Justiitsminister: haigus ei tohi anda inimesele menetluslikku immuniteeti

6.06.2018 Justiitsminister Urmas Reinsalu hinnangul ei tohi haigus anda ühelegi inimesele menetluslikku immuniteeti ning kui sellised tõlgendused kohtupraktikas tekivad, tuleb kriminaalmenetluse seadustik tema sõnul kriitiliselt üle vaadata.  „Seadus näeb ette, et kui süüdistatav on parandamatult haigestunud ning ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kanda, võib kohus menetluse lõpetada. Ent ütlen ühemõtteliselt, et selle sätte mõte on anda võimalus humanistlikel kaalutlustel menetlus lõpetada, aga see ei kanna endas täiendava isikliku puutumatuse eesmärki. Kui seaduses selline lünk on, siis tuleb see kriitiliselt üle vaadata,“ sõnas justiitsminister. Reinsalu peab oluliseks, et seadus peab võimaldama haige inimese kohtuistungile kaasata selliselt, et tema tervisemuresid küll arvestatakse, kuid samal ajal suudab riik tagada ka venitusteta kohtumenetluse läbiviimise. „Kehtiv seadus võimaldab süüdistatava kaasamist videolahenduste abil vaid juhul, kui süüdistatav sellega nõus on. Minu hinnangul ei tohi see säte kaasa tuua olukorda, mis võimaldab süüdistataval menetlusest kõrvale hoida, kui tal selline eesmärk on. Käimasolev kriminaalmenetluse revisjon tegeleb paindlike digitaalsete lahenduste välja töötamisega, mistõttu olen andnud ametnikele korralduse seaduse ka selles küsimuses üle vaadata, kuidas neid lahendusi ära kasutada ka ilma süüdistatavate nõusolekuta,“ ütles Urmas Reinsalu. Möödunud kuul kooskõlastusele saadetud kriminaalmenetluse revisjoni üheks eesmärgiks on minna täielikult üle digitaalsele menetlusele. Eelnõuga saab tutvuda siin. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Reinsalu: Facebook’i kasutatakse Venemaa infooperatsioonideks Euroopa vastu ja seda tuleb tõkestada

4.06.2018 Täna Luksemburgis toimunud Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite nõukogus arutasid justiitsministrid mitmeid olulisi teemasid, sealhulgas sotsiaalvõrgustike poolt andmete massilise kogumisega seonduvaid probleeme. Tegemist on Bulgaaria kui Euroopa Liidu eesistujariigi viimase justiits- ja siseasjade nõukoguga enne teatepulga andmist Austriale. Ministrite arutelu ajendasid hiljutised paljastused seoses Facebook´i kasutajate andmete väärkasutamisega Cambridge Analytica poolt. Justiitsministrite hinnangul peab olema selgus andmelekke ulatuse ning selle laiemate mõjude kohta. Urmas Reinsalu rõhutas, et lisaks isikuandmete võimalikule ebaseaduslikule töötlemisele on olemas tõendid Facebook’i abil Venemaa-poolse süstemaatilise sekkumise kohta teiste riikide demokraatlikku süsteemi. „Ühelt poolt on tegemist andmekaitse probleemiga ja teisalt reaalse ohuga meie põhiseaduslikule korrale,“ ütles Reinsalu. Samuti arutasid ministrid elektroonsete tõendite, nagu näiteks internetti üles laetud videod või pildid, kättesaadavuse parandamist kriminaalmenetluses. Tänapäeval kasutavad kurjategijad ulatuslikult moodsaid tehnoloogiaid, mistõttu peab õiguskaitseasutustel olema võimalus saada e-tõendid kätte sõltumata nende asukohast. „E-tõendite reeglistiku puhul on väga oluline koostöö meie partneritega väljaspool Euroopa Liitu. Internet on ülemaailmne ning selge on see, et meil ei ole võimalik siin ilma koostööta hakkama saada, sest sageli asuvad e-tõendid maailma erinevates nurkades. USA võttis hiljuti vastu oma õiguskaitseasutuste võimaluste parandamiseks e-tõendite kättesaamisel uue õigusakti, nn Cloud Act´i. Ma loodan, et Euroopa Komisjonil õnnestub lähiajal alustada läbirääkimisi USA-ga, et parandada senist atlandiülest koostööd elektroonsete tõendite kättesaamisel,“ rõhutas Reinsalu. Ühtlasi väljendas justiitsminister head meelt, et jõudsalt liigutakse edasi ka maksejõuetuse direktiivi aruteludega. „Tegemist on olulise suunamuutusega mitte ainult seadusandluses, vaid ka mõtteviisis – pankrotistumine ei tähenda tingimata läbikukkumist ning seda ei pea stigmatiseerima. Pankrotimenetluse läbinud ausaid ettevõtlusega tegelevaid  inimesi ei tuleks karistada ega häbimärgistada mõne vale otsuse või näiteks muutunud majanduskeskkonna tõttu,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Järgmine eesistujariik Austria soovib maksejõuetuse direktiivi eelnõu arutelud lõpuni viia esimesel võimalusel ning leida liikmesriikidele sobilik kompromiss maksejõuetuseelsete menetluste suhtes. Ühtsetest reeglitest saavad kasu nii võlgnikud kui võlausaldajad, lisaks aitab see parandada ettevõtluskeskkonda. Ministrid vahetasid mõtteid ka terrorismiohvrite koordinatsioonikeskuse loomise ning kaupade müügi direktiivi osas. Ühtlasi said ministrid ülevaate Euroopa Prokuratuuri käivitamiseks tehtavate ettevalmistuste ning e-õiguskeskkonna pikaajalise strateegia koostamise kohta. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Avaliku e-toimiku kasutamine kogub populaarsust

1.06.2018 Justiitsministeeriumi ning registrite ja infosüsteemide keskuse (RIK) läbi viidud avaliku e-toimiku kasutajate tagasisideküsitlusest selgus, et üldine rahulolu süsteemiga on kõrge ning kohtu poole pöördumiseks kasutab avalikku e-toimikut teiste võimalustega võrreldes aina enam inimesi. Igal nädalal teevad advokaadid ja tavakodanikud avaliku e-toimiku kaudu mitmeid tuhandeid pöördumisi. Enamasti on need seotud kas uue kohtuasja alustamise või olemasolevas kohtuasjas dokumentide lisamisega. „Küsitluse tulemustest võib järeldada, et avaliku e-toimiku uus kujundus ja lisandunud funktsionaalsused on end kasutajate silmis õigustanud. E-toimikut kasutatakse järjest enam ning kindlasti tuleb funktsionaalsusi veelgi arendada, et e-toimiku keskkond oleks veelgi mugavam ja seda kasutaks järjest rohkem inimesi,“ sõnas justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Marko Aavik. RIKi õiguskaitse infosüsteemide osakonna juhataja Evar Sõmeri andmetel küsiti praeguses uuringus tagasisidet ennekõike nendelt kasutajatelt, kes avalikku e-toimikut on juba kasutanud. „Edaspidi on soov tähelepanu pöörata ka nende kodanike vajadustele, kes hetkel ei ole osanud kohtu poole pöördumiseks veel e-lahendust kasutada. Eesmärk on, et ka neile oleks see võimalus kohtuga kiiremaks suhtlemiseks teada ning tööriist piisavalt mugav, et nad avaldusi ja dokumente selle kaudu esitaksid,“ ütles Sõmer. Läbi viidud küsitluse peamiseks eesmärgiks oli saada tagasisidet, kas aprilli alguseks pool aastat kasutuses olnud uus avalik e-toimik on täitnud kasutajate ootusi ning millised funktsioonid veel täiendamist vajaksid. Sarnane uuring viidi läbi ka 2016. aastal. Uuringust andmetel on üldine rahulolu uue avaliku e-toimikuga kõrge: keskmiselt hinnati kasutajakogemust 10-palli skaalal hindele 8,1. Lisaks selgus, et võrreldes 2016. aastaga eelistab avalikku e-toimikut muude kohtu poole pöördumise viiside ees kasvav hulk inimesi. Kui 2016. aastal edastas 21% vastanutest dokumente avaliku e-toimiku kaudu ning 48% e-posti teel, siis tänavu aga juba 37% e-toimiku kaudu ning 38% e-posti teel. Peamiste kitsaskohtadena toodi välja, et süsteemis ei ole piisavalt suunavaid selgitusi, esineb tehnilisi tõrkeid ning kohtuasja dokumentide kuvamine on kohati ebaselge. Selleks, et kasutaja leiaks olemasoleva abistava info kergemini üles, on plaanis infot e-toimikus paremini esile tõsta. Küsitlusele vastas ligi 2500 inimest, kellest valdav osa olid tavakasutajad ning 6% lepingulised esindajad. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Erinevate valdkondade õigusaktid viiakse kooskõlla andmekaitse üldmäärusega

31.05.2018 Täna kiitis valitsus heaks isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse, millega muudetakse erinevate valdkondade õigusakte, et viia need vastavusse andmekaitse üldmäärusega. „Võtsime ambitsioonika eesmärgi muuta samaaegselt nii isikuandmete kaitse seadust kui ka eriseadusi – seda selleks, et muudatused oleksid kohe algusest detailideni läbi mõeldud. See on olnud äärmiselt mahukas töö, millesse kõikide ministeeriumide inimesed panustasid erakordselt kiirel eesistumise ajal. Ma rõhutan – Eesti on Euroopa Liidu liikmesriikide seas üks esimesi, kes nii põhjaliku töö on ära teinud – muutnud mitte ainult isikuandmete kaitse seadust, vaid ka erinevate valdkondade õigusakte,“ märkis justiitsminister Urmas Reinsalu. Suur osa isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduses kavandatud muudatustest tulenevad vajadusest viia erinevate valdkondade andmetöötlus kooskõlla andmekaitse üldmäärusega. Lisaks reguleeritakse eelnõuga isikuandmete kaitset osas, mida üldmäärus ega muud õigusaktid ei reguleeri, näiteks riigi julgeoleku tagamine. Rakendusseadusega täpsustatakse isikuandmete töötlemise eesmärki, sätestatakse andmekogudes töödeldavate isikuandmete koosseis ja muudetakse teatud andmekogude vastutavat töötajat. Ühtlasi sätestatakse või piiratakse andmete säilitamise tähtaega ning piiratakse ligipääsu isikuandmetele, nt abieluvararegistri ja karistusregistri puhul.  Reinsalu lisas, et on oluline mõista, et isikuandmete kaitse seadus vaid täpsustab isikuandmete kaitse üldmäärust seal antud valikukohtades ning ka juba praegu on olemas eriseadustes isikuandmete töötlemise erisätted. Lisainfo: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3fa2d9a0-78dc-4cb1-9009-717eb04b15f4 Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Huvide deklaratsioonid tuleb esitada 31. maiks

30.05.2018 Justiitsministeerium tuletab kõigile huvide deklaratsiooni esitama kohustatud ametiisikutele meelde, et deklaratsioonid tuleb esitada 31. maiks elektroonselt e-maksuameti kaudu. Deklaratsiooni mõjuva põhjuseta tähtpäevaks esitamata jätmine, deklaratsioonis korruptsiooniohu hindamiseks oluliste andmete varjamine ja valeandmete esitamine on keelatud. Huvide deklaratsiooni esitama kohustatud isikud kantakse registrisse ametiasutuste poolt. „Tunnustan kõiki neid ametiasutusi, kes panustavad sellesse, et nende töötajad oskaksid huvide konflikte vältida ja korruptsioonspiraali mitte astuda, näiteks koolitades oma ametnikke korruptsiooni ennetamise teemal ja selgitades välja protsessid, kus on suurimad korruptsiooniriskid. On selge, et ühest lahendust korruptsiooniohu vältimiseks ei ole, mistõttu on iga samm, mida ametiasutus selles suunas astub, olulise väärtusega,“ kinnitas justiitsminister Urmas Reinsalu. Deklareerimise kohustus lõpeb, kui deklarant on esitanud deklaratsiooni ametikohalt lahkumise aastale järgneval aastal. Teisisõnu tähendab see seda, et näiteks möödunud aasta sügiseste valimiste järel on endised volikogu ja valitsuse liikmed veel 2018. aasta kevadel kohustatud deklaratsiooni esitama. Kohalike omavalitsuste ametiisikutest peavad deklaratsiooni esitama vähemalt kohaliku omavalitsuse volikogu liige, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla või linnaosa vanem, valla või linna ametiasutuse juht. Ühtlasi peavad huvide deklaratsiooni esitama president, riigikogu liige, valitsuse liige, kohtunik, riigikontrolör, õiguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, presidendi kantselei direktor, riigikogu kantselei direktor, valitsusasutuse juht, ministeeriumi kantsler ja riigikantselei direktor. Juhiseid huvide deklareerimiseks leiab siit. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsministeerium otsib eakatele tasuta õigusabi pakkujat

29.05.2018. Justiitsministeerium kuulutas välja konkursi, mille raames otsitakse õigusabi pakkujat, kes aitaks tagada eakatele inimestele tasuta õigusabi kättesaadavuse. „Kvaliteetse õigusteenuse olemasolu on õigusriigi vundament, kuid see peab olema kõigile ka kättesaadav. Eesti riik peab hea seisma selle eest, et õigusteenusele oleks ligipääs ka neil, kes on oma vanuse tõttu vähem liikuvad, kellel puuduvad oskused internetis orienteerumiseks või kelle majanduslik olukord pole kiita,“ toonitas justiitsminister Urmas Reinsalu. „Seetõttu soovib justiitsministeerium toetada üht eakate esindusorganisatsiooni, kes aitaks meil õigusabi viia nendeni, kes seda vajavad,“ lisas ta. Konkursi eesmärk on leida õigusabi pakkuja, kes tagab eakatele inimestele õigusnõustamise, teavituse ja kes abistab eakaid igapäevasel ametiasutustega suhtlemisel ning asjaajamisel. Eesmägi elluviimiseks annab justiitsministeerium konkursi raames ühele taotlejale toetust kuni 10 000 eurot. Toetatud tegevusega tuleb alustada hiljemalt selle aasta 2. juulil. Konkursi raames võib toetust taotleda eakate isikute ülemaaline esindusorganisatsioon või mitu eakate isikute esindusorganisatsiooni ühiselt. Taotlus tuleb esitada eesti keeles ja elektrooniliselt meiliaadressile info@just.ee hiljemalt 15. juuni 2018. a kell 23:00. Konkursi tingimustega saab tutvuda SIIN! Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsministeerium: homsest toimub kogu andmetöötlus andmekaitse üldmääruse alusel

24.05.2018 Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand toonitab, et homsest rakendub otsekohalduv isikuandmete kaitse üldmäärus ning nii ettevõtjad kui ka avalik sektor peavad seda järgima. „Homsest otsekohalduv andmekaitse üldmäärus kehtib kõikidele ettevõtetele otse ning ükski riigikogu või valitsuse menetluses olev seaduseelnõu ei muuda selles suhtes ettevõtjate olukorda. Otsekohaldumine tähendab, et kõiki neid reegleid, mis tulenevad üldmäärusest, peavad homsest kõik andmete töötlejad ka järgima nagu iga teist Eestis kehtivat seadust,“ rõhutab Härmand. „Rakendusseadus, millega muudetakse kokku 130 seadust, on eelkõige vajalik avaliku sektori andmevahetuse korrastamiseks – et oleks täpsemalt reguleeritud, mida riik ise inimeste andmetega teeb. Need eriseaduste muudatused on ette valmistanud iga valdkonna eest vastutav ministeerium ise,“ rääkis Kai Härmand. Härmand märkis, et homsest otsekohalduv üldmäärus ei saa olla Eestis kehtivate seadustega vastuolus, sest määrus on Eesti seadustest üle. „Seni, kuni uus isikuandmete kaitse seadus ootab riigikogus kolmandat lugemist ja rakendusseadus on valitsuse istungi järjekorras, peab järgima üldmäärusest tulenevaid tingimusi ning hetkel kehtivat isikuandmete kaitse seadust,“ kinnitas justiitsministeeriumi asekantsler. Ta lisas, et nii ettevõtjatele kui ka avalikule sektorile on koolitusi ja infopäevi korraldanud nii justiitsministeerium, andmekaitse inspektsioon kui ka hulgaliselt koolitusfirmasid. Erinevad kõrgkoolid, eesotsas Tartu Ülikooli õigusteaduskonnaga, on koostanud eraldi andmekaitseametnike koolitusprogrammi. Seda eesmärgiga nii ettevõtjaid kui ka ametkonda ette valmistada seaduste muudatusteks. Uus isikuandmete kaitse seaduse eelnõu on avalikult üleval ka eelnõude infosüsteemis. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi

Justiitsministeerium täiendab terrorismi karistusõiguslikku regulatsiooni

24.05.2018 Valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, millega täpsustatakse terrorismi karistusõiguslikku regulatsiooni ja laiendatakse terrorismiohvrite õigusi, samuti täpsustatakse Eesti Vabariigi vastaste süütegude regulatsiooni. Eelnõu peamiseks eesmärgiks on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu ja parlamendi direktiiv terrorismivastase võitluse kohta. „Terrorismioht kasvab ja laieneb aasta-aastalt kiiresti – terrorism ohustab mitte ainult iga riigi sisemist julgeolekut, vaid ka kõiki inimesi, kes vähegi välismaale reisivad. Tagasipöörduvad terroristidest välisvõitlejad kujutavad endast kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks suurenenud julgeolekuohtu – riike ähvardab üha suurem oht inimeste poolt, kes on saanud juhtnööre välisriikides asuvatelt terrorirühmitustelt. Võitlemaks selle ohuga ja tagades terrorismiohvritele laiem kaitse, on vaja seadusi täiendada,“ rõhutas justiitsminister Urmas Reinsalu. Edaspidi sätestatakse karistusseadustikus kuriteona väljaõppe saamine terrorikuriteo toimepanemiseks ja terroristlikul eesmärgil reisimine (sh selle korraldamine, rahastamine ja toetamine). Terrorikuriteo toimepanemise eesmärgil väljaõppe saamine võib toimuda isiklikult, aga ka elektrooniliste vahendite kaudu ning see võib seisneda erinevate teadmiste või praktiliste oskuste saamises, mis toetavad terrorikuriteo toimepanemist. Reisimine terroristlikel eesmärkidel on tulevikus karistatav kuriteona juhul, kui inimene reisib teise riiki eesmärgiga panna seal toime terrorikuritegu, osaleda terroristliku ühenduse tegevuses või saada terroristlikku väljaõpet. Selle eest sätestatakse karistuseks kuni viieaastane vangistus. Uuendusena tagatakse terrorismiohvritele teiste ohvriabiteenuste kõrval ka psühholoogilise abi andmine seni kuni vaja ja kriminaalmenetluses riigi õigusabi sõltumata tema majanduslikust seisundist. „Üldjuhul on riigi õigusabi saamine sõltuvuses inimese majandusliku seisundiga. Direktiiv aga kohustab arvestama ka terrorikuriteo raskusastet ja selle asjaolusid terrorismiohvritele õigusabi andmisel. Sellest johtuvalt võimaldatakse edaspidi kriminaalmenetluses riigi õigusabi kõikidele terrorikuriteo ohvritele,“ ütles Reinsalu. Karistusseadustikus täpsustatakse ka Eesti Vabariigi vastaste süütegude regulatsiooni, et tagada senisest täpsemini Eesti julgeolekut, iseseisvust, sõltumatust või territoriaalset terviklikkust kahjustavate või ohustavate tegude karistatavus. Justiitsministeerium, avaldatud 7 aastat tagasi