Kohus saab edaspidi tsiviilasjades senisest enam lihtmenetlusi kasutada

23.09.2021. Valitsus kiitis täna heaks eelnõu, mis annab kohtule tsiviilasjades võimaluse senisest enam lihtsustatud menetlusi kasutada, mis toovad osapooltele kiirema lahendi. Samuti muutub kohtudokumentide kättetoimetamine tõhusamaks ja tsiviil- ning haldusasjades kohtusse pöördumisel tõusevad riigilõivud. „Kõigi osapoolte huvides on, et kohus lahendaks tsiviilvaidlused võimalikult kiiresti ja kvaliteetselt, seda eriti lihtsamate ja väiksema rahalise väärtusega nõuete puhul. Näiteks maksekäsu kiirmenetlus on seetõttu hea alternatiiv tavalisele hagimenetlusele, kus nõude lahendamine võtab rohkem aega,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. Selleks, et senisest enam asju leiaks kiire ja tõhusa lahenduse, tõusevad eelnõu jõustumisel kirjaliku menetluse ja lihtmenetluse piirmäärad. Edaspidi võib varaliselt hinnatava hagi asjas kohus määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole. Muudatuste jõustumisel on kohtul võimalik kasutada lihtsamat menetlust kuni 3500 euro suuruste põhinõuete ja kuni 7000 euro suuruste kõrvalnõuete puhul. Maksekäsu kiirmenetlusse esitatava nõude piirmäära suurendatakse 6400 eurolt 8000 euroni, et kiirmenetlus püsiks võlausaldajate jaoks jätkuvalt hagimenetluse kõrval ökonoomsema alternatiivina täitedokumendi saamiseks. „Elatustaseme tõus ja inflatsioon on kohtusse pöördumise inimeste jaoks odavamaks muutnud, mistõttu pöörduvad inimesed kohtusse varasemast enam ja eelnevalt muid alternatiive ning menetluse perspektiivikust põhjalikumalt kaalumata. Esimese astme kohtute töökoormus märgatavalt tõusnud. Maakohtutele laekus mullu viimase seitsme aasta rekordiline asjade arv, kokku 33 658 asja. See omakorda muudab menetluse osapoolte jaoks aeglasemaks,“ rääkis Lauri. Selleks, et kohtute töökoormust vähendada ja soodustada kohtuväliste kokkulepete leidmist, tõusevad eelnõu jõustumisel riigilõivud tsiviil- ja haldusasjades kohtusse pöördumisel 25-150%, keskmiselt 40%. Näiteks tõusevad teatud juhtudel riigilõivud 4 eurolt 10-le (lõivumäära tõus 150%), 15 eurolt 20-le (lõivumäära tõus 33%) ning 50 eurolt 70 eurole (lõivumäära tõus 40%). Suuremate summade puhul näiteks 300-lt 420-le eurole (lõivumäära tõus 40%). Viimati muudeti riigilõive tsiviilkohtusse ja halduskohtusse pöördumise korral 2011. aastal. „Oluline on seejuures rõhutada, et vähekindlustatud inimestele antakse kohtusse pöördumisel jätkuvalt menetlusabi ja siin muudatusi ei tule. Ka ei tõsteta eelnõuga hagita perekonnaasjade riigilõive,“ märkis justiitsminister. Samuti muudetakse eelnõuga tõhusamaks kohtudokumentide kättetoimetamist. Muudatuste jõustumise järgselt toimetatakse äriühingutele menetlusdokumendid kätte üksnes elektrooniliselt ning äriühingutele loetakse menetlusdokumendid kättetoimetatuks nende saatmisest viie tööpäeva jooksul. Äriühingud peavad hoolt kandma selle eest, et äriregistrisse kantud elektronposti aadress on ajakohane. Selleks, et lugeda menetlusdokument kättetoimetatuks postkasti panekuga ei ole enam kohustust menetlusdokument saajale eelnevalt proovida üle anda vähemalt kahel korral, oluliselt erinevatel kellaaegadel ning vähemalt kolmepäevase vahega. Menetlusdokumendi kättetoimetamisele postkasti panekuga peab edaspidi eelnema vähemalt üks menetlusdokumendi üle andmise katse. Justiitsministeerium, avaldatud 2 aastat tagasi

Teabevahetus Euroopa Liidu riikide äriregistrite vahel täieneb

22.09.21. Justiitsminister Maris Lauri tutvustas esimesel lugemisel riigikogule eelnõu, millega muudetakse äriseadustikku ja raamatupidamise seadust. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv, mis reguleerib digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamist äriühinguõiguses. Soodustatakse liikmesriikide äriregistrite vahelist andmevahetust ning ärikeelde puudutava info jagamist, eesmärgiga vähendada äriühingute kuritarvitamist. Justiitsminister Maris Lauri sõnul on tõhusa ärikeskkonna soodustamine üks ministeeriumi prioriteete. „Eesti õiguskeskkond peab olema nüüdisaegne, paindlik, atraktiivne, bürokraatiat vähendav ja majanduse konkurentsivõimet tagav. Rahvusvahelise koostöö tugevdamine on selle juures määrava tähtsusega ja seda nii  majanduskuritegude, rahapesu kui ka küberkuritegude tõkestamiseks,“ sõnas ta. Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi (BRIS) kaudu hakatakse saatma äriregistrite vahel teateid filiaali registreerimise ja registrist kustutamise ning äriühingu andmete muutumise kohta, samuti juhatuse liikmena tegutsemise keelu saanud isikute kohta. Teisalt muutub eelnõu kohaselt välismaa äriühingu filiaali Eestis registreerimine senisest mugavamaks, sest sarnaselt osaühingu asutamisele saab seda edaspidi teha elektrooniliselt, e-äriregistri kaudu. Siiani on olnud võimalik filiaali registreerimine üksnes notari vahenduse. Justiitsministeerium, avaldatud 2 aastat tagasi

Monopoolsed ettevõtted peavad hakkama maksma järelevalvetasu

6.09.2021. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega tuleb monopoolses seisus ettevõtetel hakata tulevikus maksma järelevalvetasu suurusjärgus 0,02-0,2% reguleeritud ettevõtja käibest. „Konkurentsiamet kaitseb tarbijate huve sellega, et monopoolses seisus ettevõtted ei saaks kehtestada tarbijatele elutähtsate teenuste nagu näiteks elektri, vee, maagaasi ja kaugkütte eest liiga kõrgeid hindu. Samuti teostab konkurentsiamet järelevalvet raudtee-, posti-, lennundusettevõtete ning sadamate üle. Seega on väga oluline, et tagatud oleks konkurentsiameti sõltumatus,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. Viimastel aastatel on konkurentsiametile lisandunud mitmeid Euroopa Liidu tasandi ülesandeid ning neid on lähiajal veelgi juurde tulemas. „Näiteks korraldab amet EL-i ülese elektri- ja gaasituru funktsioneerimist. Lisaks koordineerib amet koos välismaiste sõsarasutustega mitmeid EL-i üleseid taristuprojekte, nagu elektrisüsteemi sünkroniseerimine ja Eesti–Soome gaasiühendus,“ selgitas minister. „Võrreldes teiste Balti riikidega on Eesti konkurentsiamet alarahastatud ning sellel on vähem töötajaid, mis ei võimalda oma tööülesandeid nii tõhusalt täita ja seeläbi ka tarbijate huve kaitsta.“ Eelnõuga plaanitakse muuta konkurentsiameti rahastamist nii, et osa selle eelarvest laekuks järelevalvetasudest, mida võetakse reguleeritavate hindadega monopoolsetelt ettevõtetelt. Järelevalvetasu maksaksid elektri- ja gaasivõrgu ettevõtjad, kaugküttesektoris võrguettevõtjad ja soojuse tootjad. Analoogselt toimuks arvestus ka veesektoris. Samuti maksaks järelevalvetasu universaalse postiteenuse osutaja, raudtee infrastruktuuriettevõtjad ning lennujaamade ja sadamate haldajad. Järelevalvetasude suurus on 0,02-0,2% reguleeritud ettevõtja käibest.  Järelevalvetasu lülitatakse lõpptarbijatele osutatavate teenuste hinda. Tasumäärad sätestatakse seaduses ja nende üle ei saa kaubelda. Konkurentsiamet arvutas hinnangulise teenuste kallinemise mõju 3-liikmelisele leibkonnale, kes elab 3-toalises korteris ning tarbib vett, elektrit ja kaugkütet. Sõltuvalt teenustest suurenevad leibkonna kulud 14,2–33,3 senti kuus, mis moodustab tema senistest kuludest 0,17–0,26%. Kui eelnevalt märgitud kolmetoalises korteris elab üheliikmeline leibkond, siis kulud suurenevad 11,7–25,0 senti kuus. Eelnõu eesmärk on täiendava rahastamisega tagada paremini konkurentsiameti  võimekus täita lisanduvaid ülesandeid ning tõhustada järelevalvet. Seeläbi on monopoolsete ettevõtjate teenuste hindasid võimalik efektiivsemalt reguleerida ja nii võimaldada tarbijatel saada põhjendatud hinnaga kvaliteetset teenust. Samuti tagatakse muudatustega kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamine tarbijale vähemkoormaval moel. „Sarnane rahastusmudel on kasutusel Eestis finantsinspektsiooni rahastamisel. Samuti kasutab seda enamik Euroopa riikide majandusregulaatoreid,“ rõhutas Lauri. Kavandatava mudeli kasutuselevõtmisel lisanduks konkurentsiameti eelarvesse täiendavalt 700 000 eurot. Seejuures hoiab see riigieelarvest kokku 900 000 eurot. Kuna järelevalvetasu maksavad hinnakooskõlastust vajavad ettevõtjad, siis kasutatakse lisanduvat raha vaid reguleeritud hindadega turgude järelevalve rahastamiseks. Tavaline konkurentsijärelevalve jääb riigieelarvest rahastatavaks.   Justiitsministeerium, avaldatud 2 aastat tagasi

Sellest nädalast saab kasutada uut e-äriregistrit

1.09.2021. Sellel nädalal alustas tööd uus e-äriregistri portaal aadressil ariregister.rik.ee, mis koondab mugavalt ühte keskkonda kõik senised äriregistri teenused. „Kui varasemalt tuli avalduste, majandusaasta aruannete ja erakonnaliikmete muudatuste esitamiseks kasutada ettevõtjaportaali ning juriidiliste isikute andmete kontrollimiseks äriregistri teabesüsteemi, siis nüüd asuvad kõik teenused ettevõtja jaoks mugavalt ühes keskkonnas. Uus lahendus on rikkam ka automaatteavituste süsteemi võrra, mis võimaldab ettevõtjale meelde tuletada olulisi tähtaegasid registritoimingutes. E-äriregistrit uuendatakse järgnevatel aastatel veelgi, et muuta riigiga suhtlemise kanal ettevõtjate ja e-residentide jaoks võimalikult kasutajakeskseks ning parandada e-teenuste kättesaadavust,“ ütles justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep. „Kui täna pakume eraettevõtetest partnerile avatud liidese kaudu võimalust vahendada ettevõtete asutamist nende tarkvaralahendusest otse e-äriregistrisse, siis kavas on laiendada seda liidest ka muutmiskannetele, mis teeb võimalikuks laiendada ettevõtete kaughaldamise teenust kogu ettevõtte elutsüklile asutamisest kustutamisele. Tegu liidesega, mis on avatud kõigile vahendusteenuse pakkujatele, kes saavad omavahel konkureerida,“ lisas Peep. Uue portaali loomise käigus on läbinud värskenduskuuri ühingu asutamise, andmete muutmise ja juriidiliste isikute otsingu vaated. „Lisaks saab täiesti uue tööriistana kasutada õiguslike vormide võrdlemist, mis aitab ettevõtjal asutamiseks sobivaima juriidilise isiku tüübi valida,“ märkis Registrite ja Infosüsteemide Keskuse asedirektor Piret Meelind. Uus e-äriregister sisaldab endas ka mugava otsimisvõimalusega abiinfo keskkonda (https://abiinfo.rik.ee), mis juhendab ning selgitab tegevusi e-äriregistri portaali kasutamiseks. E-äriregistri projekti toetati Euroopa Regionaalarengu Fondist. Registrite ja infosüsteemide keskusel valmis uue e-äriregistri portaali võimaluste tutvustamiseks video, millega saab tutvuda siin. Keskkonna kasutamisega seotud küsimuste korral saab pöörduda RIK-i klienditoe poole aadressil info@rik.ee. Justiitsministeerium, avaldatud 2 aastat tagasi

Kohtumenetlus muutub lihtsamaks ja kiiremaks

1.09.2021. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega on kavas laiendada maksekäsu kiirmenetluse ja lihtmenetluse kasutamise võimalusi tsiviilasjades, misläbi on võimalik kiiremini lahendada kohtusse esitatud avaldusi ning tõhustada kohtudokumentide kättetoimetamist. Samuti plaanitakse tõsta kümme aastat muutumatuna püsinud riigilõive tsiviil- ja haldusasjades kohtusse pöördumisel ning ka registriosakonda avalduste esitamisel. „Eesmärk on see, et senisest enam saaks väiksema rahalise väärtusega nõuete lahendamiseks kasutada alternatiivselt hagimenetlusele kiiremat, väiksema tõendamiskoormuse ja kulutustega maksekäsu kiirmenetlust. Lisaks on kohtutel võimalik varasemast suuremate rahaliste nõuete puhul rakendada menetluse lihtsustamisvõimalusi. Sellest võidavad kõik osapooled, kuna lahendus asjale saabub lühema aja jooksul,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.   Keskmise maksekäsu kiirmenetluse aeg on aastate jooksul vähenenud, mistõttu on võimalik suurendada maksekäsuga lahendatavate nõuete piirmäära seniselt 6400 eurolt 8000 eurole, seadmata ohtu harjumuspäraseks saanud menetluse kiirust. Maksekäsu kiirmenetluse piirmäär on alates 2006. aastal menetlusvormi sisseseadmisest tsiviilkohtumenetluse seadustikku püsinud samas suurusjärgus. Lihtmenetluse põhinõude piirmäära suurendatakse aga 2000 eurolt 5000 eurole ning kõrvalnõuetega piirmäära 4000 eurolt 8000 eurole. Piirmäära tõstmisega saavad tsiviilasju lahendavad kohtud rohkem keskenduda keerulisematele vaidlustele. Eelnõu järgi on plaanitud tõsta ka riigilõive keskmiselt 40%, kuid sõltuvalt vaidluse sisust on see protsent erinev. „Riigilõive muudeti viimati 2011. aastal. Kohtusse pöördumine on teiste teenustega võrreldes inflatsiooni ja elatustaseme tõusu tõttu odavnenud. Seepärast ei ole kohtusse pöördumine sageli enam viimaseks variandiks, vaid seda tehakse ka teise poolega eelnevalt läbirääkimisi pidamata ning menetluse perspektiivikust kaalumata, kuigi sageli oleks võimalik leida kiirem ja lihtsam lahendus kohtuväliselt,“ rääkis Lauri. „Mõistlikus ulatuses lõivude tõstmine, mis laekuvad riigieelarvesse, aitab katta osaliselt menetluskulusid ning ei ohusta samal ajal inimeste põhiõigust kohtusse pöörduda. Seejuures on oluline märkida, et ükski sotsiaalkaitsega seotud lõiv ei tõuse. Perekonnavaidluste mittevaraliste nõuete ja hagita menetluse asjade riigilõivud jäävad samaks. Küll aga ei peaks teised maksumaksjad tasuma näiteks võlaõiguslike vaidluste lahendamise eest järjest suuremas ulatuses,“ rõhutas Lauri. Muudatuste vajadus on tingitud sellest, et viimastel aastatel on esimese astme kohtute töökoormus märgatavalt tõusnud. 2020. aastal esitati Tartu maakohtu registriosakonnale 100 942 kandeavaldust, mis on üle 12 000 asja rohkem kui tunamullu. Maakohtutele laekus 2020. aastal erineva keerukusega tsiviilasju kokku 33 658, mis oli viimase seitsme aasta rekordiline asjade laekumise arv. „Suurimaks probleemiks on pöördumiste arvu kasv tsiviilkohtumenetluses, mis omakorda on põhjustanud selle, et keskmiselt 16% kohtuasju on menetletud kauem kui aasta. Kohtud töötavad inimeste õiguste kaitseks ja õigusrahu tagamiseks, kuid ülekoormatud kohus ei mõista õigust piisavalt kiiresti ning halveneb ka menetluse ja lahendi kvaliteet,“ selgitas justiitsminister. Lisaks plaanitakse eelnõuga muuta äriühingutele kättetoimetamise regulatsiooni nii, et edaspidi toimetatakse neile dokumente kätte üksnes elektrooniliselt. Samuti kaotatakse ära kohustus proovida menetlusosalistele dokumente kätte toimetada vähemalt kahel korral enne postkasti jätmist, mis asendub vähemalt ühe kättetoimetamise katsega. Eesmärgiks on tõhustada dokumentide kättetoimetamist menetlusosalistele ning hoida kokku postikulusid. Muudatused puudutavad tsiviil- ja halduskohtumenetluse ning registriosakonna ja maksekäsuosakonna toiminguid. Eelnõu on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2022.   Justiitsministeerium, avaldatud 2 aastat tagasi

Justiitsminister andis 32 inimesele üle Vabaduse Tammepärja aumärgid

31.08.2021. Täna tunnustas justiitsminister Maris Lauri Vabaduse Tammepärja aumärgiga 32 inimest, kellel on väärilisi teeneid Eesti riigi ja rahva lähiajaloo mälestuse hoidmisel ja edasi andmisel, vabadusvõitluses ja relvastatud ning relvastamata vastupanuliikumises osalemisel, samuti Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise jäädvustamisel. Tunnustuse pälvinute hulgas on inimesi, kes osalevad vabatahtlikuna aktiivselt erinevate mäluorganisatsioonide ja seltside töös, et säilitada, jäädvustada ja edasi anda Teise Maailmasõja, küüditamise ning vabadusvõitluse minevikulugu; Kaitseliidu taastamise ja tegevusega seotud inimesi; neid, kes kannavad hoolt sõjahaudade ja mälestusmärkide eest ning neid, kes hoiavad au sees isamaalist kasvatust ja annavad järeltulevatele põlvedele edasi vastupanuliikumise mälestust. „Inimlikest omadustest need kõige austusväärsemad  – julgus, leidlikkus, jõud ja oskus seista enda ja teiste eest – seonduvad tamme ja tammepärjaga. Täna tunnustame Vabaduse Tammepärja aumärgiga Eesti inimesi, kes oma igapäevase väsimatu töö, hoiakute või tegutsemiste läbi esindavad neid inimlikke omadusi,“ ütles justiitsminister Maris Lauri oma kõnes. „Ükski rahvas ei suuda kesta, kui tal pole jõudu säilitada oma omapära, keelt ja kultuuri. Me oleme õnnelik rahvas, sest meil on olnud seda jõudu, meie keel ja kultuur on elujõuline, kuigi meid on ainult miljon. Seda enam peame tunnustama ja mäletama neid, kes meie rahva ja riigi püsimajäämise eest on seisnud – igaüks omal moel,“ ütles minister Maris Lauri. „Me ei tohi unustada, kes me oleme ja kuskohast me tuleme. Seepärast on oluline, et need, kes meil mäletada aitavad ja mälestusi hoiavad, saaksid tunnustatud.“ „Mõtleme nendele, kes vastsündinud vabariigi eest relv käes võitlesid, võõrvõimule vastu astusid ega loobunud lootmast ka kõige pimedamal okupatsiooniajal. Ja mõtleme nendele, kes hoiavad ja mäletavad. Tänu teile oleme täna siin, tänu teile on meil oma riik,“ sõnas Maris Lauri aumärgi pälvinutele. „Jätkugu teil pikka iga ja tervist, mida tammepuu samuti sümboliseerib. Jätkugu seda ka meie armsal riigil,“ soovis Lauri. Vabaduse Tammepärja aumärgi pälvisid: Eevi Laula – Harjumaa Rando Kuustik – Harjumaa Merike Jürjo – Harjumaa Andre Lilleleht – Harjumaa Elle Lees – Harjumaa   Urmas Reinsalu – Harjumaa Urmas Selirand – Hiiumaa Ivika Maidre – Ida-Virumaa Oleg Sesk-Harmut – Ida-Virumaa Ülo Pärn – Jõgevamaa Rünno Savir – Jõgevamaa Vello Laprik – Järvamaa Uno Aan – Järvamaa Ivari Rahula – Läänemaa Villu Jahilo – Lääne-Virumaa Margus Kalda – Lääne-Virumaa Aadu Jõgiaas – Põlvamaa Urmas Esna – Pärnumaa Isabella Maripuu – Pärnumaa Aare Hindremäe – Raplamaa Peep Ummalas – Raplamaa Mart Puusepp – Saaremaa Asta Salumaa – Saaremaa Eha Kaljuvee – Tartumaa Ivar Sibul – Tartumaa Andu Uus – Tartumaa Hilja Karjus – Valgamaa Maia Rebane (sünd Särev) – Viljandimaa Harry Rebane – Viljandimaa Lenno Lüüs – Võrumaa Ülo Isberg – väliseesti Indrek Grabbi – väliseesti   Aumärgi laureaatide kohta saab lähemalt lugeda justiitsministeeriumi kodulehelt.  Laureaatide ühispildi autor on Arno Mikkor. Justiitsministeerium, avaldatud 2 aastat tagasi

Justiitsminister tunnustas parimaid vanglaametnikke

28.08.2021. Justiitsminister tunnustas parimaid vanglaametnikke Eile, 27. augustil andsid justiitsminister Maris Lauri ja vanglateenistuse juht Priit Kama vanglateenistuse 102. aastapäeva puhul üle vanglaametniku teeneteristid ja teenistusmedalid. Tunnustuse said ka parimaid valvurid kaheksas kategoorias. 2020. aasta parima valvuri tiitli pälvis Tallinna vangla valvur Jarmo Laeks. „Vangla suurim väärtus eesmärkide täitmisel on töötajad, keda täna tunnustamegi erakordsete teenete eest. Need on inimesed, kes igapäevaselt teevad oma tööd suure hoole ja kohusetundega,“ tänas justiitsminister Maris Lauri tunnustuse pälvijaid. „Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis on meie vanglad teinud läbi märkimisväärse arengu, mille eduloost soovivad õppida ka meie naaberriigid. Meie kolm kaasaegset vanglat on eeskujuks ka maailmamastaabis. Vangistuse peamise eesmärgi, vanglast vabanenute taasühiskonnastamise teel saab vangla toetuda üksnes oma töötajatele, kes on Vabariigi Valvurid selle sõna kõige paremas tähenduses,“ ütles Lauri. Parima valvuri tiitli pälvinud Tallinna vangla valvur Jarmo Laeks on näidanud asjatundlikkust keeruliste sündmuste lahendamisel ning paistab silma väga hea enesekaitsetehnika poolest. Kolleegid hindavad kõrgelt tema töökust, abivalmidust ja tähelepanelikkust märgata kohti, kus saaks teha paremini. Parima valvuri tiitli kõrval tunnustati valvureid veel seitsmes kategoorias: • Parim noor valvur – Tallinna vangla valvur Kristi Toomla • Kõige paremini relvi kasutav valvur – Viru vangla vanemvalvur-instruktor Andra Aho • Kõige innovaatilisem valvur – Viru vangla vanemvalvur-instruktor Kalev Arbus • Kõige abivalmim valvur – Viru vangla vanemvalvur Gert Viiol • Kõige paremini sündmusi lahendav valvur – Tartu vangla järelevalveosakonna valvur-läbiotsija Gert Tarasov • Kõige sportlikum valvur – Tallinna vangla saatja Raido Liitmäe • Parima koera juht – Viru vangla järelevalveosakonna valvur Alo Haav   Justiitsministeerium, avaldatud 2 aastat tagasi

Augusti lõpust käivituv uus e-äriregister toob kaasa teenuste katkestuse

25.08.2021. 30. augustist käivitub uus e-äriregister, mis koondab kasutajasõbralikult kõik äriregistri teenused päringute tegemisest avalduste esitamiseni ühtsesse keskkonda. Justiitsministeerium tuletab meelde, et seoses üleminekuga toimub äriregistri teenustes 27.-29. augustini laiaulatuslik katkestus. „Äriregister on tugeva õigusjõuga kohtulik register ja selles olevate andmete õigusele saavad tugineda nii erasektor kui avalik sektor. Uus äriregister on senisest mugavam ja kasutajasõbralikum, kuna võrreldes varasemaga on kõik registri pakutavad teenused koondatud ühtsesse vaatesse. Nii saab edaspidi samas kohas muuta andmeid, kontrollida ettevõtete tausta ja esitada majandusaasta aruandeid,“ ütles justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep. Uue äriregistri pakutavate lahenduste tutvustamiseks on Registrite ja Infosüsteemide Keskusel (RIK) valminud video, mida on võimalik vaadata siin. Portaalides toimuva katkestuse ajal ei ole võimalik esitada registriosakonnale kandeavaldusi, tegelike kasusaajate andmeid, majandusaasta aruandeid, muudatusi erakonna liikmete nimekirjades ega vaadata registriandmeid. Katkestus puudutab kõiki äriregistri pakutavaid teenuseid: x-tee teenused, XML-päringud, API-teenus ja e-arveldaja tarkvara. Ettevõtjaportaali (senine avalduste ja andmete esitamise vaade) ei saa kasutada alates 26. augustist kell 23:59, päringute tegemiseks mõeldud teabesüsteemi ning teisi teenuseid alates 27. augustist kell 12:00. Avalduste elektrooniline esitamine ja andmete pärimine e-äriregistrist on taas võimalik 30. augustist 2021. Äriregistri veebiaadressiks jääb ariregister.rik.ee. Registrite ja Infosüsteemide Keskus on planeeritavast katkestusest teavitanud e-äriregistri lepingulisi kliente, koostööpartereid ja lisanud teated äriregistri portaalidesse. Katkestusega seotud küsimuste korral saab pöörduda RIK klienditoe poole aadressil info@rik.ee. Justiitsministeerium, avaldatud 2 aastat tagasi