Justiitsminister soovitas Tallinnal rakendada altkäemaksuvastast ISO standardit

2.07.2018 Justiitsminister Urmas Reinsalu soovitas Tallinna linnal rakendada altkäemaksuvastast eesti keelde tõlgitud ISO standardit, mis täpsustab nõudeid ja juhendab altkäemaksuvastase juhtimissüsteemi sisseseadmist, elluviimist ja toimivana hoidmist. „Arvestades ulatuslikke probleeme korruptsiooniga Tallinnas esitan ettepanekud korruptsiooni tõkestamise kohta. Justiitsministeeriumi eestvedamisel oleme loomas omavalitsustele elektroonilist korruptsiooniennetuse- ja koolituskeskkonda, mis sisaldab muuhulgas juhendmaterjali korruptsiooni vältiva asjaajamise kohta kohalikes omavalitsustes, abivahendit korruptsiooniriskide tuvastamiseks ja testi korruptsiooniteadlikkuse kontrollimiseks,“ märkis Reinslau. „Samuti valmis hiljuti sisekontrollisüsteemi loomise juhend, mis on abiks volikogu liikmetele, vallavanemale või linnapeale ning valla- või linnavalitsuse liikmetele, aga ka ametnikele korruptsiooni ennetamiseks. See sisaldab nõuandeid, millele sisekontroll peaks tähelepanu pöörama ja kuidas toimima. Soovitan ka need juhised põhjalikult läbi lugeda ning parandada sisekontrollisüsteemi toimimist Tallinnas,“ kirjutas justiitsminister Tallinna linnapeale ja volikogu esimehele. Ühtlasi kutsus Reinsalu Tallinna linna üles tutvuma ning rakendama justiitsministeeriumi tellimusel eesti keelde tõlgitud ISO standardit. Selle eesmärgiks on altkäemaksude ennetamine ja tuvastamine ning see pakub konkreetseid meetmeid altkäemaksuvastase poliitika rakendamiseks. Näiteks nõuab standard, et organisatsioon määratleks riskid, mis mõjutavad tema suutlikkust luua altkäemaksuvaba organisatsiooni kultuur ja juhtimine. Samuti peab organisatsioon regulaarset altkäemaksuriski hindama, võimaldama altkäemaksust teavitamist ja pakkuma altkäemaksuvastast koolitust. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsministeerium: täitesüsteemi ümberkorraldamiseks ei ole veel eelnõud koostatud ja huvirühmade kaasamine on kavandatud lähikuudel

27.06.2018 Justiitsministeerium kinnitab, et plaanib kohtutäitureid ja teisi võimalikke huvigruppe kaasata augustis toimuval ümarlaual ning samuti seaduseelnõu väljatöötamise käigus. „Rõhutan, et täitesüsteemi ümberkorraldamiseks ei ole koostatud seaduseelnõud. Selle koostamise käigus saavad kõik huvigrupid arvamust avaldada, sama saavad nad teha võimaliku hilisema parlamentaarse arutelu käigus. Seega ei saa tekkida olukorda, kus huvigrupid enda arvamust avaldada ei saa. Suurem ümarlaud huvigruppide kaasamiseks on ministeeriumil planeeritud augustikuuks,“ kinnitas justiitsministeeriumi vabakutsete talituse juhataja Gunnar Vaikmaa. „Seda teemat on tegelikult arutatud juba aastaid. Ametnike tasandil on täitesüsteemi muutmiskavatsusi kohtutäituritele ka tutvustatud, sealhulgas kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja korralisel 2018. aasta ameti- ja kutsekogul. Samuti on täituritega väiksemas ringis toimunud kohtumistel arutatud erinevaid stsenaariumeid, mille käigus on ära märgitud erinevad mudelid, mille vahel potentsiaalselt tulevikus valikuid langetada. Arusaadavalt on see täiturite jaoks tundlik küsimus, ent väide, et täitureid on hoitud infosulus, on selgelt liiga resoluutne,“ sõnas Vaikmaa. Valitsuskabinet otsustas mullu juulis, et rahandus- ja justiitsministeeriumid peavad koostöös analüüsima riiginõuete täitesüsteemi ja tooma ettepanekud võimalikeks ümberkorraldusteks ilma väljatöötamiskavatsuseta arutelu alla hiljemalt 1. detsembriks 2018. Justiitsministeerium esitas valitsusele omapoolsed ettepanekud minna üle duaalse täitesüsteemi mudelile, kus riiginõuete sundtäitmine oleks antud maksu- ja tolliameti pädevusse, sest neil on olemas kompetents erinevate nõuete haldamisel ja sissenõudmisel, sularaha kogumise võrgustik jm makselahendused, automaatsed protsessid jne. Ühtlasi on ühtse süsteemi käivitamine kiirem ja kulud väiksemad, sest saab kasutada olemasolevat süsteemi. See tähendab, et kohtutäituritele saadetaks sundtäitmiseks kõik eranõuded, sh elatise jm sotsiaalseid nõudeid, ning nad korraldaksid vara müüki. Seega ei pea kõrgelt kvalifitseeritud kohtutäiturid enam tegelema sellises mahus näiteks igapäevaste arveldusarvete arestidega. „Kordan veelkord, et tegemist on alles ettepanekutega, mida hakkame arutama. Niisamuti hakkame arutama uut kulude katmise korda, mille puhul on lahendusvariante mitu – näiteks kehtestada võlgnikule lõiv, tasu, intress vms. Aga on selge, et püsikulud jäävad võlgnike kanda ning samal ajal muutub see summa inimestele jõukohaseks,“ ütles Gunnar Vaikmaa. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsminister tegi põhiseaduskomisjonile ettepaneku tõhustada erakondade rahastamise järelevalvet

27.06.2018 Justiitsministeerium tegi põhiseaduskomisjonile ettepaneku tõhustada erakondade rahastamise järelevalve regulatsiooni, mis on püsinud praktiliselt muutumatuna ligi seitse aastat. Justiitsminister Urmas Reinsalu pöördub riigikogu poole üleskutsega algatada arutelu erakondade rahastamise järelevalve regulatsiooni kitsaskohtade üle. „Erakondade rahastamine peab olema läbipaistev ja nõuetekohane. Seetõttu on oluline, et erakondade rahastamise järelevalve komisjonil oleks piisavalt tööriistu, et tagada järelevalve tõhusus,“ märkis Reinsalu. „Näiteks näeb kehtiv erakonnaseadus ette erakondade rahastamise järelevalve komisjoni õiguse saada dokumente erakondadelt, valimisliitudelt ja üksikkandidaatidelt, ent mitte kolmandatelt isikutelt, mis on kujunenud probleemiks järelevalve teostamisel. Ometi peab komisjon järelevalve teostamise käigus välja selgitama kõik tähendust omavad asjaolud, mistõttu on asjakohane muuta erakonnaseadust selliselt, et komisjon saaks pöörduda tõendite saamiseks ka teiste isikute poole.“ Justiitsministeeriumi hinnangul võiks kaaluda erakondade rahastamise järelevalve komisjonile väärteomenetleja pädevuse andmist. Tänases erakonnaseaduses on mitmeid väärteokoosseise, mida peab menetlema politsei- ja piirivalveamet, aga millel puudub igasugune puutumus korrakaitseõigusega. Seetõttu on mõistlik, et neid olukordi lahendaks komisjon ise, mitte PPA. Lisaks on vaja määratleda, kuhu komisjon paigutub haldusorganina. Kas tegu on korrakaitseorganiga, riiklikku järelevalvet teostava organiga või mõne muu haldusorganiga ja see määratlus on vaja erakonnaseaduses ära defineerida. Justiitsministri sõnul on vaja lahendust, mis oleks kooskõlas väljakujunenud haldusorganite jaotusega ja tagaks senisest enam järelevalve asutuse sõltumatust. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsministeerium ootab Riigi Kinnisvara aktsiaseltsilt kiiret reageerimist Jõhvi kohtumaja radoonitasemega tegelemisel

25.06.2018 Justiitsministeerium saatis Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile (RKAS) märgukirja viia tänavu 10. augustiks Jõhvi kohtumajas tuvastatud radooni õhusisalduse viitetasemest kõrgemad radooninäidud viitetasemega vastavusse. Samuti tuleb läbi viia kordusmõõtmine nii kohtumajas kui ka teistes justiitsministeeriumi valitsemisala hoonetes, mis asuvad kõrgendatud radooniriskiga maa-aladel. „Kõige tähtsam on kohtumajas töötavate inimeste tervis ja isegi väiksema ohu korral tuleb sellele jõuliselt reageerida. Selleks ootame RKASilt kohest tegutsemist ja hoones selliste meetmete rakendamist, mis võimaldavad ka ilma aknaid avamata tagada siseõhu kvaliteedi näitajate vastavus kehtestatud nõuetele. Kohtumaja töötajad peavad tundma end hoones turvaliselt ja saama keskenduda oma igapäevasele tööle muretsemata terviseriskide pärast. Kuni radoonitase on lubatust kõrgem, tuleb Jõhvi kohtumaja esimesel korrusel töötavatele inimestele leida teised tööruumid hoone kõrgematel korrustel,“ rõhutas justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Marko Aavik. Justiitsministeeriumi tellitud uuring Jõhvi kohtumaja siseõhu võimaliku reostuse kohta tuvastas ühes kabinetis radooni õhusisalduse viitetasemest 300 Bq/m³ kõrgema radooninäidu 500 Bq/m³, mis on murettekitav ja vajab allaviimist. Kuni olukorra lahendamiseni on oluline esimese korruse ruume võimalikult tihti tuulutada, et radoonirikas õhk kiiremini puhta õhuga asenduks. Ühtlasi töötab Jõhvi kohtumaja ventilatsioon ööpäevaringselt. Lisaks uuriti ka Jõhvi kohtumaja temperatuuri, süsinikdioksiidi kontsentratsiooni, ammoniaaki, hallitusseent ja teostati pinnaseuuring. Nii terviseamet, mükoloogia keskus kui ka pinnaseuuringu läbi viinud Maves AS hindasid hoones töötamise ohutuks. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsminister: elatisabi süsteemi tuleb reformida

19.06.2018 Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks välja perekonnaseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega soovitakse muuta elatise määramise süsteem paindlikumaks ja panna see sõltuma maksja sissetulekust, laste arvust ning nende vajadustest. Abivahendina loodaks infotehnoloogiline lahendus ehk nn elatiskalkulaator, mis oleks avalikult veebis kättesaadav. „Tänases perekonnaseaduses sätestatud miinimumelatis on sageli elatise maksja jaoks liiga kõrge ja see võib mõjuda elatise maksjale demotiveerivalt ning tekitada rahalisi kohustusi, mida täita ei suudeta. Seega ei täida praegune miinimumelatis oma funktsiooni ega kaitse ka lapse parimat huvi,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Justiitsministri sõnul on häid näiteid planeeritava elatiskalkulaatori kohta võimalik tuua näiteks Soomest ja Saksamaalt. „Soomes arvestatakse nii lapse vajadustega kui ka mõlema vanema võimalustega last üleval pidada, näiteks määratletakse esmalt lapse ülalpidamise ulatus, mis jagatakse vastavalt vanemate ülalpidamisvõimekusele. Saksamaal on aastakümneid kasutusel olnud nn Düsseldorfi tabel, kus on omavahel seotud vanema sissetulek, lapse vanus ja vanema poolt ülalpeetavate laste arv. Kuna Eestis on perekondade elustandard ja võimalused äärmiselt erinevad, on meie hinnangul maksimaalselt paindlikku süsteemi võimalik luua nimelt elatiskalkulaatori abil ja lähiriikide näited on meile heaks eeskujuks,“ ütles Urmas Reinsalu. Eelnõu kohaselt on minimaalseks elatise summaks pool lapse toimetulekupiirist (2018. aastal 84 eurot kuus). Elatise summa suurus on seotud lahus elava vanema sissetulekuga, moodustades kindla protsendi vanema netosissetulekust. Täpsed valemid ja suhtarvud on plaanis paika panna eelnõu koostamise käigus, kuid hinnanguliselt võiks kahele lapsele maksmisele kuuluv elatise summa jääda suurusjärku 32-33% vanema netosissetulekust. Ühtlasi on elatise summa seotud ülalpeetavate laste arvuga – kui elatist makstakse vaid ühele lapsele, siis elatise summa suureneb teatud protsendi võrra ning kui rohkematele lastele, siis ühele lapsele maksmisele kuuluv elatise summa vastavalt väheneb. Samuti kehtestatakse teatud protsent netosissetulekust, mis peab maksma kohustatud vanemale alles jääma pärast kõikidele ülalpeetavatele lastele elatise maksmist. Kalkulaator võtab igakuise elatise summa arvutamisel arvesse last kasvatava vanema poolt saadavaid peretoetusi ning lapse jagatud elukohta. Elatiskalkulaatori kasutuselevõtt vähendaks eelduslikult elatise väljamõistmiseks kohtusse pöördumiste hulka ja kohtute töökoormust, kuna vanemad saaksid selle abil ise välja arvutada, millises summas kohus tõenäoliselt nende juhtumi puhul elatise välja mõistaks. Samuti aitaks see lapsevanematel omavahel lihtsamini lapsele makstavate summade osas kohtuväliselt kokkuleppele jõuda. Erijuhtumite puhul jääb kohtule siiski võimalus elatist välja mõista elatiskalkulaatoriga võrreldes suuremas või väiksemas summas. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsminister: elatiste süsteemi tuleb reformida

19.06.2018 Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks välja perekonnaseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega soovitakse muuta elatise määramise süsteem paindlikumaks ja panna see sõltuma maksja sissetulekust, laste arvust ning nende vajadustest. Abivahendina loodaks infotehnoloogiline lahendus ehk nn elatiskalkulaator, mis oleks avalikult veebis kättesaadav. „Tänases perekonnaseaduses sätestatud miinimumelatis on sageli elatise maksja jaoks liiga kõrge ja see võib mõjuda elatise maksjale demotiveerivalt ning tekitada rahalisi kohustusi, mida täita ei suudeta. Seega ei täida praegune miinimumelatis oma funktsiooni ega kaitse ka lapse parimat huvi,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Justiitsministri sõnul on häid näiteid planeeritava elatiskalkulaatori kohta võimalik tuua näiteks Soomest ja Saksamaalt. „Soomes arvestatakse nii lapse vajadustega kui ka mõlema vanema võimalustega last üleval pidada, näiteks määratletakse esmalt lapse ülalpidamise ulatus, mis jagatakse vastavalt vanemate ülalpidamisvõimekusele. Saksamaal on aastakümneid kasutusel olnud nn Düsseldorfi tabel, kus on omavahel seotud vanema sissetulek, lapse vanus ja vanema poolt ülalpeetavate laste arv. Kuna Eestis on perekondade elustandard ja võimalused äärmiselt erinevad, on meie hinnangul maksimaalselt paindlikku süsteemi võimalik luua nimelt elatiskalkulaatori abil ja lähiriikide näited on meile heaks eeskujuks,“ ütles Urmas Reinsalu. Eelnõu kohaselt on minimaalseks elatise summaks pool lapse toimetulekupiirist (2018. aastal 84 eurot kuus). Elatise summa suurus on seotud lahus elava vanema sissetulekuga, moodustades kindla protsendi vanema netosissetulekust. Täpsed valemid ja suhtarvud on plaanis paika panna eelnõu koostamise käigus, kuid hinnanguliselt võiks kahele lapsele maksmisele kuuluv elatise summa jääda suurusjärku 32-33% vanema netosissetulekust. Ühtlasi on elatise summa seotud ülalpeetavate laste arvuga – kui elatist makstakse vaid ühele lapsele, siis elatise summa suureneb teatud protsendi võrra ning kui rohkematele lastele, siis ühele lapsele maksmisele kuuluv elatise summa vastavalt väheneb. Samuti kehtestatakse teatud protsent netosissetulekust, mis peab maksma kohustatud vanemale alles jääma pärast kõikidele ülalpeetavatele lastele elatise maksmist. Kalkulaator võtab igakuise elatise summa arvutamisel arvesse last kasvatava vanema poolt saadavaid peretoetusi ning lapse jagatud elukohta. Elatiskalkulaatori kasutuselevõtt vähendaks eelduslikult elatise väljamõistmiseks kohtusse pöördumiste hulka ja kohtute töökoormust, kuna vanemad saaksid selle abil ise välja arvutada, millises summas kohus tõenäoliselt nende juhtumi puhul elatise välja mõistaks. Samuti aitaks see lapsevanematel omavahel lihtsamini lapsele makstavate summade osas kohtuväliselt kokkuleppele jõuda. Erijuhtumite puhul jääb kohtule siiski võimalus elatist välja mõista elatiskalkulaatoriga võrreldes suuremas või väiksemas summas. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsminister nimetas ametisse kriminaalpoliitika ja justiitshalduspoliitika asekantslerid

19.06.2018 Justiitsminister Urmas Reinsalu nimetas kriminaalpoliitika asekantsleriks taas Kristel Siitam-Nyiri ning justiitshalduspoliitika asekantsleriks senise andmekaitse inspektsiooni peadirektori Viljar Peebu. Urmas Reinsalu sõnul on mõlema inimese näol tegemist võimekate juhtidega ja valdkondlike ekspertidega. „Kristel Siitam-Nyiri teadmised kriminaalpoliitika valdkonnas on suurepärased ning tal on kindel visioon kriminaalpoliitika valdkonna ees seisvatest väljakutsetest. Kristel pooldab kaasavat juhtimisstiili ja toetavat töökeskkonda, nii pälvis ta mullu ka justiitsministeeriumi aasta kolleegi tiitli,“ ütles Reinsalu. „Viljar Peebul on üle 20aastane juhtimiskogemus, ta on andmekaitse inspektsioonist kujundanud paindliku tänapäevase asutuse. Viljar Peep on asekantsleri kohta väga hea valik, sest omab justiitshalduspoliitika valdkonnaga otsest pikaajalist kokkupuudet ja seetõttu ka avarat nägemust valdkonna peamistest strateegilistest valikutest,“ sõnas Reinsalu. Kristel Siitam-Nyiri on alates 2011. aastast justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler, tema vastutada on valdkonna juhtimine, sh õigusloome ettevalmistamine, rahvusvaheline justiitskoostöö, kuriteoennetuse koordineerimine ning kriminaalmenetluse ja karistuste täideviimise praktikate analüüsimine jpm. Siitam-Nyiri on töötanud ka Põhja ringkonnaprokuratuuris vanemprokurörina ning juhtinud majandus- ja korruptsioonikuritegude osakonda, samuti on ta töötanud Pärnu prokuratuuris. Viljar Peep juhib alates 2008. aastast andmekaitse inspektsiooni, kus vastutab õiguspraktika kujundamise eest isikuandmete kaitse ja avalikule teabele juurdepääsu valdkonnas. Varasemalt on ta justiitsministeeriumis juhtinud äriregistri talitust, notariaadi ja registrite talitust, vabakutsete ja õigusregistrite talitust ning õigusloome- ja arendustalitust. Ühtlasi on Viljar Peebul doktorikraad õigusajaloos. Viljar Peep on nimetatud justiitshalduspoliitika asekantsleriks alates 1. oktoobrist 2018 ning Kristel Siitam-Nyiri kriminaalpoliitika asekantsleriks alates 1. jaanuarist 2019. Avaliku konkursi asekantslerite ametikohtadele korraldas riigikantselei juures tegutsev avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsminister sai põhiseaduskomisjoni heakskiidu Marko Aaviku kandidatuurile AKI juhiks

19.06.2018 Riigikogu põhiseaduskomisjon pooldas Marko Aaviku kandidatuuri andmekaitse inspektsiooni (AKI) peadirektori ametikohale. Justiitsminister Urmas Reinsalu esitab inspektsiooni peadirektori ametisse nimetamise ettepaneku vabariigi valitsusele. „Pikaajalise justiitshalduspoliitika asekantslerina on Marko Aavikul oluline roll Eesti kohtusüsteemi reformimisel ning valdkonna arendamisel. Ta on sihikindel ja tulemustele suunatud juht. Andmekaitse inspektsiooni peadirektori ametikohal on tal võimalus oma seniseid kogemusi kasutada andmekaitse reformi rakendamise toetamisel ning üldisemalt andmekaitses tasakaalustatud järelevalve korraldamisel,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Marko Aavikul on õigusteaduste ja strateegilise juhtimise magistrikraadid. Ta on aastaid töötanud vandeadvokaadina advokaadibüroos Aavik, Arvisto ja Partnerid ning käinud Euroopa Nõukogu missioonidel kohtusüsteemide arendamise ja hindamise alal. Alates 2007. aastast on Marko Aavik justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler, kus tema vastutada on kohtute valdkond, Riigi Teataja välja andmine, riigi õigusabi süsteem ja advokatuur, notarid ja vabad õiguskutsed ning kohtus riigi esindamise korraldamine. Avaliku konkursi andmekaitse inspektsiooni peadirektori ametikohale korraldas riigikantselei juures tegutsev avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon. Peadirektori ametiaeg kestab viis aastat. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi