Uus otsingusüsteem võimaldab kiirelt leida inimeste ja ettevõtete maksejõuetuse andmeid

19.06.2018. Alates sellest nädalast on Ametlikes Teadaannetes avaldatud uus otsingusüsteem, mis võimaldab kiirelt ja lihtsalt leida andmeid inimeste ja ettevõtete maksejõuetuse kohta. Otsing võimaldab lepinguid sõlmivatel osapooltel kontrollida, et vastaspoolel ei oleks kohtumenetlusi seoses võlgadega. Otsingusüsteem on avalik ning võimaldab igaühel kontrollida, kas otsitava isiku kohta on alustatud võlgade ümberkujundamise- või pankrotimenetlust. Andmed on Ametlikest Teadaannetest avalikult kättesaadavad kuni menetluse lõppemiseni. Menetluse lõpetamise teadaanne on avalik kolm aastat. Ka senini olid inimeste ja ettevõtete maksejõuetusandmed Ametlikes Teadaannetes avalikult kättesaadavad, kuid nende andmete otsimiseks loodud eraldi otsinguväli võimaldab kiiremini ja lihtsamalt inimese/ettevõtte nime või isikukoodi/registrikoodi järgi otsida teavet vaid pankroti ja võlgade ümberkujundamiste teadaannete hulgast. Maksejõuetuse andmete kohta registri loomine on ette nähtud asjaomase Euroopa Liidu määrusega. Edaspidi on kavas inimeste ja ettevõtete maksejõuetuse andmed teha kättesaadavaks lihtsa otsingumootori abil ka üleeuroopalises e-õiguskeskkonna portaalis. Uuendatud otsingumootoriga on võimalik tutvuda https://www.ametlikudteadaanded.ee/. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsminister otsis lahendusi Jämejala psühhiaatriahaigla turvalisusprobleemidele

18.06.2018. Justiitsminister Urmas Reinsalu kutsel arutasid Jämejala psühhiaatriahaigla turvalisusprobleeme justiitsministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, vanglate ja Viljandi haigla esindajad. Kohtumisel lepiti kokku, et esmalt tuleb tagada inimeste ohutus ja haigla patsientide eraelu kaitse. Pikaajaliselt tuleb aga analüüsida, kas sundraviteenuse osutamine vanglaruumides oleks põhiseaduspärane ja kooskõlas inimõiguste standarditega. „Vaimne tervis on kõikjal arenenud riikides kasvav mure. Sundravi problemaatika tuleb lahendada kahes osas – lähiperspektiivis on number üks prioriteet tagada inimeste ohutus. Lisaks tuleb haiglal kiiresti koos isiku eestkostja või hooldusõigust omava omavalitsusega tegeleda sotsiaalmeedias levivate ja kaaspatsientide põhiõigusi rikkuvate videote mahavõtmisega. Pikas perspektiivis aga on oluline üle vaadata kogu sundravi skeem,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.  „Kiiret lahendust Jämejala haiglale probleeme tekitava patsiendi ümberpaigutamiseks me pakkuda ei saa, sest kohtu otsuse vastaselt inimese vanglasse paigutamine on õigusriigis mõeldamatu, isegi ajutiselt,“ ütles Reinsalu ettepanku kohta ravida ohtlikku sundravipatsienti Tartu vanglas. „Sest mis puudutab üldsuse soovi sõlmida teatud juhtudel erikokkuleppeid, et mõne isiku võiks ka ilma seadusliku aluseta vanglasse paigutada, siis võiks küsida, et kas oleksime nõus, kui teatud erikokkulepete alusel paigutatakse psühhiaatriahaiglasse isikuid, kes ei ole psüühiliselt haiged?“ arutles Reinsalu. Küll aga pakkus Urmas Reinsalu kohtumisel välja, et justiitsministeerium analüüsib õiguskantsleriga konsulteerides, kas psühhiaatrilise sundravi osutamine vangla territooriumil võiks mõnel erandjuhul olla seadusi muutes põhiseaduspärane ja kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste nõuetega. Samuti lepiti kokku, et sotsiaalministeerium annab oma sisendi praegu justiitsministeeriumis koostatavale kohtuekspertiisiseaduse eelnõule, justiitsministeerium plaanib kohtupsühhiaatrilisi teemasid puudutava eelnõu saata kooskõlastusringile sügisel. Sotsiaalministeeriumi esindajad märkisid kohtumisel olulise probleemina ära vajaduse investeerida uude psühhiaatrilise sundravi hoonesse.  Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Sel nädalal kogunevad Jõhvis rahvusvahelisele konverentsile 47 riigi vanglate peadirektorid

18.06.2018. 19.-20. juunil toimub Jõhvis Euroopa Nõukogu liikmesriikide vanglate ja kriminaalhooldusametite peadirektorite 23. konverents, mille fookuses on arutelud vangla ja kriminaalhooldusametite koostöö ning juhtimise üle. Konverentsi raames külastavad Eestit 47 liikmesriigi vanglate ja kriminaalhooldusametite direktorid ja ametnikud, kes jagavad kogemusi ja praktikat. Plenaarsessiooni juhib vanglateenistuse juht asekantsler Priit Kama. Avasõna lausub justiitsminister Urmas Reinsalu. Ettekannetele järgnevad töötoad, kus nii Eesti kui ka välisriikide spetsialistid jagavad kogemusi järgmistel teemadel: ühendatud vangla ja kriminaalhooldus, suure vangla ja väikse vangla juhtimise erinevused, ametnike liikumine vangla ja kriminaalhooldusameti vahel, tööeetika ja korruptsioon vanglates, erasektori kaasamine vanglates ja kriminaalhoolduses. Konverentsile eelneb täna Narva-Jõesuus toimuv 31 riigi vanglateenistusi ühendava mittetulundusühingu Europris iga-aastane üldkoosolek. Täpsem info konverentsi ja sealsete teemade kohta leiab aadressilt https://www.coe.int/en/web/prison/johvi-2018. Konverents toimub inglise ning prantsuse keeles. Hea ajakirjanik, kui soovid konverentsi kajastada, palun anna tulekust eelnevalt teada numbril 5693 4856. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Korruptsioonivastane tegevus keskendub avaliku sektori läbipaistvusele ning inimeste teadlikkuse suurendamisele

18.06.2018. Korruptsioonivastase strateegia 2017. aasta aruanne ning uue perioodi rakendusplaan sai valitsuse heakskiidu. Järgmise kahe aasta jooksul pööratakse tähelepanu inimeste korruptsiooniteadlikkuse tõstmisele ja korruptsioonivastaste hoiakute kujundamisele, avaliku sektori tegevuste ja otsuste läbipaistvuse suurendamisele ning valdkondlike uuringute ja analüüside läbiviimisele. „Õigusriigis on oluline, et avaliku võimuga suhtlemine ja kõiki inimesi puudutavate otsuste tegemine oleks kohane ning ausatele mängureeglitele vastav,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Seetõttu näeb järgmiseks kaheks aastaks loodud rakendusplaan ette luua avaliku sektori töötajatele hea tava reeglid, mis annaksid juhised huvigruppidega suhtlemisel. Sellele lisaks viib justiitsministeerium läbi avaliku sektori töötajatele koolitusi eetilise käitumise ja korruptsioonivastaste hoiakute kujundamiseks. Reinsalu sõnul on oluline, et ka asutused ise panustaksid sellesse, et nende töötajad oskaksid huvide konflikte vältida ja korruptsiooni tõrjuda. „Korruptsioon on jätkuvalt tõsine probleem eelkõige omavalitsustes, mistõttu tuleb sealsete korruptsioonivastaste hoiakute kujundamisele jõulisemalt kaasa aidata,“ selgitas Reinsalu. Justiitsministeerium plaanib selle eesmärgi saavutamiseks luua kohalikele omavalitsustele n-ö tööriistakasti, mis sisaldab juhendmaterjali korruptsiooni vältiva asjaajamise kohta, abivahendit korruptsiooniriskide tuvastamiseks ning testi korruptsiooniteadlikkuse kontrollimiseks. Lisaks on plaanis muuta omavalitsustes kohustuslikuks siseauditi läbiviimine. Tegevusplaanis on oma koht ka korruptsiooni ulatust ja väärtushoiakuid kaardistavate uuringute läbiviimisel, mille abil mõõta korruptsiooni levikut ning sellega ühiskonnale tekkivat kahju. „Kui senini on kaardistatud valdkondlikud korruptsiooniriskid keskkonnas, hariduses ja tervishoius, siis tahame sarnaseid uuringuid teha ka teistes valdkondades,“ lisas Reinsalu. Korruptsioonivastase strateegia uue perioodi rakendusplaan on leitav SIIT.  Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

14. juunil meenutatakse juuniküüditamise ohvreid

14.06.2018. 14. juunil peetakse üle Eesti 1941. aasta küüditamise ohvreid meenutavaid mälestustseremooniaid. Tallinnas meenutati ohvreid Toompeal Linda kuju juures ja kujundliku pisarate merega Vabaduse väljakul. Kell 16 meenutatakse Tallinnas Liiva kalmistul 1941. aastal Eesti Vabariigile ustavaks jäämise tõttu hukatud ühiskonnategelasi ja riigiametnikke. „Eesti rahvas jääb alati mäletama seda ülekohut, mis meile omaks sai,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Inimsusevastased kuriteod on ideoloogiliselt motiveeritud kuriteod, nende aluseks on doktrinaarne mõtteviis ja nende ulatus on suur ja inimest dehumaniseeriv. Seetõttu on meie kohus nende inimsusevastaste kuritegude ohvrite ees seda mälestust jäädvustada ning 23. augustil avame me Tallinnas Maarjamäel ülemaalise kommunismiohvrite memoriaali, kus on ohvrite teekonnal kirjas kõigi Eestist viidud ja väljaspool Eestit elu kaotanud kommunismiohvrite nimed.“ Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Marcus Ehasoo ütles oma mälestuskõnes, et ta on märganud, et ühiskondlik hoiak on tänaste noorte suhtes veidi skeptiline ja kõlama on jäänud küsimused, kas noor hoolib. „Teadke, et Eesti noor tõepoolest hoolib oma rahvast ja oma riigist. Me oleme tänulikud neile kõigile, kes vaatamata ajaloo koledustele ei andnud alla, vaid tegid kõik selleks, et tänane Eesti saaks olla vaba, ka vägivalla vaba,“ ütles Marcus Ehasoo. „Järjest olulisem on see, et tulevastele põlvedele tuleb edasi anda see teadmine, mis täna olemas on. Ajaloo koledaid momente ei tohi mitte varjata, vaid neist tuleb rääkida avatult ja ausalt. Ainult nii on võimalik säilitada teadmine, mis säästaks meid ajaloo kordumisest.“ Lindamäel toimunud juuniküüditamise mälestustseremoonial esinesid sõnavõtuga riigikogu esimees Eiki Nestor, justiitsminister Urmas Reinsalu, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste ning Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Marcus Ehasoo. Mälestuspalvuse pidas EELK peapiiskop Urmas Viilma. Täna kell 16 toimub mälestustseremoonia Tallinnas Liiva kalmistul, kus meenutatakse Nõukogude okupatsiooni käe läbi 1941. aasta algusest suve lõpuni hukatud ühiskonnategelasi ja riigiametnikke, sõjaväelasi ja eraisikuid, kes olid jäänud ustavaks Eesti Vabariigile. Liiva kalmistule on maetud 114 terroriohvrit.   Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

14. juunil meenutatakse juuniküüditamise ohvreid

14.06.2018. 14. juunil peetakse üle Eesti 1941. aasta küüditamise ohvreid meenutavaid mälestustseremooniaid. Tallinnas meenutati ohvreid Toompeal Linda kuju juures ja kujundliku pisarate merega Vabaduse väljakul. Kell 16 meenutatakse Tallinnas Liiva kalmistul 1941. aastal Eesti Vabariigile ustavaks jäämise tõttu hukatud ühiskonnategelasi ja riigiametnikke. „Eesti rahvas jääb alati mäletama seda ülekohut, mis meile omaks sai,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Inimsusevastased kuriteod on ideoloogiliselt motiveeritud kuriteod, nende aluseks on doktrinaarne mõtteviis ja nende ulatus on suur ja inimest dehumaniseeriv. Seetõttu on meie kohus nende inimsusevastaste kuritegude ohvrite ees seda mälestust jäädvustada ning 23. augustil avame me Tallinnas Maarjamäel ülemaalise kommunismiohvrite memoriaali, kus on ohvrite teekonnal kirjas kõigi Eestist viidud ja väljaspool Eestit elu kaotanud kommunismiohvrite nimed.“ Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Marcus Ehasoo ütles oma mälestuskõnes, et ta on märganud, et ühiskondlik hoiak on tänaste noorte suhtes veidi skeptiline ja kõlama on jäänud küsimused, kas noor hoolib. „Teadke, et Eesti noor tõepoolest hoolib oma rahvast ja oma riigist. Me oleme tänulikud neile kõigile, kes vaatamata ajaloo koledustele ei andnud alla, vaid tegid kõik selleks, et tänane Eesti saaks olla vaba, ka vägivalla vaba,“ ütles Marcus Ehasoo. „Järjest olulisem on see, et tulevastele põlvedele tuleb edasi anda see teadmine, mis täna olemas on. Ajaloo koledaid momente ei tohi mitte varjata, vaid neist tuleb rääkida avatult ja ausalt. Ainult nii on võimalik säilitada teadmine, mis säästaks meid ajaloo kordumisest.“ Lindamäel toimunud juuniküüditamise mälestustseremoonial esinesid sõnavõtuga riigikogu esimees Eiki Nestor, justiitsminister Urmas Reinsalu, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste ning Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Marcus Ehasoo. Mälestuspalvuse pidas EELK peapiiskop Urmas Viilma. Täna kell 16 toimub mälestustseremoonia Tallinnas Liiva kalmistul, kus meenutatakse Nõukogude okupatsiooni käe läbi 1941. aasta algusest suve lõpuni hukatud ühiskonnategelasi ja riigiametnikke, sõjaväelasi ja eraisikuid, kes olid jäänud ustavaks Eesti Vabariigile. Liiva kalmistule on maetud 114 terroriohvrit. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsminister andis valitsusele ülevaate korruptsioonivastase strateegia täitmisest

14.06.2018. Korruptsioonivastase strateegia 2013-2020 raames oli 2017. aastal kõrgendatud tähelepanu all teadlikkuse tõstmine erinevates elanikegruppides, erilist tähelepanu pöörati KOVide ja haridussektori korruptsiooni teadlikkuse suurendamisele. Valitsus kiitis heaks ettepaneku töötada välja seadusandliku võimu põhimõtted suhtlemiseks huvirühmadega kogu õigusloome protsessis. „Üldiselt võib öelda, et töö korruptsiooni ennetamisel ning selle osas teadlikkuse tõstmisel on olnud tugev. Inimesed oskavad korruptsiooni märgata ja sellest teada anda ning seda näitavad ka numbrid – aastaga suurenes kriminaalasjade arv 54-lt 70-le,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Oluline väljakutse korruptsioonivastase strateegia täitmises seisab meil ees avaliku sektori korruptsiooni ennetamisel,“ lisas Reinsalu. „Paigalseis on olnud ka tervishoiu korruptsiooni vältimisel, seda peegeldab ka viimane korruptsiooniuuring. Selle kohaselt eeldavad elanikud altkäemaksu, vastuteeneid ja kingitusi enim arstidega suheldes. Kuigi tervishoiuvaldkonnas on välja töötatud huvide konflikti vältimise juhis, ei ole seda seni tõhusalt rakendatud.“ 2018. a Transparency Internationali korruptsiooni tajumise indeksis on Eesti maailma kõige vähem korrumpeerunud riikide rühmas 71 palliga 100st (indeksi väärtus peab olema üle 64 palli). Eesti on 21. kohal 180 riigi seas. Viimastel aastatel on Eesti igal aastal koha võrra oma positsiooni parandanud. Elanike hinnang riigi tegevusele korruptsiooni ennetamisel on Eurobaromeetri uuringu järgi Eestis tõusnud 32%-lt (2012. aastal) 34%-le (2017. aastal) ehk uuringu järgi arvab üle kolmandiku elanikkonnast, et valitsuse jõupingutused korruptsioonivastases võitluses on tulemuslikud.  Lisaks korruptsiooni ennetamise ning sisekontrollisüsteemi kujundamise juhendile kohalikes omavalitsustes koostas justiitsministeeriumi töörühm möödunud aastal 11 ettepanekut, kuidas omavalitsustes korruptsiooni vähendada ja läbipaistvust suurendada. 2017. aastal viidi läbi ka mitmeid uuringuid ja analüüse – näiteks kohalike omavalitsuste korruptsiooniriskide analüüs, hoiakud avalikus sektoris või korruptsioon hariduse valdkonnas. Ühtlasi koostati ettevõtjatele suunatud ärikorruptsiooni müüte murdev rakendus Müüdimurdja, korraldati artiklikonkurss ajakirjandustudengitele, viidi läbi sotsiaalkampaania „Vali aus ülevaatus“ ja koostati õppematerjal meditsiinitudengitele. Läbiviidud uuringutega on võimalik tutvuda leheküljel www.korruptsioon.ee. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Valitsus saatis isikuandmete kaitse seaduse uuesti parlamendile

14.06.2018. Valitsus esitas Riigikogule uuesti isikuandmete kaitse seaduse, mis annab ajakirjandusele õiguse avaldada isikuandmeid avaliku huvi korral. Justiitsminister Urmas Reinsalu võttis valitsuse nimel eile eelnõu Riigikogust tagasi, kuna parlamendi menetluse käigus oli sinna lisatud sõna „ülekaalukas“ avalik huvi. „Euroopa Liidu määrus annab suuremad andmekaitseõiguse tagatised kui meie senine isikuandmete kaitse seadus. Kuna vaba meedia on ühiskonna läbipaistvuse garant, pidas valitsus oluliseks seda ajakirjandusvabadust ka Eestis tagada. Seega on täna uuesti parlamenti saadetud eelnõu järgi ajakirjandusel õigus avaldada isikuandmeid avaliku huvi, mitte vaid ülekaaluka avaliku huvi korral,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu. Euroopa Liidu andmekaitse üldmääruse eesmärk on, et inimene oleks selgemalt ja tugevamalt oma andmete peremees. Kõik isikuandmeid töötlevad asutused peavad andma lihtsas ja arusaadavas keeles inimesele teada, mida nad täpsemalt tema isikuandmetega teevad; isikuandmeid saab inimese loaga hõlpsalt teenuseosutajate vahel üle kanda ning lisandub õigus olla unustatud ehk määrus annab inimestele selgema õiguse oma andmete kustutamiseks. 2016. aasta kevadel kiitis Euroopa Parlament heaks uued andmekaitse reeglid, mis loovad ühtse andmekaitse taseme kogu Euroopa Liidus. Uus määrus on otsekohalduv, see rakendus kõigis liikmesriikides 25. maist. Kuna isikuandmete kaitse õiguse muudatused on mahukad, on seadusemuudatuste tegemine olnud Euroopa Liidu riikidele aeganõudev ning praeguseks on seadus vastu võetud vaid vähestes liikmesriikides. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi