Kohtudokumentide elektrooniline esitamine kogub populaarsust

Kohtule dokumentide esitamiseks kasutatava avaliku e-toimiku (AET) kaudu on kohtutele viimase 12 kuuga esitatud kokku 20 048 dokumenti ning ühes kuus elektrooniliselt esitatavate dokumentide arv üha kasvab.„Eelmisel suvel jõustunud seadusemuudatus, mis muutis soodsamaks tsiviilasjades dokumentide elektroonilise esitamise, kasvatas oluliselt avaliku e-toimiku kasutamist. Viimase aastaga on  avaliku e-toimiku kaudu esitatud rohkem kui 20 000 dokumenti, mis moodustab ligikaudu 11% kõigist kohtutele esitatavatest dokumentidest. 2012. aasta seitsme kuuga esitati kohtule e-toimiku kaudu 8128 menetlusdokumenti ning 2013. aasta esimese viie kuuga aga juba 11 920 dokumenti, mis näitab, et e-lahendus, kui soodsam viis dokumentide esitamiseks, on hästi käivitunud ja kogub hoogu,“ lausus justiitsminister Pevkur. Ministri sõnul värskendati eelmise aasta septembris ka avaliku e-toimiku kasutajakeskkonda, muutus nii väljanägemine kui ka kasutajamugavus. „Loodi võimalus dokumente kogumina üles laadida, näha kõiki enda kohtumenetlustega seotud dokumente ning samas vähenes ka andmete kontrollimisele kuluv aeg. Näiteks avaliku e-toimiku kaudu avalduse esitamisel saab elektrooniline süsteem andmeid automaatselt kontrollida, mida paberavalduste puhul peavad tegema kohtuametnikud. Samuti on avaliku e-toimiku vahedusel elektroonilisi menetlusdokumente lihtsam kohtumenetluse käigus ka teistele menetlusosalistele edastada või kättesaadavaks teha,“ ütles minister. Enamus ehk 11 098 e-toimiku vahendusel esitatud dokumenti edastati tsiviilasjades vaidluste lahendamiseks, halduskohtumenetlustes esitati elektrooniliselt 822 dokumenti. Kuigi soodsamad riigilõivud kehtivad ainult tsiviilmenetluses dokumentide elektroonilisel esitamisel, hakatakse elektroonilise lahenduse mugavuse tõttu seda üha enam kasutama ka haldusasjades. Avaliku e-toimiku kasutajakeskkond asub www.e-toimik.ee. Justiitsministeerium, avaldatud 12 aastat tagasi

Poole aastaga registreeriti ligi 8300 ettevõtet ja füüsilisest isikust ettevõtjat

Poole aastaga registreeriti 8230 uut ettevõtet, mida on 459 võrra rohkem, kui aasta varem. Registreeritud ettevõtetest 7061 olid osaühingud, 15 aktsiaseltsid ja 1154 füüsilisest isikust ettevõtjad. Sissemakseta osaühinguid loodi 4838.„Hea meel on näha, et poole aastaga on registreeritud pea pooltuhat ettevõtet rohkem, kui eelmisel aastal ning ka seda, et ettevõtjaportaali vahendusel registreeritud moodustavad alustajatest enamuse. Nende numbrite pealt võib julgelt väita, et bürokraatia taha Eestis ettevõtlusega alustamine kindlasti seisma ei jää. Registreerimiste kasv aga annab kinnitust sellest, et üha enam inimesi leiab endast julgust ettevõtlusega alustamiseks ning täiendavate töökohtade loomiseks,“ lausus justiitsminister Pevkur statistikat kommenteerides. Esimese kuue kuuga asutati ilma kohese osakapitali sissemakseta 4838 osaühingut ehk 69% kõigist osaühingutest. Selline võimalus on osutunud atraktiivseks just pisiettevõtlusega alustamisel ehk näiteks hobist alguse saanud ettevõtte jaoks. Jätkuvalt kogub populaarsust e-äriregistri ettevõtjaportaali kasutamine ettevõtte asutamiseks, mis võimaldab äriregistrile elektrooniliselt esitada dokumente ja majandusaasta aruandeid. Samuti saab interneti kaudu registreerida uue ettevõtte, muuta kehtivaid andmeid ning ka ettevõtet registrist kustutada või likvideerida. Esimese kuue kuuga registreeriti kokku 8230 uut ettevõtet ning kõige aktiivsem kuu ettevõtlusega alustamiseks oli aprill, millal asutati 1627 uut ettevõtet. Neist 1377 olid osaühingud, 3 aktsiaseltsid ja 247 füüsilisest isikust ettevõtjad. 2012. aastal registreeriti e-äriregistri andmetel kokku 19 203 ettevõtet, sissemakseta osaühinguid registreeriti 8991 ehk 60% kõigist loodud osaühingutest. Andmed põhinevad e-äriregistri teabesüsteemil, mis on kohtute registriosakondade andmebaasile tuginev teenus, koosnedes äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri digitaalsetest andmetest. Justiitsministeerium, avaldatud 12 aastat tagasi

Lapse seksuaalne ärakasutamine saab edaspidi karmimalt karistatud

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusele eelnõu, mis karmistab laste seksuaalse väärkohtlemise karistamist, aitab tulemuslikumalt tõkestada laste vastu suunatud seksuaalkuritegude toimepanemist ning kriminaliseeritakse juurdepääs lapspornole.Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on kooskõlastamisele saadetud eelnõu järgmine samm võitluses laste seksuaalse ärakasutamisega. „Sõnum on lihtne – laste ärakasutamine seksuaalsel viisil on koheselt karmilt karistatav! Teeme ettepaneku karmistada eelnõuga laste vastu suunatud seksuaalkuritegude eest mõistetavad karistusmäärasid. Näiteks karistatakse eelnõu kohaselt vanema, kasuvanema või vanavanema poolt lapse või lapselapse seksuaalset ärakasutamist senise maksimaalse viieaastase vangistuse asemel kuni kaheksa-aastase vangistusega. Täiesti uue kuriteokoosseisuna soovime lisada karistusseadustikku aga lapspornole teadvalt juurdepääsu taotlemise, millega muuhulgas kriminaliseeritakse näiteks ka lastepornot sisaldavatele lehekülgedele sisenemine ja seal piltide ning filmide vaatamine, tõmbamata materjale enda arvutisse. Inimest saab nimetatud teo eest karistada siis, kui ta teab, et sellel netilehel saab näha lapsporno materjale ning ta sellegipoolest siseneb sellisele lehele,“ lausus justiitsminister. „Samuti täpsustatakse eelnõuga perekondliku sõltuvuse kui raskendava asjaolu mõistet, sätestades sõnaselgelt, et perekondlik sõltuvus võib tähendada ka lihtsalt koos elamist ilma majanduslikku toetust või ülalpidamist pakkumata. Näiteks olukorras, kus lapsevanemad on lahutatud ja lapse ema elab koos uue elukaaslasega, kes kuritarvitab last seksuaalselt. Eelnõu lubab sellises olukorras ohvriga ühise elamispinna jagamise lugeda raskendavaks asjaoluks ning mõista sellest tulenevalt rangem karistus,“ tõi justiitsminister näite. Peamiste muudatuste osas märkis justiitsminister veel soovi laiendada ka lastega töötavate inimeste ringi, kelle puhul peab enne tööle võtmist veenduma, et teda ei ole karistatud seksuaalkuritegude eest. „Edaspidi tuleb muuhulgas kontrollida ka lastega vahetult kokku puutuvate vabatahtlike ning lastega töötavate praktikantide karistusandmeid,“ märkis Pevkur. Eelnõuga viiakse Eesti seadused kooskõlla Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust. Direktiivi ülevõtmiseks muudetakse kokku 11 seadust. Eelnõu on leitav aadressil: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ee608388-01bf-4e19-8483-5b7927d794f7 Justiitsministeerium, avaldatud 12 aastat tagasi

Interneti ja telefonikaubandus saab selgemad reeglid

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis kohustab ettevõtjat tegema rohkem teavitustööd ukselt-uksele või e-poe kaudu pakutava toote või teenuse kohta, lihtsustades samas nii tarbija kui ka ettevõtja olukorda kauba tagastamisel.Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul kasvab pidevalt kaubanduse maht, kus müüa ja ostja kunagi näost näkku ei kohtugi ning see omakorda on muutmas ka kaubaga tutvumise võimalusi. „Kui tavalisest poest ostu sooritades on võimalik müüjalt toote kohta piisavalt infot küsida, siis kaasaegsete müügivõimalustega on see kahjuks piiratud. Selleks, et ostjad oleksid enne ostu sooritamist piisavalt informeeritud või juhul, kui ostetud toode ikkagi ei vasta esitatud tingimustele, saaksid selle hõlpsamalt tagastada, tuligi teha täiendusi ka tarbijat kaitsvatesse seadustesse,“ lausus justiitsminister.   Ministri sõnul on üha populaarsemaks muutumas võimalus teha oste ilma kodust lahkumata kasutades selleks internetti või telefoni. Selliste ostude tegemisel puudub piisav võimalus kaubaga eelnevalt põhjalikult tutvuda ning telefoni teel kaupa tellides pole jälle võimalik lepingut põhjalikult lugeda. „Eelnõu järgi on pealetükkiva telefonimüüja tõttu lepingu sõlminud kliendil õigus sellest  kahe nädala jooksul taganeda ja kaup tagasi saata. Poolte jaoks kehtestatakse kauba tagastamise avalduse tüüpvorm ja näidisjuhend, mille saab lisada kõigile lepingutele. Vormide lisamine lihtsustab kauba tagastamist mõlema poole jaoks – ettevõtja saab hõlpsalt kogu vajaliku info lepingule lisada ning klient saab selle koos vajalike vormidega juba sõlmimisel enda kätte,“ lausus Pevkur.   Pooltevaheliste õiguste tasakaalustamiseks annab eelnõu ka ettevõtjale mõningaid uusi õigusi. Nimelt võib müüja nüüd kliendilt nõuda näiteks e-poest ostetud kauba tagastamisega seotud kulude tasumist, näiteks posti- või saatekulu. Seda küll vaid juhul, kui ta on klienti sellest enne lepingu sõlmimist nõuetekohaselt teavitanud. Tagastada saab siiski vaid neid tooteid, mida tervisekaitse- , hügieeni- ja muud normid tagastada lubavad. Näiteks ei ole võimalik tagastada juba avatud vitamiine, silmatilku või kosmeetikat.   „Eelnõuga suureneb näiteks oluliselt müüja kohustus kliendile teavet jagada. Müüja peab kindlustama selle, et klient oleks teadlik kõigist asjaoludest, mis võiksid mõjutada selle toote ostmist, kuid mis pole üldteada või lepingu kontekstist tuletatavad. See ei tähenda, et edaspidi peaks müüja kliendile selgitama, et piim rikneb soojas keskkonnas kiiresti, küll aga seda, millised on ostetava nutitelefoni omadused, sest tavainimene ei pruugi nendest teadlik olla. Näiteks on oluline rääkida, et uut telefoni sisse lülitades ühendub telefon automaatselt internetiga ja internetipaketti puudumisel, tekib talle sellest rahalisi kohustusi,“ tõi minister näite muudatustest.   Seaduse jõustumisel tõuseb oluliselt tarbijakaitse tase, luuakse mitmed uusi reeglid tarbijate kaitseks. Nii ei tohi ettevõtjad enam teenida selle pealt, et tarbija võtab temaga ühendust seoses valitud toote või sõlmitud lepinguga (nt tasulised liinid kaebuste esitamiseks). Ka telefoni teel sõlmitud leping ei muutu kehtivaks enne, kui klient pole oma ostusoovi eraldi kinnitanud.   Eelnõu on üheks osaks Euroopa-ülese regulatsiooni loomisel, mis reguleerib ukselt-uksele, interneti või telefoni teel sõlmitud lepingute regulatsiooni ning tarbijakaitset.   Eelnõu on kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2bb92973-b37f-46b4-a483-83511f60a34f Justiitsministeerium, avaldatud 12 aastat tagasi

Algas konkurss kahe kohtunikukandidaadi kohale

Justiitsminister kuulutas välja konkursi ühe Tallinna halduskohtu ja ühe Viru maakohtu kohtunikukandidaadi koha täitmiseks.„Kohtunikukandidaatide ettevalmistusteenistus on hea võimalus noorel juristil läbida kaheaastane laiapõhjaline õppeprogramm, millega tulevane kohtunik saab põhjalikud teadmised ja praktilise kogemuse kohtunikutööks. Hea meel on tõdeda, et tulevaste kohtunike väljaõppesse on valmis panustama lisaks kohtutele ka advokatuur, prokuratuur ning mitmed valitsusasutused, et ettevalmistusteenistus oleks võimalikult tõhus," lausus minister Pevkur konkurssi välja kuulutades. Kohtunikukandidaat on kohtuametnik, kes läbib ettevalmistusteenistuse, mille jooksul ta saab vajalikku väljaõppe kohtuniku ametisse asumiseks. Kandidaadi ametikoht on mõeldud neile, kes on tulevikus huvitatud kohtunikuametist, omandada teadmised kohtuasjade menetlemiseks ning vastavad kohtunikele esitatavatele nõuetele. Kaheaastase õppeperioodi jooksul saab kandidaat praktilise kogemuse maa-, haldus- ja ringkonnakohtus. Lisaks sellele on võimalik täiendada end ka Riigikohtus, advokatuuris, prokuratuuris ning ka valitsusasutustes või kohaliku omavalitsuse asutuses. Kohtunikukandidaadi ametipalk 2013. aastal on 1177 eurot kuus. Asjatundlike kohtunike vajadus kasvab järgmiste aastate jooksul jõudsalt. Praegu on täitmata kohtunikukohti 11 ning lõppemas 8 konkurssi kohtade täitmiseks. Kandidaadikohale kandideerimiseks tuleb dokumendid esitada märgusõna "Kohtunikukandidaadi konkurss” all Justiitsministeeriumi aadressil Tõnismägi 5a, 15191 Tallinn või elektrooniliselt aadressil info@just.ee hiljemalt 01. augustiks 2013. Täiendavat informatsioon konkursi ja kandideerimiseks nõutavate dokumentide kohta on võimalik saada Justiitsministeeriumi telefonilt 680 3117. Justiitsministeerium, avaldatud 12 aastat tagasi

Valitsus kiitis heaks ligi poolt miljonit korteriomanikku puudutava uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

Täna kiitis Vabariigi Valitsus heaks justiitsministeeriumi esitatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu, millega muudetakse oluliselt arusaadavamaks korteriühistute võimalused ja kohustused ning kaasajastatakse igapäevaelust lähtuvalt korteriomandiga seotud regulatsiooni.Justiitsminister Hanno Pevkur selgitas eelnõud tutvustades, et täna peavad korteriühistute liikmed oma õiguste ja kohustuste teadmiseks orienteeruma mitmes seaduses. „Näiteks kui parkimiskohtade kasutusõigustega seonduvad küsimused tuleb täna lahendada kahe seaduse, korteriühistuseaduse ja korteriomandiseaduse alusel, siis edaspidi ei tule korteriomanikel enam nii palju pead murda – tunda tuleb vaid korteriomandi- ja korteriühistuseadust,“ illustreeris minister tänast olukorda. Minister tõi välja, et kuigi eelnõus on tegemist on üsna suurte muudatustega, lähtuti muudatusi eelnõusse kirjutades eesmärgist häirida võimalikult vähe täna hästi toimivate korteriühistute tööd. „Suurim muudatus puudutabki just korteriühisusi. Kuivõrd inimeste jaoks on korteriühistu kõige selgem vorm korteriomanditega majandamiseks, luuakse edaspidi automaatselt kõigile korteriomanditega majadele korteriühistud. Selline käik on vajalik eelkõige suurema õigusselguse saamiseks. Usun, et paljud koduomanikud on tänases regulatsioonis ikka aeg-ajalt kokku puutunud segadusega, mis tuleneb ühisuse juriidilisest vormist,“ lausus Pevkur. „Eelnõu olulisim osa toob selguse korteriühistu õigustesse ja kohustustesse olukordades, kus valitseb ebaõiglus või ebaselgus. Olgu nendeks näideteks siis autole kukkunud jääpurikast tekkinud kahju hüvitamine või ühe korteriomaniku maksmata jäetud vee või keskkütte arved. Kindlasti käib siia alla ka suurema kindluse tagamine kortermaja renoveerijale, et ta tehtud töö eest korteriühistult ikkagi raha kätte saab,“ lausus Pevkur ja jätkas: “Jääpurika tekitatud kahju osas valitseb hetkel olukord, kus selle kahju peaks hüvitama konkreetne korteriomanik, kes siis hiljem saaks kohtu kaudu teistelt korteriühistu liikmetelt nende osa kahjust sisse nõuda. Selline korraldus ei ole kaugeltki mõistlik ning tulevikus peaksid selliste kahjude korral vastutama korteriühistu.“. „Korteriomaniku maksmata vee või küttearve raha saaks tulevikus korteriühistu võlgnikult välja nõuda ka siis, kui korterile oleks seatud väga suur hüpoteek. Sellises olukorras saab korteriühistu taotleda hüpoteegiga ülekoormatud korteri mahamüümist täitemenetluses. See aga omakorda tooks kaasa hüpoteegi kustutamise, suurendades sedasi ka korteriomanike vastutustunnet naabrite ees ja võimalike ostjate ringi,“ sõnas justiitsminister. „Korteriühistu majandusliku tõsiseltvõetavuse huvides on eelnõusse sisse kirjutatud võimalus, kus korterühistu pankrot tooks sisuliselt kaasa korteriühistu saneerimise pankrotihalduri ja kohtuniku kaasabil ja juhtimisel. Selle käigus koostatakse ühistule uus majandamiskava, kus kajastatakse kõik senised võlad firmade ees või nõuded korteriomanike vastu ja tehakse majandamisgraafik võlgade tasumiseks. Nii saavad korteriomanikud selge ette kujutuse oma kohustustest ja lepingupartnerid tagasi vähemalt osa oma rahast, see aga suurendab kindlasti veelgi korteriühistu majanduslikku tõsiseltvõetavust,“ tõi minister veel ühe näite muudatustest. Täna on Eestis ligi 21 000 korteriomandi esemeks olevat kinnisasja ja umbes 470 000 korteriomandit. Seega on tegemist muudatustega, mis puudutavad ligi miljonit inimest.   Aruteludega alustati juba 2006. aastal ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu läbis pika ja põhjaliku kooskõlastuse ning arutelude ringi, kuhu olid kaasatud Eesti Korteriühistute Liit, Omanike Keskliit, Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, Notarite Koda, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda jne. Seetõttu on tegu väga paljusid kompromisse sisaldava eelnõuga, mis peaks oluliselt korrastama korteriühistute tegevust ja tooma selgust praktiliste probleemide lahendamisse. Eelnõu on leitav aadressil https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e723d06d-f608-4032-b9b3-a133bafdc768 Justiitsministeerium, avaldatud 12 aastat tagasi

Riigi Teataja kogub populaarsust ka Facebookis

Märtsi lõpus loodud Riigi Teataja Facebooki lehel, mida jälgib juba 1500 inimest, täitus kolmas tegutsemiskuu.Riigi Teataja talituse juhataja Jüri Heinla arvas käivitatud infokanalit kommenteerides, et lahendus on osutunud populaarseks ja vajalikuks. „Inimesed, kellele sotsiaalmeedia on oluliseks teabeallikaks, saavad Riigi Teataja Facebooki lehe abil lihtsalt ja kiiresti kätte põhilise õigusteabe. Teisalt pole avaldatud uudised liiga mahukad ega koormavad. Esimese kolme kuu jooksul on Riigi Teataja Facebooki lehel avaldatud 55 seadus- ja õigusuudist,“ tõi Heinala näite. “Facebook ei saa siiski asendada kogu Riigi Teatajas avaldatavat teavet, mida on väga palju. Näiteks oleme käesoleval aastal avaldanud juba üle 8300 akti ning ligi tuhat kohtulahendi kokkuvõtet ja õigusuudist. Põhjalikumaks õigusteabega kursis olemiseks on parim võimalus kasutada Minu Riigi Teatajat, mille kasutajaid on tänaseks juba ligi 2300,“ selgitas Heinla. Kasutajatel on võimalik Facebooki abil hoida ennast kursis olulisema õigusteabega. Riigi Teataja avaldab oma Facebooki lehel teavitusi uute seaduste avaldamise ning Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite perioodiliste ülevaadete avaldamise kohta ning muidugi ka õigusuudiseid. Facebooki kaudu antakse teada uuendustest ja täiendustest Riigi Teataja teenustes ning kavas on hakata tutvustama Riigi Teataja teenuseid ja kasutusvõimalusi õigusteabe leidmiseks. Riigi Teataja Facebooki leht on kättesaadav siit. Justiitsministeerium, avaldatud 12 aastat tagasi

Justiitsministeerium ootab ettevõtjate arvamust piiriülese tegevuse soodustamise kohta

Justiitsministeerium kutsub ettevõtjaid üles osalema Euroopa Komisjoni avalikul konsultatsioonil, millega kogutakse informatsiooni ühe osanikuga osaühingute tegevuse kohta. Konsultatsiooni tulemusena hinnatakse, kas Euroopa Liit saaks kaasa aidata selliste osaühingute tegevuse lihtsustamisele.Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on Eestis ligikaudu 90 000 ühe osanikuga osaühingut, mis on 70% kõigist osaühingutest. „See suur osa Eesti ettevõtjatest saavad nüüd otsese võimaluse avaldada arvamust neid puudutavate üle-euroopaliste õigusaktide kohta. Ma loodan, et märkimisväärne osa ettevõtjatest vastab sellele küsimustikule, et selgitada välja Eesti ettevõtjatele olulised tegevused majandustegevuse lihtsustamiseks,“ lausus Pevkur. Euroopa Komisjoni eesmärk on uurida, kas teatavate reeglite ühtlustamine soodustaks ettevõtjate tegevuse laiendamist ka teistesse EL liikmesriikidesse. Kõigil vastajatel on võimalik pakkuda omapoolseid lahendusi tekkinud probleemidele, lähtudes oma eripärast ja senistes kogemustest. Seni on Eesti toetanud Euroopa Liidu ühiste regulatsioonide kehtestamist, mille eesmärgiks on mugavam ja paindlikum ärikeskkond. Kõik, kes soovivad ühinguõiguse arendamises kaasa rääkida, on oodatud edastama oma arvamuse otse Euroopa Komisjonile. Justiitsministeerium on huvitatud, et need arvamused ka ministeeriumi jõuaksid, sest nii oleks justiitsministeeriumil võimalik kujundada Eesti seisukoht silmas pidades laiema ringi isikute huve ja arvamusi. Eesti seisukohad esitatakse Vabariigi Valitsusele arutamiseks hiljemalt augusti lõpuks. Seetõttu ootab ministeerium arvamusi hiljemalt 12. augustiks 2013. Teie arvamust me eraldi Euroopa Komisjonile ei edasta. Euroopa Komisjoni siseturu peadirektoraat ootab vastuseid küsimustikule kuni 15. septembrini 2013. Küsimustikuga saab tutvuda ja vastuseid sisestada siin. Justiitsministeerium, avaldatud 12 aastat tagasi