Valitsus toetab Euroopa Prokuratuuri loomist

Valitsus otsustas täna toetada Euroopa Komisjoni algatust Euroopa Prokuratuuri loomiseks, et kaitsta seniselt tõhusamalt Euroopa Liidu finantshuve ning võidelda Euroopa Liidu eelarve vastu suunatud kuritegevusega. Euroopa Komisjonis väljatöötatud eelnõu järgi oleks Euroopa Prokuratuur uus Euroopa Liidu organ liidu finantshuvide vastu suunatud kuritegude menetlemiseks. Prokuratuuri juhiks Euroopa Prokurör ning selle koosseisu kuuluksid igast liikmesriigist ametisse nimetatud prokurörid ehk nn Euroopa delegeeritud prokurörid. Delegeeritud prokuröride asukoht oleks vastavalt neid ametisse nimetanud liikmesriikides, kuid nad oleksid oma liikmesriigist täiesti sõltumatud ja alluksid üksnes Euroopa Prokurörile. Euroopa Prokuratuur toimetaks kriminaalmenetlust liikmesriigis vastavalt liikmesriigi õigusele ja ka kohtumenetlus toimuks liikmesriigi reeglite järgi. „Enne algatuse jõustumist on aga vaja kindlust, et uus süsteem oleks selge, efektiivne ja toimiv. Vähendada tuleb kaasnevat halduskoormust ja hoida Euroopa Prokuratuuri loomisega tekkivad kulud võimalikult madalatena. Samuti tuleb tagada, et arvestatud oleksid ka liikmesriikide prioriteedid kuritegevusvastases võitluses, menetlused oleksid kiired ja tõhusad,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. Suureulatuslikud finantskuriteod on sageli seotud mitme riigiga ning eeldavad piiriülese menetluse läbiviimist. See muudab selliste süütegude menetlemise väga keeruliseks ja ajamahukaks. Kavandatav Euroopa Prokuratuuri süsteem võimaldaks keerulisi finantskuritegusid paremini menetleda, sest muudest liikmesriikidest tõendite kogumine ning nende kasutamine kohtus muutub hõlpsamaks. Samas tagatakse kõik asjakohased põhiõigused nagu näiteks õigus kaitsjale ja tõlkele. Euroopa Prokuratuuri asutamise määruse vastuvõtmiseks on vajalik liikmesriikide ühehäälsus ning Euroopa Parlamendi nõusolek. Euroopa Prokuratuuri loomise ja toimimisega kaasnevad kulud kaetakse Euroopa Liidu eelarvest. Määruse eelnõu õigusaktiks saamise aeg on lahtine, kuivõrd eelnõu menetluse ajakulu ei ole võimalik täpselt prognoosida. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsministeeriumi peamiseks prioriteediks järgmisel aastal on kiire ja kvaliteetne kohtumenetlus

Vabariigi Valitsus kiitis täna heaks 2014. aasta riigieelarve eelnõu. Justiitsministeeriumi peamiseks prioriteediks järgmisel aastal on kohtureformiga jätkamine. Samuti võib järgmise aasta suurematest tegevustest välja tuua uue Tallinna kohtumaja ehitamiseks vajalike ettevalmistustööde alustamise ja tasuta õigusabi andmiseks vahendite suurendamise.„Valitsusel on soov tõsta kohtumenetluse kvaliteeti ja seeläbi vähendada ka kohtumenetluste pikkust. Sel aastal alguse saanud kohtureform jätkub järgmisel aastal Tartu piirkonnas. Tegemist on kohtusüsteemis olulise struktuurse muutusega – kohtunike kõrval asuvad kohtunikke abistama seniste konsultantide asemel kohtujuristid, kellele on seatud kõrgemad haridus- ja kutsenõuded. Sel aastal Harju Maakohtus alguse saanud muudatused näitavad, et kohtujuristide lisandumine aitab kohtunikel kiiremini kvaliteetse kohtuotsuseni jõuda,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur eelarve peamist prioriteeti kommenteerides. Lisaks otsustas valitsus alustada vajalikke tegevusi Tallinnasse uue kohtuhoone rajamiseks. „Ei ole normaalne, et pealinnas on mõni kohtumaja nii halvas seisus kui Liivalaia kohtumaja, kust mõni süüdistatav lausa läbi akende põgeneda on proovinud. Auasi on ehitada riigi 100. sünnipäevaks suurima kohtuasjade arvuga Harju Maakohtule uus maja ja selleks on juba järgmisel aastal plaanis koostöös Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga läbi viia idee- ja arhitektuurikonkurss, leidmaks pealinna kohtumajale sobivaim lahendus. Uue hoone asukohaks saab kõikidele transpordiliikidele väga hästi ligipääsetav Lubja 4 kinnistu,“ täpsustas Pevkur.  2014. aastal suureneb ka tasuta õigusabi andmiseks eraldatud summa ligikaudu 20% ehk 130 tuhande euroni. Õigusnõu rahastamise kasv tähendab, et inimeste näost-näkku, aga ka internetis nõustamise maht ning kättesaadavus, suureneb. 2013. aastal pakutakse inimestele õigusalast nõustamist suurimates Eesti linnades ning internetikeskkondades juristaitab.ee ja perekool.ee. Samuti on tasuta konsultatsioonid suunatud puuetega inimestele.  Lisaks saab ühe positiivse uudisena välja tuua, et Euroopa Komisjon otsustas rohkem kui 150 tuhande euroga toetada Justiitsministeeriumi projekti „Kannatanu toetamine kriminaalmenetluses: inimkaubanduse vastu võitlemise koolitus kriminaalõigussüsteemi praktikutele“. Toetusele lisandub omafinantseering 10%. Eesti, Läti, Leedu, Rootsi ja Bulgaaria koostöös ellu viidava projekti eesmärk on tõsta politseiametnike, prokuröride ja kohtunike teadlikkust ohvrite paremast kohtlemisest kriminaalmenetluses ning ka inimkaubanduse ja perevägivalla ohvrite kaitsest. Projekti raames töötatakse välja koolitusprogramm õiguskaitseorganite spetsialistidele, korraldatakse töötubasid ja õppevisiite. Projekt saab uue aasta hakul alguse kolmepäevase koolitusega Eestis, millele oodatakse kuni 50 osalejat, ning kestab poolteist aastat, lõppedes teavituskampaaniaga.    Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Seadustele lisatakse edaspidi digi- ja ajatempel

Alates 24. septembrist pannakse kõikidele seadustele ja teistele Riigi Teatajas avaldatavatele õigusaktidele nende avaldamisel väljaandja digitaalne tempel ja ajatempel. Samasugused templid lisatakse ka juba kehtivatele ning avaldatud ja tulevikus kehtima hakkavate seaduste terviktekstidele.„Seni ei ole Riigi Teatajaga turvaintsidente olnud, kuid kuna väljaandes avaldatud andmetel on õiguslik tähendus, siis digitempli ja ajatempli kasutuselevõtmine tagab veelgi suurema kindluse andmete õigsuses,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. Esimene digitempel anti Eesti Vabariigi põhiseadusele. Riigi Teataja kasutaja saab edaspidi alati kontrollida akti õigsust võrreldes digitaalse templiga kinnitatud akti veebilehel nähtava aktiga. Kasutaja saab ka digitaalse templiga akti alla laadida ja edastada, kui see on vajalik teksti õigsuse tõestamiseks. Samuti näeb alati kommentaarina digitaalse templi lisamise põhjendust. Nii on parandatud aktide puhul näha ka põhjus, miks ja mis osas on ilmne ebatäpsus parandatud või akti tehniliselt korrastatud, näiteks lisatud seaduse teksti uus link rakendusaktile. Ajatempel seob kõik avaldatud andmed ja annab senisest veelgi suurema kindluse, et keegi ei ole andmetes omavoliliselt midagi muutnud. Arendustööd tellis justiitsministeeriumi Riigi Teataja talitus koostöös registrite ja infosüsteemide keskusega ning need viis läbi AS Andmevara. Digitaalse templi ja ajatempli kasutuselevõtmiseks kasutati AS Sertifitseerimiskeskuse poolt pakutavat digitaalse templi teenust ja AS Guardtime ajatempli lahendust.  Arendustöid teostati Euroopa Liidu struktuurivahenditest. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsministeerium kutsub esitama kodanikujulguse aumärgi kandidaate

Justiitsministeerium kutsub taas inimesi üles esitama kodanikujulguse aumärgi kandidaadiks tublisid inimesi, kes on aidanud ära hoida kuriteo, pidanud kinni kurjategija või toetanud kuriteo ohvrit. Kandidaate saab esitada 11. oktoobrini. „Justiitsministeerium on juba üheksa aastat sügiseti tunnustanud vapraid inimesi, kes on teinud rohkem, kui ühiskond neilt tavaliselt ootab. Nii kutsume ka sellel aastal inimesi üles esitama kodanikujulguse aumärgi kandidaatideks inimesi, kes on ohtu märgates julgelt tegutsenud ja seeläbi hoidnud ära kuriteo, pidanud kinni kurjategija või aidanud kuriteo ohvriks langenut,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. „Eelmisel aastal said erinevate vaprate tegude eest aumärgid seitse inimest. Näiteks tabati tänu nelja mehe ühisele tegutsemisele otse teolt Tallinnas tegutsenud röövel,“ lisas minister. Gustav Martin, kes oli tol päeval lõunale minemas, nägi maski ja lahtise spordikotiga meest juveelipoest välja jooksmas. Tema ja samas majas töötav Mati Tammeleht hakkasid röövlile järgi jooksma. Samal ajal teised mehed, Karel Sootalu ja Rauno Prikk, märkasid tänaval mööda sõites kahtlast olukorda ja asusid kaubikuga kurjategijat jälitama. Nelja mehe koostöös saadi röövel koos saagiga kätte ja anti politseile üle. Meeste tunnistuste ja tegutsemise põhjal avastati ka sama inimese poolt toime pandud varasem kuritegu. Veel said möödunud aastal aumärgid Sander Kalju, Ralf Toomel ja Harri Valge. Neist esimene läks appi tänaval rünnaku ohvriks langenud naisele ning pidas ründaja kinni. Teine tõttas appi puksiirautojuhile, kes langes tööülesannet täites purjus autoomaniku vägivalla ohvriks. Viimane aitas politseil kinni pidada vargad. Kodanikujulguse aumärke, millega riik väärtustab kodanike julgust kuritegude ärahoidmisel ja kuriteoohvrite abistamisel, annab justiitsminister välja alates 2004. aastast. Aumärgiga tunnustatakse inimesi, kes on ära hoidnud kuriteo või takistanud selle toimepanemist, aidanud kinni pidada kurjategijat, abistanud kuriteoohvrit või aidanud muul moel suurendada kaaskodanike turvatunnet. Ettepanekuid kodanikujulguse aumärkide kandidaatide kohta ootame posti teel märksõnaga „Kodanikujulguse aumärk“ hiljemalt 11. oktoobriks aadressil Justiitsministeerium, Tõnismägi 5a, 15191, Tallinn või e-mailil karin.tammaru@just.ee. Täpsemat infot kodanikujulguse aumärkide kandidaatide esitamise kohta leiab aadressilt www.kuriteoennetus.ee. Samal aadressil saab pikemalt lugeda ka eelmistel aastatel aumärgi saanute lugusid. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Kuritegevus on jätkuvas langustrendis

Justiitsministeeriumi poolt koostatava kuritegevuse baromeetri andmetel registreeriti jaanuarist augustini 26292 kuritegu, mida on 4% vähem kui 2012. aastal sama ajaga. Endiselt on vähenenud varguste arv, kuid jätkuvalt on tõusutrendis kelmused ja kasvanud on ka röövimiste arv.Röövimisi registreeriti kaheksa kuuga 9% ja kehalisi väärkohtlemisi 6% mullusest enam. „Kehalise väärkohtlemise kuritegude registreerimise kasv põhineb sarnaselt 2012. aastale Harjumaa ja Tallinna kasvul, kus nende kuritegude registreerimine on kasvanud 12%. Kasv on jätkuvalt ilmselt olulisel määral seletatav politsei suhtumise muutusega seda laadi kuritegudele,“ selgitas justiitsminister Hanno Pevkur. Kelmuste registreerimine kasvas kuises võrdluses 34%. Peamiselt on mobiilsideoperaatoritelt välja petetud telefone ning palju on registreeritud juhtumeid, kus interneti kaudu ostetud kaupa pole ostjale kätte toimetatud. Esimese kaheksa kuuga registreeriti 12% vähem vargusi kui eelmise aasta samal perioodil. Lisaks varguste arvu kahanemisele vähenes ka süüteo tulemusel saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine (31%). Vähem pandi toime ka avaliku rahu vastaseid kuritegusid nagu avaliku korra raske rikkumine (19%) ja omavoliline sissetung (16%). Liikluskuritegude arv vähenes 4%, eelkõige mootorsõiduki joobes juhtimise arvelt. Raskeid isikuvastaseid kuritegusid - tapmisi ja mõrvu registreeriti 42 juhtumit ehk 10 võrra vähem, kui eelmise aasta samal perioodil, jäädes sellega taasiseseisvumisaja madalaimale tasemele. 2013. aasta kaheksa kuu jooksul registreeritud kuritegevuse ülevaatega saab tutvuda aadressil http://www.just.ee/baromeeter. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

5. detsembril toimub patendivoliniku kutseeksam

Patendivoliniku kutsekomisjon annab teada, et patendivoliniku kutseeksam toimub 5. detsembril justiitsministeeriumi esimese korruse väikeses saalis algusega kell 10.Kõigil, kes soovivad sel kuupäeval eksamile tulla, palutakse esitada patendivoliniku kutse taotlemise avaldus koos patendivoliniku seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud lisadokumentidega hiljemalt 7. novembriks 2013. Sellest kuupäevast hiljem esitatud avaldusi arvestatakse 2014. aasta kutseeksami korraldamisel. Avaldus tuleb adresseerida patendivoliniku kutsekomisjonile justiitsministeeriumi aadressil Tõnismägi 5A, Tallinn 15191 või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil info@just.ee. Riigilõiv (63,91 eurot iga avalduses märgitud tööstusomandi valdkonna eest) tuleb tasuda rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB-s või 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 2900082375. Lisainfo: Gunnar Vaikmaa, justiitshalduspoliitika osakonna järelevalve ja õigusteeninduse talituse nõunik (e-post: gunnar.vaikmaa@just.ee, tel: 680 3120) Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Peagi on kriminoloogiaalaste üliõpilastööde konkursi tähtaeg

Justiitsministeerium kuulutas välja juba traditsiooniks saanud üliõpilastööde konkursi, mille eesmärk on edendada kriminoloogiaalast teadus- ja arendustegevust. Konkursi auhinnafondi suurus on 3000 eurot.Üliõpilastööde konkurss aitab kaasata teadus- ja arendusasutusi kriminaalpoliitika kujundamisele. See annab tudengitele võimaluse tutvustada laiemale lugejaskonnale kriminoloogiat, kriminaalpoliitikat, karistusõigust ja kriminaalmenetlusõigust puudutavat teadustööd. Konkurssi koordineeriva justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõuniku Laidi Surva sõnul on tudengitööde kvaliteet aasta-aastalt paranenud ja üha enam kirjutatakse töid, mis pakuvad rakendatavaid lahendusi igapäevastele küsimustele. „Ei ole välistatud, et ka sel aastal esitatakse konkursile töid, milles on kasulikke näpunäiteid seadusandluse täiendamiseks või argipraktika parendamiseks,“ täpsustas Surva. Eelmise aasta konkursil jäid silma tööd, milles toodi välja kitsaskohti erinevate spetsialistide koostöös ja mõttekohti menetluspraktikas. Tudengid on julged välja käima ideid, kuidas kriminoloogiaalaseid tegevusi arendada, seda nii kurjategijate kui ka ohvrite vaatenurgast lähtuvalt. „Igal aastal oleme püüdnud konkurssi tudengite jaoks järjest põnevamaks muuta. Näiteks sel aastal on statuudis välja toodud võimalus, et parima üliõpilastöö autorile võimaldatakse osaleda ettekandega rahvusvahelisel konverentsil. Sealjuures kannab justiitsministeerium osalustasu, transpordi- ja majutuskulud,“ lisas Surva. Tänavu oodatakse konkursile 2012. ja 2013. aastal kaitstud doktori-, magistri-, bakalaureuse- ja diplomitöid või publikatsioone, milles käsitletakse kuritegevuse õiguslikke küsimusi ning kriminoloogiat. Üliõpilastöid koos konkursi statuudis nõutavate dokumentidega saab esitada justiitsministeeriumile 1. oktoobrini 2013 elektroonilisel kujul e-posti aadressile konkurss@just.ee. Samalt e-postilt saab küsida konkursi kohta lisainfot. Konkursile esitatud tööde hindamiseks moodustatakse komisjon, mille koosseisu kuuluvad valitsusasutuste, põhiseaduslike institutsioonide ning teadus- ja arendusasutuste esindajad. Nagu tavaks on saanud, kuulutab justiitsminister parimad üliõpilastööd välja sügisel. Autorite nõusolekul avalikustatakse parimad üliõpilastööd justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika uuringute ja analüüside veebilehel. Konkursi auhinnafondi suurus on 3000 eurot. Eelmise aasta võidutööd ja kokkuvõte 2012. aasta konkursist on leitavad siit: http://www.just.ee/56840. Kriminoloogiaalaste üliõpilastööde konkursi statuut 2013 on kättesaadav siit: http://www.just.ee/58902. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Pevkur: Tartu ringkonnakohus on olnud riigikohtunike kasvulava

Justiitsminister Hanno Pevkur ütles täna Alatskivi lossis toimunud Tartu ringkonnakohtu 20. aastapäeva tähistamisel peetud kõnes, et Tartu ringkonnakohut võib pidada riigikohtunike produktiivseks kasvulavaks.Tartu ringkonnakohtu loomisel 1993. aastal nimetati ametisse seitse kohtunikku. Tänaseks on neist  ametis Mati Kartau, Aarne Sarjas ja Viivi Tomson, kellest kaks esimest nimetati ametisse ringkonnakohtu loomisel ning viimane 1994. aasta alguses.  Seal töötanud Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar ja Tambet Tampuu töötavad nüüd riigikohtus. „Tartu ringkonnakohut võibki lugeda riigikohtunike produktiivseks kasvulavaks. Ka praegune riigikohtunik Ivo Pilving on eelnevalt seal töötanud nii kohtuniku kui esimehena,“ ütles Pevkur oma tervituskõnes.  Pikka aega oli ringkonnakohtu esimeheks selle loomisest peale kuni ametist lahkumiseni 2011. aasta juulis, Ago Kutsar. Pevkuri sõnul on Tartu ringkonnakohtu töökoormus aastate jooksul märgatavalt kasvanud. „Näiteks 1995. aastal esitati sellele kohtule läbivaatamiseks 307 kriminaalasja ja 340 tsiviilasja, kuid 2012. aastal olid vastavad arvud juba 970 ja 781. See tähendab, et kriminaalasjades on kohtu töökoormus kasvanud ca 215% ja tsiviilasjades 120%,“ märkis minister. „Lisaks veel ei saa mainimata jätta, et ringkonnakohtu enda initsiatiiviga loodi seal 1990ndate keskel KLABu (kohtulahendite andmebaas), mis oli aastateks ainuke toimiv asjade arvestamise ja kajastamise keskkond,“ lisas Pevkur. Kuni 2002. aasta kevadsuveni asus ringkonnakohus riigikohtuga ühes majas (Lossi 17), misjärel kolis juba koos teiste Tartu kohtutega uude oma majja Kalevi tänaval. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi