Pevkur: Märt Raski panus kohtusüsteemi arengusse on hindamatu

Kolmapäeva õhtul toimunud uue Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe ametisse astumise tseremoonial tänas justiitsminister Hanno Pevkur ametiaega lõpetavat Märt Raski tehtud töö eest Eesti kohtusüsteemi arendamisel.Minister Pevkur meenutas Märt Raski iseloomustamiseks kindral Eisenhower'it. "Eisenhower kasutas inimeste juhtimistõdede kirjeldamiseks nöörijuppi - pannes nööri laua peale ja seda tõmmates, järgneb see tõmbajale, nööri lükates ei lähe see aga kuhugi. Märt Raskil õnnestus oma erinevates ametites olla just tõmbaja rollis ning oma eduka karjääri jooksul tõestada ennast kui väga head ja karismaatilist juhti," märkis Pevkur. Alustavale Riigikohtu esimehele Priit Pikamäele soovis justiitsminister edu ja Riigikohtu kaalutletud juhtimist. "Õigusvaidlused muutuvad keerukamaks. See seab suure vastutuse just Riigikohtule, kes peab seaduste tõlgendamisel andma lõpliku hinnangu ja seisma kindlalt ka konstitutsioonilistes vaidlustes," ütles minister alustavale Riigikohtu esimehele. Priit Pikamäe ametiaeg Riigikohtu esimehena algab 13. septembril 2013. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Vabariigi Valitsus nimetas Andmekaitse Inspektsiooni juhiks Viljar Peebu

Vabariigi Valitsus nimetas järgmiseks viieks aastaks Andmekaitse Inspektsiooni peadirektoriks taas Viljar Peebu.„Oma eelmisel ametiajal tõestas Viljar Peep ennast Andmekaitse Inspektsiooni võimeka juhina, mistõttu on tema jätkamine sellel kohal igati õigustatud. Samas on andmekaitse valdkonnas lähiaastail ees ootamas tõsised debatid, mis seab nii Peebule kui kogu inspektsioonile suured väljakutsed,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. „Soovin uuel ametiajal jätkata oluliste pooleli jäänud algatustega. Infotehnoloogiat põimub meie töösse üha enam, sellepärast peame õigusalase asjatundlikkuse kõrval arendama edasi ka asutuse IT-võimekusi. Teiseks tahame suurendada ennetustöö mahtu teemadel, mis on ühiskonnas olulised: e-teenuste usaldusväärsus, kliendi, töötaja ja patsiendi andmete kaitstus. Ennetus on tõhusam kui tagantjärgi järelevalve. Kolmandaks tahame suurendada praktilise koostöö mahtu nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt,“ ütles AKI peadirektorina jätkav Viljar Peep. Peep on kaitsnud doktorikraadi ajaloo erialal ning aastatel 1995-2008 töötas ta Justiitsministeeriumis justiitshalduspoliitika osakonna õigusloome ja arenduse talituse juhatajana. Ta juhtis äriregistri 2-tunnise-kiirmenetluse projekti ning digitaalallkirjade piiriülese kasutamise töörühma. Lisaks on ta olnud majandusajaloo õppejõud Tallinna Tehnikaülikoolis.  Tema sulest on ilmunud mitmeid trükised, sh esimene taasiseseisvuseaegne gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpik (kaasautorina). Doktorikraadi kaitses ta Tartu Ülikoolis raamatu „Eesti sotsiaalpoliitilise õigusloome arengujooned 1. omariiklusajal” põhjal.  2008. aastal sai Peep Vabariigi Presidendilt Valgetähe teenetemärgi. Teda on tunnustatud kui väljapaistvat riigiametnikku ja juristi. Andmekaitse inspektsiooni juhi leidmiseks viis avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon läbi avaliku konkursi ning peale kandidaatide hindamist esitas Viljar Peebu uuesti peadirektori ametikohale. Sel nädalal pooldas tema kandidatuuri üksmeelselt ka parlamendi põhiseaduskomisjon ning seejärel esitas justiitsminister inspektsiooni peadirektori ametisse nimetamise ettepaneku valitsusele. Peadirektori ametiaeg kestab viis aastat. Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Algavad Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste regionaalsed teabepäevad

Sotsiaalministeerium, haridus- ja teadusministeerium, justiitsministeerium ja Avatud Eesti Fond koostöös Eesti Noorsootöö Keskusega korraldavad septembris-oktoobris Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra toetuste taotlusvoorude infopäevad kümnes linnas. Teabepäevade raames tulevad tutvustamisele Riskilaste ja -noorte, Vabaühenduste Fondi, Rahvatervise, Koduse ja soolise vägivalla programm. Teabepäevadele oodatakse potentsiaalseid taotlejaid nagu riigiasutused, kohalikud omavalitsused ning nende valitsemisala asutused, vabaühendused ning kõrgkoolid. Norra suursaadik Lise Kleven Grevstad rõhutab piiriülese koostöö tähtsust sotsiaalvaldkonnas. “Lastel ja noortel on võtmeroll meie ühiskondade tuleviku seisukohast. Kogemusi ja edulugusid vahetades saame me arendada neile mõeldud tugistruktuure ja meetodeid nii Eestis kui Norras,“ märgib suursaadik. EMP ja Norra toetuste üldeesmärgiks on vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust Euroopa Majanduspiirkonnas ning tugevdada kahepoolseid suhteid doonor- ja abisaajariikide vahel. Teabepäevadel tutvustamisele tuleva nelja programmi toetussumma on kokku 19,7 miljonit eurot. EMP ja Norra toetused hõlmavad Eestis kokku 11 programmi ning toetuste kogusumma on 44,9 miljonit eurot. Teabepäevadel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine, mida saab teha siin: http://www.entk.ee/EMP-ja-Norra-toetuste-regionaalsed-teabepaevad Teabepäevade toimumise aeg ja koht:17.09.13 Kuressaare - Saare Maavalitsus18.09.13 Haapsalu - Haapsalu Linnavalitsus24.09.13 Rakvere – Tark Maja25.09.13 Jõhvi  - Ida-Viru Maavalitsus1.10.13 Tartu - TÜ sotsiaal- ja haridusteaduskonna hoone Toomemäel2.10.13 Võru - Võru Maavalitsus4.10.13 Paide - Paide Kogukonnakeskus15.10.13 Pärnu - Pärnu Maavalitsus16.10.13 Viljandi - Viljandi Maavalitsus18.10.13 Tallinn - Sotsiaalministeeriumi suur saal NB! Täpsem info erinevate taotlusvoorude kohta ja kontaktisikute andmed on pressiteatele lisatud manusena. #file2# Justiitsministeerium, avaldatud 11 aastat tagasi

Justiitsministeerium, advokatuur ja prokuratuur panevad välja Ida-Viru stipendiumid

Justiitsministeerium, Eesti Advokatuur ja Riigiprokuratuur panevad Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli õigusteaduste tudengitele välja stipendiumid, mille eesmärgiks on aidata kaasa advokaatide, prokuröride ja kohtunike järelkasvule Ida-Virumaal.Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul antakse noorte juristide Ida-Virumaale suunamiseks stipendiumi välja juba kolmandat aastat. „Kui üle-eelmisel aastal andsime Eesti Advokatuuriga koostöös välja kaks stipendiumi, siis eelmisel aastal oli tänu prokuratuurile võimalik välja anda juba kolm stipendiumi. Käesoleval aastal on eelarvevahendeid nelja täies mahus stipendiumi andmiseks. Vabariigi Valitsus on kokku leppinud, et Ida-Virumaa arengut hoitakse erilise tähelepanu all ja siinkohal on paslik meenutada, et aasta algusest suurenes riigi kohalolu selles piirkonnas ka Justiitsministeeriumi vanglateenistuse Ida-Virusse kolimisega,“ lausus minister. Ministri sõnul on stipendium sündinud 2010. aasta kevadel kokku tulnud töögrupi ettepanekust luua advokatuuri juurde sihtkapital, mille kaudu saaks motiveerida õigusteadust õppivaid magistriõppe üliõpilasi asuma tööle Ida-Virumaa piirkonda. Advokatuuri esimees Sten Luiga märkis, et õigusriigi parem funktsioneerimine ja jätkusuutliku arengu tagamine Ida-Virumaal on meie ühine väljakutse. „Lisaks rahvastiku tõmbekeskustesse koondumise trendile ilmestab erinevalt muudest regioonidest olukorda Ida-Virumaal professionaalse ja kaasaegse õiguskogukonna ajalooliste traditsioonide vähesus. Keerulise ajalooga ja keelelise kooslusega tööstusregiooni õiguskultuuri kultiveerimine nõuab kõikide õiguskutsete esindajate ja riigi ühiseid jõupingutusi,“ ütles Luiga. Advokatuuri esimehe sõnul on selge, et stipendium üksi ei taga Ida-Virumaa vajaduste kindlustamist professionaalsete juristidega.  „Kahjuks ei ole mitte kõik stipendiaadid suutnud lõpuni vastu pidada ja sidunud oma elu ning tööd Ida-Virumaaga. Kuid ühe konkreetse ja mõõdetava meetmena aitab stipendium hoida meie ühist fookust probleemil ning tegutseda koos selle nimel, et Ida-Virumaa vajadused professionaalsete, missioonitundega ja eesti ning vene keelt valdavate juristidega saaks tulevikus paremini kaetud.“ Stipendiumi taotlemiseks peab üliõpilane esitama advokatuurile kirjaliku avalduse, millele tuleb lisada CV, bakalaureusekraadi omandamist tõendav dokument, bakalaureusetöö kokkuvõte ja motivatsioonikiri, milles on märgitud, kas üliõpilane soovib pärast õpingute lõpetamist töötada advokaadibüroos, kohtus või prokuratuuris, kuid avaldatud töökoha eelistus ei ole stipendiaadile siduv. Avaldus stipendiumi määramiseks koos lisadokumentidega tuleb esitada Eesti Advokatuurile hiljemalt käesoleva aasta 24. septembriks aadressil Rävala pst 3, 10143 Tallinn, või digitaalselt allkirjastatuna meiliaadressil advokatuur@advokatuur.ee<mailto:advokatuur@advokatuur.ee>. Stipendiumi saajate osas tehakse valik hiljemalt 3. oktoobril 2013.   LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 12 aastat tagasi

Karistus lapse seksuaalse ärakasutamise eest karmistub

Tänasel istungil kiitis Vabariigi Valitsus heaks eelnõu, mis karmistab laste seksuaalse väärkohtlemise karistamist, aitab tulemuslikumalt tõkestada laste vastu suunatud seksuaalkuritegude toimepanemist ning kriminaliseeritakse juurdepääs lastepornole. Eesmärk on  kaitsta lapsi paremini seksuaalse väärkohtlemise eest, ning aidata sedasi tagada nende heaolu ja tervist,“ märkis justiitsminister Hanno Pevkur. „Veel on eelnõu eesmärk kriminaliseerida alaealiselt prostituudilt teenuse ostmine. Sellel sättel on oluline roll laste prostitutsioonivastases võitluses tervikuna, kuna seksiostu kriminaliseerimise kaudu langeb erinevate uuringute tulemusel eeldatavalt ka nõudlus,“ lisas minister. Eelnõuga karmistuvad laste vastu suunatud seksuaalkuritegude eest mõistetavad karistusmäärad. Näiteks karistatakse eelnõu kohaselt vanema, kasuvanema või vanavanema poolt lapse või lapselapsega suguühtesse astumise või muu seksuaalse iseloomuga teo eest senise maksimaalse viieaastase vangistuse asemel kuni kaheksa-aastase vangistusega. Samuti laiendatakse eelnõuga perekondliku sõltuvuse kui karistust raskendava asjaolu mõistet sätestades sõnaselgelt, et perekondlik sõltuvus tähendab ka lihtsalt koos elamist ilma majanduslikku toetust või ülalpidamist pakkumata. Näiteks olukorras, kus lapsevanemad on lahutatud ja lapse ema elab koos uue elukaaslasega, kes kuritarvitab last seksuaalselt. Eelnõu lubab sellisel juhul lugeda kuriteo toime panduks perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes ning mõista sellest tulenevalt rangem karistus.  Uue kuriteokoosseisuna lisatakse karistusseadustikku lapspornole teadvalt juurdepääsu taotlemine, millega kriminaliseeritakse näiteks ka interneti vahendusel lastepornot sisaldavatele lehekülgedele sisenemine ja seal piltide ning filmide vaatamine, tõmbamata materjale enda arvutisse. Inimest saab nimetatud teo eest karistada siis, kui ta teab, et sellel netilehel saab näha lapsporno materjale ning ta sellegipoolest siseneb sellisele lehele.  Sellist teadlikkust võib järeldada näiteks korduvatest külastustest, kasutajakonto olemasolust või rahalisest ülekandest teenusepakkujale. Lisaks laiendatakse muudatustega lastega töötavate inimeste ringi, kelle puhul peab enne tööle võtmist veenduma, et teda ei ole karistatud seksuaalkuritegude eest. Sellisteks inimesteks on näiteks lastekaitsetöötajad ja muud oma töös lastega vahetult kokku puutuvad isikud, samuti vabatahtlikud ning lastega töötavad praktikandid. Eelnõuga viiakse Eesti seadused kooskõlla Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust. Direktiivi ülevõtmiseks muudetakse kokku 12 seadust. Eelnõu on leitav aadressil: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ee608388-01bf-4e19-8483-5b7927d794f7   LugupidamisegaMaria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 12 aastat tagasi

Kuritegevus vähenes aastases võrdluses seitsme kuuga 3%

Justiitsministeeriumi poolt koostatava kuritegevuse baromeetri andmetel registreeriti jaanuarist juulini 22 919 kuritegu, mida on 3% vähem kui 2012. aastal sama ajaga. Jätkuvalt on tõusutrendis kelmused, kuid varguste ja röövimiste registreerimine on vähenenud.„Varguste arvu järjepidev vähenemine on toimunud juba 2009. aastast. Võrreldes eelmise aasta seitsme kuu näitajaga vähenes varguste arv kümnendiku võrra. Vähenenud on vargused nii kaubandusettevõtetest kui ka sõidukitest  ja eluruumidest,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. Liikluskuritegude arv vähenes 4%, eelkõige mootorsõiduki joobes juhtimise arvelt. Kelmuste registreerimine kasvas 31%. Peamiselt on mobiilsideoperaatoritelt välja petetud telefone ning palju on registreeritud juhtumeid, kus interneti kaudu ostetud kaupa pole ostjale kätte toimetatud. Kehaliste väärkohtlemiste arv kasvas seitsme kuuga 7% mullusest enam. Raskeid isikuvastaseid kuritegusid - tapmisi ja mõrvu registreeriti 37 juhtumit ehk 6 võrra vähem, kui eelmise aasta samal perioodil, jäädes sellega taasiseseisvumisaja madalaimale tasemele. Esimese 7 kuuga registreeriti  10 000 elaniku kohta 178 kuritegu. Keskmisest enam oli kuritegusid Ida-Virumaal (230 kuritegu  10000 elaniku kohta), Harjumaal (215) ning Lääne-Virumaal (193). Ülejäänud maakondades oli kuritegude suhtarv väiksem. Kuritegevus kasvas viies maakonnas – Harjumaal 2%, Läänemaal 41%, Raplamaal 7%, Lääne-Virumaal 4% ja Võrumaal  8%. Ülejäänud maakondades kuritegude registreerimise arv vähenes. 2013. aasta seitsme kuu jooksul registreeritud kuritegevuse ülevaatega saab tutvuda aadressil http://www.just.ee/baromeeter.   Lugupidamisega Maria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 12 aastat tagasi

Pevkur: üha olulisemaks muutub inimsusevastaste kuritegude õuduse selgitamine noortele

Justiitsminister Hanno Pevkur osales eile ja täna Leedus Vilniuses toimunud kommunismi- ja natsismiohvrite mälestustseremoonial ja -konverentsil, kus tõdes, et totalitaarsete re¾iimide kuritegudega seonduva teadvustamine järeltulevatele generatsioonidele on kriitilise tähtsusega, hoidmaks ära sarnaste õuduste kordumist tulevikus.Kui mõelda totalitaarsete re¾iimide poolt toime pandud võikatele kuritegudele, on raske või isegi võimatu mõista, kuidas kellelgi oli valmisolek piinata ja hukata enda kaasmaalasi. „Seda enam on praeguse põlvkonna kohuseks edasi anda kogutud tõendid, mälestused ja kõik muu oluline, et vältida tulevikus selliste õuduste kordumist Euroopas," märkis Pevkur peetud kõnes. „Avalikult ja häbenemata juhtunust rääkimine ning inimsusevastaste kuritegude jätkuv uurimine on meie kõigi moraalne kohus oma esivanemate ees. Inimeste ees, kes ei ole mitte ainult totalitaarre¾iimide ohvrid, vaid ka kangelased, kes andsid oma elu kodumaad austades ja selle vabaduse eest võideldes,“ ütles minister. Oma kõnet lõpetades rõhutas Pevkur vajadust käia kaasas muutuva infoühiskonnaga informatsiooni edastamiseks. "Tänaste noorte inforuum on muutunud ja seetõttu peavad muutuma ka kanalid, kustkaudu noortele inimsusevastastest kuritegudest infot edastada. Klassikalisele koolitunnile lisanduvad elektroonilised ja muud kaasaegsed võimalused noorteni jõudmiseks. Olulisim on, et noored ei võtaks toimunut kui lihtsalt ühte juppi ajaloost, vaid mõistaksid inimsusevastaste kuritegude õudu selle tõelisuses."    Lugupidamisega Maria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 12 aastat tagasi

Kohtute menetlusajad on vähenenud

Justiitsminister Hanno Pevkur külastas 21.–22. augustil Viljandi, Valga, Võru ja Põlva kohtumaju ning tõdes, et üldiselt on kohtumajade, kohtunike ja kohtumenetluste kestvusega olukord päris hea.„Esimese astme kohtute menetlusajad on kenasti vähenenud, tsiviilasjades 10%, kriminaalasjade üldmenetluses 9% ja haldusasjades 20%,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. „Küll usun, et seis läheb veelgi paremaks, kui hiljuti tööle asunud ja lähiajal tööle asuvad kohtunikud normaalse töörütmi saavutavad ning täiskoormusel alustavad Harju Maakohtus tööd kohtujuristid, “ lisas minister Pevkur. Peamiste töökoormust lisavate kriminaalasjadena toodi Lõuna-Eesti kohtumajades esile menetlusi, mis käsitlevad mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis ja vargusi. 2013. esimese poolaasta kohtute menetlusaegade statistika näitab, et Tartu Halduskohtus on haldusasjade menetlusaeg vähenenud üle 4%. Kriminaalasjade üldmenetlustes on 2013. esimesel poolaastal Tartu Maakohtus menetlusajad vähenenud 18%. Tsiviilasjades on menetlusajad võrreldes eelmise aasta sama ajaga Tartu Maakohtus vähenenud üle 3%. Teiste maakohtutega võrreldes on suurim menetlusaja lühenemine toimunud Harju Maakohtus, kus on menetlusajad võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud kriminaalasjades üldmenetluses 26% ja tsiviilasjades 15%.   Lugupidamisega Maria-Elisa TuulikPressiesindajaJustiitsministeeriumTel: 620 8114Mob: 5855 8441 Justiitsministeerium, avaldatud 12 aastat tagasi