Justiitsministeerium soovib laiendada kriminaaltulu konfiskeerimise võimalusi

Täna kiitis Vabariigi Valitsus heaks justiitsministeeriumi koostatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu, millega laiendatakse võimalusi konfiskeerida kurjategijate vara.„Eelnõuga tehtavad muudatused annavad õiguserikkujatele veelgi selgema signaali, et kuritegude toimepanemise kaudu rikastumine ei ole aktsepteeritav,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. „Täna heakskiidu saanud eelnõu muudab ebaseaduslikult saadud vara lähedastele kantimise senisest raskemaks. Keerulisemaks muutub ka ebaseadusliku päritoluga vara legaliseerimine seadusliku ja ebaseadusliku vara segamise teel.“ Laiendatud konfiskeerimine võimaldab ära võtta kogu kurjategija vara, kui tema elustiili ja kuriteo olemuse alusel on põhjust eeldada, et vara on kuritegelikku päritolu. Seni on olnud laiendatud konfiskeerimise eeltingimuseks vähemalt kolmeaastase vangistuse määramine. Kuna karistuspraktikas on taolise karistuse määramine pigem erandlik, alandatakse eelnõuga vangistusmäära nõuet vähemalt üheaastase karistuseni. Samuti viiakse eelnõuga karistusseadustikku muudatus, mis lubab laiendatud konfiskeerimist kohaldada ka siis, kui kahtlustatav on juriidiline isik. „Just maksukuritegude puhul on näha juhtumeid, kus juriidiline isik on ilmselt loodudki kuritegelikel eesmärkidel ja seda kasutatakse peamiselt kuritegelike skeemide läbiviimiseks. Näiteks võib tuua arvevabrikud,“ selgitas justiitsminister Pevkur. Eelnõu järgi on konfiskeerimist võimalik kohaldada ka varale, mis on osaliselt legaalne, osaliselt aga mittelegaalne. Muudatuse järgi ei kohaldata konfiskeerimist varale, mille suhtes isik tõendab, et selle eest on tasutud täielikult või olulises osas õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul annab see muudatus selge signaali, et soetades vara kriminaaltulu arvel, ükskõik kui suures või väikeses osas, riskib inimene sellega, et vara võidakse riigi poolt konfiskeerida.Lisaks viiakse kolmandatelt isikutelt vara konfiskeerimise aegumistähtajad kooskõlla kuritegude üldiste aegumistähtaegadega. Eelnõu järgi kohaldatakse konfiskeerimist kolmanda isiku varale, mis on omandatud kuni kümme aastat enne esimese astme kuriteo toimepanemist või kuni viis aastat enne teise astme kuriteo toimepanemist.2012. aastal mõisteti laiendatud konfiskeerimist võimaldavate paragrahvide alusel süüdi 1275 isikut. Neist 99 isikule mõisteti rahaline karistus, ülejäänutele vangistus. Kokku konfiskeeriti 2012. aastal kriminaaltulu umbes 1,9 miljoni euro väärtuses. Justiitsministeerium, avaldatud 12 aastat tagasi

Narkomaania sõltuvusravi saajate ring laieneb

Vabariigi Valitsus kiitis täna heaks karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu, mille järgi on võimalik narkomaania sõltuvusravi kohaldada ka eelnevalt karistatud uimastisõltlastele.„Kehtiva seaduse alusel ei saa saata sõltuvusravile varem vangistusega karistatud isikuid. Uuringutest on aga näha, et vangistuse asendamiseks sõltuvusraviga on enam motiveeritud just korduvalt vanglas viibinud isikud, kelle sõltuvusprobleemiga on vanglas juba tegeletud. Seetõttu teemegi ettepaneku sõltuvusravi kohaldada senisest tunduvalt laiemale sihtgrupile,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. Võimalus asendada vangistus narkomaania sõltuvusraviga jõustus 2011. aasta aprillis. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on kohtul võimalik varem vangistusega karistamata isikule mõistetud kuue kuu kuni kaheaastane vangistus asendada sõltuvusraviga. Seda tingimusel, et isik pani kuriteo toime narkomaania tõttu ja vajas narkomaania ravi. Sõltuvusravi kohaldamiseks oli ja on jätkuvalt vaja süüdimõistetu nõusolekut. „Ühe aasta jooksul vabaneb vanglast umbes kolmsada kuuekuulise kuni kaheaastase vangistusega karistatud uimastisõltlast, kellest hinnanguliselt neli viiendikku vajaksid sõltuvusravi või rehabilitatsiooni. On selge, et vajame rohkem võimalusi inimeste raviks ja rehabilitatsiooniks, sest mida rohkem sõltlasi saab abi, seda väiksem on tõenäosus, et nad uuesti kuritegelikule teele satuvad,“ lisas justiitsminister Pevkur. Justiitsministeerium, avaldatud 12 aastat tagasi

Oodatakse pakkumusi seadusega pahuksisse sattunud laste ning noortega seotud uuringute läbiviimiseks

Justiitsministeerium avas Euroopa Majanduspiirkonna programmi „Riskilapsed ja –noored“ raames kaks pakkumusvooru uuringu läbiviimiseks: õigusrikkumisi toime pannud laste käitumisprobleemide ja vajaduste väljaselgitamiseks ning kuriteoennetuse ja vanglast või erikoolist vabanenud noortele pakkutava jätkutoe tõhustamiseks. Uuringute abil soovitakse parandada kuni 26-aastaste noorte heaolu.Pakkumuskutse õigusnorme eirava käitumisega laste uurimiseks Esimese uuringuga soovitakse välja selgitada, millised on õigusrikkumisi toime pannud laste need kognitiivsed oskused ja isiksuslikud omadused, mis soodustavad õigusnorme eiravat käitumist ning kas neid tegusid võisid mõjutada vaimsest tervisest või sõltuvuskäitumisest ja sotsiaalsest taustast tulenevad probleemid. Uuringu tulemusel on teada, millised on laste riskikäitumisest tulenevad vajadused ning kas need on sarnased. „Eestis on seadusega pahuksisse sattunud laste jaoks mõned tugiprogrammid, kuid puudub siiski selge ülevaade tõsiste käitumisprobleemidega laste vajadustest ja sellest, milliseid riske on vaja laste kuritegevuse vähendamiseks esmajoones maandada. Uuringu tulemusel loodame valida maailmas rakendatavatest programmidest lapsi ja nende perekondi kõige paremini abistavad programmid, et neid Eestis ellu viia“ sõnas pakkumist korraldav justiitsministeeriumi projektijuht Kätlin-Chris Kruusmaa. Uuringu „Õigustrikkunud noorte ning laste kognitiivsete ja isiksuslike omaduste ning vaimse tervise, sõltuvuskäitumise ja sotsiaalse tausta ning neile suunatud sekkumisprogrammi uuring“ pakkumuste tähtaeg on 28. august 2013. aastal. Pakkumused esitada elektroonselt Kätlin-Chris Kruusmaale, e-post:katlin.kruusmaa@just.ee, tel 620 8206. Pakkumuskutse täpsem info on internetiaadressil: http://www.just.ee/58774 Pakkumuskutse kuriteoennetuse ja vanglast või erikoolist vabanenud noortele pakutavate jätkutoe teenuste uurimiseks Selle aasta lõpus ja 2014. aasta alguses kuulutab justiitsministeerium välja projektide taotlusvoorud kuritegude ennetamise tõhustamiseks ning vanglas ja erikoolis viibinud noortele vabanemisjärgse toe pakkumiseks. Ühtlasi soovitakse uurida taotlusvoorude kaudu  rahastatud projektide mõju kohalikul tasandil ning kaardistada tänane olukord. Uuring soovitakse läbi viia korduvalt – lisaks täna avatud pakkumustevoorule toimuvad kordusuuringud 2015. aasta lõpus ning 2016. aasta alguses. „Valdkonda on ka varem uuritud, kuid kuriteoennetus on pidevas muutumises ja aastatetagused andmed ei kuva tõenäoliselt tänast pilti. Lisaks on täna olulisi allteemasid, mida varasemad uuringud ei kata. Nii planeeribki justiitsministeerium uurida, kuidas  kuriteoennetus ja noorte jätkutoe teenus täna kohapeal toimub ning mida oleks vaja edaspidi muuta,“ arvab kriminaalpoliitika osakonna projektijuht Rainer Rohtla, kes koordineerib uuringut. Uuringu „Kuriteoennetus ja jätkutugi kohalikul tasandil“ pakkumuste tähtaeg on 2. septembril 2013. aastal kell 10. Pakkumused esitada elektroonselt Rainer Rohtlale, e-post: Rainer.Rohtla@just.ee, tel 620 8224. Pakkumuskutse täpsem info on internetis aadressil: http://www.just.ee/58775 Justiitsministeerium, avaldatud 12 aastat tagasi

Pevkur: kohtumenetluskulude määramine peab muutuma kiiremaks

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seaduse eelnõu, millega soovitakse muuta menetluskulude kindlaksmääramine ja väljamõistmine tsiviilkohtumenetluses senisega võrreldes kiiremaks.Justiitsministri sõnul määratakse kehtiva õiguse kohaselt menetluskulud kindlaks alles pärast lõpplahendi jõustumist, mis võib tähendada aastatesse ulatuvaid vaidlusi selle üle, millised olid poolte kulud läbi terve menetluse. „Ettepanek on edaspidi määrata kulud reeglina kindlaks selle kohtumenetluse raames, millega kulud kaasnesid. Muudatus peaks kaasa tooma ka üldise kohtumenetluse kiirenemise, kuna ühe asjaga seotud teemad nagu asja sisuline vaidlus ja menetluskulud saavad korraga lahendatud, “ ütles Pevkur.Pevkuri sõnul kaasneb muudatusega ka võimalus hoida kokku aega, mis praegu kulub dokumentide kättetoimetamisele. “Loodame, et edaspidi puudub menetlusosalisel huvi dokumentide kättesaamisest hoidumiseks, sest enne lahendi tegemist ei ole veel teada, kes kannab kulud ja kuidas need jaotuvad,“ märkis Pevkur ja lisas, et muudatuste ettevalmistamisel väärib äramärkimist ka advokatuuri panus eelnõu sündi. „Just advokaadid on kohtumenetluses need, kes näevad väga hästi kohtumenetlusega seotud kitsaskohti ja tahaksin advokatuuri juhatust siinkohal tänada, et nad menetluskulude määramise teema tõstatasid“.Tulenevalt sellest, et kulud määratakse kindlaks samas menetluses, määrab eelnõu kohaselt kulud kindlaks reeglina kohtunik. Seni lahendasid menetluskulude kindlaksmääramise asju kohtunikuabid. Menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid tuleb eelnõu kohaselt esitada kohtule enne kohtuvaidlusi või kirjaliku menetluse korral kohtu poolt määratud tähtajaks. Menetluskulud määrab loodava korra kohaselt kindlaks see kohus, kes asja menetles või kohus, kelle tehtud lahend jõustub. Samuti on eelnõus ettepanek juhtumiteks, kui kohtu hinnangul takistab kulude kindlaksmääramisele kuluv aeg põhiasjas otsuse tegemist või see ei oleks otstarbekas – näiteks peab kohus tõenäoliseks, et lõpplahend kaevatakse edasi, siis määrab kohus kulud kindlaks 20 päeva jooksul pärast vaidluse lahendamise kohta tehtud lõpplahendi jõustumist.Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumitele, kohtutele, ülikoolidele, Eesti Advokatuurile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ja Eesti Juristide Liidule. Ettepanekuid ning arvamusi ootab Justiitsministeerium eelnõu kohta hiljemalt 30. augustil 2013. aastal. Justiitsministeerium, avaldatud 12 aastat tagasi

Vanglaametnik tegi Pärnus hoiatuslaske

Täna kell 12.22 üritas Pärnu politsei arestimaja territooriumil (Pikk 18) põgeneda vanglateenistuse konvoiautosse paigutamise käigus narkokuriteos kahtlustatav vahistatu.Vanglateenistuse ametnikud reageerisid koheselt andes vahistatule korralduse seisma jääda ning hoiatades tulirelva kasutamisese eest. Vahistatu ametniku hoiatustele ei reageerinud.  Üks ametnikest tegid kaks hoiatuslasku, millele vahistatu samuti ei reageerinud ning jätkas põgenemist ületades arestimaja plankaia, kus teine vanglateenistuse ametnik koos politseinikega vahistatu kinni võttis. Intsidendis ametnikud viga ei saanud. Juhtumi asjaolude selgitamiseks on alustatud kriminaalasi kinnipeetava põgenemise paragrahvi järgi. Menetlust juhib Lääne ringkonnaprokuratuur. Justiitsministeerium, avaldatud 12 aastat tagasi

Ametlikud Teadaanded saavad uue infosüsteemi

Justiitsministeerium alustas Ametlikele Teadaannetele uue infosüsteemi loomisega. Alustatud projektiga luuakse eeldused avalike ülesannete täitmisel avaldatavate teadaannete, kutsete ja kuulutuste koondamiseks ühele veebilehele. Samuti võetakse kasutusele tänapäevased võimalused teabe jõudmiseks selle vajajateni.Justiitsministeeriumi Riigi Teataja talituse juhataja Jüri Heinla sõnul on Ametlike Teadaannete senine infosüsteem on vananenud ega täida täielikult oma eesmärki. „Teave ei jõua tihti nendeni, kellele see on suunatud. Samuti peab riigi ja kohalike omavalitsuste poolt avaldatavaid teadaandeid otsima erinevatelt veebilehtedelt. Kavas on muuta seadusi selliselt, et teave oleks avaldatud ja leitav ühest kohast,“ lausus Heinla. Uue infosüsteemi arendamisel pannakse suurt rõhku selliste lahenduste loomisele, mille kaudu saaks avaldatud teavet kõige tõhusamalt adressaadini toimetada. Sõltuvalt teadaande liigist hakatakse kasutama mitmeid erinevaid võimalusi, näiteks teadete edastamine inimese e-posti aadressile, üldsuse teavitamiseks Facebooki kasutamine, lihtsustatud otsinguvõimaluste kasutamine konkreetse teate leidmiseks või avaldatud teadete dubleerimine teistel veebilehtedel. Kõigile teadaannetele, mis ei sisalda isikuandmeid, võimaldatakse nende taaskasutamiseks vaba juurdepääs masinloetaval kujul. Isikuandmete kaitse paremaks tagamiseks, näiteks inimesele adresseeritud teadaande puhul, lisandub võimalus avalikkusele mittesuunatud teadaanne avalikust veebist maha võtta, kui inimene ise on kinnitanud selle kättesaamist. Uus infosüsteem on kavas kasutusele võtta 2014. aasta teises pooles. Projekti läbiviimise eest vastutab Justiitsministeeriumi Riigi Teataja talitus ja Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Seda rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondide avatud taotlusvooru „Teabe kättesaadavuse,  mugava kasutatavuse ja arusaadavuse parandamine“ vahenditest. Ametlikud Teadaanded on Riigi Teataja seaduse alusel Justiitsministeeriumi  võrguväljaanne, milles avaldatakse teated, kutsed ja kuulutused mille avaldamine on õigusaktides ette nähtud. Täna kasutatav võrguväljaanne http://www.ametlikudteadaanded.ee/ Justiitsministeerium, avaldatud 12 aastat tagasi

Pevkur: Euroopa peaks keskenduma justiitskoostöö tulevikus andmekaitsele ja ühisele müügiõigusele

Täna Vilniuses toimunud Euroopa Liidu justiitsministrite kohtumisel Euroopa justiitskoostöö tulevikku arutades tegi justiitsminister Hanno Pevkur ettepaneku keskenduda eelkõige isikute ja ettevõtete põhiõiguste ja vabadustega seotud valdkondadele nagu andmekaitse ning siseturu arengut soodustav Euroopa ühine müügiõigus."Hiljutised avalikustamised seoses USA jälgimisprogrammiga PRISM on veelgi teravamalt fookusesse tõstnud andmekaitsega seotud teemad, mistõttu on Eesti selge soovitus keskenduda Euroopa Liidu järgmiste aastate tegevuses peamiselt just ELi andmekaitse reformile. Iga liikmesriigi kodanik peab teadma, et tema privaatsed andmed on kaitstud nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt," märkis Pevkur. Teise peamise teemana tõi Pevkur välja vajaduse tegeleda lähitulevikus Euroopa ühise müügiõigusega. "Euroopa üks peamiseid väärtusi on inimeste ja kaupade vaba liikumine. See aga tähendab, et ka kauplemisega, sh digitaalse kauplemisega, seotud õigused, oleksid liikmesriikides sarnased. Ühine müügiõigus tooks kaasa madalamad tehingukulud inimestele ja suurema õigusselguse ettevõtjale," tõi minister välja põhjused Euroopa prioriteetide seadmiseks. Euroopa  justiits- ja siseministrite mitteametlik kohtumine toimus eile ja täna Leedus, Vilniuses. Justiitsministeerium, avaldatud 12 aastat tagasi

Karistatavate tegude arv väheneb tulevikus ligi kolmandiku

Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusele eelnõu, millega korrastatakse karistusõiguse süsteemi, kõrvaldatakse kattumised kuritegude ja väärtegude koosseisudes ning täpsustatakse karistatavate tegude koosseisude kirjeldusi. Kokku väheneks karistatavate tegude arv 1300 süüteokoosseisult vähem kui tuhandele.Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on praegu Eesti seadustes ligikaudu 1300 süüteokoosseisu, mis jagunevad 148 erineva seaduse vahel ning seda on ilmselgelt liiga palju. „Olukorra parandamiseks alustas 2011. aasta Tartu Ülikooli professori Jaan Sootaki juhtimisel tööd karistusõiguse revisjoni töögrupp, mille eesmärgiks oli  karistatavate tegude arvu vähendades kõrvaldada ülekriminaliseerimine ning korrastada Eesti karistusõiguse süsteem, kaotades näiteks kuritegude ja väärtegude koosseisudes kattuvused. Samuti seati eesmärgiks täpsustada karistatavate tegude koosseisude kirjeldusi,“ kirjeldas justiitsminister töögrupi ülesannet. „Praegu on näiteks Eesti seadustes kokku ligikaudu 1300 süüteokoosseisu, millest 400 paiknevad karistusseadustikus ning  900 on laiali erinevates haruseadustes. Kui näiteks kõik kuriteokoosseisud paiknevad ainult ühes - karistusseadustikus, siis haruseaduseid, mis näevad ette vastutuse väärtegude eest, on kokku 148. Kõnekas on ka fakt, et 2010. aasta seisuga oli neist 148 seadusest karistusi mõistetud vaid 76 alusel,“ ütles Pevkur. „Eesti karistusõigust iseloomustab praegu ülekriminaliseerimine, kus näiteks naabri aeda löödud pallile järele minemist saab praeguste seaduste järgi karistada kas rahalise karistuse või koguni üheaastase vangistusega. Samuti on näiteks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega karistatav see, kui hooldaja kasutab kasvõi ühe euro hooldusaluse raha enda tarbeks. On loomulik, et lubamatult teise inimese vara enda tarbeks kasutamine on taunitav, kuid karistus peab olema proportsionaalne,“ tõi minister näiteid. Analüüsi käigus hindas töörühm näiteks seda, kas konkreetset kuriteokoosseisu on üldse vaja ning kui leitakse, et pole vaja, siis kas kustutada see tervikuna või muuta väärteoks. Samuti analüüsiti kas kuriteokoosseisu on vajalik kitsendada või kas ettenähtud sanktsioon vajab muutmist. Kooskõlastusele saadetud eelnõuga muudatused karistusseadustikus 163 paragrahvi, kehtetuks tunnistatakse 48 koosseisu ning juurde lisatakse 11 uut koosseisu. Väärteokoosseise muudetakse kokku 107 haruseaduses. Eelnõu ja lisamaterjalid on kättesaadavad http://www.just.ee/revisjon Justiitsministeerium, avaldatud 12 aastat tagasi