärk ühtlustada väljaspool äriruume või sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganemisel tekkivaid kohustusi. Näiteks tuuakse selgelt välja, et tarbija peab pärast taganemisõiguse kasutamist hiljemalt 14 päeva jooksul kauba tagasi saatma ja ettevõtja sama aja jooksul raha tagastama. Samuti tuuakse välja, kes ja mis ulatuses peab kandma taganemisest tekkinud kulud ja kahju. Kohati muutub soodsamaks ka ettevõtja olukord, kes müüb kaupu väljaspool äriruume, kuna kitseneb nende võimaluste ring, mil tarbija 14-päevast taganemisõigust kasutada saab. „Näiteks ei saa taganeda lepingust, mille esemeks on kiiresti riknevad asjad (toiduained). Siia alla kuuluvad ka esemed, mida ei saa pärast pakendi avamist enam hügieenilistel põhjustel tagasi saata (kosmeetikatooted). Eesmärk on tasakaalustada ettevõtja ja tarbija huve,“ tõi minister välja.   Direktiivi ülevõtmise tulemusena tõuseb oluliselt tarbijakaitse tase ka teiste lepingute puhul. Näiteks luuakse järgmised reeglid: - Telefoni teel sõlmitud leping ei muutu enne kehtivaks, kui inimene on selle püsival andmekandjal kinnitanud. - Sätestatakse, et teatud maksevahendi (nt maksekaart, sularaha vms) kasutamise eest tasu nõudmisel, ei tohi see tasu ületada kulusid, mida ettevõtja kannab ise seoses sellise maksevahendi kasutamisega. - Samuti on keelatud nõuda täiendavaid tasusid selle eest, et inimene helistab ettevõtja nimetatud telefoninumbril. Seda juhul, kui ettevõtja võimaldab tarbijal endaga lepinguga seotud küsimustes telefoni teel ühendust võtta. Inimene peaks maksma ainult sideteenuse tavatariifi alusel. - Lisaks nähakse ette, et tarbija ei saa kaudse tahteavaldusega nõustuda ettevõtja poolt kõrvalkohustuse täitmise eest nõutavate kuludega. Eelkõige on seeläbi välistatud vaikimisi või eeltäidetud valikute kasutamine, millest loobumiseks peab tarbija need tagasi lükkama, näiteks veebilehel teatud linnukesed või ristikesed vastavast lahtrist kustutama.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Valitsus soovitab lihtsustada kurjategijate vara konfiskeerimist

Justiitsminister Hanno Pevkur tutvustas täna riigikogule karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu, millega lihtsustatakse kuritegeliku vara konfiskeerimist, hõlbustatakse vangistust asendava sõltuvusravi kasutamist ja täpsustatakse karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.Laiendatud konfiskeerimine võimaldab ära võtta kurjategija vara, kui tema elustiil ja kuritegu annavad põhjust eeldada, et vara on kuritegelikku päritolu. Laiendatud konfiskeerimist on võimalik kohaldada vaid teatud liiki kuritegude puhul, nendeks on valdavalt organiseeritud kuritegevusega seotud kuriteod, näiteks rahapesu, narko- või inimkaubandus. Kui seni on niisugust konfiskeerimist saanud kohaldada tingimusel, et karistuseks mõistetakse vangistus üle kolme aasta, siis justiitsminister Hanno Pevkuri selgituste kohaselt on eelkõige praktikute soovitustele tuginedes kuritegevusega tõhusamaks võitlemiseks mõistlik ja põhjendatud laiendatud konfiskeerimise võimaldamine ka juhul, kui karistuseks mõistetakse vähemalt üheaastane vangistus. Peale selle saaks tulevikus konfiskeerida ka vara, mis on nö segapäritoluga – osalt seadusliku ja osalt ebaseadusliku tulu abil soetatud: näiteks laenuga soetatud vara, kui laenumakseid tasutakse kriminaaltulust. Seesuguse kahtluse korral peab süüdistatav konfiskeerimisest pääsemiseks ise tõendama, et vara eest on tasutud täielikult või olulises osas õiguspäraselt saadud vahendite arvel. „Nende muudatustega annab riik selgelt mõista, et kuritegevusega saadud vara legaliseerimine võtetega, kus segatakse seaduslikul ja ebaseaduslikul teel soetatud vara, ei ole aktsepteeritav ja on karistatav lisaks võimalikule vabadusekaotusele ka varast ilmajäämisega“ kommenteeris justiitsminister Pevkur.Tulevikus saab laiendatud konfiskeerimist kohaldada ka juriidiliste isikute varale.  „Eriti maksukuritegude puhul on juhtumeid, kus ettevõte on loodudki kuritegelikel eesmärkidel – näiteks arvevabrikud,“ selgitas minister. Samuti peab kohus iga kord konkreetsete asjaolude põhjal ise otsustama, kas on vaja kohaldada laiendatud konfiskeerimist, st ta peab hindama, kas kohtualuse elatustase on kooskõlas tema õiguspäraste sissetulekutega. Samal ajal jääb edaspidigi kohustuslikuks otseselt kuriteoga saadud vara konfiskeerimine. 2012. aastal mõisteti laiendatud konfiskeerimise paragrahvide alusel süüdi 1275 isikut. Neist 99-le mõisteti rahaline karistus, ülejäänutele vangistus. 2012. aastal konfiskeeriti umbes 1,9 miljonit eurot kriminaaltulu. Teine suurem muudatus käsitleb narkomaania sõltuvusravi hõlbustamist. Seni on kehtinud eeltingimus, et vangistuse asemel ravile saadetav isik ei tohi olla varem vangistusega karistatud. See aga on piiranud asendusravi eesmärgipärast kasutust. „Tihti viib alles negatiivne vanglakogemus narkomaanist kurjategija arusaamiseni, et just sõltuvusravi võib olla tema pääsetee. Ilma sellise kogemuseta pole narkomaanil enamasti huvi taotleda vangistuse asemel sõltuvusravi,“ selgitas minister Pevkur. „Tänu plaanitavale muudatusele saaks määrata sõltuvusravi märksa laiemale sihtrühmale ja sel moel kuritegevust vähendada.“ Seaduseelnõu kolmas eeskärk on täpsustada karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Kuna see karistusmeede riivab mitut tähtsat põhiõigust, peab riik tagama, et seda ei kohaldataks kergel käel. Edaspidi on seaduses selge sõnaga öeldud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on kohtuniku kaalutlusõigus. Samuti peab kohtunik hindama tagajärgi, mida karistusjärgne käitumiskontroll süüdimõistetule kaasa toob. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Lasteporno teadlik ja korduv vaatamine võib edaspidi kaasa tuua kriminaalkaristuse

Justiitsminister Hanno Pevkur tutvustas täna riigikogule karistusseadustiku muutmise eelnõud, millega soovitakse tulemuslikumalt tõkestada laste vastu suunatud seksuaalkuritegude toimepanemist ning piirata juurdepääsu lastepornole.Eelnõu kohaselt lisatakse täiesti uue kuriteokoosseisuna karistusseadustikku lapspornole teadvalt juurdepääsu taotlemine, millega kriminaliseeritakse näiteks interneti vahendusel lastepornot sisaldavatele lehekülgedele sisenemine ja seal piltide ning filmide vaatamine, tõmbamata materjale enda arvutisse. "Inimest saab nimetatud teo eest karistada siis, kui ta teab, et sellel netilehel saab näha lasteporno materjale ning ta sellegipoolest siseneb veebilehele. Sellist teadlikkust võib järeldada näiteks korduvatest külastustest, kasutajakonto olemasolust või rahalisest ülekandest teenusepakkujale. Seega, kogemata või juhulikult lastepornot sisaldavale veebilehele sattujaid ei karistata,“ märkis justiitsminister eelnõud Riigikogule tutvustades.Eelnõuga karmistuvad samuti laste vastu suunatud seksuaalkuritegude eest mõistetavad maksimaalsed karistusmäärad. Näiteks karistatakse eelnõu kohaselt vanema, kasuvanema või vanavanema poolt lapse või lapselapsega suguühtesse astumise või muu seksuaalse iseloomuga teo eest senise maksimaalse viieaastase vangistuse asemel kuni kaheksa-aastase vangistusega. Samuti laiendatakse eelnõuga perekondliku sõltuvuse kui karistust raskendava asjaolu mõistet sätestades sõnaselgelt, et perekondlik sõltuvus tähendab ka lihtsalt koos elamist ilma majanduslikku toetust või ülalpidamist pakkumata. Näiteks olukorras, kus lapsevanemad on lahutatud ja lapse ema elab koos uue elukaaslasega, kes kuritarvitab last seksuaalselt. Eelnõu lubab sellisel juhul lugeda kuriteo toime panduks perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes ning mõista sellest tulenevalt rangem karistus. Eelnõuga laiendatakse ka lastega töötavate inimeste ringi, kelle puhul peab enne tööle võtmist veenduma, et teda ei ole karistatud seksuaalkuritegude eest. Eesmärk on piirata teatud kindla karistusega isikute ligipääsu ja nende võimalikku üksijäämist lastega. „Kindlasti ei taha me piirata kõikide lastega kokku puutuvate isikute töötamise võimalust, vaid silmas peetakse neid isikuid, kelle puhul ametijuhend, seadus või töö iseloom seda eeldab. Sellisteks inimesteks on näiteks lastekaitsetöötajad ja muud oma töös lastega vahetult kokku puutuvad isikud, samuti vabatahtlikud ning lastega töötavad praktikandid,“ selgitas justiitsminister. Eelnõuga viiakse Eesti seadused kooskõlla Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust. Direktiivi ülevõtmiseks muudetakse kokku 12 seadust. Eelnõu on leitav aadressil: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ee608388-01bf-4e19-8483-5b7927d794f7.   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Eurode võltsimise eest määratavad karistused ühtlustuvad

Justiitsminister Hanno Pevkur osaleb 7.-8. oktoobril Luxembourgis toimuval Euroopa Liidu Justiits- ja siseküsimuste nõukogul, kus arutatakse eurode võltsimise vastast eelnõu, Euroopa prokuratuuri ning andmekaitsereformi alaseid küsimusi.Justiitsminister Hanno Pevkur ütles Luxembourgis toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogul, et Eesti toetab ühtset eurode võltsimise vastast eelnõud Euroopa Liidus. „Liikmesriikidega toimunud arutelude käigus pidasime oluliseks, et eelnõus toodud miinimumkaristused oleksid proportsioonis kuritegudega tekitatud kahju ulatusega. Sanktsioonide puhul toetame vangistuse kõrval ka rahalise karistuse määramise võimalust. Üldiselt on nende põhimõtetega eelnõus arvestatud,“ ütles justiitsminister Pevkur. „Viimane Eesti jaoks ülesjäänud küsimus on Austria delegatsiooni ettepanekul valeraha tahtliku edasiandmise kuriteokoosseisu täpsustamine. Muudatus käsitleb juhtumeid, kus inimene saab heauskselt oma valdusesse valeraha ja võltsingu avastamisel ei vii seda politseisse või keskpanka, vaid sokutab selle poodi või turumüüjale ehk vabaneb valerahast tahtlikult. Eelnõu näeb sellise asja eest ette karistusena ka vangistuse. Meie jaoks on selline sõnastus küsitav, kuna vahet ei tehta sellel, kas isik vabaneb tahtlikult ühest 5-eurosest kupüürist või kümnest 500-eurosest kupüürist. Ühesõnaga, ei arvestata summat ega müntide või kupüüride arvu,“ selgitas minister. „Meie arvates võiks karistus sõltuda just neist kahest aspektist.“ Lisaks tõi minister välja selle, et Eestis kehtivas karistusseadustikus on olemas paragrahv, mille järgi on juba praegu võltsitud raha edasiandmine karistatav tegu. Euroopa Komisjonist 5. veebruaril 2013 välja tulnud algatuse eesmärgiks on takistada euro ja muude vääringute võltsimist, tugevdades kriminaalõiguslikku kaitset ning piiriülest kohtu- ja korrakaitseasutuste koostööd. Samuti soovitakse eelnõuga hoida ja tugevdada usaldust eurode ja muude vääringute ehtsusesse. Raha võltsimine on siiani oluliseks probleemiks kogu Euroopa Liidus ning direktiivi vastuvõtmisega soovitakse tagada finantsasutuste, kodanike ja ettevõtete usaldus raha ehtsuse suhtes. Eelnõu on Euroopa Liidu Nõukogu töörühmades arutatud nüüdseks ligi aasta ning menetlus on kulgenud suuremate probleemideta. Justiitsminister on kahepäevasel töövisiidil Luxembourgis, kus Euroopa Liidu ministrid arutavad eurode võltsimise vastast eelnõu, Euroopa andmekaitsereformi ja Euroopa prokuratuuriga seotud küsimusi. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Kuritegevust peab Eesti peamiseks mureks vaid 7% inimestest

Viimase eurobaromeetri andmetel on Eesti inimeste mure kuritegevuse pärast langenud taas kümnendi madalaimale tasemele. Küsitluse andmetel peab 7% Eesti inimestest kuritegevust oma peamiseks mureks, Euroopa Liidu keskmine on 12%. Samuti on kuritegevus langenud madalale positsioonile murede pingereas. Kuritegevusest olulisemateks riigi ees seisvateks muredeks peavad inimesed järgmisi probleeme: hinnatõus (51%), töötus (31%), majandus (34%), tervishoid ja sotsiaalkindlustus (25%), pensionid (12%), maksud (10%) ja haridus 10%. Kuritegevusest vähemoluliseks peeti näiteks energeetika- ja keskkonnaküsimusi ning immigratsiooni. „Juba mitmed aastad on inimeste mure kuritegevuse pärast püsinud madalal tasemel. Kuigi võib eeldada, et inimeste jaoks on muud sotsiaalsed probleemid aktuaalsemad, kinnitab nii raskete kuritegude arvu kui ka näiteks varguste vähenemine viimastel aastatel, et inimestel on reaalseid kokkupuuteid kuritegevusega tõepoolest vähem,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur eurobaromeetri tulemusi kommenteerides. Aastatel 2004-2008 oli kuritegevus pidevalt peamiste mure-teemade hulgas.  Kõige suurem oli Eesti elanike mure kuritegevuse pärast 2006. aasta kevadel, kui kuritegevust nägi põhiprobleemina 48% vastanutest. Majanduskriisi tingimustes vähenes mure kuritegevuse pärast märkimisväärselt ning alates 2010. aasta sügisest on mure kuritegevuse pärast olnud stabiilselt madal. Kuritegevust on viimase kahe aasta jooksul pidanud põhiprobleemiks 7-9% Eesti elanikest. Eurobaromeetri küsitluse raames uuritakse igal kevadel ja sügisel Euroopa Liidu liikmesriikide elanike arvamust selles osas, mis on peamine riigi ees seisev probleem.  Muresid võib järgneva valiku hulgast välja tuua kaks: hinnatõus, majanduslik olukord, kuritegevus, tervishoiusüsteem, energia- ja keskkonnakaitsega seotud teemad, tööpuudus, maksud, pensionid, haridussüsteem, elamumajandus, kaitse- ja välispoliitika, sisseränne, terrorism, valitusvõlg, muu, ei oska öelda. Uuringu tulemustega saab tutvuda siin: http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=54903/Kuritegevus+probleemina+Eurobaromeetri+jargi+2013K.pdf Eurobaromeetri kodulehega saab tutvuda siin: http://ec.europa.eu/public_opinion/index_en.htm   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Väärtegude menetlemine muutub kiiremaks ja efektiivsemaks

Vabariigi Valitsus kiitis heaks uue väärteomenetluse seadustiku eelnõu, mis aitab kaasa väärteomenetluste kiirendamisele ja tõhustamisele, vähendab bürokraatiat ning tagab paremini inimeste, s.h alaealiste põhiõigused. Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul oli uue seadustiku väljatöötamise eesmärgiks muuta tänane suhteliselt pikk ja lohisev väärteomenetlus kiiremaks ning lihtsamini mõistetavaks nii menetlejale kui inimesele. „Ühe olulisima muudatusena antakse vähetähtsa väärteo puhul menetlejale õigus kaaluda menetluse alustamata jätmist ja piirduda suulise hoiatamisega. Paljud väärteod on oma olemuselt pisirikkumised, mille puhul oleks rikkuja väljaselgitamisele kuluv ressurss ebaproportsionaalselt suur, arvestades menetlusest saadavat kasu,“ ütles Pevkur. „Näiteks saaks politseinik tulevikus punase tulega teed ületava inimese puhul piirduda vaid suulise hoiatusega ja ei peaks hakkama väärteoprotokolli vormistama.“ Lisaks muudavad mitmed täiendused kohtumenetlust kiiremaks, võimaldades lühemaid menetlustähtaegu ja elektrooniliste kanalite kaudu valminud lahendist teavitamist. „Antud regulatsiooni rakendumine eeldab kohtute ja kohtuvälist menetlust läbiviivate asutuste koostööd ja kokkuleppeid. Eesmärgiks on kiirendada väärteoasja kohtumenetlust,“ märkis minister. „Uus seadus tagab kiirema menetluse ka alaealiste suhtes, mis lubab edaspidi näiteks alkoholi tarbimiselt või suitsetamiselt tabatud alaealisele vormistada karistus kiirmenetlusena kohapeal,“ tõi justiitsminister näiteid muudatustest. „Alaealise kaitse eesmärgil tuuakse sisse tema seadusliku esindaja võimalus osaleda menetluses, kelle mitte ilmumine ei takista menetlustoimingu läbiviimist. Sellega välditakse võimalikku menetluse venitamist.“ Seadusemuudatusega pikendatakse ka karistusena mõistetud rahatrahvi vabatahtliku tasumise aegu. Vabatahtliku tasumise aeg seatakse vastavusse mõistetud rahatrahvi summaga, st suuremat trahvisummat on võimalik tasuda pikema aja jooksul ehk senise 15 päeva asemel kuni 90 päeva jooksul. Selle muudatuse eesmärk on vältida täitemenetlust ja sellega kaasnevaid kulusid. Muudatused puudutavad veel kiirmenetluse kohaldamist raskemate rikkumiste korral, samuti vara arestimist konfiskeerimise tagamiseks väärteomenetluses. „Liiklusnõudeid järjepidevalt rikkuvate isikute mõjutamiseks on liiklusvahendi konfiskeerimine tõhusaim meede mõjutamiseks ja seaduskuulekuse tõstmiseks,“ ütles Pevkur. Eelnõu väljatöötamise kodifitseerimiskomisjoni kuulusid justiitsministeeriumi, siseministeeriumi, Tallinna ringkonnakohtu ja Riigikohtu esindaja. Kodifitseerimiskomisjoni töösse olid kaasatud ka Põhja Prefektuurist väärteomenetlusega kokkupuutuvaid politseiametnikud ja Sisekaitseakadeemia õppejõud, eesmärgiga pöörata enam tähelepanu praktikas tõusetunud lahendamist vajavatele probleemidele ja võtta arvesse paremat praktikat. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi