Kohtulahendid muutuvad tulevikus enne jõustumist avalikuks

26.07.2021. Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega tahetakse muuta tulevikus kohtulahendid avalikuks juba enne nende jõustumist. Lahendid avalikustatakse Riigi Teatajas kohe pärast nende avalikuks tegemist. „Eelnõu peamine eesmärk on suurendada kohtumenetluse avalikkust, et parandada kohtupraktika kättesaadavust,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. „Rohkemate kohtulahendite avalikustamine muudab õigusdiskussiooni rikkamaks. Laiemal kohtulahendite avalikustamisel oleks arendav mõju ka õigusharidusele.“ Praegu on tagatud avalikkusele juurdepääs jõustunud kohtulahenditele, kuid puudub juurdepääs jõustumata ja tühistatud kohtulahenditele. Samuti ei ole avalikkusel võimalik osaleda tsiviil- ja halduskohtumenetluses kohtuotsuse kuulutamisel, praktikas neid avalikult ei kuulutata ja kohtukantselei kaudu kohtuotsuseid menetlusvälistele isikutele ei väljastata. „Kuna avalik kuulutamine põhiseaduse mõistes on istungil kohtulahendi suuline kuulutamine, siis tänapäeval, kus rohkem kui pooled kohtuasjad menetletakse kirjalikult, tuleb leida suulisele kuulutamisele samaväärne lahendus,“ rõhutas justiitsminister. Eelnõu teine eesmärk on tagada jõustumata lahendite avalikustamise juures süütuse presumptsiooni põhimõte ja juurdepääsupiiranguga andmete ning eraelu puutumatuse kaitse. „Sel põhjusel ei avalikustata lahendis menetluses osalenud inimeste isikuandmeid. Erandiks on süüdistatavad ja õigeksmõistetud, kelle nimed ja isikukoodid kuuluvad avalikustamisele. Menetlusosalisel on tulevikus õigus taotleda oma nime avalikustamist ja õigeksmõistetul oma nime avalikustamise lõpetamist,“ selgitas justiitsminister. Eelnõuga nähakse ette kõigis menetlusliikides jõustumata kohtuotsuste avalikustamine arvutivõrgus nii, et kohtuotsus kuulub avalikustamisele Riigi Teataja veebilehel kohe pärast avalikult teatavaks tegemist ja lahendil on märge „jõustumata“. Kui lahend jõustub või tühistatakse, siis vastav märge võetakse lahendilt automaatselt maha. Lahend saab uue staatuse „jõustunud“ või „tühistatud“. Lisaks kohtuotsustele kuuluvad eelnõu jõustumisel avalikustamisele ka mitmed kohtu tehtud määrused nagu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise, korteri- ja kaasomandi ning avalikult kasutatavale teele juurdepääsu jne. Samuti tuleb ringkonnakohtu ja riigikohtu hagita menetlust lõpetavate määrustele lisaks avalikustada ka samas asjas tehtud maakohtu lahend. Eelnõuga võimaldatakse menetlusvälisel inimesel esitada kohtutoimikuga tutvumise taotlus tsiviil- ja kinnises menetluses arutatud kohtuasjas ning kriminaalmenetluses lõpetatud kohtuasjas. Õigusemõistmise huvides võib kohtu algatusel või menetlusosalise taotlusel teha kohtuistungist ülekande veebilehel. Info ülekande toimumise kohta avalikustatakse Riigi Teataja veebilehel. Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse kaebeõiguse võimaldamisega isikule, kellele kohus on määranud istungil teatavaks saanud asjaolude saladuses hoidmise kohustuse. Eelnõu on kavandatud jõustuma 1. juunil 2022. Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

EL liikmesriigid leppisid kokku, et EL andmevahetuskanali e-CODEX asukohaks saab Tallinn

22.07.2021. EL Nõukogu juures asuv alaliste esindajate komitee COREPER kiitis heaks EL justiitsvaldkonna piiriülese andmevahetuskanali e-CODEX-i asukohana Tallinnas asuva EL IT-ameti eu-LISA. „See, et e-CODEX-i asukohaks saab Eesti, on väga rõõmustav, sest justiitsvaldkonna digitaliseerimine on üks selle valitsuse prioriteete. Otsus on märgiline ka selles vaates, et see platvorm võimaldab lihtsamini ja mugavamalt vahetada erinevate liikmesriikidega andmeid nii tsiviil- kui kriminaalasjades. See omakorda toob õiguslikud võimalused lähemale nii kodanikele, ettevõtjatele, juristidele kui riigiametnikele,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.  Süsteemi edasine arendamine ja haldamine hakkab selle Tallinnasse toomise järel toimuma Eestis asuvas eu-LISA-s. See toob kaasa eu-LISA laienemise Tallinnas, hõlmates mh täiendavate ametikohtade loomist. 2. juunil 2021 võttis COREPER e-CODEX-i küsimuses vastu üldise lähenemisviisi. Eile muudeti vastavat positsiooni märkides selgesõnaliselt, et e-CODEX-i asukohaks saab Tallinnas asuv eu-LISA, mis on sise- ja justiitsvaldkonna IT-süsteemide haldamiseks loodud EL amet. Eelnevale otsusele järgnevad triloogid ehk läbirääkimised Euroopa Parlamendis. Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Vaimne vägivald ja lapsohvrid on lähiaastatel suurema tähelepanu all

22.07.2021. Valitsus kiitis tänasel istungil heaks vägivallaennetamise kokkuleppe aastateks 2021-2025, mis seab riigi vägivallaennetuse tegevussuunad järgmiseks viieks aastaks. Kokkuleppe fookuses on laste vastu toime pandud ja sooline vägivald. Läbivalt on erinevate teemade puhul rõhk vaimsel vägivallal. „Vägivalda on Eesti ühiskonnas selgelt liiga palju ning sageli on see ka alaraporteeritud. Ühiskonnale aga on vägivald väga kallis, selle kahjude vähendamiseks kulub igal aastal kokku miljoneid eurosid nii menetluste, tervishoiu- kui ka sotsiaalvaldkonnas. Vägivalla vähendamine on riigi prioriteet ja edukad saame selles olla ainult siis, kui erinevad asutused on omavahel kokku leppinud, et teevad selle nimel koostööd,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. Justiitsministri sõnul on kokkuleppe eesmärk saavutada see, et Eesti ühiskond laiemalt taunib vägivalda. „Selleks on vajalik suurendada inimeste teadlikkust vägivalla erinevatest vormidest ja selle mõjust. Vägivallaennetusele tuleb süsteemselt keskenduda nii haridusasutustes, noorsootöös kui huvihariduses. Just lapsepõlves kogetud või pidevalt pealt nähtud vägivald mõjutab inimese tervet elukäiku enim,“ rõhutas minister. Kokkulepe toob välja 14 vägivallaennetuse tegevussuunda, kus suurim tähelepanu on laste vastu toime pandud ja soolisel vägivallal. Uute tähelepanu vajavate teemadena on kokkuleppes välja toodud eakatevastase vägivalla märkamine ja ennetamine ning vägivallaennetus digimaailmas. Tegevussuundadeks on ka inimkaubanduse ning seksuaalvägivalla ennetamine. Läbivalt on kokkuleppes pandud rõhku vaimse vägivallaga tegelemisele. Laiema ühiskonna teadlikkuse tõstmise kõrval peab tegema tööd spetsialistide koolitamisega paremate sekkumisoskuste ja -tahte arendamiseks. Siia kuulub ka ohvrite sõbralik kohtlemine menetluses ning vägivallaohvritele parema kaitse ja toe pakkumine. Tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajatel peaks vägivallaennetuses olema senisest suurem roll. Selleks, et vägivalda ennetada, tuleb ohvrite toetamise kõrval paralleelselt tegutseda ka vägivalla toimepanijatega, et anda neile oskused lahendada probleeme muul viisil. „Vägivaldse käitumise muutmine on võimalik, kuid seda peab tegema eelkõige inimene ise. Riik saab teda selles aga aidata. Inimene, kes on vägivaldne näiteks enda lähedaste suhtes, saab küsida nõu vägivallast loobumise tugiliinilt 660 6077.  Seksuaalvägivalda puudutavates küsimustes saab pöörduda seksuaalkäitumise alasele nõustamisele Viljandi haigla poole,“ rääkis Lauri. Samuti on tegevuste mõjude hindamiseks oluline uurida seda, kuidas ennetuspoliitika toimib. Vägivallaennetuse kokkulepe lähtub riigi pikaajalistest strateegiatest „Eesti 2035“ ja „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“. Kokkuleppe koostas justiitsministeerium koos partneritega, sh vägivallaennetuse eestvedajate, esindusorganisatsioonide ja valdkonna praktikutega, võttes arvesse ekspertide hinnanguid ja rahvusvaheliste organisatsioonide soovitusi ning uuringute ja senise vägivallaennetuse strateegia rakendamise tulemusi. Kokkuleppe täitmist koordineerib justiitsministeerium.   Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Euroopa Komisjon tunnustab Eestit õigusriigi tagamisel

22.07.21. Euroopa Komisjoni avaldas teist korda iga-aastase õigusriigi aruande, mis käsitleb õigusriigi olukorda Euroopa Liidus ja liikmesriikides. Aruandes kinnitatakse, et õigusriik on Eestis jätkuvalt kaitstud. Eraldi tunnustatakse  Eesti justiitsüsteemi digitaliseerituse kõrget taset, tänu millele on kohtute töö  ka koroonakriisi tingimustes edukalt jätkunud. Lisaks pööratakse raportis tähelepanu Eesti edusammudele korruptsiooni ennetuses, uue õigusloome kaasamiskeskkonna  väljatöötamisel ja COVID-19 pandeemia meetmete kehtestamisel. Justiitsminister Maris Lauri sõnul on õigusriigi aruande eesmärk ennetada probleeme õigusriigi tagamisel liikmesriikides,  tutvuda üksteise õigussüsteemidega ning õppida teineteise kogemustest, et õigusriiki veelgi tugevdada. „Õigusriigi põhimõtted on osa Euroopa Liidu alusväärtustest ja nende järgimine on Eesti jaoks väga oluline. Komisjoni aruanne kinnitab, et nende põhimõtete järgimine on meil heas seisus ning seab Eesti mitmeski aspektis eeskujuks teistele, näiteks seoses digilahendustega, mis lubasid meie parlamendil, valitsusel ja kohtutel tööd jätkata ka pandeemia tingimustes," sõnas Lauri. Nagu eelmisel aastal keskendub aruanne neljale teemaplokile, mis on õigusriigi tagamisel eriti olulised:  sõltumatu ja tõhus justiitssüsteem, korruptsioonivastase võitluse raamistik, meedia mitmekesisus ja -vabadus ning muud võimude lahususe ja tasakaaluga seotud institutsionaalsed küsimused. Korruptsioonivastase võitluse raamistiku osas märgitakse ära valitsuse tänavu heaks kiidetud korruptsioonivastane tegevuskava ning juhised nii huvide konflikti vältimiseks kui lobistidega suhtlemiseks. Ära on märgitud ka justiitsministeeriumi, riigikantselei ja riigikogu kantselei koostöös loodav riigi koosloome keskkond, mis peaks tulevikus koondama õigusloomeprotsessiga seotud teabe ja katma kogu õigusakti loomekaare kuni Riigi Teatajas avaldamiseni. Samuti käsitletakse valitsuse tegevust COVID pandeemiaga seotud meetmete kehtestamisel, mida saab õigusriigi nõuete kohaselt tõhusalt vaidlustada.    Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Euroopa justiits- ja siseministrid arutlesid tehisintellekti määruse üle

16.07.21. Täna toimub Sloveenias Ljubljanas Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite mitteametlik kohtumine, kus teiste teemade kõrval arutati ka tehisintellekti määruse eelnõu üle. Tehisintellekti valgele raamatule tuginedes avaldas Euroopa Komisjon 25. aprillil 2021 paketi, mis sisaldab tehisintellekti määruse ja masinamääruse eelnõusid koos uuendatud tehisintellekti tegevuskavaga. Komisjoni eesmärk on muuta EL juhtivaks piirkonnaks usaldusväärse ja turvalise tehisintellekti arendamisel ja rakendamisel. Justiitsminister Maris Lauri sõnul on oluline, et leitaks tasakaal inimeste tervise, ohutuse ja põhiõiguste kaitse ning ettevõtlusvabaduse säilitamise ja innovatsiooni toetamise vahel. „Eesti peab oluliseks kaitsta kõikide isikute põhiõigusi ja -vabadusi tehisintellekti arendamisel, rakendamisel ning kasutamisel,“ sõnas Lauri kohtumisel. Teisalt peaks tema sõnul vältima igasugust ülereguleerimist: „Eesti toetab riskipõhist lähenemisviisi tehisintellekti õigusraamistiku määratlemisel, et tagada meetmete proportsionaalsus. Kõige olulisem on vältida tehisintellekti arendamise ja kasutamise ülereguleerimist ning seeläbi ebaproportsionaalse koormuse tekitamist arendajatele ja innovatsiooni loojatele,“ lisas ta.  Teiste oluliste teemadena arutatakse Sloveenias toimuval justiits- ja siseministrite mitteametlikul kohtumisel ka lapsesõbraliku menetlusega seotud teemasid ja digitaalse pärandiga seotud küsimusi. Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Majandusaasta aruande esitas õigeaegselt vaid 53% kohustatutest

15.07.21. Tähtaegselt ehk 30. juuniks on möödunud aasta majandusaasta aruande registripidajale esitanud 53% aruandekohustuslikest ühingutest. Kokku oli neid juriidilisi isikuid, kes 30. juuniks majandusaasta aruande esitama pidid, üle 250 000, kuid tähtaegselt esitajaid oli veidi üle 130 000. Justiitsministeerium koos Tartu Maakohtu registriosakonnaga tänavad neid, kes on olnud õiguskuulekad ja aruanded õigeaegselt esitanud ning tuletavad meelde, et majandusaasta aruande esitamine on seadusest tulenev kohustus. Aruanne tuleb esitada ka neil, kellel majandustegevust eelneval perioodil ei ole toimunud. „Kuigi hea meel on selle üle, et tähtaegselt esitatud aruannete arv igal aastal tõuseb, tuleb kahjuks möönda, et protsentuaalselt on neid juriidilisi isikuid, kes aruande esitamata jätavad, siiski järjest rohkem. See tuleneb asjaolust, et äriregistrisse kantud juriidiliste isikute arv tõuseb. On tavaline, et juulikuu jooksul aruandeid veel laekub, kuid kahjuks on jätkuvalt veidi üle 20% neid, kes seaduse ees oma kohustust ka hilinenult ei täida ja kelle üle äriregistri pidaja peab hakkama järelevalvet teostama,“ nentis justiitsministeeriumi kohturegistrite talituse juhataja Margit Veskimäe. Soovime rõhutada, et õigeaegselt esitatud aruanne ei ole vajalik üksnes riigile, vaid näitab eeskätt ettevõtte usaldusväärsust koostööpartneritele ning võimaldab koostada tõeseid majandusprognoose ja hinnata majanduskasvu. Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonna kohtudirektor Hans Moks selgitas, et majandusaasta aruandeid saab esitada läbi ettevõtjaportaali https://ettevotjaportaal.rik.ee/, kus on lisaks võimalik tasuta näha endaga seotud juriidiliste isikute andmeid ning nende õigsust kontrollida. „Palume kindlasti üle vaadata kontaktandmed, mille kaudu registripidaja vajadusel ühendust saaks võtta,“ lisas ta. Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Ministeeriumid otsivad algatusi kiusamise ennetamiseks

13.07.21. Justiits- ja siseministeerium kuulutavad välja Euroopa kuriteoennetuse võrgustiku konkursi leidmaks parimaid algatusi kiusamise ja vägivalla ennetamiseks ning vähendamiseks noorte hulgas. Konkursi peapreemia on 10 000 eurot, lisaks antakse välja kaks 5000-eurost auhinda. Justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Anu Lepsi sõnul on Euroopa parimate ennetusprojektide valimine Euroopa kuriteoennetuse võrgustiku suurim avalik sündmus. „Juba paarkümmend aastat toimunud konkursil on ühel korral peaauhind ka Eestisse tulnud, 2017. aastal valiti 18 riigi seast parimaks Põltsamaa Ühisgümnaasiumi küberkaitse projekt,“ meenutas Leps. Tänavusele konkursile, mida korraldab eesistujariik Sloveenia, oodatakse projekte, mis toetavad laste ja noorte kiusamiskäitumise ennetamist ja noorte seas vägivalla vähendamist, seda nii veebis kui mujal. Kandideerima sobivad nii alles alustavad, käimasolevad või juba lõppenud projektid ja tegevused.  Konkursile oodatakse algatusi, mis: kujundavad käitumisnorme ja edastavad ennetussõnumeid; tegelevad noorte igapäevases sotsiaalses suhtlusvõrgustikus kuritegevusse värbamise ennetusega, sh pöörates tähelepanu vähesemate võimalustega noortele; pööravad tähelepanu noortele, kellel on suurem potentsiaal süütegusid toime panna ja kes seda on juba teinud; pakuvad kahjude vähendamise ja taastava õiguse võimalusi. Samuti on oodatud noorte vägivalla vähendamise eesmärgiga turvalise ruumiloome projektid, mis aitavad kuritegude toimepanemise võimalusi vähendada kas olemasolevas või loodavad keskkonnas. Lisaks on oodatud algatused, mis panustavad juba karistust kandvate noorte taasühiskonnastamisse ja neile mõtestatud sekkumiste pakkumisega karistuse kandmise ajal. Julgustame kandideerijaid projektide planeerimisel kasutama erinevaid tõenduspõhiseid meetodeid, mis aitavad kuritegevust ennetada ja vähendada. Projekt tuleb esitada hiljemalt 17. septembriks 2021 inglisekeelsel vormil (23.98 KB) justiitsministeeriumisse aadressil konkurss@just.ee märksõnaga „ECPA 2021“.  Seejärel valitakse esmalt riigisisesel konkursil välja nominent, kelle projekti esitab justiitsministeerium 15. oktoobriks valikukomisjonile, kuhu kuuluvad Euroopa kuriteoennetuse võrgustiku esindajad Sloveeniast, Portugalist, Prantsusmaalt ja Tšehhist. Euroopa kolm parimat projekti tehakse teatavaks 8.-9. detsembril Ljubljanas toimuval Euroopa parimate kuriteoennetuse praktikate konverentsil. Eesti nominendi esindajatel on võimalus konverentsil osaleda. Lisaks enda projektiidee levitamisele saab konverentsil tutvuda teiste liikmesriikide heade praktikatega, sõlmida otsekontakte ja viia end kurssi valdkondlike arengutega teaduses. Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi

Riik loob keskse tõlkekeskkonna

09.07.21. Valitsus otsusega luuakse riigile keskne tõlkekeskkond, mille eesmärk on eesti keele digitehnoloogilise arengu ja kasutatavuse tagamine üha mitmekeelsemas maailmas. „Loodav tõlkekeskkond on riigiülene innovaatiline arendusprojekt, mis tõstab tõlgete kvaliteeti ja vähendab dubleerivaid arenduskulusid erinevate tehnoloogiliste lahenduste loomisel. Keskkonna loomisel taaskasutatakse juba loodud komponente, mis võimaldavad luua uue lahenduse väiksemate kuludega,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. Keskne tõlkekeskkond koondab tõlketööde tellimuste, masintõlke, tõlkemälud, mitmekeelsed terminibaasid ja muud tõlkimiseks vajalikud tehnoloogilised lahendused. Peale selle saab iga soovija tõlkekeskkonnas oma tekste tõlkeabitööriistadega tõlkida ja mugavalt liidestatud terminibaase kasutada. „Tõlkekeskkond on suunatud kasutamiseks eelkõige avalikule sektorile ametitõlgete jaoks, kuid tehnoloogilised lahendused on avatud ligipääsuga ning neid saab kasutada ka erasektori arendustes, mis tugevdab eesti keele positsiooni digimaailmas ja suurendab eesti keele toega teenuste ja toodete arvu ,“ lisas Lauri. Keskne tõlkekeskkond soodustab valdkondlike sõnastike ja masintõlkemudelitega majandusarengut, kuna edendab ettevõtete konkurentsivõimet ja kaotab keelebarjäärid, mida üldkeele masintõlkemudelid üksi ei suuda. „Oluline on rõhutada ka seda, et platvormil pakutavad tehnoloogiad soodustavad muukeelse elanikkonna lõimumist, kuna eestikeelse teksti ja kõne tõlked jõuavad võimalikult kiiresti Eestis elavate eri emakeeltega inimesteni. Samuti tagab see parema ligipääsetavuse nii vaegkuuljatele kui ka –nägijatele tõlgete vastavalt tekstiks ja kõneks muutmisel,“ rääkis minister. Ühtse keskkonna kasutuselevõtmisel vähenevad tõlkimise ajakulu kasutajale ning rahalised kulud tõlketeenuse tellijatele. Samuti paraneb tõlkekvaliteet ning terminoloogiline ühtsus. Justiitsministeerium peab oluliseks, et masintõlke tegemisel arvestataks õigustõlke terminoloogia põhimõtteid. Nii on näiteks kõik Eesti seadused Riigi Teatajas ajakohaste terviktekstidena inglise keeles kättesaadavad ja enamus terminoloogiat kontrollitud ning seda tuleb arvestada ka kõikides teistes tõlgetes. Tõlkekeskkonna loomist juhib edaspidi  haridus- ja teadusministeerium, kelle valitsemisalas on keelepoliitika, tehes seda koostöös justiitsministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi ning siseministeeriumiga.  Keskkond on kavas luua etapiviisiliselt  aastatel 2022 kuni 2026. „Haridus- ja teadusministeerium võtab keskse tõlkekeskkonna loomisel meeleldi juhtrolli, sest meie valitsemisalas on Eesti Keele Instituudi keeletehnoloogia kompetentsikeskus, kelle vedamisel viiaksegi selliseid projekte ellu,“ sõnas haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Keskkonna loomiseks valmis justiitsministeeriumi tellimusel Krabu Grupi tehtud äri-, arhitektuuri-, mõju-, riski- ning kulu- ja tasuvusanalüüs, rakendamise kava ning prototüüp. Analüüs on leitav justiitsministeeriumi kodulehelt. Justiitsministeerium, avaldatud 3 aastat tagasi