Justiitsministeerium valmistub miinimumelatise eelnõu valitsusse saatma

24.08.21. Seaduseelnõu elatise väljamõistmise tingimuste muutmiseks on saamas viimast lihvi, misjärel esitatakse see arutamiseks Vabariigi Valitsusele ja seejärel Riigikogule. Justiitsminister Maris Lauri saatis huvirühmadele kirja, milles ta toob välja viimase kooskõlastusringi tagasiside põhjal plaanitavad muudatused ja rõhutab ühtlasi kompromisside leidmise vajalikkust. „Kõik osapooled on jõudnud ühisele arusaamale, et praeguses elatise süsteemis on muudatused vajalikud ning elatis ei peaks olema seotud miinimumpalgaga. Oleme suve jooksul põhjalikult analüüsinud viimasele eelnõu versioonile saabunud tagasisidet ja viimasel kohtumisel teie poolt avaldatud seisukohti. Kuna seisukohad on kohati vastandlikud, siis on selge, et kõigi osapoolte jaoks ideaalset lahendust leida ei ole võimalik,“ sõnas minister huvirühmadele saadetud kirjas. Arutelude käigus üheks peamiseks murekohaks kujunenud varasemate kohtulahendite osas otsustas ministeerium fikseerida elatise summad, mis on kohtulahendis seotud töötasu alammäära muutuva suurusega. See tähendab, et seaduse jõustumise hetkest need enam ei muutu. See on oluline, et hoida edaspidi ära nende kiiret kasvamist, nagu see viimastel aastatel seoses töötasu alammäära kiire kasvuga on toimunud. Lisaks otsustas ministeerium suurendada esialgu välja pakutud elatise baasmäära, mis leiti lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud keskmisest standardeelarvest. „Arvestades asjaoluga, et lapse ülalpidamiskulude uuringu koostamisel olid aluseks valdavalt 2018. aasta andmed ning eeldades, et eelnõu jõustub 2022. aastal, on uuringust tulenevad andmed eelnõu jõustumise hetkeks juba neli aastat vanad. Seega ümardame elatise arvutamise aluseks oleva baassumma eelnõus 180 eurolt 200 euro suuruseks,“ selgitas Lauri. Teisi komponente kooskõlastusringil käinud eelnõu valemis ei muudeta. Kokkuvõtlikult oleks ühe lapse puhul elatise summa üldjuhul 213 eurot kuus (200+43-30) varasema 193 euro asemel.Uutes elatise asjades arvutatakse lõplik elatise summa järgmisi kriteeriume silmas pidades:- Kohustatud vanema sissetulek. Reeglina lisatakse baassummale 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Eelnõu jõustumise hetkel on lisatav summa 43 eurot ning lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Esimene ümberarvutus 2021. aasta keskmise brutokuupalga alusel toimub 2022. aasta 1. aprillil.- Elatist saavate laste arv samas peres. Mastaabisäästu arvestades on alates teisest lapsest elatise summa 15% väiksem kui esimese lapse elatise summa. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.- Peretoetused. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kui neid toetusi saab elatise nõudja, arvestatakse pool toetusest iga lapse kohta elatise summast maha. Kui aga maksja, siis arvestatakse see summa elatisele juurde.- Lapse jagatud elukoht. Kui laps elab elatist maksva vanema juures aasta lõikes keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Seega kui laps elab mõlema vanema juures võrdselt, saab elatist nõuda vaid juhul, kui seda tingivad lapse suuremad vajadused, vanemate sissetulekute oluline erinevus või on lapsega seotud kulutused vanemate vahel ebavõrdselt jaotunud. Kohus võib seega suurendada uute kriteeriumide alusel arvutatud elatise summat lähtuvalt lapse tegelikest vajadustest, kummagi vanema sissetulekust või lapsega seotud kulutuste tegelikust jaotusest vanemate vahel. Elatist vähendada saab aga vaid mõjuval põhjusel. Näidisloetelu mõjuvatest põhjustest elatise summa vähendamiseks jääb samaks: vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral minimaalses ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Täna mälestatakse totalitaarsete režiimide ohvreid

23.08.2021. Täna toimub Eesti Kommunismiohvrite memoriaalis mälestustseremoonia rahvusvahelise totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäeva puhul. Tänavu 23. augustil möödub 82 aastat Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest, mille salaprotokollidega jagati Euroopa mõjusfäärideks, luues eeldused Teise maailmasõja puhkemiseks, mitme iseseisva riigi okupeerimiseks ja massirepressioonide laienemiseks. Kell 16 toimub Eesti Kommunismiohvrite memoriaali koduaias mälestustseremoonia. Mälestustseremoonial kõnelevad justiitsminister Maris Lauri, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste ja Eesti Mälu Instituudi juhatuse esimees Meelis Maripuu. Mälestuspalvuse peab peapiiskop emeeritus Andres Põder. Tseremoonial musitseerib 2020. aasta noorte pärimusbändide konkursi võitja Duo Mann & Juula. Igaühel on võimalus asetada memoriaalile pärg või lillekimp. Enne tseremooniat asetavad kell 15.50 ohvitseride mälestusmärgile pärja Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ja Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem. „Paar päeva tagasi tähistasime kalli Eesti iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva. Meil oli õnne – meie iseseisvuse taastamine tollal toimus ilma ohvriteta, kuigi ärevaid hetki oli. Kuid ei tasu unustada, et kõik need tuhanded nimed kommunismiohvrite memoriaali seintel on märk inimestest, kes samuti on ohvrid – meie iseseisvuse hävitaja, Nõukogude repressiivaparaadi ohvrid,“ sõnas justiitsminister Maris Lauri. „Inimestena peame seisma selle eest, et inimsusevastased kuriteod jääksid minevikku, kuid kui siiski leiab kurjus võimaluse end välja elada, järgneks sellele vääramatult karistus ning ohvrid saaksid väärikalt meeles peetud.“ Eesti Mälu Instituudi juhatuse liikme Sergei Metlevi sõnul on oluline süveneda 23. augusti 1939 konteksti. „Kaks totalitaarset suurriiki – natsionaalsotsialistlik Saksamaa ja kommunistlik NSV Liit – leppisid kokku, et nad panevad toime rahvusvahelise kuriteo mitme vaba rahva vastu ja keegi ei suutnud neid tollal peatada. See on õppetund: demokraatiat ja vabadust tuleb kaitsta ka väljaspool kodu. Selleks on tarvis muuhulgas uurida ja teadvustada totalitarismi olemust ja mälestada selle ohvreid. Ka sel eesmärgil arendame koostöös riigiga Patarei vanglas rahvusvahelise kommunismiohvrite mälestusmuuseumi,“ ütles Metlev. Eesti Mälu Instituut avas Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevale pühendatud e-näituse Nõukogudevastase vastupanuvõitluse ajaloost. Näitus kajastab ajalooliste fotode, dokumentide, mälestuste ja ülevaadete abil kümnete tuhandete Eesti inimeste julgeid ja ennastohverdavaid tegusid ligi 50 okupatsiooniaasta vältel. Näitust „Vastupanu Nõukogude võimule Eestis 1940-1991“ saab näha eesti, inglise ja vene keeles digikujul alaliselt siin ning füüsiliselt Tallinnas Tammsaare pargi Pärnu mnt poolses osas kuni septembri lõpuni. Mälestuspäeva korraldavad Justiitsministeerium, Eesti Mälu Instituut, Inimõiguste Instituut, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu ja Eesti Memento Liit. Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Vägivallaennetuse tunnustusauhinna pälvisid sel aastal kaheksa inimest

21.08.2021. Vabariigi president Kersti Kaljulaid ning justiitsminister Maris Lauri tunnustasid täna viiendat korda inimesi, kes on andnud olulise panuse vägivalla ennetusse. Sel aastal sai auhinna kaheksa inimest, kes on aidanud kaasa lähisuhtevägivalla, laste ja eakate vastase ning seksuaalvägivalla ennetamisele, samuti andnud oma panuse vägivallaennetusse ühiskonnas laiemalt. „Vägivald on vägivald – sõltumata selle vormist ja sisust ning sellest, kelle vastu see on suunatud. Ühiskond peab muu kõrval taunima ka vaimset vägivalda ning laste- ja eakate vastu suunatud vägivalda. Need kolm teemat on kirjas ka juulis valitsuses kinnitatud vägivallaennetuse kokkuleppes. Lapsepõlves kogetud vägivald jääb inimest saatma kogu eluks – sageli langeb ta täiskasvanuna uuesti vägivalla ohvriks või vastupidi, käitub ise vägivaldselt. Seetõttu on väga oluline tegeleda sellega, et väheneks nii perevägivald, kus umbes kolmandikul juhtudel on ka laps kannatanuks, kui ka vägivald ühiskonnas tervikuna. Tähtis on ka see, et inimesed, keda on väärkoheldud, ei tunneks ennast õiguskaitseasutustega kokku puutudes uuesti ohvrina ning tajuks seda, et neid ei usuta ega aidata. Tänased auhinna saajad on kõik pingutanud selle nimel, et vägivalda oleks vähem ning selle all kannatanute hääl oleks kuuldavam,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. Kokku esitati vägivallaennetuse auhinnale sel aastal 22 kandidaati, kellest hindamiskomisjon valis välja kaheksa. Vaike Kuke töö ja tegevus on põhiliselt olnud seotud haridus-; sotsiaal-; noorsoo- ja lastekaitse valdkondadega. Ta on olnud mitmete ühiskonnas oluliste projektide algataja ja edendaja, mis on suunatud erivajadustega inimeste, alaealiste õigusrikkujate või lapsena seksuaalse väärkohtlemist kogenud täiskasvanute toetamiseks. Vaike Kukk algatas jalgrattasõiduprojekti "NationWide Survivors’ Empowerment - Engagement, Support, Togetherness", mille abil püüdis tõmmata tähelepanu lapsepõlves seksuaalset väärkohtlemist kogenud täiskasvanute ehk ellujääjate vajadustele. Lisaks tõlkis ta eesti keelde raamatu, mis on abiks lapsepõlves seksuaalset väärkohtlemist kogenuile ning on algatanud mitmeid arutelusid seksuaalvägivallaga seotud teemadel, juhtinud tähelepanu valdkonna kitsaskohadele ja võimalikele arengutele ning jaganud oma teadmisi ja kogemusi laiemas ringis. Roman Krõlov on aastaid teinud nõustamistööd erinevate vägivallaga seotud osapooltega ja olnud MTÜ Eluliini kauaaegne nõustaja prostitutsiooni kaasatutele ja inimkaubanduse ohvritele. Koos politsei, ohvriabi ja prokuratuuriga alustas ta sotsiaalkindlustusametis 2020. aasta sügisel pilootprojekti, kus vesteldi esmakordselt lähisuhtevägivallas kahtlustatavana kinni peetud või üle kuulatud inimestega, et motiveerida neid edaspidi vägivaldsest käitumisest loobuda. Eesmärk oli vägivalda kasutanud inimeste kohene nõustamine peale vägivalla toimepanemist. Harjumaal võeti selline teenus hästi vastu: 70% olid nõus vestluses osalema ning enamike vägivalda kasutanud inimestega saavutati kontakt. Kuigi projekt on ametlikult lõppenud, on sellised vestlused saanud politsei ja Roman Krõlovi igapäevatöö osaks ja täna nõustab Roman vägivallast loobujaid sotsiaalkindlustusameti nõuandeliini teel. Toomas Liiva on Lõuna-Eesti prokurör, kes on oma töös proaktiivne, traumateadlik, kannatanukeskne ja võrgustikutööle orienteeritud. Toomas Liiva on andnud erilise panuse prokuratuuri esindamises elu- ja terviseohtlike lähisuhtevägivalla juhtumite ekspertgruppides ehk MARAC-ides. Lõuna-Eesti MARAC-id on Toomas Liivat iseloomustanud kui prokuröri, kes nihestab kannatanu kaitseks julgelt piire, loob kannatanukeskseid pretsedente, töötab empaatiliselt, professionaalselt ja väsimatult. Karin Talviste töötab prokuratuuris 2015. aastast ning on menetlenud nii lähisuhtevägivalla kui alaealiste kriminaalasju. 2019. aastal asus ta riigiprokuröri ametikohale, kus ta kannatanute, sealhulgas alaealiste kannatanute parem kaitse tagamiseks, aga ka lähisuhtevägivalla kuritegude menetluspraktika ja -põhimõtete ühtlustamiseks aktiivselt tegutseb. Tema teadmised seadusandluses ja erinevatele võimalustele orienteeritus on aidanud lahendada seni lahendamatuna tunduvaid õiguslikke probleeme ning ta on eestvedaja paljudes tegevustes, mis aitavad lähisuhtevägivalla juhtumite menetlemisele üle Eesti süsteemsemalt läheneda ning uusi vägivallajuhtumeid ennetada. Näiteks korraldab ta lähisuhtevägivallale spetsialiseerunud prokuröride ümarlauda ja seisab selle eest, et prokurörid kohtleksid nii kannatanuid kui vägivallatsejaid ühetaoliselt, sõltumata sellest, kus Eesti paigas juhtum aset leiab. Karin on aktiivne võrgustiku partner, keda iseloomustab soov muutusi ellu kutsuda ja samuti on ta alati valmis kaasa mõtlema ja ühistesse koostöistesse tegemistesse oma õla ja energia alla panema. Hannaliisa Uusmal on hea sotsiaalne närv. Vägivalla teema pälvib tähelepanu nii tema loomingus, era- kui tööalastes ettevõtmistes. Hannaliisa on sotsiaalkindlustusametis kindla käega vedanud 2016. aastast Ühendkuningriigis väljatöötatud ja Soomes laialt kasutatava MARAC mudeli (Multi-Agency Risk Assessment Conferences) võrgustikutöö laiendamise projekti, millega tuvastatakse kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvrid ning kindlustada nende kaitse mitme asutuse spetsialistide koostöös. Hannaliisa töö MARACi kasutuselevõtus on olnud viljakas, tema töö tulemusena on 2020. aasta seisuga Eestis kokku 19 MARACi tuumikrühma, igas maakonnas vähemalt üks. Seni on MARACi töövorm end edukalt tõestanud – ükski MARACis lahendatud juhtum ei ole lõppenud raskete tagajärgedega. Lisaks paneb Hannaliisa õla alla juba mitmel järjestikusel suvel Triigi Filharmoonias toimuvatele vägivallaalase teadlikkuse tõstmisele suunatud erinäitustele (ARM, Neuroosiaia kuninganna) ning on toonud kuulajateni temaatilisi ööülikooli salvestusi. Ta jõuab omal tagasihoidlikul, kuid mõjusal moel inimesteni ja tema abiga on usutavasti Eesti naiste varjupaigad saanud juurde nii ühekordseid kui loodetavasti ka püsitoetajaid. Pille Tsopp-Pagan juhib Eesti vanimat naiste varjupaika Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskust. Ta on lähenenud lähisuhtevägivalla probleemide lahendamisele ulatuslikult ning laiahaardeliselt. Lisaks sellele, et naiste tugikeskuse teenust pakutakse nii Tartumaal kui Põlvamaal, on Pille Tsopp-Pagan algatanud ning lõpule viinud mitmeid rahvusvahelisi projekte, mis on osutanud tähelepanu erinevatele kitsaskohtadele ja toonud välja sihtgrupid, kellele tuleks vägivalla ennetuses rohkem tähelepanu juhtida (nt MAROW projekt eakatele, CYBERSAFE projekt kübervägivallast, MARISSA projekt sõltuvusprobleemidega naistele jne). Pille Tsopp-Pagan toonud Eestisse olulist infot Euroopa tasandil toimuvast ning on vahendanud ka Eestis toimuvat Euroopasse, kuna ta omab kogemust ja teadmisi rahvusvahelistest lähenemistest, ta valiti 2019. aastal Women Against Violence Europe organisatsiooni presidendiks ja täna jätkab asepresidendina. OÜ Verge Eesti eestvedajad Martin Kallavus ja Airiin Demir on viinud vägivalla ennetuse uuele tasandile, just konfliktsetes olukordades inimlikkuse ja märkamise vaates. Nad teavad, et oskus ennetada konflikte ja saada hakkama agressiivse käitumisega on vajalik igale professionaalile, kes puutub oma töös kokku inimestega. Sestap kasutavad nad oma töös Verge meetodit, mis on välja töötatud Norras 1992. aastal ning jõudis nende kaudu Eestisse 2012. aastal. Tegemist on vaimse ja füüsilise vägivalla ennetuse ja sekkumise metoodikaga, mis tugineb kõigi osapoolte õiguste ja turvalisuse igakülgsele arvestamisele. Verge meetodikat on võimalik kasutada kõigis organisatsioonides ja valdkondades, kus on oluline heade suhete hoidmine nagu koolides, lasteaedades, haiglates, sotsiaalhoolekande asutustes, kiirabis, turvatöös. Meetodist ning sihtgruppide kogemustest on võimalik lähemalt lugeda Verge kodulehelt. Vägivallaennetuse auhinda annab välja justiitsministeerium koos Vabariigi Presidendi kantseleiga. Auhinna saajate lood on leitavad ka kriminaalpoliitika veebist. Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Äriregistri teenustes toimub uuele portaalile üleminekul kolmepäevane katkestus

13.08.2021. Äriregistri teenustes toimub 27.-29. augustil 2021 laiaulatuslik katkestus seoses üleminekuga uuele e-äriregistrile, mis koondab mugavalt ühtsesse keskkonda kõik teenused päringute tegemisest avalduste esitamiseni. „Uus e-äriregister on kasutajasõbralik lahendus. Praegu on meil veebis kaks eraldi vaadet – üks päringute tegemiseks ja teine avalduste, aastaaruannete ja muu teabe esitamiseks. Uues e-äriregistris on kõik teenused koondatud mugavalt ühte kohta – andmete muutmine, ettevõtete tausta kontrollimine, majandusaasta aruannete esitamine jpm. E-äriregistris on kasutajale palju uusi tööriistu. E-äriregistri teenuseid saavad lisaks Eesti elanikele kasutada ka e-residendid ning teiste riikide kodanikud,“ ütles justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep. Portaalides toimuva katkestuse ajal ei ole võimalik esitada registriosakonnale kandeavaldusi, tegelike kasusaajate andmeid, majandusaasta aruandeid, muudatusi erakonna liikmete nimekirjades ega vaadata registriandmeid. Katkestus puudutab kõiki äriregistri pakutavaid teenuseid: x-tee teenused, XML-päringud, API-teenus ja e-arveldaja tarkvara. Ettevõtjaportaali (senine avalduste ja andmete esitamise vaade) ei saa kasutada alates 26. augustist kell 23:59, päringute tegemiseks mõeldud teabesüsteemi ning teisi teenuseid alates 27. augustist kell 12:00. Avalduste elektrooniline esitamine ja andmete pärimine e-äriregistrist on taas võimalik 30. augustist 2021. Registrite ja Infosüsteemide Keskus on planeeritavast katkestusest teavitanud kõiki e-äriregistri lepingulisi kliente ja lisanud teated äriregistri portaalidesse. Küsimuste korral saab pöörduda RIK klienditoe poole aadressil info@rik.ee.   Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Taastav õigus võimaldab konflikte uuel viisil lahendada

12.08.2021. Justiitsministeerium paneb lähiaastatel järjest rohkem rõhku sellele, et süüteomenetluses kasutataks taastavat õigust, mis võimaldab konflikti osapooltel leida ühiselt lahendus teo tagajärgedega toime tulemiseks ning annab ohvritele senisest suurema sõnaõiguse. Taastava õiguse üle arutletakse ka tänavusel Arvamusfestivalil Turvatunde alal. „Taastav õigus on uudne protsess, mida kasutatakse üle maailma konfliktide lahendamisel järjest enam. Keskne mõte on selles, et teisi kahjustanud inimene peab oma teo heastama. Protsessis osalevad aga aktiivselt kõik mõjutatud osapooled. Kahjude heastamine võib olla materiaalne nagu näiteks hüvitamine või sümboolne nagu andeks palumine, lubadus tehtut mitte korrata või vabatahtlik töö kogukonna heaks,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna projektijuht Laidi Surva. Taastav õigus on mõeldud kuritegude ohvritele hääle andmiseks, kus ohvrid saavad neid puudutavates otsustes senisest rohkem kaasa rääkida. „Kannatanud saavad ise oma sõnadega öelda, mida on vaja selleks, et kahjud saaks heastatud ja milline on nende jaoks aktsepteeritav lahendus konfliktile. Seega on taastav õigus kasulik eelkõige ohvrile, aga ka õigusrikkujale, kes peale taastavat protsessi uut tegu suure tõenäosusega enam toime ei pane.  Taastava õiguse kasutamine on alati vabatahtlik ning see toimub professionaalide juhendamisel,“ rõhutas Surva. Taastava õiguse meetodid on mõeldud kasutamiseks poliitika valdkondade üleselt ning ei piirdu vaid kriminaaljustiitssüsteemiga. Nii näiteks on võimalik taastavat õigust kasutada korteriühistu tülide, elatistülide, koolikiusamise jm valdkondades.  Taastava õiguse teemal arutatakse ka tänavusel Arvamusfestivalil. 13. augustil kell 16 toimub Turvatunde alal konfliktivahenduse läbimäng, kus näidatakse taastava õiguse protsessi ühe levinud olukorra näitel, kus õigusrikkumisi sooritav noor häirib kogukonna turvatunnet ja stabiilsust. Arutletakse selle üle, kuidas tunnevad end selles olukorras teiste laste vanemad, kohaliku kooli õpetajad ja noor ise ning kuidas jõuda kõigile sobiva lahenduseni. Lisaks arutletakse selle üle, millistes olukordades taastava õiguse meetodit veel kasutada saab ning mis on meetodi eelised ja puudused võrreldes teiste konfliktilahendusviisidega. Arutelu juhib ERRi teleajakirjanik ja vabatahtlik konfliktivahendaja Urmas Vaino. Läbimängu ja arutelu on võimalik otse jälgida ka justiitsministeeriumi Facebooki lehe kaudu. Alutagusel, Ida-Virumaal toimub 16.-18. augustil ka taastava õiguse suvekool, kus osalevad erinevate valdkondade spetsialistid. Suvekooli korraldamisega tahab ministeerium tõsta õiguskaitses või õiguskaitsega seotud valdkonnas töötavate spetsialistide teadlikkust taastavast õigusest, anda neile ülevaate tänastest praktikatest (sh Eestis) ning pakkuda võimalust tutvuda ja harjutada taastava õiguse meetodeid, mida kasutada oma igapäevatöös. Justiitsministeerium töötas välja ja saatis arvamuse avaldamiseks ka taastava õiguse kontseptsiooni, millele ootab tagasisidet 23. augustiks. Kontseptsioon on lisatud uudise juurde.  Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Kohtumenetlus tsiviil- ja haldusasjades muutub paberivabaks

11.08.2021. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega kaob ära paberil kohtutoimiku pidamise kohustus ja tulevikus peetakse toimikuid ainult digitaalselt. See muudab kohtumenetluse kiiremaks ja tõhusamaks. „Dokumentide vorm on tänapäeval muutunud ja ei ole mõistlik, et pabertoimiku jaoks prinditakse välja nii kõik kohtu enda loodud kui kohtule saadetud elektroonilisi dokumente ning infosüsteemis juba talletatud andmeid. Digitaalset kohtumenetlust on kohtutes osaliselt rakendatud juba alates märtsist 2017. Tsiviil- ja haldusasjadest menetleti ilma pabertoimikuta 2020. aastal ca 38 % kõikidest kohtute infosüsteemis registreeritud menetlustest,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. Kohtuasja toimikut peetakse praegu enamus tsiviil- ja halduskohtuasjades paberkandjal köidetuna. Mitmetes kohtuasjades peetakse praegu sisuliselt paralleelset kahte toimikut – nii digitaalset kui paberil. Õiguslik tähendus on paberkandjal oleval toimikul ning just seetõttu tuleb kohtutel pidada kahte toimikut. See on aga kohtutele aeganõudev ja koormav, mis muudab menetluse ka kohtuprotsessidel osalevatele inimestele aeglasemaks.  „Eelnõuga soovimegi seda olukorda muuta ja parandada kohtutoimikule juurdepääsu nii kohtutele kui menetlusosalistele. Näiteks võimaldab paberivaba menetluse mitmel kohtul sama asja toimikuga samaaegselt töötada ning vähendada pabertoimiku haldamise ja säilitamisega seotud ruumi-, personali-, paberi- ja transpordikulusid. Kokkuvõttes kiirendab digitoimikule üleminek kohtumenetlust ning tagab sellega kiire ja tõhusa õigusemõistmise menetlusosaliste jaoks, sest praegu paralleelselt kahe toimiku korrashoiuga tegelevatel ametnikel on võimalik vabaneva tööajaga täita sisulisemalt menetlust toetavaid tööülesandeid,“ rõhutas Lauri.  Eelnõu annab digitaalsele kohtutoimikule selge õigusliku tähenduse. Paberil võib toimikut pidada ainult juhtudel, kus see pole digitaalselt võimalik. „Ka kohtud ise juba paljuski ootavad digitoimikule õigusjõu andvat eelnõu ning kohtute töökorralduses on digitoimikule üleminekuks tehtud mitmeid samme,“ märkis justiitsminister. Samuti on vaja tagada selgus menetlusdokumentide kättetoimetamise ja edastamisega seotud küsimustes. Lisaks soovitakse vähendada kohtute koormust seoses samade menetlusdokumentide topelt esitamisest tingitud mitmekordse registreerimisega. Kohtule võivad menetlusosalised esitada dokumente paberkandjal ning kohtul on kohustus need digitaliseerida ning salvestada e-toimikusse. Dokumendi või andmekandja originaali säilitatakse kohtus, kuhu see esitati. Dokumente hoitakse kohtus kuni menetluse lõppemiseni ehk menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Eesmärgiks on ajakohastada ka menetlusdokumentide ja teabe paberkujul kättetoimetamise viise, mille järele tänaseks enam vajadust ei ole, näiteks ei kasutata praktikas advokaadile menetlusdokumendi kättetoimetamist kohtu ruumides asuvasse postkasti jätmisega.  Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras. Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Tööalaselt teada saadud rikkumisest teavitajad saavad edaspidi kaitse

11.08.2021. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega antakse tulevikus kaitse inimestele, kes on teavitanud tööalases kontekstis teada saadud rikkumisest. „Erinevad õigusrikkumised võivad aset leida nii era- kui avalikus sektoris ning nendele reageerimata jätmine võib ohustada teisi  inimesi, kuid ka avalikke huvisid. Enamasti saavad sellistest rikkumistest esimesena teada ettevõtte või asutusega tööalaselt seotud inimesed, kes saavad võimalikust rikkumisest teavitamisega kas selle olukorra ära hoida või saab rikkumisele selle ilmsikstulekul vastavalt reageerida,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. „Näiteks, kui ehitusettevõte projektijuht rikub objektil tööohutusnõudeid, millest töötajad on teadlikud, kuid ei julge tagakiusamise või suisa töölt vabastamise hirmus sellest teada anda, siis aitaks seda hirmu maandada konfidentsiaalsust võimaldav teavitusekanal, mis annaks kindluse, et rikkumise toime pannud otsene juht ei saaks teataja isikust teada. Seejuures hoitaks ära ka mainekahju ettevõttele, mis võib tekkida, kui ehitajate elu ja tervis on seal töötades potentsiaalselt ohus,“ selgitas Lauri. Eelnõu eesmärgiks on kaitsta inimesi, kes teavitavad tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest, et nad julgeksid rikkumistest teada anda. „Eelnõu jõustumisel on keelatud kasutada rikkumisest teavitaja suhtes survemeetmeid ning info vastuvõtjal tuleb tagada teavitaja konfidentsiaalsus. Samuti on survemeetmete kasutamise eest ette nähtud karistused. Teisest küljest peame mõtlema ka sellele, kuidas kaitsta asutusi ja ettevõtjaid valeteavituste eest. Seetõttu on karistatav see, kui inimene teeb teadlikult valeteavituse,“ rõhutas justiitsminister.  Kaitse saamiseks on oluline, et inimesel on põhjendatud alus arvata, et teave vastab tõele ja ta on sellest nõuetele vastavalt teavitanud. Ka anonüümse teavitamise korral tagatakse teavitajale kaitse juhul, kui ta on teavitanud nõuete järgi ning tema isik hiljem kindlaks tehakse. Samas, kui inimene teavitab enda toime pandud rikkumisest, siis teavitamine ei välista tema enda vastutusele võtmist selle rikkumise eest. Eelnõuga nähakse ette kolmeastmeline teavitamise süsteem - asutusesisene, asutuseväline ning avalikkusele teavitamine. „Teavitajal on võimalik ise valida, kas ta teavitab asutusesiseselt või asutuseväliselt. Avalikkuse poole pöördumisel saab teavitaja kaitse vaid teatud tingimustel, kuna eelistatud on esimesed kaks teavitamise viisi, sest teavitamise eesmärgiks peab olema rikkumise võimalikult kiire kõrvaldamine ning eeldatavasti on esimesed kaks kanalit selleks otstarbekamad,“ rääkis Lauri. Kuigi ka praegu on rikkumisest teavitajatel teatud juhtudel õigus kaitsele ning konfidentsiaalsusele, ei ole ühtset regulatsiooni selle kohta, kes ja kuidas peab seda tegema ning kes täpsemalt kaitse saab. Selleks, et nii inimestele kui ka asutustele ja ettevõtetele oleks selge, kes ja mis alustel kaitse saab, luuakse uus rikkumisest teavitajate kaitse seadus. Kaitse saavad teavitajad eelnõu järgi praktiliselt kõigis valdkondades, kuna rikkumisest teada saamine, selle abil rikkumise ennetamine või kõrvaldamine ja teavitajate kaitsmine võimalike survemeetmete eest on oluline iga tegevusvaldkonna puhul. Eelnõu on seotud EL teavitajate kaitse direktiiviga. EL-i liikmesriikidel on kohustus teavitajate kaitse direktiiv üle võtta hiljemalt detsembris 2021. Uue seadusega nähakse erasektori juriidilistele isikutele ette üleminekuaeg ning kohustus sisse seada sisemised teavitamiskanalid hakkab kehtima 2023. aasta lõpus.   Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Justiitsministeerium otsib noorte probleemse seksuaalkäitumise hindamisvahendite uuringu läbiviijat

27.07.2021. Justiitsministeerium kuulutas välja riigihanke, et leida läbiviija uuringule, mis puudutab probleemse seksuaalkäitumisega noorte mõjutamist kriminaaljustiitssüsteemis. „2015. aastal läbiviidud laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuringust selgus, et neli protsenti 16-19aastastest uuritavatest oli elu jooksul pannud toime vähemalt ühe seksuaalvägivallana defineeritava tegevuse. Aastas registreeritakse keskmiselt mõnikümmend alaealise toime pandud seksuaalkuritegu,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Brit Tammiste. Tammiste tõi välja, et paljudel lastel ja noortel, kes kedagi teist seksuaalselt väärkohtlevad, on varasem trauma kogemus, neist osa on ise kogenud seksuaalset või muud liiki väärkohtlemist. Eraldi sihtrühma moodustavad lapsed, kes ei ole toime pannud õigusrikkumisi ega ole teisi kahjustava seksuaalkäitumisega, kuid vägivaldse teo toimepanemise risk on nende puhul suur. Nende noorte käitumist on vaja hinnata ning sellest lähtuvalt sekkuda. „Vajadus tellitava uuringu järele on tõusetunud mitmel põhjusel. Hetkel puudub konkreetne kohtlemismudel, mille alusel probleemse seksuaalkäitumisega laste ja noorte juhtumitega terviklikult tegeleda. Eestis ei ole kokku lepitud ühtset keskset kompetentsikeskust ega eraldi teenusepakkujat või teenuste koordineerijat, kelle poole probleemse ja teisi kahjustava seksuaalkäitumisega laste juhtumite puhul spetsialistid pöörduda saaksid, et hinnata lapse või noore käitumist, kavandada sobivat sekkumist ning leida lahendus konkreetse juhtumi korral,“ rääkis Tammiste. Teine põhjus on selles, et tänaseni ei ole selget süsteemi ega standardeid, kuidas probleemse seksuaalkäitumisega, sh enda käitumisega õiguskaitse vaatevälja jõudnud alaealistega, tegeleda. „Olukorra hindamine, vajaliku ravi ja nõustamise, muu toe ja sekkumise pakkumine toimub juhtumi põhiselt lahendusi otsides ning see ei ole ühetaoline. Mõnel juhul sõltub lahenduse leidmine lisaks riigiasutustele ka kohaliku omavalitsuse võimekusest,“ selgitas Tammiste. Uuringuga tuleks leida Eestile sobiv hindamisvahend, et aidata spetsialistil aru saada, milline on seksuaalkäitumise või võimaliku häire põhjused ja iseloom ning millist sekkumist probleemse ja teisi kahjustava seksuaalkäitumise ennetamiseks noor vajab. Samuti tuleb leida Eestis sobivad sekkumised ja pakkuda välja terviklik kohtlemismudel, mille osaks on nii hindamisvahendite kui sekkumiste kasutamine. Eesmärk on ennetada sihtrühma probleemsest või teisi kahjustavat seksuaalkäitumist. „Praegu on Eestis laste ja noorte seksuaalkäitumise hindamiseks kasutusele võetud lipusüsteem, mille rakendamist on ka justiitsministeerium toetanud. See on hindamismeetod lastega töös kokku puutuvatele spetsialistidele. Uuringuga otsime aga vahendit olukordadeks, kus on koheselt vaja reageerida lubamatule seksuaalkäitumisele ning seda põhjalikumalt hinnata ning sekkuda. Siin peame silmas sellist käitumist, millest on reageerimiseks teada antud lasteabile või politseile,“ lausus Tammiste.   Riigihanke materjalidega saab tutvuda riigihangete registris. Uuring peaks valmima 2022. aasta keskel. Uuring on osa justiitsministeeriumi projektist „Nooresõbralik õigussüsteem“. Tegevusi rahastatakse Norra finantsmehhanismidest 2014-2021. Projekti tegevustega saab lähemalt tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel.   Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi