Korruptsioonivastane strateegia keskendub teadlikkuse tõstmisele ja läbipaistvuse suurendamisele

Vabariigi valitsus kiitis täna heaks korruptsioonivastase strateegia aastateks 2013-2020, mille eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust korruptsioonist, avaliku sektori otsuste ja tegevuste läbipaistvust ning edendada ning arendada korruptsioonikuritegude uurimise kvaliteeti.2010. aastal läbi viidud korruptsiooniuuringu andmeil on Eesti inimesed korruptsiooniga kõige rohkem kokku puutunud tehnoülevaatusel (11% on kogenud altkäemaksu küsimist), suheldes arstide (9%), politsei (8%) ning lasteaia (5%), kooli ja ülikooliga (5%). Ka ettevõtjad on korruptsiooniga enim kokku puutunud tehnoülevaatusel (5%), ent ka riigihangete asjus (4%). „Uuringule ja ekspertide soovitustele tuginedes ongi järgnevate aastate fookus suunatud inimeste teadlikkuse ning avaliku sektori otsuste ja tegevuste läbipaistvuse suurendamisele. Kindlasti saavad eraldi tähelepanu just uuringust väljatulnud valdkonnad,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. Korruptsiooniuuring näitab, et üldiselt on inimesed hakanud suhtuma korruptsiooni taunivamalt. Siiski eristuvad siin mitte-eestlased: nende korruptsiooniteadlikkus on väiksem, nad taunivad seda vähem ja nad on altimad korruptiivselt käituma. Näiteks kui hüpoteetilises olukorras nõustuks altkäemaksu maksma 28% eestlastest, siis mitte-eestlastest teeks seda 47%. Samuti on korruptsioonile altimad noored inimesed. „Seni on teadlikkuse suurendamise, hoiakute tugevdamise ja eetilise käitumise edendamise käigus välja jäetud noored, eriti koolinoored. Korruptsiooni valdkonda ei puuduta täna koolides ka ükski õppekava. Koolinoorte kaasatus on väga oluline ja aitab kujundada riskiteadlikke isiksusi, mis omakorda loob head eeldused korruptsiooni ennetamiseks,“ lisas justiitsminister Pevkur. Uue strateegia läbiv põhimõte on suurendada läbipaistvust. „See tähendab, et näiteks info omavalitsuste ja riigi finantstehingutest muutub kodanikule senisest lihtsamini kättesaadavaks.  Riigiasutustes hakatakse uue strateegia järgi tegema riskihinnanguid, mis sõeluvad korruptsiooniohtlikud kohad välja. Eesmärk on, et iga asutus tegeleks ise oma asutuse puhtamaks muutmisega. Riigihangete puhul hakatakse senisest enam hanget puudutavaid dokumente avalikustama, lisaks on eesmärgiks võetud 100% paberivaba menetlus,“ rääkis strateegia väljatöötamist juhtinud justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt. „Jätkuvalt ja isegi süvendatult tuleb pöörata tähelepanu kohaliku omavalitsuse korruptsiooniriskile. Viimased aastad on toonud välja korruptsioonijuhtumeid, mis on seotud kohaliku omavalitsuse ametnike tegevusega. Strateegia rakendamine peab tagama kohalike omavalitsuste poolt avalike vahendite kasutamise läbipaistvuse, et elanikele oleks selge ja arusaadav, milleks nende raha kasutatakse,“ lisas Sööt. Korruptsioonivastast poliitikat juhib ja strateegia elluviimist koordineerib justiitsministeerium ning strateegiat viivad ellu kõik ministeeriumid ja valitsusasutused. Strateegias kavandatud tegevuste elluviimisest ülevaate saamiseks hinnatakse pidevalt selle täitmise seisu ning selleks luuakse korruptsioonivastased valdkondlikud võrgustikud, nagu näiteks tervishoiuasutuste võrgustik, õiguskaitseasutuste ja omavalitsuste võrgustik jne. Võrgustike esindajad kohtuvad justiitsministeeriumi eestvedamisel paar korda aastas, et arutada valdkonnas toimuvat ja lahendust nõudvaid teemasid. Plaanitud on ka määrata igasse ministeeriumisse korruptsioonivastast poliitikat selle haldusalas koordineeriv isik. Justiitsministeerium koostab meetmete ja tegevuste elluviimise aruande ja hindab strateegia elluviimise tulemuslikkust. Samuti esitab justiitsministeerium Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks strateegia täitmise kohta lühiaruande iga aasta märtsis. Aruanne sisaldab ülevaadet tegevustest, rakendusprobleemidest ja kuludest. Põhjalik aruanne strateegia täitmise kohta esitatakse Vabariigi Valitsusele 2017. ja 2021. aastal, milles hinnatakse strateegia mõjusid valdkonnale ja sihtrühmadele. Korruptsioonivastase strateegia eelnõu aastateks 2013 kuni 2020 on leitav aadressilt http://www.korruptsioon.ee/58421   Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Ida-Viru stipendiumi sai kolm tudengit

Justiitsministeeriumi, Eesti Advokatuuri ja Riigiprokuratuuri poolt advokaatide, prokuröride ja kohtunike järelkasvu kaasa aitamiseks välja pandud stipendiumid sai sel aastal kolm Tartu ülikooli õigusteaduste magistriõppe tudengit.Täna kogunes advokatuuris komisjon, kes valis kandidaatide hulgast välja kolm tudengit. Täismahus stipendiumid saavad magistriõppe I aasta üliõpilased Liisa Paltsar ja Mari-Liis Mererand. Magistriõppe II aasta üliõpilasele Siim Avikainenile otsustas komisjon määrata poole täismahulisest stipendiumist. Liisa Paltsar näeb enda tulevikku eelkõige advokaadina. Ta tunneb huvi keskkonnaõiguse valdkonna ning töötajate ja laste õigusi puudutavate küsimuste vastu. Mari-Liis Mererand näeb enda tulevikku prokuratuuris. Ta sooviks oma töös keskenduda vägivallakuritegudele või majanduskuritegudele. Siim Avikainen näeb end tulevikus tegemas kohtunikutööd. Ta tunneb huvi narkootikumidega seotud süütegude lahendamise vastu. Stipendium sündis 2010. aasta kevadel kokku tulnud töögrupi ettepanekust luua advokatuuri juurde sihtkapital, mille kaudu saaks motiveerida õigusteadust õppivaid magistriõppe üliõpilasi asuma tööle Ida-Virumaa piirkonda. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Eesti justiitsminister Hanno Pevkur ja Hollandi justiitsminister Ivo Opstelten arutasid Euroopa andmekaitsereformiga seotud küsimusi

Justiitsminister Hanno Pevkur ütles pärast kohtumist Haagis Hollandi justiitsminister Ivo Opstelteniga Euroopa Liidu andmekaitse reformi kommenteerides, et andmekaitsest ei tohiks saada takistust ettevõtluse arendamisel. Justiitsministri sõnul on andmekaitsereformi elluviimisel ülioluline silmas pidada, et reform ei pidurdaks majanduskasvu. „Majandusele ei saa olla kasulik selline regulatsioon, mis loob suurel hulgal halduskoormust ning tekitab ebavajalikku bürokraatiat. Reformi eelnõu menetlemisega kiirustamine ei ole kuidagi siseturu huvides. Peame tagama, et valmib toimiv ja efektiivne raamistik,“ ütles minister. Praeguseks saab öelda et andmekaitse määruse arutelud liikunud õiges suunas ja Eesti toetab riskipõhist lähenemist. „Küll aga leiame, et riskipõhisest lähenemisest peaks saama kogu reformi nurgakivi,“ märkis minister. Samas tuleb meeles pidada, et isikuandmete kaitse on väga tihedalt seotud isiku põhiõiguste kaitsega. "Sellega tuleb arvestada iga otsuse tegemise juures. Üksikisik peab saama oma õigusi teostada lihtsalt, tõhusalt ja kiirelt. Seega on meie ees ambitsioonikas eemärk leida tasakaal ettevõtluse soodustamise ja põhiõiguste kaitse vahel ning me peaksime suhtuma sellesse ülesandesse täie tõsidusega. Kiirustamine ja poolikud lahendused ei ole siin aktsepteeritavad,“ rääkis minister.  Kommenteerides isikuandmete edastamist kolmandatesse riikidesse, ütles minister, et küsimus tõusetus teravalt päevakorda seoses 2013. aasta juunis toimunud „paljastustega“ Euroopa Liidu kodanike andmete massilise kogumise kohta USA poolt. „Tahtmata spekuleerida eelpoolnimetatud info tõesuse või seaduslikkuse üle, on minu meelest oluline eristada, et nimetatud juhtum hõlmab jälitustegevusega seotud valdkonda. Oluline on tuvastada kõik asjakohased faktid. Selleks on loodud EL tasandil töögrupp, mis hõlmab nii andmekaitse- kui ka sisejulgeolekuvaldkonna eksperte. Tahaksin siinkohal rõhutada, et me peame kiiresti edasi liikuma EL-USA andmekaitse raamlepingu sõlmimisega,“ selgitas minister. Euroopa Komisjon esitas uue andmekaitse reformipaketi liikmesriikidele 2012. aasta talvel. Pakett koosneb andmekaitse üldmäärusest, mis kohalduks era- ja avalikule sektorile, ning andmekaitsedirektiivist, millega reguleeritaks andmekaitset kriminaalmenetluses ja politseitöös. Justiitsminister on täna ühepäevasel töövisiidil Haagis, kus kohtub lisaks Hollandi kolleegile ka Eurojusti presidendi Michele Coninsx'iga, asepresidendi ja Eesti esindajaga Eurojustis Raivo Sepp'aga ning Europoli Eesti esindusega. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Õigusemõistmise päeval räägitakse õigusriigi olemusest ja pakutakse tasuta õigusnõu

Täna Eestis esmakordselt peetaval õigusemõistmise päeval arutletakse õigusemõistmise hetkeseisu üle, peetakse loenguid gümnasistidele, külastatakse kohtumaju, pakutakse kohtumajades tasuta õigusnõu ning kuulutatakse välja õigusteemaliste õpilastööde konkurss. Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on õigusemõistmise päeva peamine eesmärk inimeste õigusteadlikkuse tõstmine, et iga inimene oskaks vajadusel oma õigusi kaitsta ning teaks kuhu ja kuidas selleks pöörduda. „Kohtupidamine on juba liikunud inimesele lähemale, võimaldades näiteks kõiki dokumente kodust lahkumata elektroonilisel kujul kohtule esitada. Oluline on ka see, millise ajaga õiglus jalule seatud saab. Hea on näha, et Eesti keskmine kohtumenetlus on Euroopa Liidu riikide keskmisega võrreldes lühem. Samas on mitmed muudatused kohtusüsteemis alles pooleli ning nende realiseerumine võimaldab kohtumenetlusele kuluvat aega veelgi lühendada, kaotamata samal ajal otsuste kvaliteedis. Näiteks on Harju maakohtus edukalt käivitunud kohtujuristide projekt, mille jätk järgmistel aastatel toob kohtujuristi ametikohad igasse kohtumajja,“ lausus Pevkur. Kvaliteetset õigusemõistmist peab olulisimaks ka Riigikohtu esimees Priit Pikamäe. „Üldist tendentsi vaadates näeme, et kohtutesse tuuakse järjest keerulisemaid vaidlusi. See tähendab, et kohtud peavad suutma ka erakordselt raskeid küsimusi lahendada ning olla seega inimeste õiguste ja õigusriigi kaitsjaks kriitiliste olukordade lahendamisel. Samal ajal on õigusrahu hoidmine igaühe enda kätes,“ märkis Pikamäe. Täna, 1. oktoobril, möödub kakskümmend aastat päevast, mil tööd alustasid ringkonnakohtud, pannes sellega taas aluse Eesti kolmeastmelisele kohtusüsteemile. Selle päeva tähistamiseks annavad mitmed kohtunikud ja kohtuametnikud koolides ühiskonnaõpetuse tunde ning klassid saavad külastada kohtumaju. Näiteks Tallinna halduskohtus toimuvad gümnaasiumiõpilastele harjutuskohtu istungid ning Riigikohtu istungite saalis ühiskonnaõpetuse tund. Lisaks kuulutatakse Riigikohtus välja üheksandat korda toimuv õigusteemaliste õpilastööde konkurss ning Tartu kohtumajas saab vaadata Eesti Rahva Muuseumi koostatud näitust kohtukullidest. Tartu kohtumajas toimub täna ka Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi ettekandekoosolek. Samuti pakub Õigusteenuste Büroo 1. oktoobril tasuta õigusnõustamist Tallinnas Kentmanni tänava kohtumajas (Kentmanni 13), Jõhvi kohtumajas (Kooli 2a) ja Tartu kohtumajas (Kalevi 1) ning 2. oktoobril Pärnu kohtumajas (Kuninga 22) ja Paide kohtumajas (Tallinna 18). Nõustamised toimuvad ajavahemikus kell 11–15. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Algab inimkaubanduse tõkestamist toetava meediaauhinna konkurss

MTÜ Living for Tomorrow koostöös justiitsministeeriumi ja sotsiaalministeeriumiga korraldavad konkursi parima meedias ilmunud inimkaubanduse tõkestamist toetava artikli, raadiosaate või televisiooniklipi välja selgitamiseks. Konkursi eesmärgiks on tunnustada Eesti meedias ilmunud analüüsivaid inimkaubandusteemalisi artikleid ja saateid, mis aitavad kaasa probleemi tõsiduse teadvustamisele ja elanikkonna teadlikkuse tõstmisele. Meediaauhinna 2013 ¾üriiliikmeteks on esindajad justiitsministeeriumist, sotsiaalministeeriumist ja Tallinna Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudist. Konkursile esitatav artikkel, raadiosaade või televisiooniklipp peab olema ilmunud eesti ja/või venekeelses meedias ajavahemikus jaanuarist kuni novembri lõpuni 2013. Meedias ilmunud inimkaubandusteemaline lugu tuleb saata MTÜ Living for Tomorrow e-posti aadressile meedia@lft.ee hiljemalt  1.detsembriks 2013 märgusõnaga „Inimkaubandusvastase võitluse teemaline meediaauhind 2013" . Lisada tuleb avaldatud artikli, televisiooniklipi  või raadiosaate viide või koopia. Konkursi auhinnafond kokku on 900 eurot, mis jagatakse järgnevalt: I koha auhind saab 400, II koha auhind 300 ja III koha auhind 200 eurot. Avaüritus ja konkursi väljakuulutamine koos väikese suupistega toimub 9. oktoobril 2013 justiitsministeeriumi suures saalis (Tõnismägi 5a) kell 13.00-14.30. Ürituse ajakava on järgnev: Avasõnad - justiitsminister Hanno Pevkur  Konkursi tutvustamine – MTÜ Living for Tomorrow juhataja Sirle Blumberg Ülevaade inimkaubanduse arengusuundadest ja karistusõigusest -  Anu Leps ja Marju Agarmaa, justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond Sotsiaalministeeriumi roll inimkaubanduse tõkestamisel - Katri Eespere, sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakond Meediaauhinna võitjad kuulutatakse välja lõppüritusel 16. detsembril 2013. Konkurss toimub MTÜ Living for Tomorrow projekti “United against human trafficking and violence” raames. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Õigusemõistmise päeva raames pakutakse viies kohtumajas tasuta õigusnõu

Õigusteenuste Büroo pakub õigusemõistmise päeva raames teisipäeval ja  kolmapäeval täiendavat tasuta nõustamist viies kohtumajas: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Paides.SA Õigusteenuste Büroo (ÕTB) juhi Hille Raua sõnul on vajadus esmatasandi tasuta õigusnõustamise järele jätkuvalt suur ning on positiivne, et Justiitsministeerium toimetulekuprobleemidega isikutele suunatud õigusabi tagab. “Õigusteenuste Büroo on sel aastal tasuta nõu andnud juba 768 sihtgruppi kuulujale ning eelmisel aastal küündis nõustamiste arv 1279 juhtumini,“ lausus Raud. „Mitmendat aastat järjest vajavad õigusnõu saajad kõige enam abi perekonnaõiguse vallas ning oluliselt ei jää maha ka võlaõiguse ja täitemenetlusega, ega ka töösuhetega seonduv. Sageli käib nõustamise juurde kohtusse pöördumiseks riigipoolse õigusabi taotlemise juhendamine ja "e-toimiku" kaudu dokumentide esitamise abistamine,“ ütles büroo juht. „Tasuta õigusnõustamise teenus on suunatud vähekindlustatud isikutele, kelleks on sageli töötu, puudega inimene, vanemaealine, üksikvanem või miinimumsissetulekuga pere ning sellest teenusest ei võida tihti mitte üksnes teenuse saaja, vaid ka nende pereliikmed, nagu näiteks elatise või hooldusõiguse küsimustes,“ kirjeldas Raud abivajajaid. Õigusemõistmise päeva raames pakub Õigusteenuste Büroo 1. oktoobril tasuta õigusnõustamist Tallinnas Kentmanni tänava kohtumajas (Kentmanni 13), Jõhvi kohtumajas (Kooli 2a) ja Tartu kohtumajas (Kalevi 1) ning 2. oktoobril Pärnu kohtumajas (Kuninga 22) ja Paide kohtumajas (Tallinna 18). Nõustamised toimuvad ajavahemikus kell 11.00 kuni 15.00. Igapäevaselt pakub Õigusteenuste Büroo Justiitsministeeriumi konkursi  tulemusel tasuta õigusnõustamist Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Rakveres ning  haldab ka www.juristaitab.ee veebilehte, mille kaudu on võimaik seal juba olemasolevatele materjalidele lisaks küsida nõu ÕTB juristilt, esitades küsimuse Foorumi rubriigi kaudu. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Vägivaldsete meeste retsidiivsuse vähendamise programm saab 50 000 eurot

Justiitsministeerium toetab Tartu Ülikooli teadlaste poolt loodavat perevägivallas süüdi mõistetud meestele suunatud programmi väljatöötamist ja piloteerimist 50 000 euroga. Programmi katsetatakse esmalt Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaal.„Perevägivald ei ole kindlasti kuidagi aktsepteeritav ja iga tegevus, mis aitab perevägivalda vähendada, väärib võimalusel toetamist. Sel aastal saime suunata 50 000 eurot ennetusprojektide toetamiseks ja mul on hea meel, et märtsis välja kuulutatud konkursile laekus mitmeid häid taotlusi. Tartu Ülikool pakub välja hea võimaluse töötada välja konkreetne programm, kuidas korduvvägivallale kalduvaid mehi aidata ja usun, et teaduspõhine lähenemine annab ka tulemusi,“ selgitas justiitsminister Hanno Pevkur.  Tartu Ülikooli pakutud tegevuste hulgas on välisriikide praktika analüüs, sobiva programmi väljatöötamine ja Eesti vajadustele kohandamine, vajadusel vene ja eesti keelt rääkivatele inimestele eraldi metoodika väljatöötamine ning oma ala spetsialistide koolitamine rehabilitatsiooniprogrammi läbiviimiseks. Rehabilitatsioonigrupi raames viiakse läbi nii grupi- kui individuaalseid vestlusi. Lisaks pakutakse vägivallas süüdimõistetutele psühholoogilist nõustamist. Programmi raames analüüsitakse gruppides üleskerkinud teemasid ja osalenute hoiakute muutusi ning nende arvamusi. Samuti pööratakse tähelepanu programmi mõju uurimisele, et vajadusel programmi kohandada. Projektijuhi Kristiina Tõnnissoni sõnul oli väljavalitud projekti tugevuseks just erinevate valdkondade inimeste omavaheline aktiivne koostöö ning praktikute ja teoreetikute kaasamine juba projekti algusfaasis. Samuti keskenduti antud projektis kõige raskemale sihtrühmale ehk vägivalda kasutatavatele meestele endile ning oldi valmis projekti piloteerima Ida-Virumaal. "Programmi väljatöötamisel võetakse arvesse nii Lääneriikide kui ka Eesti senist kogemust arvestades samas nii eesti- kui venekeelse sihtrühma eripäradega," selgitas Tõnnisson.  Projektis kirjeldatud teenusele võib perevägivalla toimepanijaid suunata nii läbi justiitssüsteemi kui ka vabatahtlikkuse alusel. Projekti tegevused algavad sellel aastal ja kestavad kuni 2015. aasta sügiseni. Projekti viivad läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse teadlased koostöös partneritega nii riigiasutustest, kolmandast sektorist kui ka TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskonnast. Toetuse andmise aluseks oli Kuriteoennetuse Nõukogu 20.11.2012 istungil tehtud otsus toetada kuriteoennetuse eraldise abil perevägivallatsejatele suunatud tegevusi, sh perevägivallatsejatele suunatud rehabilitatsiooni- või psühhoteraapiaprogrammi või pikemaajalise sekkumise väljatöötamist, rakendamist ja hindamist ning tegevusi, mis lisaks tööle vägivallatsejaga pööravad tähelepanu ka ohvri toetamisele.   Kuriteoennetuse projektide konkurssi on korraldatud 2004. aastast ning riigipoolse toe on saanud 65 projekti kogusummas 505 000 eurot. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Pevkur: SMS laenude täpsem reguleerimine on õigustatud

Justiitsminister Hanno Pevkur ütles täna Tallinnas toimuval SMS-laenu teemalisel seminaril, et nn SMS laenude detailsem reguleerimine seaduse tasandil on õigustatud ja laenusaaja õiguste kaitse on jätkuvalt üheks valitsuse prioriteediks."Eesti on SMS-laenude ja nendega seonduvate probleemidega kokku puutunud viimased neli-viis aastat. Laenusaaja õiguste kaitse on viimastel aastatel olnud ja on ka edaspidi üheks valitsuse prioriteediks, mistõttu on justiitsministeerium koostöös teiste ministeeriumite ja ametiasutustega seda valdkonda puudutavaid seadusi pidevalt parandanud ja täiustanud," ütles justiitsminister oma avakõnes. "Viimase edusammuna selles vallas saab välja tuua alates selle aasta 1. juulist jõustunud seadusemuudatuse, mis kohustab laenuandjat senisest põhjalikumalt laenaja tausta kontrollima. Laenuandjal on varasemast suurem kohustus veenduda, et laenu võttev inimene on võimeline selle ka tagasi maksma. Tarbija saab varasema ajaga võrreldes rohkem ja selgemat teavet laenulepingu kohta. Lisaks on võimalik sõlmitud lepingust 14 päeva jooksul põhjust avaldamata taganeda, varasemalt oli taganemisõigus 7 päeva jooksul. Samuti laiendasime inimeste võimalusi saadud laen ennetähtaegselt tagasi maksta," selgitas Pevkur. Juulist alates ei tohi ka tarbijakrediidi reklaamis laenuga saadud võimaluste kohta käiv teave domineerida laenamisega kaasnevate kohustuste kohta käiva informatsiooni üle. Näiteks ei tohi reklaamiga jätta muljet, et laenuvõtmine on lihtne ja riskivaba viis inimese rahaprobleemide lahendamiseks. Pevkuri sõnul vajavad täiendavat järelemõtlemist aga laenuandjatele tegevusloa andmise ja sellega seotud järelevalve küsimused. Samuti käivad Eestis arutelud tarbijakrediidilepingutes lubatavale krediidi kulukuse määrale rangema ülempiiri seadmise üle. "Nendes küsimustes on kindlasti oluline toetuda naaberriikide kogemusele, kuna SMS-laenude ja ülelaenamise fenomen ei ole omane ainult Eestile," ütles minister lõpetuseks. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi